mõisapõldudeks. Talupojad pidid maavaldajale maksma mõisapõlde harides ja said selle eest oma maad harida või pidid lisaks maksma loonus-või raharenti. Aga miks pidi olema just erinevad süsteemid ? Oleks ju tegelikult saadud hakkama ka ühega, see oleks olnud parem ja ei tekitaks segadust. Kui ühel ja samal ajal ja riigis oli 2 süsteemi, siis oleks see minu arvates suht mõtetu olnud. Kuna maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu, siis muudeti talupojad sunnismaisteks, mis tähendab, et talupojad ei tohtinud ilma loata elukohta vahetada. Sellest hakkas kujunema pärisorjus ja niigi oli vaja juurde rohkem töökäsi. Pärisorje saadi enamasti vabde talupoe-gade hulgast. Ta pidi töötama feodaali majapidamises samamoodi kui tavaline ori. Pärisori võis omada majapidamist, kariloomi, perekonda ja tööriistu, tavaline ori aga mitte midagi. Pärisorja omanik võis küll teda karistada, müüa, vahetada ning osta, aga tapmine oli keelatud
1) Põhja-Eesti ehk Eestimaa kubermang- Rootsi 2) Lõuna-Eesti (ja Põhja-Läti) ehk Liivimaa- Poola-Leedu kuningas 3) Saaremaa-Taani Antud võimupiirid ei püsi kaua 17. Sajandi algul Pool-Rootsi sõjad 1629 Altmargi vaherahu Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Rootsile. 1645 Brömsebro rahu Saaremaa läheb Rootsile 1660 Oliwa rahu Ruhnu saar Rootsile Mõis ja talu Rahvaarvu vähenemine tõi kaasa tööjõu vähenemise. Teokohustused omandasid suurema tähtsuse. Talupojad muudetakse sunnismaisteks. Pagenud talupojad tuli mõisnikule tagasi anda. Talupoeg Talurahva elujärg halb Elati korstnata suitsutaredes. Talvel toas ka loomad. Põhiline toit: rukkileib, jahukört, kala. Näljahädad. Aadlikud koonduvad oma huvide kaitseks Rüütelkondadesse. Rootsi kuningavõimu esindasid siin kubernerid. Riik soovib oma sissetulekuid suurendada ja viib läbi reduktsiooni ehk riigistab mõisnike maa. Mõisnikud hakkasid maksma riigile renti. Aadlike tugev vastuseis.
1600-1629a-Rootsi-Poola,sõda. 1603a-puhkes,katk. 1617a-Venemaa,ja,Rootsi,sõlmisid,Stolbovo,rahu. Rootsi,sai,Venemaalt,Ingerimaa. Venemaa,lõigati,Läänemerest,ära. 1629a-Poola,ja,Rootsi,sõlmisid,Altmargi,rahu...Rootsi,sai,endale,Liivimaa. 1643-1645a-Rootsi-Taani,sõda.Saaremaa,läks,Rootsi,alla. Talurahvas 17,sajandi,alguses,oli,Eestlasi,järele,jäänud,100,000.Tallinn,Tartu,ja,Narva,olid,oma,tähtsuse, kaotanud. Talupoegadel,suurendati,makse,ja,koormisi.Talupojad,muudeti,sunnismaisteks. Sunnismaisus-ei,tohtinud,lahkuda,mõisniku,maalt. 1694-1695a-suur,näljahäda.Suri,75000,inimest. Rootsi,võim Kohalikud,mõisnikud,koondusid,rüütelkondadesse.Neid,oli,3: · Eestimaa · Liivimaa · Saaremaa Rootsi,kungingat,esindasid,kubernerid,(Riia,Tallinn) 1680a,reduktsioon-Mõisade,revulutsioon(KarlXI) Talupojad,jagunesid: · Riigitalupojad · Mõisatalupojad · Vabatalupojad Vaimuelu 17,sajandi,peamiseks,hariduse,levitajaks,oli,luteri,usk.
