sugupõlv, kangelaste sugupõlv, raudne sugupõlv 2.Missugused olid Prometheuse teened inimkonna ees? Kinkis tule, õpetas loomi taltsutama, õpetas haigustega võitlema, õpetas oraakleid tõlgitsema 3.Kuidas karistas Zeus Prometheust ja kes ta lõpuks vabastas? Zeus kinnitas Prometeuse kalju külge ja saatis iga päev sinna oma kotka kes P maksa ära nokkis. P vabastas Herakles. 4.Iseloomusta Heraklest Miks on Herakles surematu Heraklese isa oli Zeus ja ema surelik inimene. Kuna herakles jõu hera piima sai ta surematuse ja tänu oma vägitegudele andsid jumalad talle surematuse 5.Heraklese 12 vägitegu 1.Nema lõvi nahk 2.Lerna hüdra 3.Keryneia emahirv 4.Sõnniku rookimine Angeiase tallidest 6.Stympholose linnud 7.Kreeta härg 8.Diomedese märad 9. Hippotyte vöö 10.Geryoni kariloomad 11.Hesperiitide õunad 12.Kerberos 6.Mis on müüt müüt- uskumusega seotud pärimuslikud jutustused maailma
Minu Achilleuse kand Achilleus, kuulsaim Trooja vastu võidelnud kreeka kangelane, ei olnud tavaline surelik: tema vanemad olid merejumalanna Thetis ja surelik kuningas Peleus. Talle oli ennustatud enneaegset surma lahingus ja kuigi tema ema, kes oli jumalanna, teadis väga hästi, et saatuse eest pole pääsu, tegi ta ometi kõik, et poja saatust pöörata. Thetis, kes teadis , et suplus allmaailma ehk Styxi jõkke teeb haavamatuks, laskus Achilleusega, kes oli veel laps, allmaailma ning kastis poja Styxi vette. Ent kand, millest ta kinni hoidis, jäi kuivaks, nii et Achilleus jäi
,,Vaikelu mure" Marie Underi ja Gustav Suitsu luule võrdlus Vaikelus nõder surelik, sa ära ole murelik.(Suits: "Jahedus" ) Me seisame kahe riigi väraval: see üks on pimedus ja teine valgus. (Suits: 1905: "Lõpp ja algus" ) Ei ammu näinud ma nii palju päikest!(Under: "Kevad1") kui irdub sinu ümbert päeva pahkund koor. (Under: "On siiski kurb") Kas tunnete: väriseb maa! Kas tunnete: kisendab veri! (Suits: 1905: Lõpp ja algus)
erinev - teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Teoses toodud mõiste „Faustilik hing“ tähendab jumala eitamist. See märgib rahutust, mis sunnib vaatama kaugemale kui silmapiir ulatub ning ootama rohkem kui üks surelik eales väärida saab. See on soov, olla seal, kus meid parasjagu ei ole. Nagu inimsurelikule kohane, ikka soovitakse midagi muud, midagi, mis meile kättesaamatu või on parasjagu kellegil teisel. Kadedus on inimlik, sama inimlik nagu soov püüelda paremuse poole, vankumatu jonn mööda eluredelit ülesse ronida. Paraku kipume tihti vigu tegema ja prantsatame alla. Kuna Faust otsib elu mõtet, siis see ongi soov püüelda ettepoole, millessegi, mida ei eksisteeri veel
Tarvastu Gümnaasium Dionysos Referaat Merike Rakki Dionysos Dionysos ehk Bakchos oli vanakreeka mütoloogias veinijumal. Dionysos oli Zeusi ja Teeba printsessi Semele poeg.Ta oli ainuke jumal, kelle mõlemad vanemad polnud surematud. Teistest lastest, kelle üks vanematest oli jumal ja teine surelik, erines ta selle poolest, et tema isa oli jumal ja ühtlasi oli ta jumalast sündinud. Dionysos kasvas algul Semele õe Ino ja tema abikaasa Athamase juures, aga pärast seda, kui Hera mõlemad tappis, oli ta Nysa nümfide hoole all. Sedamööda, kuidas vanakreeka mütoloogia arenes, muutus ka Dionysos. Algselt oli ta vana habemik mees, aga hiljem kujutati teda ilusa noormehena. Laubal kandis ta viinapuulehtedest pärga ja käes oli tal luuderohuga põimitud kepp, mille nupuks oli männikäbi
Ta on alati vaene ja kaugeltki mitte kaunis. Ta on mühaklik ja näotu, paljajalgne ning kodutu; alati ta vedeleb ilma tekita kuskil põrandal, magab uste ees või tänaval, lageda taeva all, ning oma ema tõelise pojana on ta alatasa puuduses. Isa mõjul on ta aga üha ilusat ja head jälitamas, mehine, uljas ja reibas, osav jahimees, kange riugaste sepitseja, püüdleb arukuse poole, on taibukas, tegeleb kogu elu filosoofiaga, on osav võlur, mürgitseja ja sofist; oma loomult ei ole ta ei surelik ega surematu. Eros on jumalate ja inimeste vahel selgitajaks ehk vahendajaks ta annab jumalatele teada inimeste palved ja ohvrid, inimestele aga jumalate käsud ja hüvitused ohvrite eest. Eros asub inimeste ja jumalate keskel, täites nende vahel asuva ruumi, nii et universumi ühendab seesmine side. Eros on deemon ja tänu temale ja teistele deemonitele on võimalikuks saanud igat laadi ennustamine ja
