Eros ja Psyche
Eros oli kreeka armastusjumal. Teda kujutati tiivulisena ja sageli
ka vibu ja nooltega. Psyche oli kreeka mütoloogias Erose abikaaasa.
Inimesed pidasid surelik Psychet ilusamaks kui jumalanna
Aphroditet. Viimasele see ei meeldinud ja ta käskis oma pojal Erosel
tabada noolega Psyche südant. Kui teistele tõid need nooled
armastust, siis Psychele pidid need tooma ainult kannatusi. Ta pidi
saama ära vaevatud ja alandatud ning abikaasaks halvima mehe.
Eros läkski emalt saadud ülesannet täitma, kuid rabatuna neiu
ilust jättis käsu täitmata. Selle asemel juhtis ta Psyche salaja oma
lossi ja ennast näitamata täitis neiu kõik soovid. Kuid "tänu"
Psyche kadedate õdede tegutsemisele tuli saladus ilmsiks ning Eros
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kai D.
Õppematerjali autor
Eeros ja Psyche Inimesed pidasid surelik Psychet ilusamaks kui jumalanna Aphrodite. Viimasele see ei meeldinud ja ta käskis oma pojal Erosel tabada noolega Psyche südant. Kui teistele tõid need nooled armastust, siis Psychele pidid need tooma ainult kannatusi. Ta pidi saama ära vaevatud ja alandatud ning abikaasaks halvima mehe. Eeros läkski emalt saadud ülesannet täitma, kuid rabatuna neiu ilust jättis käsu täitmata. Selle asemel juhtis ta Psyche salaja oma lossi ja ennast näitamata täitis neiu kõik soovid. Kuid "tänu" Psyche kadedate õdede tegutsemisele tuli saladus ilmsiks ning Eeros lahkus. Psyche jäi kurvaks ja murelikuks. Psyche sai teada et ta ootab Eerose last. Lõpuks sai tüdruk aru et õed olid teda petnud ta otsustas kätte maksta ja tappis kavalusega oma õed. Nüüd hakkas ta Eerost otsima. Varsti sattus ta Aphrodite juurde. Too lasi Psychel läbi teha rea katsumusi. Tänu headele aitajatele sai Psyche nendega hakkama
Susanna Oja Tartu Ülikool Skandinavistika osakond Eros ja Psyche Erose ja Psyche lugu on räägitud mitut versiooni. Isegi armastus- ja erootikajumala nimi ja päritolu varieeruvad erinevates tekstides. Enamasti jumaldati Erost/Amorit/Cupidot (edaspidi: Eros) koos Aphroditega, keda mõne loo järgi tema emaks peetakse. Kuid oli ka pühapaiku, kus austati ainult Erost, näiteks Thespeias ja Hellespontias. Teda kujutati kuldsete tiibadega alasti poisslapsena, kes hoiab käes vibu ja nooletuppe. Tema nooled ei läinud kunagi ühestki sihtmärgist mööda
külmu(suvel jääkülm, talvel kuum vesi). Õuele tuli kuningas Aietes. Aietes päris, kust poiss pärit, poiss rääkis jutud ära ning mainis ja jäära. Jäära ohverdas Zeusile, kuldvillaku kuningale. Kuningas palus oma nõiakunsti teadval tütrel lohe välja võluda, kes kuldvillakut valvaks.Phrixos jäi kuninga juurde, võttis ühe tema tütardest naiseks. Keegi ei suutnud kuldvillakut varastada peale Iasoni. Eros ja Psyche: Kuningal oli 3 tütart, kõige vanem oli ilus, keskmine veel ilusam ja noorem oli kirjeldamatult ilus(Psyche). Inimesed tulid kaugelt tema ilu imetlema. Arvati, et ta on uus jumal ning talle hakati ohvreid tooma ning Aphrodite unustati. Aphrodite sai kurjaks ning kutsus oma venna Erose, et too aitaks tal printsessi karistada. Eros tõusis lendu, tal olid nooled, mis olid inimsilmale nähtamatud ning need tekitasid armastuse igas inimeses, keda tabasid. Armastus tõi kas rõõmu või kurbust