eest renti. Talupojad tasusid renti algul põllu ja loomakasvatuse e. Natuuras. Hiljem rahamajanduse arenedes mindi üle raharendile. *Mõisahärrus Suurem osa feodaalimaad jäi mõisa põldudeks, kuna talupoegadele renditi vaid väike maalapp, et talupojad saaks oma pere toita. Talupojad tasusid maakasutamise eest teotööga mõisapõllul e. Mõisategu Talupoegade ümberasumise takistamiseks muudeti nad sunnismaisteks. 3. Kõige tähtsamad vaimulikud. Nende järel tulevad sõjamehed või täpsemalt uus ühiskonnakiht - ratsanikud e rüütlid. Inimese positsiooni ühiskonnas määras sünnipäritolu.
perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. Mõnes riigis praktiseeriti esimese öö õigust. Euroopas tekkis pärisorjus varakeskajal orjandusliku korra üleminekul feodalismile. Orjandusliku korra lõpus maaharimisega tegelenud orjad (servid) muutusid esimesteks pärisorjadeks. Pärisorjadeks muudeti Euroopas ka enamik vabu kogukonnatalupoegi nende sunnismaisteks muutmise tagajärjel 8.–10. sajandil Prantsusmaal, 8.–11. sajandilSaksamaal ja 10.–11. sajandil Inglismaal. Prantsusmaal moodustasid pärisorjad 11.–13. sajandil rahvastiku enamuse. Pärisorja tapmist hakati käsitlema seaduserikkumisena ja selle eest oli ette nähtud trahv ehk meheraha, mida maksti omanikule. Pärisori erines orjast õiguse poolest abielluda vabalt valitud elukaaslasega, seega omada perekonda. Pärisorjal oli õigus omada vallasvara.
Missugune oli feodaalide roll keskaegses ühiskonnas? Lääne-Euroopas VIIst XV sajandini levinud võimukorraldust, mis rajanes isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel, nimetatakse feodaalkorraks. Feodaalid olid ka sõjameeste seisuses, neile jagati maatükke, et nad sõjateenistuses oleksid. Kuna talupoegade tööta polnud feodaalide maal väärtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda- nad muudeti sunnismaisteks, eesti keeles öelduna: pärisorjadeks. Kõige kõrgem feodaalide seas oli kuningas, ta jagas feoodidena maad välja suurfeodaalidele, suurfeodaalid väikefeodaalidele ning väikefeodaalid väikerüütlitele. Neil olid ka omavahelised tülid- kodusõjad- see suurendas riigi ebastabiilsust. VIII sajandil, kuna võitluseks araablaste vastu oli vaja püsivat ratsaväge, viis Karl Martell feodaalkorralduse kindlamale alusele.
Talupoegadele ei jagatud kogu maad ära. Talupojad said kasutada vaid üht osa, mis oli talupõldude jaoks mõeldud. Teine maa osa jäi maavaldaja kätte ja sinna tekkisid mõisapõllud. Talupojad pidid maa eest tasuma teorenti s.t nad pidid mõisapõldudel töötama ja selle eest said harida ka oma maid; lisaks kehtis paljudes kohtades veel loonusrent talupoeg pidi mõisnikule loovutama osa saagist. Kuna maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu, muudeti talupojad sunnismaisteks. Nii hakkas kujunema pärisorjus. Orjusest erineb pärisorjus selle poolest, et pärisorja ei võinud mõisnik tappa, aga teda võis müüa või vahetada mõne teise vastu. Mõisnikul oli ka pärisorja karistada kodukariõigus. Kahe süsteemi (rendiärrus ja mõisahärrus) vaheline eraldusjoon kulges mööda Kesk- Euroopat, täpsemalt mööda Elbe jõge. Põlisrendisüsteem ehk rendihärrus oli valitsevaks Lääne-Euroopas, pärisorjuslik mõisamajapidamine ehk mõisahärrus Ida-Euroopas
Smolino vaherahu- Kuueaastane vaherahu Liivimaa ja Moskva vahel, millega lõpetati ametlikult Liivimaa-Moskva sõda. Vaherahuga kinnitati asjade sõjaeelne olukord ning enam ei üritanud Liivimaa kordagi Moskva-poolset ohtu sõjalisel teel kõrvaldada. adratalupoeg- adrikuid oli Eestimaa talupoegade hulgas kõige arvukamalt, kuid nendevaheline maa suurus ja jõukus kõikus suuresti. Nende maa suurust ja majanduslikku võimekust mõõdeti adramaades. Alates 15.saj muutusid adratalupojad sunnismaisteks. üksjalg- enamasti adratalupoegade teine või hilisem järglane, kes pidi isakodust lahkuma. Nad harisid üles uued maad, mis ei olnud väga viljakad. Nende maksukohustused olid väiksemad kui adratalupoegadel. maavaba- Maavabadel talupoegadel polnud tavalisis adratalupoja kohustusi. Nad olid isiklikult vabad ning said oma talu läänikirjaga lääniisandalt. Pidid täitma sõjateenistuskohust ja maksma lääniisandale maksu.
See oli kõrgeim kohus. Arutati kõiki aadlike süüasju. Sealt kohtust sai edasi kaevata otse kuningale. ● Aadlike suhtumine Rootsi võimu oli halb, sest kardeti talupoegade õiguste suurenemist. ● 1680 muutis Karl XI Rootsi absolutistlikuks ja viis balti aladel läbi reduktsiooni(riigimaade tagasivõtmine). Liivimaal riigistati 80% elanikest, Eestimaal 54% ja Saaremaal 30%. ● Erinevalt Rootsi talupoegadest, jäid siinsed talupojad sunnismaisteks pärisorjadeks ja Rootsi riik kinnistas pärisorjust uute seadustega. ● Riigimõisate talupojad allusid Rootsi keskvõimule ja nende koormised fikseeriti vakuraamatutes. Rikkumisel oli talupojal võimalus kaevata Rootsi kuningale. ● 1696 - majandusreglement. Määrati riigimõisate talupoegade õiguslik seisund. ○ Keelati taluperemeeste karistamine ○ Anti talupojale talu päritav kasutusõigus.
See kujunes lõplikult välja Karl Suure ajal Frangi riigis. 7. Pärisorjus - miks tekkis, mida tähendab? Orjus oli keskajaks kaotatud, sest see ei olnud majanduslikult mõttekas. Parem anti talupojale tükike maad, mida ta pidi harima ning maahärrale maa kasutamise eest tasuma. Kas maksma renti või tasuma põllusaadustega. Oli võimalik ka tasuta teotööd tehes. Kuna maa oli ilma talupoegadeta väärtusetu, siis tehti talupojad sunnismaisteks, mis tähendab, et nad ei võinud maalt lahkuda. Kuna talupojad pidid tegema tööd ning ei tohtinud maalt lahkuda, hakati seda nimetama pärisorjuseks. 8. Keskaegsed seisused - mis olid, mis olid erinevate seisuste ülesanneteks? 1)Vaimulikud Pidid kogu ühiskonna vaimuelu eest hoolitsema ning kõigi eest palvetama. 2) Aadlikud Ülesandeks oli eelkõige sõdimine ehk kogu ülejäänud ühiskonna kaitsmine. 3)Talupojad Pidid kogu ühiskonda toitma ja üleval pidama.
Olude survel sattus Harju-Viru juba võitluste puhkemise järel varsti tegelikult ordu juhtimise alla. Marienburgis müüs Taani kuningas Valdemar IV kõik oma õigused Eestimaa kohta Saksa ordule. 12. Kuidas liigitati eestlastest pärisoriseid talupoegi?(kirjelda neid!) Adratalupojad (Adratalupoegade maksukoormus oli tavaliselt ühesugune, kuid aja jooksul talupoegade koormised, eriti teotöö, kasvasid. Alates 15. sajandist muutusid adratalupojad sunnismaisteks) Vabatalupojad – (Vabatalupoeg maksis rahamaksu ning ta majanduslik seisund võis varieeruda olenevalt sellest, kui paljudest kohustustest ta end rahaga vabaks oli ostnud. Tavaliselt polnud vabatalupojad isiklikult vabad.) 13. Missugused uued vaenlased tekkisid Vanale-Liivimaale 15.saj.? Idas – Moskva Suurvürstiriik, Lõunas –Poola Leedu Ühendkuningriik. 14. Miks sai just Vanast Liivimaast Põhja Euroopa “viljaait”?
Maavaldaja ei tohi pereliikmeid lahutada, nt poolt peret mujale elama panna- Teooriad: Koloonid orjad, kes said väikse talupidamise peculiumi raames. Teine, et kolonaat polnud Rooma tekkega, vaid sisse imporditud. Kolmandaks, et koloonid sõjavangid ja barbarid (rahvaste ränne), said Rooma väikekodanikuks. Kõik eelnevad teooriad valeks tunnitatud. Neljas teooria Elmar Ilus, et vabade talupidajatega tegu, kel rendi- ja laenuvõlad, tekkis valdajast sõltuvus ja seetõttu muutusid sunnismaisteks. Kuna maavaldaja ei tahtnud võlgades talupoega minema lasta. Need koloonid, kel pole võlgu said aga sunnismaisteks?! Viies teooria, et koloonid said sunnismaisteks riigi finantshuvide tõttu. Nt maksude eest vastutavad maavalajad. Vaja makse kontrollida, kui talupojal kindel maa, siis lihtsam kontrollida. Koloonid olid algselt ka orjad, barbarid, ühtset kontingenti, kellest koloonid oleks tekkinud pole. Ka orjadele talulappe, eriti 4. sajandi Hilise Keisririigi ajal
lõplikult välja kõrgkeskaja alguseks. Senjöör ja vasall sõlmisid omavahel (suulise)lepingu, mille alusel olid neil üksteise ees teatud kohustused. Vasall pidi teenima senjööri sõjaväes, andma senjöörile nõu, toetama teda vangilangemise korral ja tegema kingitusi. Senjöör andis vasallile kasutada maatüki ja kaitses teda sõjaliselt ja kohtus. Feodaalkorraga hakkasid talupojad üha rohkem sõltuma suurmaaomanikest. Talupoegadel keelati maalt lahkuda, ehk nad muudeti sunnismaisteks. Selliseid talupoegi nimetatakse pärisorjadeks. Kolm seisust esiteks vaimulikud, kes palvetasid ja suhtlesid jumalatega. Teiseks sõjamehed, kes kaitsesid riiki ja rahvast. Kolmandaks töötegijad, kes oma tootva tööga kõiki ülal pidasid. Sellist ühiskonnakorraldust peeti Jumala poolt seatuks. Varakeskaja kiriku- ja vaimuelu Paavstivõimu tõus paavsti tähtsus hakkas suurenema keisrivõimu nõrgenemisega Lääne- Roomas, nad ise hakkasid rõhutama enda autoriteeti ja vastutust
Feodaalsuhete kujunemise KAKS põhjust (vt õpik lk 33). Vasalliteet (mõisted vasall, senjöör, süserään), vasalliteedi- ehk läänisuhetele iseloomulikud tunnused. Maavalduste liigid: domeenid ja alloodid. Lääni mõiste ja selle liigid: benefiitsid ja feoodid (milles on erinevus?). Mis oli investituur? Mõismajapidamiste liigid: põlirendisüsteem ehk rendihärrus, pärisorjuslik mõismajandus ehk mõisahärrus (miks muudeti mõisahärruse puhul talupojad sunnismaisteks. Kust kulges kahe majapidamise vaheline piir. Miks Lääne-Euroopas pole pärisorjust selle klassikalisel kujul olnud?’ 16. Araablased ja islami teke, õp. (II osa) lk 57-61 Islami kui uue monoteistliku religiooni teke (millal?). Muhamed, tema elu ja tegevus: aastad – 610, 622 (miks islami ajaarvamise algus?). Koraan, islami 5 tugisammast. Islami sektid. Mida on araablased andnud Euroopa kultuurile?
aastal Oliwa rahuga Ruhnu saare. Talupoegade ja linnaelanike olukord Maapiirkondades elanud eestlastele ei möödunud Rootsi aeg oma põhiosas sugugi mitte roosiliselt. Hoopis mõisnikud olid need, kes saavutasid suurt majanduslikku ja õiguslikku edu. Vaatamata sellele, et juba Karl IX-le oli talupoegade pärisorjus vastumeelne, kuna Rootsis endas olid talupojad vabad ning neil oli isegi oma esindus Riksdagis, jäid eesti talupojad siiski sunnismaisteks, kellel oli keelatud oma elukohta vahetada ning keda mõisnikud võisid soovi korral nii müüa, osta kui vahetada. Vabu talukohti oli palju ja mõisnikud püüdsid neid iga hinna eest täitsa, kuna mõisnike sissetulek sõltus eelkõige tema talupoegade arvust. Rootsi riigivõimu kindlustudes tõusis mõisate arv Eestis ca 1000-le mõisale. Talupoegade õigusi küll kärbiti veelgi, kuid mõned neist siiski säilisid. Paljud mõisnikud kasutasid innukalt oma
sisseimbumine Rooma territooriumile. 375 – sai alguse massiline sisseimbumine. Barbarid hakkasid seal looma oma riiki. 4)Rooma rahvaarv oli langenud. Ajaarvamise vahetusel elas u 60 miljonit inimest, 3.sajandiks elas u 30-35 miljonit. See oli osalt tingitud sisevõitlustest ja epideemiatest. 5)Vabad talupojad kadusid ja nende asemel kujunes üldiseks kolonaat. Koloon – talupoeg rentis maad. Dominaadi ajal keelati neil lahkuda, võeti liikumisvabadus. Koloonid muudeti sunnismaisteks. Hakkasid ilmnema pärisorjuse alged. Rohkem kannatasid lääneprovintsid. 4.sajandil viidi Rooma riigi keskus itta. 330 sai keskuseks Konstantinoopol(tänapäeva Istanbul), sel ajal valitses keiser Konstantiinus. Põhjused: lääne osa oli rahutu, ida rahulikum. Majanduslikult oli see osa jõukam. Rooma riigi lõplik lõhenemine toimus 395 a – Ida- ja Lääne-Rooma. Ida-Rooma keskus oli Konstantinoopol, Lääne-Rooma keskusteks olid Milaano ja Ravenna.
Tühjaks jäänud mõisad läksid Rootsi riigi kätte. Mõisnikud, kes seda valdasiv, ei omandanud pärandamisõigust. Õige varsti aga sattusid need mõisad erakätesse. Reduktsioon Karl XI ajal toimunud ettevõtmine riigitulude suurendamiseks, eramaade taasriigistamine. See tekitas mõisnikes tugevat vastuseisu. Aadlipositsiooni juhtis Johann Patkul, Liivimaa maamarssal. Talupojad: 1645. a fikseeritud maakorraldusega kinnitati sunnismaisteks ja pärisorjadeks Eestimaa kubermangus. 1668 a. Liivimaa kindralkuberner Karl Tott toonitas pärisorjuslikku seisundit. Riigimõisates aga reduktsioon vabastas talupoja pärisorjusest. Talupoegade koormised fikseeriti vakuraamatutes. Talupoegade üle mõisteti kohut kuninga poolt määratud kohtunikud ja talupoegadel oli õigus mõistnike edasi kaevata, kuni Stockholmini, kuningani välja. Mõisnikud Rootsi ajal: enamasti olid mõisnikud rahvuselt sakslased
neile linnuse ehitamine, mille nimi oli Soneburg. Vesse – saarlaste kuningas. Ta sattus sakslaste kätte vangi, keda algul piinati ja hiljem üles poodi (1344). Eestimaa müümine Saksa ordule (1346) – Taani müüs Eestimaa hertsogkonna Saksa ordule (Liivi ordu). Harju-Viru läks Liivi ordumeistri võimu alla (1347). 8. Maarahvas 14.-16. saj. Talupoegade olukord peale jüriöö ülestõusu halvenes. Neile kehtestati igasugused seadused (koormised), ning talupojad muudeti sunnismaisteks ja pärisorjadeks. Pärisorjus – talupoegade sõltuvus maaisandast, neid tohtis müüa ja vahetada. Neil oli teokoormis ja neid ei tohtinud tappa. Pärisorjus oli orjusest leebem variant, sest orje tohtis omanik ka tappa. Sunnimaisus – talupoeg ei tohtinud oma elukohta vahetada ilma oma isanda loata. Adrakohtunikud – Inimesed, kelle ülesandeks oli kadunud talupoegade tuvastamine, ülesleidmine ja tagasitoomine. Adratalupojad – nimetus tuleneb adramaade järgi arvestamisest