ACHILLEUSE KAND Achilleus, kuulsaim Trooja vastu võidelnud kreeka kangelastest, ei olnud tavaline surelik: tema vanemad olid merejumalanna Thetis ja surelik kuningas Peleus. Isa järgi hüütakse Achilleust ka Pelideseks. Talle oli ennustatud enneaegset surma lahingus, ja kuigi tema ema, kes oli jumalanna, teadis väga hästi, et saatuse eest pole pääsu, tegi ta ometi kõik, et poja saatust pöörata. Just sellele rajanebki põnevus Homerose "Iliases": kas Achilleusel (või üldse inimesel) on võimalik saatust ninapidi vedada? Thetis, kes teadis , et suplus allmaailma ehk Hadese jõe Styxis teeb haavamatuks, laskus
Eros ja Psyche Eros oli kreeka armastusjumal. Teda kujutati tiivulisena ja sageli ka vibu ja nooltega. Psyche oli kreeka mütoloogias Erose abikaaasa. Inimesed pidasid surelik Psychet ilusamaks kui jumalanna Aphroditet. Viimasele see ei meeldinud ja ta käskis oma pojal Erosel tabada noolega Psyche südant. Kui teistele tõid need nooled armastust, siis Psychele pidid need tooma ainult kannatusi. Ta pidi saama ära vaevatud ja alandatud ning abikaasaks halvima mehe. Eros läkski emalt saadud ülesannet täitma, kuid rabatuna neiu ilust jättis käsu täitmata. Selle asemel juhtis ta Psyche salaja oma lossi ja ennast näitamata täitis neiu kõik soovid
Eeros ja Psyche Inimesed pidasid surelik Psychet ilusamaks kui jumalanna Aphrodite. Viimasele see ei meeldinud ja ta käskis oma pojal Erosel tabada noolega Psyche südant. Kui teistele tõid need nooled armastust, siis Psychele pidid need tooma ainult kannatusi. Ta pidi saama ära vaevatud ja alandatud ning abikaasaks halvima mehe. Eeros läkski emalt saadud ülesannet täitma, kuid rabatuna neiu ilust jättis käsu täitmata. Selle asemel juhtis ta Psyche salaja oma lossi ja ennast näitamata täitis neiu kõik soovid. Kuid "tänu" Psyche kadedate õdede tegutsemisele tuli saladus ilmsiks ning Eeros lahkus. Psyche jäi kurvaks ja murelikuks. Psyche sai teada et ta ootab Eerose last. Lõpuks sai tüdruk aru et õed olid teda petnud ta otsustas kätte maksta ja tappis kavalusega oma õed. Nüüd hakkas ta Eerost otsima. Varsti sattus ta Aphrodite juurde. Too lasi Psychel läbi teha rea katsumusi. Tänu headele aitajatele sai Psyche nendega hakkama. Ühel päeval ...
M - O ja M - M meta-keel - "keel, mis on keele taga", keel, mille abil me kirjeldame keelt (loen hiina keele õpikut, mis on kirjutatud eesti keeles... siis on eesti keel hiina keele suhtes meta-keel. Teine näide on eesti keele grammatika eesti keeles) u-keel on universaalne keel, mille abil saame väljendada kõike süllogistika on järeldusõpetus. meil on kaks väidet, kas me oskame sellest midagi järeldada? Kai on inimene.(väike väide, räägib indiviidist) Inimene on surelik.(suur väide, räägib kõikidest inimestest) ergo Kai on surelik. Kai on inimene. Kai on kiilas. ergo Mõni inimene on kiilas. Kai on kiilas. Kai on ühesilbiline. (siit ei saa midagi järeldada, kuna puudub ühisosa, pole olemas kiilaid ühesilbilisi sõnu) sada erinevat viisi, kuidas kuulda sõna tõde: tudeng, pudel "Rääkida tõtt, see tähendab rääkida asjadest, mis on, et nad on, ja asjadest, mis ei ole, et neid ei ole." Vastavuse kontseptsioon käsitleb kõike, mis vastab tõele.
abikaasasid, kes Kreekasse maha jäänud, pole kaasa võetud. Tüdimus, asjad ei liigu, kumbki osapool pole võidule küllaltki lähedal. Sõjaseisukorraga ära harjutud, kuid siiski ei tea kunagi, mis edasi saab. (Mõiste ,,nostalgia" tähendab u. tagasipöördumist koju vm) Teost ei alustata põhjuse avaldamisega, miks see sõda nt algas, kuid jooksvalt vihjatakse tagasi sellele, mis enne toimunud. Sõjaajend: Tegemist naiserööviga. Surelik naine, kes oli kuninglikus abielus, rööviti. Kuninganna Helena, kuningas Menelaos. Võtsid vastu kõrge külalise, kelle nimi oli Paris. Tal tekkis iha, et peab Helena endale saama, röövis ta. Naise rööv nõuab kättemaksu. Kui kunglik pere võtab külalise vastu, võetakse teda vastu väga väärikalt. Külaline püüab veelgi üle trumbata. Kultuurkonna reegel. Mis saab, kui selle vastu astutakse? Kas piisab, kui maksab kätte vaid mees, kelle naine rööviti?
Hauaplaadil on kujutatud teda luukerena. Edasi kõndides jäi silma kõige huvitavam maal, mis kannab nime ,,Surmatants". Maali autor on Bernt Notke. Mainiks ära ka, et see maal on üks kuulsamaid kunstiteoseid tänases Eestis. Maalil on kujutatud 7 tegelast. Need on : Jutustaja, Surm, Paavst, Keiser, Keisrinna, Kardinal ja Kuningas, kes on kutsutud Surma poolt ühisesse ringtantsu. Maali sügav mõte on selles, et kes sa ka ei oleks suur või väike, vaene või jõukas, ikka oled sa surelik inimene. Muuseumis käiguga jäin rahule, sest see oli siiski palju huvitavam, kui alguses arvasin.
2. Lihtülivõrre e lühike ülivõrre selle saab moodustada sõnadest, mille mitmuse osastavas käändes on id (kargeid) või vokaallõpp (vanu). kõrge: kõrgeid: kõrgeim kiire: kiireid: kiireim must: musti: mustim ränk: ränki: rängim ! õnnelik: õnnelikkusid: õnnelikem · Omadussõna võib aga märkida ka omadust, mis asjal põhimõtteliselt kas on või ei ole; niisugusel juhul ei saa selle omaduse määra võrrelda, nt emane (kass), surelik (inimene), eestikeelne (raamat), kuusnurkne (ehitis). Võrrelda ei saa ka omadussõnu, mis ise kätkevad endas võrdlust, nt majakõrgune (mehemürakas), surmtõsine (nägu), kivikõva (leib). Samuti ei saa võrrelda omadussõnu, mis väljendavad omaduse äärmuslikku määra, nt üliandekas (pianist), läbimärg (jopp), tibatilluke (täpp). · LÜHIKEST ÜLIVÕRRET EI SAA MOODUSTADA: · sõnadest, mille mitmuse osastav on ainult sid- lõpuline: roosasid;
Aristoteles leidis, et peab arvestama ka neid sünnipäraseid asju inimeste juures, mille üle neil puudub, nagu mingi puudega sündimine jne. Lisaks leidis Aristoteles, et peab olemas olema perekond ja tuttavad, kuna inimene on loodud elama teistega koos. Lisaks naine on madalam. Materialistlik maailma ka olemas. Ei saa nõustuda, sest lähe on teine. Aristotelese arust on kõik ajaline ja lõplik ja hing on siiski surelik. 8. Kuidas määratleb Aristoteles õnne ja mille poolest erineb see Platoni õnnekäsitlusest? Õnn on pikaajaline, mis võib küll vahelduda nö. Õnnetumate aegadega, kuid oluline on see, kas ja kuidas neist üle saadakse. Õnnel on omada ilmemise viisid. Platon arvas aga, et õnnelik saab olla üksnes see, kes on vooruslik ja kellel on hea elu. Samamoodi viib õnneni tõelise tõe avastamine. Aristotelesel inimese õnn ja siis ühiskonna õnn. Keskteel on õnn
22. Homo sapiens Tark inimene 23. Honores mutant mores Amet muudab inimesi 24. In corpore Täies koosseisus 25. Ira furor brevis est Viha on lühike hullumeelsus 26. Iucundi acti labores Tehtud tööd on meeldivad 27. La Traviata Eksinud naine (kuulus ooperi nimi) 28. Litterae non erubesunt Kiri ei punasta 29. Memento mori Pea meeles, et oled surelik 30. Mens sana in corpore sano Terves kehas terve vaim 31. Mente et manu Mõistuse ja käega 32. Nolens Volens Tahes-tahtmata 33. Nomine sunt adiosa Nimesid nimetamata 34. Non olet Raha ei haise 35. O sancta simplicitas Oh püha lihtsameelsus 36. O tempora, o mores Oh ajad, oh kombed 37
Hellenismi periood- kultuurivõim läheb üle roomale, komöödia hiilgeaeg , pärast aleksandri surma. Roomaperiood- kreeka tõuseb kultuuriliselt kõrgemale ,kuid poliitiliselt langeb, kujuneb välja seiklus ja armastusromaan. Zeus- tunnusteks on kotkas ja tamm, ta on karm aga õiglane.(jupiter) Poseidon- merejumal, kolmhark, rikas. Hades(pluuto)-surnute valitseja, nähtamatuks tegev kiiver. Ares(mars) sõjajumal, tugev.Hephaiston(vulkanos) tulejumal, inetu kuldsete kätega.Apollon-ema surelik, isa zeus, valguse ja tõejumal. Selfiin lüüra ja loorberipuu.Dionysos- veini ja viljakuse ja teatri jumal. Temale püh, pidustustustest kujunes teater. Hera( Juno)zeusi õde ja naine, abielu ja naistekaitsja, paabulind ja lehm.Hessia(vesta)Kodukolde jumalanna,tagasihoidlik ja leebe . Pallas Athena( minerva) tarkusejumalanna, sündis zeusi peast, öökull,oliivipuu,kiiver,oda.Artemis(diana) jahi jumalanna.küpressipuu ja põder. Aphrodite(venus) ilu ja armastuse jumalanna, sündis merevahust
Kaspar Moik 11A Kalevipoeg Eestlaste rahvuseepose ,,Kalevipoeg'' peategelane on Kalevipoeg. Peale selle, et ta oli eestlaste kuningas, oli ta ka väga töökas ja vapper mees. Kuid need ja mitmed teisedki head iseloomujooned jäid tänu ta mitmekülgsele karakterismile varju. Ta on vastuoluline tegelane, olles ühel hetkel kangelane ja teisel koletis ning surelik ja surematu. Kalevipoeg on tugev mees. Tänu oma tugevusele ta kuningaks saigi, visates võistluses kuningatiitlile kivikamaka kaugemale kui vennaraasud. Olles eestlaste juht, ei hakanud ta looderdama, vaid kohe tööle, kündes põlde ja tehes metsa, et luua oma rahvale paremaid tingimusi. Tema töökust näitab veel seegi, et ta tõi Pihkvast laudu ja mitte enda tarbeks, vaid rahvale. Õige kuningas hoolitseb oma rahva heaolu eest. Mees
Pottsepad õpetas Athena savi põletades anumaid valmistama; talupaegadele andis ta töövaeva vähendamiseks adra ning õpetas neid oliividest oliiviõli välja pressima. Ta leiutas veel vankri asjade vedamiseks ning täiustas laevaehitust. Taltsutas esimese hobuse. Peale muude asjade õpetas ta naistele ketramist, kudumist ja õmblemist, vanutamist värvimist ja tikkimist. Kiivalt pidas ta silmas, et teda nende tekstiilikunstide meistrina tunnustataks. Müüt: Kui surelik naine Arachne väitis, et ta on kudumises parem, kui kudumiskunsti jumalanna (Athena) ise, ja kutsus Athena võistlema. Athena oli nõus ning kudus oma rätikusse stseene, mis jutustasid karistusest surelikele, kes olid jumalatele väljakutse heitnud. Arachne kudus aga oma riide sisse kuningate kõlbmatutest seiklustest. Kui Athena seda nägi, vihastas ta ja käristas häbematud pildid puruks, Arachne muutis ta ämblikuks.