Sisyphose. Kuid S. oli naisega kokku leppinud, et ta ei tooks jumalale mingeid matuseohvreid. 7. Allilmas kaebas S. oma naise peale, Persephone lubas tal maale tagasi pöörduda ja naisele kohustusi meelde tuletada. 8. S. oli õnnelik ja korraldas lõbusa peo, kuid surm viis ta tagasi surnute riiki. Karistuseks peab ta allilmas üha uuesti mäest üles veeretama tohutut marmorimürakat. ,,Eros ja Psyche" 1. Kolm tütart, noorim oli Psyche ja ta oli neist kõige ilusam. Inimesed pidasid teda Aphroditest ilusamaks ja seetõttu hakkasid jumalanna asemel surelikku tüdrukut kummardama. 2. Aphrodite käskis Erosel P. südant vibuga sihtida, nool peab talle tooma õnnetust. 3. Kui Eros P.-d nägi ei suutnud tüdrukule liiga teha. 4. Kuningas (isa) aimas, et jumalad on ta tütre peale vihased, küsis nõu. Ta pidi tütre matuserüüsse riietama ja ta lossi taga asuvale kalju tipule viima, seal pidavat
tuul soodne ja nad pidasid paremaks edasi sõita. Veel silmasid nad hetkeks Kaukasust ja Prometheust. Õhtuks jõudsidki nad Kolchisesse, kuldvillaku maale. Järgmisel hommikul kohtusid nad kuningaga ja pärast kostitust palusid tal kuldvillaku neile loovutada, mis muidugi talle ei meeldinud. Kuningal oli võluvõimetega tütar Medeia, kelle Hera palus Erosel Iasonisse armuma panna. Kui Medeia Iasonit nägi, läkitaski Eros noole Medeia südamesse. Aietes ütles, et kuldvillakut kätte saada, peavad kangelased ikkesse panema kaks pronksist jalgadega ja leegitsevast tulest hingeõhuga härga, ning nendega põldu künda. Seejärel tuli külvata künnivagudesse lohehambaid, millest pidid tärkama relvastatud mehed, kes tuli kohe maha lüüa. Iason oli muidugi nõus, kuigi teadis, et ülesanne on pea võimatu. Nõupidamise ajal ilmus kangelaste juurde kuninga pojapoeg, kes rääkis neile Medeia
hiiglaslikul merekarbil randunud, nagu kujutab seda sündmust itaalia vararenessansi kunstnik Sandro Botticelli oma kuulsal maalil "Venuse sünd". NB! Suurenda pilti! Botticelli. Venuse sünd. Uffizi Galerii, Firenze Aphrodite abikaasaks sai tule-, sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal HEPHAISTOS (Vulcanus), aga naine pettis meest sõjajumal ARESega (Marsiga). Just viimasest sündis tal poeg EROS4. Eros oli oma ema saatja, tiivuline vibukütt, kelle nooled sütitasid armastust ning kelle armastatu oli PSYCHE (Hing). Nende lugu on inspireerinud kunstnikke nagu: François Gérard5, Antonio Canova jt. Teiseks Aphrodite tähtsaks kultuse paigaks oli Küpros. Siin väideti, et merevahust sündinud jumalatar üksnes peatus hetkeks Kytheral, edasi suundus aga Küprosele. Kuid oli ka teine müüt. Küprosel elas kujur nimega PYGMALION, kes armus enda loodud marmorkujusse
Valguse, muusika, poeetide, tõe, laskurite jumal. Delfis tema oraakel. Phoibos särav, päike. Tervendaja õpetas inimestele ravitsemist. Kastaleia püha allikas, Kephissos tema jõgi. Sümbolid: loorberipuu, delfiin, ronk ARTEMIS - DIANA Apolloni kaksikõde. Üks neitsi-jumalannadest. Kütt, metsloomade kaitsja. Kuu Phoibe, Selene. Sümbolid: küpress, põder APHRODITE - VENUS Armastuse- ilujumalanna. (merevahust sündis). Hephaistose abikaasa, poeg Eros e Cupido. Sümbolid: varblane, luik HERMES - MERCURIUS Z + Maia (Atlase tütar). Tiivulised sandaalid, tiivad kübaral, Z käskjälg. Kõige nutikam, kavalaim jumalaist, varas. Kaubandus-, turujumal, kaupmeeste kaitsja. Surnute pidulik teejuht. Sümbolid: lüüra ARES - MARS Sõjajumal, Z ja H põlgasid teda. Tapahimuline. Sümbolid: raisakull, koer. HEPHAISTOS - VULCANUS Tulejumal, inetu lonkur. Sepp, relvameister. Rahuarmastav jumal. Kaitses käsitööd ja kunsti. HESTIA - VESTA
Kreeka jumalad, jumalannad VTG 10.Kl Marina Zvereva Juhendaja: Krista Fatkin Sissejuhatus Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Vana-Kreeka jumalad Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid