Antiik-Kreeka müüt (0)

Sarnased õppematerjalid

3

pptx

Eros ja Psyche

Eros ja Psyche  Eros oli kreeka armastusjumal. Teda kujutati tiivulisena ja sageli ka vibu ja nooltega. Psyche oli kreeka mütoloogias Erose abikaaasa. Inimesed pidasid surelik Psychet ilusamaks kui jumalanna Aphroditet. Viimasele see ei meeldinud ja ta käskis oma pojal Erosel tabada noolega Psyche südant. Kui teistele tõid need nooled armastust, siis Psychele pidid need tooma ainult kannatusi. Ta pidi saama ära vaevatud ja alandatud ning abikaasaks halvima mehe. Eros läkski emalt saadud ülesannet täitma, kuid rabatuna neiu ilust jättis käsu täitmata. Selle asemel juhtis ta Psyche salaja oma lossi ja ennast näitamata täitis neiu kõik soovid. Kuid "tänu" Psyche kadedate õdede tegutsemisele tuli saladus ilmsiks ning Eros lahkus. Psyche jäi kurvaks ja murelikuks. Varsti sattus ta Aphrodite juurde. Too lasi Psychel läbi teha rea katsumusi. Tänu headusele sai Psyche nendega hakkama ning lugu lõppes Erose ja Psyche pulmadega. Click to edit Master text s

Kultuurilugu

3

docx

Vana-Kreeka müüdid

Sfinksi mõistatus (Oidipus) Sfinks on olevus, kellel on naise pea, lõvi keha, kotka tiivad ja mao saba. Teebasse viis vaid üks tee ja linna ei olnud võimalik pääseda ilma sfinksist möödumata. Ja sellest elukast ei pääsenud mööda ilma tema mõistatusele vastamist. Kõik kes vastata püüdsid ja valesti vastasid, kisti sfinksi poolt ribadeks. Teeba kuningas pakkus välja suure autasu sellele, kes linna elukast vabastab. Kuningas küsis oraaklilt, et miks sfinks just Teeba linnas on. Sfinks oli seal selle pärast,et kuningas oli varem röövinud poisi, kes ennast hiljem just kuninga pärast ära tappis. Hera nägi seda pealt ja saatis sfinksi kuningale karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti. Peale seda kaotas olevus oma jõu ja haihtus õhku. Oidipusele anti autasuks Teeb

Ajalugu

3

docx

Vana-kreeka müüdid

Sfinksi mõistatus (Oidipus) Sfinks on olevus, kellel on naise pea, lõvi keha, kotka tiivad ja mao saba. Teebasse viis vaid üks tee ja linna ei olnud võimalik pääseda ilma sfinksist möödumata. Ja sellest elukast ei pääsenud mööda ilma tema mõistatusele vastamist. Kõik kes vastata püüdsid ja valesti vastasid, kisti sfinksi poolt ribadeks. Teeba kuningas pakkus välja suure autasu sellele, kes linna elukast vabastab. Kuningas küsis oraaklilt, et miks sfinks just Teeba linnas on. Sfinks oli seal selle pärast,et kuningas oli varem röövinud poisi, kes ennast hiljem just kuninga pärast ära tappis. Hera nägi seda pealt ja saatis sfinksi kuningale karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti. Peale seda kaotas olevus oma jõu ja haihtus õhku. Oidipusele anti autasuks Teeb

Kirjandus

9

docx

Kreeka mütoloogia

Iason ja Medeia: Iason oli Aisoni poeg, kelle kasvatas üles kentaur. 20 aastaselt läks Iason Peliase juurde õigusega endale kuuluvat trooni nõudma. Teepeal kandis ta üle jõe jumalanna Hera, kes sellest hetkest võttis poisi enda kaitse alla. Iasoni ülesanne oli ära tuua kuldvillak. Phineus juhatas Iasoni meeskonnale teed, sest nad olid ta päästnus igavesest harpüiade käes piinlemisest. Esialgu prooviti villakut saada kätte pelgalt küsides, kui kuningas Aietes ei andnud. Kuningas andis Iasonile ülesande ja kui noormees sellega hakkama saab, võib ta villaku endale saada. Iason sai tänu kuningatütre Medeia abile ülesandega kergelt hakkama. Tagasi kodulinna jõudes aitas Medeia kavalusega saada lahti eelmisest kuningast, Peliasest, kes hüppas ise kuuma katlasse. Iason sai kuningriigi kuningas, otsis endale uue mõrsja ja unustas Medeia. Sisyphos: Ta oli kuningas, kes ei kartnud ei jumalaid ega surma. Tal oli uhke kindlus, kuid kahjuks polnud seal lähedal vett ja teenij