tegemistest. Laul Haiavatast inglise Henry Wadsworth Haiavata, Suur Vaim, Medzhikiivis, Eepos keskendub ühe tegelase - Longfellow, 1855 Vobon, Koidutähe, Põhjatuul, indiaanipealik Haiavata ümber. Shavondeisi, Nokoomis, Venoona, Ta pole tavaline surelik, Tshibiabisest, Mishe-Naamat, pärineb kuust ja tähest, kuid ei Midzhisogvoni oma ka imevõimeid, vaid kasutab võluvahendite abi. Ta
· Nad olevat tekkinud verest, mille taevajumal ja esimene maailma valitseja Uranos valas, kui poeg Kronos ta kastreeris. · Erinnüsed on igivanad jumalused ajast, mil õikuskord kippus piirduma perekonnaga ning veritasu oli ainus õigusemõistmise vorm. · Tegevus: Kui keegi jäi mõrva või vägivalla eest karistuseta võis kindel olla, et Erinneüsed rebivad ta surnuks. Harpüiad Tantalos · Lüüdia kuningas · Surelik, kes suhtles ja sõi jumalatega Olümpose mäel · Üritas oma poega jumalatele sööta · Rääkis jumalate saladusi välja · Varastas jumalate tagant · Karistuseks igavese nälja ja janu needus. Pelops · Tantalose poeg · Taaselustatakse (jumalad panid ta kokku) · Elevandiluust õlaga · Kaitsejumalaks Poseidon · Maetud Olümpias · Naiseks sai kuningatütre Hippodameia Kasutatud kirjandus: · http://et.wikipedia.org/wiki/Artemis
Põletamisel eraldab merevaik meeldivat lõhna. Merevaik pehmeneb 150 °C ja sulab 350375 °C juures. Iseloomulik on elektriseerumine näiteks villase riidega hõõrumisel. Merevaik on andnud nime elektronile ja elektrile. Page 9 Legend Kalur Kastitis ja Juurate. Juurate oli jumal. Kastitis jäi Juuratele silma ning nad armusid. Perkunas ehk piksejumal hoiatas Juuratet, et Kastitis on surelik ja selline asi pole lubatud. Juurates kutsus Kastitise enda juurde ning Perkunas vihastas ja purustas Juurate merevaigust lossi ning aheldas ta varemetesse, kus ta merevaigust pisaraid nutab. Page 10 Merevaigumuuseum Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
41. siin ja praegu hic et nunc 42. sa teed sääsest elevandi elephantem ex musca facis 43. kuidas külvad, nõnda lõikad ut sementem feceris ita metes 44. kordamine on tarkuse ema repetitio est mater studiorum 45. parem hilja kui mitte kunagi potius sero quam numquam 46. pärast kirjutatut post scriptum 47. isamaa eest, vabaduse eest, elu eest pro patria, pro libertate, pro vita 48. umbrohi kasvab kiiresti mala hebra cito crescit 49. pea meeles, et oled surelik/mõtle surmale memento mori 50. mõtlen, järelikult olen olemas cogito, ergo sum
Vana-Kreeka Mõisted II 1. Media katel Ilu ravi ja kaotatud nooruse igatsus, Medeia lasi tükkideks raiutud jäär tulle visata, välja hüppas noor loom. 2. Medusa koletis(gorgod)1/3 gorgost, surelik, juuste asemel maod, kelle pilk kivistas inimese 3. menaadid / bakhandid veinijumala Dionysuse saatjad, kelle hulgas oli nii nümfe, kui ka harilikke naisi 4. Mentor Alaemuse poeg, Odüssuse, Telemahhose kasvataja, Juht, vanem õpetaja. 5. Midas kuningas, kes muutis asju katsudes need kullaks 6. Minotaurus mütoloogiline olend, pulli pea, inimese kehaga 7. moirad saatusejumalannad, Zeusi ja Themise tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena
hobukapjadega,puhuti hobusekõrvadega ja alati hobusesabaga. Neid võib tihti näha kreeka vaasidel. .Sireenid elasid saarel keset merd. Neil olid taevalikud hääled ja nende laul ahvatles meremehi surma Pole teada, missuguse välimusega nad olid, sest mitte keegi, kes neid nägi, ei pääsenud eluga. .Medusa Gorgod olid, Phorkyse ja Keto tütred Euryale, Sthenno ja Medusa. Kaks esimest neist olid surematud, ainult Medusa oli surelik. Perseus lubas Polydektesele tuua Medusa pea. Jumalate abiga ta seda suutiski. Athena näitas, milline kolmest gorgost on Medusa, ja juhtis Perseuse kätt löögi ajal. Medusa peata kehast kargas välja Pegasos. Odysseus kohtas Medusat oma reisil allmaailma. . Gorgod olid koletised, Phorkyse ja Keto tütred Euryale, Sthenno ja Medusa. Medusa oli surelik. Nad elasid Okeanose taga kaugel läänes. tunnused:virildunud näojooned,maod juuste asemel ja õudne möirgamine. Igaüks,
suure kangelase surma valitsesid Kreeka linnasid. Kuid kes oli see suur ja tänaseni soojalt armastatud Herakles? Mis ja millised olid Heraklese kaksteist vägitööd ning mille poolest meie kangelane veel silma paistis? Üks asi on kindel Heraklese elu kohta on niisama palju versioone, kui on erinevaid jutustajaid. Kuid Heraklese päritolu peaks siiski teada olema isaks oli tal peajumal Zeus ning emaks surelik naine Alkmene. Heraklese surelik isa oli Amphitryon ning tema poolvennaks oli Alkmene ja Amphitryoni poeg Iphikles. Zeus armastas Heraklest üle kõige juba enne tema sündi, oli ta ju lubanud, et tema järgmisest järglasest saab kogu Mükeene valitseja. Tegelikult oli Zeusilt taolise vande välja nõudnud aga armukadedusest pöörane Hera, kelle kindlaks sihiks oli Heraklese tapmine või vähemalt tema elu põrguks muutmine. Nii nõudiski Hera Zeusilt lubaduse, et tema järgmisest järglasest saab Mükeene valitseja
Nereiidid kaebasid Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Oraakli käsul otsustati kuningatütar Andromeda Ketosele ohverdada Helena - Sparta kuninga tütar, Menelaose naine. Paris röövis ta ja algatas Trooja sõja. Priamos – Trooja kuningas Laertes – Odysseuse isa Hektor – Trooja prints ja troonpärija Achilleus - kuulsaim Trooja vastu võidelnud kreeka kangelastest, ei olnud tavaline surelik: tema vanemad olid merejumalanna Thetis ja surelik kuningas Peleus. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achielleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel. Odüsseias kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. See eepos on järg “Iliase” eeposele
7) Repetitio est marer studiorum-kordamine on tarkuse ema 8) Qualis rex,talis grex-missugune on kuningas,niisugune ka kari 9) Pro patria,pro libertate,pro vita-isamaa eest,vabaduse eest,elu eest 10) Potius sero quam numquam-parem hilja kui mitte kunagi 11) Omnia vincit amor-armastus võidab kõik 12) Non multa,sed multum-mitte paljusid,vaid palju 13) Nomine sunt adiosa-nimesid nimetamata 14) Lapsus linguae-keelevääratus 15) Memento mori- pea meeles,et oled surelik 16) Mens sana in corpore sano-terves kehas terve vaim 17) Ira furor brevis est-viha on lühike hullumeelsus 18) Ium spiro,spero- kuni hingan,loodan 19) Homo homini lupus est-inimene on inimesele hunt 20) Ex nihilo nihil-mitte millestki mitte midagi 21) Errare humanum est-eksimine on inimlik 22) Amicus certus in re incenta cernitus-õiget sõpra tuntakse hädas 23) Audi multa loquere pance-kuula palju, räägi vähe 24) Amat victoria arnam-võit armastab hoolt
Metamorfoosis, tuntud ka kui The Golden Ass. * See on kirjutatud 2. sajandil e.K.r * See räägib Psyche ja Cupido armastusest ning sellest kuidas nad ületasid kõik takistused oma teel. * Cupido ja Psyche esinevad kreeka kunstis juba 4. sajandil e.K.r Cupido Ja Psyche * Cupidot kujutatakse kuldsete tiibadega alasti poisslapsena, kes hoiab käes vibu ja nooletuppe. Väidetavalt ei läinud tema nooled ühestki sihtmärgist mööda. * Psyche oli kaunis surelik, kelle ilu imetlemiseks inimesed kaugetest paikadest kokku sõitsid. Tema välimust võrreldi Armastuse jumalanna Aphrodite omaga. Mõnes müüdi vormis on öeldud, et Psychele toodi ohverdusi ja inimesed pöördusid tema poole oma palvetes. Lõpuks sai Psychest surematu. Cupido Ja Psyche *Cupido ja Psyche loo ajendiks on jumalanna Aphrodite kadedus ja alandatus. * "Cupido ja Psyche" on hea näide jumalanna Aphrodite õelast ja kuritarvitavast poolest.
maksis oma sõbra surma eest kätte. Laertes Laertes oli kuningas. Ta osales suure metssea tapmises koos erinevate kangelastega. Metssiga tapeti ning au langes seda esimesena haavanud neiule. Elu lõpu lähedal võitles ta ka oma poja kõrval. Sileen Sileenid olid osalt inimesed osalt hobused. Nad kõndisid kahel jalal, mitte neljal, kuigi neid kujutati sageli hobusekapjadega jalgade asemel, puhuti hobusekõrvadega ja alati hobusesabaga. Medusa Medusa oli üks Gorgodest. Ta oli neist ainus surelik. Perseus lubas tuua Medusa pea. Jumalate abiga ta seda suutiski. Talle anti eriline mõõk, millega oli võimalik Medusa nahka läbi raiuda, kilp, mis peegeldas nagu peegel, tiivulised sandaalid, koti, mis iga asja jaoks paraja suurusega oli, ja nähtamatuks tegeva mütsi, et gorgod ei näeks Perseust taga ajada. Gorgode peegelpildi vaatamine kiviks ei muutnud; niisiis jälgis Perseus gorgosid kilbi kaudu. Athena näitas, milline kolmest gorgost on Medusa, ja juhtis Perseuse kätt löögi ajal
progresseeruva tõvega. Mitte et nad oleksid teda seganud või tema vastu konspireerinud. Vastupidi, kuningas oli rüütleilt suuri summasid laenuks saanud. Kuid vastupidi rahva seas laialt levinud arvamusele ei olnud tempelvendade rahakaevud siiski põhjatud ja ühel hetkel, kui kuningas järjekordselt oma laenusummat suurendada soovis, öeldi talle ära. Esialgu ei suutnud nördinud kuningas ordule kuidagi kätte maksta, sest ordut kaitses paavst. Kuid paavst oli surelik, ja kuningas võis tema elu otseste või kaudsete meetoditega lühendada. Tegelikult läks vaja koguni kahe paavsti kõrvaldamist, et saada paavstitoolile kuulekas isik, Clemens V. Viimane oli sunnitud nõustuma Templirüütlite ordu hävitamisega. Võib-olla tundis kuningas templirüütlite ees mingit kompleksi. Iga salapärane ühing tekitab alaväärsustunde käes vaevlevas kõrvalseisjas hirmu ja vaenu. Alates 18
hobusesabaga. Lugusid neist pole säilinud kuid neid võib tihti näha kreeka vaasidel. · Sireen Sireenid elasid saarel keset merd. Neil olid taevalikud hääled ja nende laul ahvatles meremehi surma. Pole teada, missuguse välimusega nad olid, sest mitte keegi, kes neid nägi, ei pääsenud eluga. · Medusa Gorgod olid, Phorkyse ja Keto tütred Euryale, Sthenno ja Medusa. Kaks esimest neist olid surematud, ainult Medusa oli surelik. Perseus lubas Polydektesele tuua Medusa pea. Jumalate abiga ta seda suutiski. Athena näitas, milline kolmest gorgost on Medusa, ja juhtis Perseuse kätt löögi ajal. Medusa peata kehast kargas välja Pegasos. Odysseus kohtas Medusat oma reisil allmaailma. · Gorgo Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised, Phorkyse ja Keto tütred Euryale, Sthenno ja Medusa. Kaks esimest neist olid surematud, ainult Medusa oli surelik. Nad elasid Okeanose taga kaugel läänes
Isegi armastus- ja erootikajumala nimi ja päritolu varieeruvad erinevates tekstides. Enamasti jumaldati Erost/Amorit/Cupidot (edaspidi: Eros) koos Aphroditega, keda mõne loo järgi tema emaks peetakse. Kuid oli ka pühapaiku, kus austati ainult Erost, näiteks Thespeias ja Hellespontias. Teda kujutati kuldsete tiibadega alasti poisslapsena, kes hoiab käes vibu ja nooletuppe. Tema nooled ei läinud kunagi ühestki sihtmärgist mööda. Psyche oli seevastu kaunis surelik, kelle kauniduse imetlemiseks inimesed kaugetest paikadest kokku sõitsid. Tema välimust võrreldi jumalanna Aphrodite kõike silmatorkavama ning tuntuma omaduse iluga. Mõnes müüdiversioonis on isegi öeldud, et kauged külalised tõid Psychele ohvreid, kummardasid teda ja pöördusid palves tema poole. Sellised teod ainult kinnitavad neiu jumalikustamist ning muudavad loogilisemaks müüdi lõpplahenduse, mil Psychest saab surematu.
Euripides kuulus vanakreeka kuulsasse draamakirjanike kolmikusse Europe kuningatütar, kellesse oli armunud Zeus / Viis sõnnina Euroopasse Eurydike Orpheuse naine Eurykleia Odysseuse teenijanna Eurylochos Odysseuse tüürimees Eurystheus Heraklese sugulasest kuningas, kes talle 10 ülesannet andis faiaagid hiiglased, kes võõrustasid Odysseustop Gaia emake maa Geryon hiiglane 6 jala ja 6 käega, kelle Herakles tappis gorgod kolm õde, koletised, üks neist on surelik graiad kolm vanaeite, kelle käest Perseus sai teada, kus elavad nümfid Gyges karjane, kes leidis võlusõrmuse, mida kasutas väärikalt Hades allilma valitseja, Zeusi vend Haimon Kreoni poeg harpüiad vastikud linnud vanaeide peaga ja raisakulli kehaga, kiusasid Phineust Hekabe Trooja kuninganna Hektor kuingas Priamose vanem poeg, Trooja kaitsja Helena Zeuzi tütar, Sparta kuninga Menelaose naine Helios päikesejumal
Ira furor brevis est viha on lühike hullumeelsus Iucundi acti labores tehtud tööd on meeldivad Ium spiro, spero kuni hingan, loodan Lapsus linguae keelevääratus Litterae non erubesunt kiri ei punasta Mala hebra cito crescit umbrohi kasvab kiiresti Medica, cura te ipsum Arst ravigu iseennast Memento mori pea meeles, et oled surelik Mens sana in corpore sano terves kehas terve vaim Mente et manu mõistuse ja käega Neme perpetou in voluplatibus vivit mitte keegi ei ela pidevalt unistustes Ne sutor supra crepidam iga kingsepp jäägu oma liistude juurde Nomine sunt adiosa nimesid nimetamata Non multa, sed multum mitte paljusid vaid palju Nondum omnium diverum sol mitte kõigi päevade päike pole loojunud
aastal ilmutuse, et kõik maailma kirikud on eksinud õigelt teelt. 3) Millesse usuvad mormoonid? Mormoonid usuvad, et Jumala ilmutus on jätkuv, et ka tänapäeval annab Jumal inimestele ilmutusi. Mormooni kirikut juhib maapealne elav prohvet, kellel on isiklik side jumalaga, temale alluvad 12 apostlit. Sellega üritatakse jäljendada algkristlikku kogudust. Mormoonid usuvad, et isa, poeg ja Püha vaim on kolm erinevat isikut. Mormoonid usuvad, et kunagi oli Jumal lihtne surelik, saavutas aga surematuse kosmiliste seaduste tundmaõppimise järel. Ta elab planeedil Kolob. Ka igal inimesel on võimalik saada jumalaks 4) Millal ja kuidas tekkis Jehoova tunnistajate liikumine? Jehoova tunnistajate liikumise rajas Charles T. Russell (1852-1916). 1916 Charles Taze Russell aga suri ootamatult, kaks aastat hiljem sai ka I maailmasõda läbi, ilma et Jeesus oleks ennast ilmutanud. Kõik see viis
sümboliseeritud erinevast klassist inimeste võrdsust ja jõuetust surma ees. Sellel on kujutatud erinevate ühiskonnakihtide tantsurivi alustades piiskopist ning lõpetades kõige madalama seisuse ehk orjaga. Tantsivate figuuridega on vaheldumisi tantsimas luukered, kes sümboliseerivad surma. Pildi all on tekst neile, kes oskavad lugeda, lihtrahvale on loo seletamiseks pildid. Maali iseloomustab kõige enam ladinakeelne väljend ''mementi mori'', mis tõlkes tähendab ''mäleta, et sa oled surelik''. Arvan, et ''Surmatants'' oli omal ajal ja ka kaasajal suurepäraselt fatalismi illustreeriv suurteos, teadustamaks piltlikult kõigile inimestele, et pole oluline kes sa oled või palju sul võimu on surm jõuab paratamatult igaüheni.
Kuna tegelane on antud sinavormis, toimub samastumine temaga iseenesest, märkamatult, me tunneme ennast otsese kogejana ja oleme valmis vastu võtma, mida see maailm meile annab. Vaikus ja hämarus, päevase vilka elu tardumine loob eeldused rahulikuks mõtiskluseks, võimaluse märgata ümbritsevas seda, mida argitoimetuste tuhinas on pea võimatu tähele panna: kuidas „lõhnab lehti juues toom” ja maine on nii rõõm kui valu; kuidas surelik võib tunnetada ennast osana tervikust ja hetkega mõista selle terviku – ja seega iseenda – igavikulisust. Tuhat aastat on siinjuures kõigest abivahend, inimmõistusele hoomatavam ajaühik, et lugejat mitte liiga laiale teele eksitada; nii nagu loodusnähtused on rahvausundis tõlgendatud inimkujulisteks, lihtsustamaks suure maailma mõistmist ja lubades toetuda rituaalidele, mida on võimalik suunata ühele konkreetsele jumalusele.
ruumi, nii et universumi ühendab seesmine side“ (213)[4]. Tänu sellistele daimonitele-vahendajatele ongi võimalik ennustamine (manteia)[5]. Diotima räägib uue müüdi Erose sünni kohta. Tema isa on jumal Poros[6] ja ema on Vaesus (Penia). Sellest ka Erose kahetine loomus. Ühest küljest on ta vaene, mühaklik ja kodutu, teisalt aga taotleb ta aina ilusat ja head, on mehine, uljas ja reibas, taibukas ja taidurlik. Ta pole „ei surelik ega surematu, vaid võib ühel ja samal päeval õitsele puhkeda ning elada … kuid samas ka surra ja vastavalt oma isa loomusele taas ellu ärgata“ (214). Eros on filosoof, kes erineb nii võhiklikust lollist kui ka juba tarkust omavast jumalast (215). Diotima laiendab armastuse mõistet ja ütleb , et „põhiolemuselt on see igasugune hüve ja õnne ihaldus“ (217) ning et tavalises mõttes armastus on vaid selle üks liik. Ja teisipidi, armastus on alati hüve armastus, mis on tugevam
Ons inimene siis see vilets hull, kes väristustes rappub nagu peru, see kägarasse kerind elav null. Underi ajaluule raskuspunkt on siiski mujal. Inimsoo varingus tunneb poetess end osasüülisena ja küsib luuletuses ,, Ma elan" Kui imelik: ma elan! Paremal ja vasemal haud kõrval haua: ei ole enam seda ega teist mu noortest tuttavatest. Under jõuab oma ajaloos sotsiaalsetesse probleemidesse. Lühipoeemis"Inimene"- visandab Under inimkonna arenguloo."Surelik", ,,kahesus" ja ,,Elu" . See periood luuletaja elus oli tähtis, sest see juhtis ta avarasse ühendusse väljaspool mina toimiva maailmaga. Luulekogude pealkirjad "Hääl varjust" (1927), "Rõõm ühest ilusast päevast"(1928), "Õnnevarjutus" (1929), "Lageda taeva all" (1930), "Kivi südamelt" (1935) markeerivad ta värsside haaret, mis ulatub romantilise varjundiga intensiivsetest ballaadidest (kogus "Õnnevarjutus") keskendunud pihtimuste ja elu valguse- ja varjupoolte süvenenud
Avatus maailma suhtes ning kõige armastusväärsem vastuvõtt viib parima tulemuseni. Nõustun kirjanik Hermann Hessega, kes kujutab teoses "Siddhartha" seiklejaid. Kirjaniku arvates tähendab otsimine eesmärgi omamist, kinnisilmi ainult kindla ime tagaajamist ning leidmine vabadust. Eneseleidmise teel kaua kannatades võib inimene avastada, et tema lühikesest elust on otsingutele liiga palju väärtuslikku aega kulunud. Vältimaks elulõnga kiiret lõppemist avab surelik end maailmale, et kogemustest õppida ja oma sisemusest aimu saada. Mina leian, et enese rahuloluks ei piisa pelgalt heast haridusest. Räägitakse ikka, et kõik, mis juhtub, on inimese enda süü, kuid arvan, et elus on vaja ka õnne. Kaubandus on äri ja äritegevuses läbi löömiseks peab ettevõtjal olema tugev saavutusvajadus. Teatud määral tunnevad kõik inimesed soovi kuhugi jõuda või midagi saavutada, ent igaühe jaoks ei ole see võrdselt oluline
Hera Juno Zeusi õde, elas Olympose Püha loom: lehm Kiusas Zeusi armukesi; mäel. Taevakuninganna, Püha lind: kägu, vihkas Heraklest; andis abielu ja sünnitusjumalanna. paabulind Parisele kuldse õuna. Väga tülikas, riiakas. Dionysos Bacchus Zeusi ja Semele poeg, elas Ilves, sokk, Õpetas inimestele (surelik) Teebas. Esines sageli härjana. luuderohi, veinikultuuri; oli nii hea Veini ja joobumisjumal. viinamarjad, kui ka halb. Korraldas saatürid, sireenid, metsikuid orgiaid. kentaurid Poseidon Neptunus Kronose ja Rea poeg, Zeusi ja Kolmhark, härg, Otsustab meresõitjate
tegude tagajärgede eest. Lood olid hoiatuseks ja õpetuseks neile, kes kaldusid või olid juba läinud halvale teele. Usun, et selle aja inimesed siiski ei võtnud neid müüte liiga tõsiselt, nad ei uskunud, et kui nad midagi valest teevad, siis tuleb näiteks Zeus taevast alla ja füüsiliselt karistab neid. Jumalatesse suhtuti suhteliselt lõdvalt: nende käest ei oodatud otseselt karistus, kuid neid siiski austati väga ja usuti nende olemasolusse. Tihti juhtus, et mõni surelik suhtus jumalatesse ülbelt. Tuntum sellise juhtumi kohta on lugu Talantose piinadest. Talantos, Zeusi ja Pluto poeg, sai tänu oma jumalikule päritolule istuda jumalatega ühes lauas ja einestada nendega. Kuid ta kasutas seda kurjalt ära: hooples lihtsurelike ees selle privileegiga, varastas lauast toitu, rääkis jumalate saladusi välja ja kahtles nende jumalikes võimetes. Need kõik olid patud, mis teenisid karmi karistust, sest jumalaid pidid kõik surelikud austama.
säilinud keha andis võimaluse teispoolsuses elada. Vaevalise protseduuri käigus eemaldatti aju ja sisikond, seejärel konserveeriti surnukeha leelise lahuses ja mähiti linase riide ribadesse. Kõike seda saatis pühade tekstide ette lugemine. 70 päeva hiljem maeti muumia pramiidi hauakambrisse ja selle kõrvale pandi õhukindlalt suletud nõudesse ehk kanoopidesse asetatud sisikond.Samal ajal kui vaarao surelik kest leidis püramiidis oma viimase puhkepaiga väljus surnu Ka huakambrist. Ka'ks nimetati egiptlaste usu kohaselt teist mina, omalaadset inimese peegelpilti, kes lahkus surnukehast ning võis vabalt siin- ja teispoolsuse vahel liikuda. Nagu juba öeldud, väljus Ka hauakambrist ja tõusis püramiidi välispinnale, mis oli nii libe, et ükski surelik ei saanud sellel liikuda. Ka tõusis üles püramiidi tippu, kus ootas kõigi
Avatus maailma suhtes ning kõige armastusväärsem vastuvõtt viib tulemuseni. Nõustun kirjanik Herman Hessega, kes kujutab teoses "Siddhartha" seiklejaid. Kirjaniku arvates tähendab otsimine eesmärgi omamist, kinnisilmi ainult teatud ime tagaajamist ning leidmine vabadust. Eneseleidmise teel kaua kannatades võib inimene avastada, et tema lühikesest elust on otsingutele liiga palju aega kulunud. Vältimaks elulõnga kiiret lõppemist, avab surelik end maailmale, et kogemustest õppida ja oma sisemusest aimu saada. Inimkonna elukorralduses muutub sagedamaks veaks paratamatusega leppimine. Viimaseks peetakse aega ja tema kõikvõimsust. Pettekujutlus ajast kui tõelusest võib purustada viimsegi ideaali. Enesekindluse puudumisel ei mõisteta üksikisiku tähtsust ajastule iseloomuliku näo kujundamisel. Hetkeseisu saab kõige tõhusamalt eneseteostuse kaudu muuta. Oma mõistlikes veendumustes kindla inimese
Teadlane jõudis tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal põhjusel pettus ta oma õpilases Wagneris, kes erinevalt temast endast ei juurdlenud probleemide üle sügavuti, vaid rahuldus saavutatuga. Faust oli meeleheitel, lausa nii alla vandunud, et tahtis enesetappu sooritada. Peategelase päästsid aga inglid ning leping Metistofelesega, millest õnnetu hing ei saanud keelduda Faust saab endale kõik võimalused, mida Saatan suudab pakkuda ja kui surelik kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Põrgu valitseja. Kuna Faustil oli oma elust ja hingest selleks hetkeks juba täiesti ükskõik, võttis ta pakutava võimaluse rõõmuga vastu, hoolimata sellest, et tema tulevane õnn võis olla ühtlasi ka tema õnnetus, kuna siis läheks ta hing põrgusse. Traditsioonilise kolme veretilgaga kinnitaski ta lepingu ja saatanlikud vembud võisid alata. Rusutud teadlasele pakkus kurja kehastus Metistofeles elurõõmu
Lapsus linguae Keele vääratus Litterae non erubesunt Kiri ei punasta Longus penis basis vitae Pikk peenis on elu alus Mala hebra cito crescit Umbrohi kasvab kiiresti Medice, cura te ipsum Arst ravigu iseennast Memento more Mõtle surmale Memento mori Pea meeles, et oled surelik Mens sana in corpore sano Terves kehas terve vaim Mens sana in corpore sano Terves kehas terve vaim Mente et manu Mõistuse ja käega Iga kingsepp jäägu oma liistude Ne sutor supra crepidam juurde Nemo perpetou in voluplatibus vivit Mitte keegi ei ela pidevalt unistustes
Dante ruum on vertikaalne. Maa, Põrgu, Purgatoorium, Taevas. Õpetatud kultuuri ruum on üks, rahvaliku kultuuri ruum on hoopis teine. Keskaegsele intellektuaalile tundub võimatu võtta loodust loodusena, seda saab teha ainult loodusinimene. Looduse tunnetus muutub nt Petrarca'l. Tema kuulus kiri kogumikust „Familiares“, kus ta teeb matka ühele mäele, selle tippu, ja ütleb, võttes aluseks Augustinuse pihtimused... Ta peaks mõtlema sellele, et ta on inimene, surelik ja peaks kogu elu pühendama teispoolsusele. Ta jätab senise süsteemi kõrvale, kuigi leidub ka raamatuid, kus ta on neid kasutanud. Selles peitubki tema suurus, et ta toob sisse inimlikud asjad. Ruumi ja looduse kirjeldamise muutus on suured. Trubaduuride loomingus oli see kõik idealiseeritud, renessanssi kirjanduses tuleb tohutu hulk loodusele pühendatud teoseid. Mets muutub mingist koledast kohast imeliseks, salapäraseks paigaks. Loodus muutub looduseks, seda
detailist, et uuritavast küsimusest põhjalik ülevaade saada. Hulknurga pindala leidmisel tuleks hulknurk jagada osadeks, mis on meile tuttavad, näiteks kolmnurgad ning seejärel läbi kolmnurkade pindalade summa leida uuritava hulknurga pindala. Üldine: Deduktiivse meetodi puhul tehakse järeldusi üldisest üksikule, liigutakse nii öelda ülevalt alla näiteks: kõik inimesed on surelikud, ma olen inimene järelikult olen surelik. Induktsioon erineb deduktsioonist selle poolest, et induktsiooni puhul tehakse järeldusi deduktsioonile vastupidiselt, liikudes üksikult üldisele ehk üksiku objekti omadus kantakse edasi kõikidele teistele objektidele ilma nendega tutvumata näiteks: see paprika on punane järelikult kõik paprikad on punased. Näide illustreerib induktiivse meetodi probleemi, usaldatavuse puudumist.
Aristotelese õpetused Süllogistika Oma kolmele põhiseadusele rajab Aristoteles oma süsteemi loogilistest järeldustest, mida kutsutakse süllogismideks. Süllogisme on palju. Nendega tegelev teooria on süllogistika. Kõik süllogismid on kehtivad järeldused, nad on loogiliselt ranged. Klassikaline näide süllogismist nimega BARBARA: Kõik inimesed on surelikud. Sokrates on inimene. Sokrates on surelik. Joone peal on järelduse eeldused ning joone all on järelduse tulem. Kõikidel süllogismidel on kaks eeldust. Tulem on see, mis eeldustest järeldub. Kui kõik inimesed on surelikud ja kui Sokrates on inimene, siis järelikult on Sokrates surelik. Antud eelduste korral ei saa me seda tulemit eitada, sattumata vastuollu juba eeldatuga. Igal süllogismil on vähemalt üks eeldus kas üldjaatav või siis üldeitav lause. Kui süllogismi üks eeldus ütleb midagi üksiku
Peagi peab Andres tunnistama, et jaks ei hakka peale võsale, mis tahab igalt poolt peale tungida ja vili ei kasva niihästi, kui lootis. Andres ja Krõõt ei taha, et nende ostetud koha peaksid lapsed tasateenima ja seepärast teevad kõvasti tööd. Vargamäel ei saanud kunagi tehtust küll, üks töö kiskus endale teise järele. Pikapeale hakkas peremees arusaama, et Vargamäe on suur ja vägev, ning selle koha nõudmisi ei jõua ükski surelik täita. Nii loobus Andres suurtest mõtetest ja ainult tegutses. Perenaine rabas nii kodus kui välitööl (heinatöö). Andres ei tulnud kunagi selle peale, et Krõõdal võiks jõud üles öelda lapsi ilmale kandes ja hommikust õhtuni rasket tööd tehes. Ta polnud kunagi uskunud, et naise nukrate silmade ja ägamise taga istus tõsine häda. Loomadel oli ta raskust arvesse võtnud, naisel aga mitte. Andrese meelest polnud tütred nagu poistega samaväärsed
annaabi.ee 