Kirjandus

6

docx

Vanakreeka muistendid ja pärimused

Promotheus 1.Inimese loomine- Promotheus segas savi vihmaveega ja vormis inimese, kes oli jumalatega sarnane. Atena puhus kujule hinge sisse, inimesed ei osanud seda algul kasutada. 2. Promotheus läks inimeste sekka ja õpetas neid. (lugema, kirjutama, arvutama, loodust mõistma jne) 3. Jumalad Olümpose mäel polnud rahul, et Promotheus ei õpetanud inimesi jumalaid austama ja ohvreid tooma, neid kummardama. 4. Promotheus nõustus, lasi Zeusil otsustada, mida ohvriks tuua, kavaldas Zeusi (kes sai küll aru, kuid läks mänguga kaasa) üle. (Zeus valis härjast selle poole, kus olid kondid mis olid kaetud rasvaga, liha jäi inimestele) 5. Zeusi karistus oli inimestelt tule võtmine, kuid Promotheus varastas Olümpuse mäelt jumalate valitseja kuldpaleest tule ja viis selle inimestele. 6. Zeusi uus karistus- Hephaistos tegi ilusa tüdruku kuju. Aphrodite andis talle üleloomuliku veetluse ja Hermes kinkis ilmeka kõne ja meeldiva hääle. Zeus pani talle nimeks Pandora ja andis talle

Kirjandus

48

docx

Kreeka mütoloogia

Kirjanduse arvestus Tertia talv 1. Antiikkirjanduse mõiste, vanakreeka ja vanarooma kirjandus Antiikkirjanduse all mõeldakse vanimaid Euroopas tekkinud kirjandusi: vanakreeka ja vanarooma kirjandust. Need on tugevalt mõjutanud hilisema euroopa ja kogu ülejäänud maailma kirjandust. Sõna antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vana. See hõlmab ajavahemikku VIII sajand e.m.a kuni VI saj. m.a.j Käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi ja tolle aja inimestele arusaadavaid teemasid. Vanakreeka kirjanduslugu sai alguse umbes VIII sajandit e.m.a. ja see jaotatakse nelja ajajärku:  Arhailine ajajärk - 8 – 6.saj eKr, vanakreeka kirjanduse algus. Lüürika, eeposed. (nt Homeros ja värsivormilised eeposed)  Klassikaline periood – 5 – 4.saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt, kirjanduslik pealinn oli Ateena. Draama saa

Kirjandus

7

rtf

Antiikmütoloogia

"TITAANID JA 12 SUURT OLÜMPLAST" Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel oli palju lapsi, teatuim Zeus, kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos­ jõgi ümber maa, Tethys­ O naine, Hyperion­ päikese, kuu, koidu ja eha isa Mnemosyne­ mälu Themis­ õiglus Iapetos+pojad- taevas õlgadel Prometheus- inimsoo päästja ZEUS - JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, oraakel. HERA ­ JUNO Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles. Abielu/abielunaiste kaitsja. Armukade Z paljudele naistele. Tema tütar, Eileithyia, abistas sünnitajaid. Sümbolid: lehm, paabulind POSEIDON - NEPTUNUS Merede valitseja, kinkis inimestele esimese hobuse. Sümbolid: kolmhark, hobune HADES - PLUTO Allilma ja surnute valitseja, surmajumal. Nägematuks tegev kiiver. Naine Persephone. ATHENA - MINERVA

Kirjandus

12

doc

KAUNID DAAMID OLÜMPOSELT

(Vulcanus), aga naine pettis meest sõjajumal ARESega (Marsiga). Just viimasest sündis tal poeg EROS4. Eros oli oma ema saatja, tiivuline vibukütt, kelle nooled sütitasid armastust ning kelle armastatu oli PSYCHE (Hing). Nende lugu on inspireerinud kunstnikke nagu: François Gérard5, Antonio Canova jt. Teiseks Aphrodite tähtsaks kultuse paigaks oli Küpros. Siin väideti, et merevahust sündinud jumalatar üksnes peatus hetkeks Kytheral, edasi suundus aga Küprosele. Kuid oli ka teine müüt. Küprosel elas kujur nimega PYGMALION, kes armus enda loodud marmorkujusse. Aphrodite, heldinud nii skulptuuri ilust kui ka noormehe tunnetest, elustas kuju ja Pygmalion võttis ta naiseks. Lugu Pygmalionist inspireeris G. B. Shaw'd6 samanimelise komöödia kirjutamisel. Hiljem komponeeris F. Loewe7 selle näidendi põhjal muusikali "Minu veetlev leedi".  Tuntud on ka Aphrodite armulugu Troojamaa karjuse ANCHISESega. Noormees,

Ajalugu

Kommentaarid (0)