staarostkondadeks, mille juhiks staarostid Hiljem nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks VÕIMU KORRALDUS Kuningas Stefan Batory eesmärgiks oli uute alade tihedam liitmine Poola riigi külge koloniseerimine Mõisnike hulgas suurenes poola ja leedu feodaalide osa Maapäev kohaliku aadli esindusorgan, osalesid ka suuremate linnade esindajad, valiti esindajad Poola Seimi TALUPOEGADE OLUKORD Talupojad jäid sunnismaisteks Sõjast tühjaks jäänud majapidamistesse suunati uusasunikke riigi põhialadelt XVII saj. alguse sõdade tulemusena koormised kasvasid LINNADE OLUKORD Liivi sõja tulemusena linnad laostunud Vana-Pärnu eraldi linnana hääbunud Ühtse Pärnu tähtsus sadamalinnana hakkas kasvama 1584.a. sai linnaõigused Valga KULTUUR Poolastamise tähtsaim eeldus vastureformatsioon, s.o. katoliku kiriku poolt läbi viidud reformid katoliikluse taastamiseks
Kuigi ristiusu vastu võtnud eestlane jäi 13.sajandil isiklikult vabaks, halvenes tema õiguslik seisund siiski, sest tal tuli hakata täitma mitmeid koormisi. valdkond 13.-14.sajand 15.sajand 16.sajand Talupojad Träälid kadusid. Talupoegi muudeti isiklikult vabad, Talupoegi hakati pärisorjadeks ja teda üksikud träälid muutma sunnismaisteks, hakati võõrandama sest levis arvamus, et maast lahus. Isiklik vabadus talupoeg ei ole isiklikult Edasi tegutsesid ka vaba, vaid kuulub tema adrakohtunikud. poolt haritava maa juurde. Põgenenud talupoegade
Mõisate rajamine ja sunnismaisus Talupojad muudeti pärisorjadeks, pidid maksma kümnist, millele lisandusid maksud kirikutele, kohustus ehitada kirikuid, linnuseid jms. Mõisad olid algul tagasihoidlikud, talupoegade elamutest küll suuremad, kuid ilma korstnata ehitised. Hiljem sai mõisate asutamine suurema hoo. Uute mõisate rajamine nõudis talupoegadelt järjest suuremat tööpanust. Keskaja lõpul muutusid talupojad sunnismaisteks e. talunikud ei tohtinud ilma mõisniku loata oma talusid müüa ning talu pärandati kohustuslikus korras talumehe pojale. Probleemid: Maa-aadel Talupojad põgenesid Ikaldused Eestlased röövisid Talupojad Maad ei jätkunud Maaharimine vaevaline Pärisorjus Lahendus: Maa-aadel Aadlike kokkulepped Suuremad koormised Rannarootslased Talurahvas Relvakandmise keeld KESKAEGSED LINNAD EESTIS ? Mõisted: Raad - linna valitseja
Nii said vasallidest kohalikud asevalitsejad ja läänidest pärusvaldused.. feodaalsuhete areng nõrgendas kuningavõimu ja arvatakse, et see võib olla üks Frangi riigi lagunemise põhjustest. Kui varem olid olnud talupojad vabad siis nüüd moodustasid nad koos orjadega ühise klassi. Sageli andsid talupojad end suurmaaomanike eestkoste alla, selle eest pidid nad aga oma maatükki ära andma ja rentnikeks hakkama lisaks veel andamit tasuma. Talupojad olid muudetud ka sunnismaisteks., kuna nende tööta polnud maal väärtust. 10. sajandiks olid nad täielikult isanda võimu all ja erinevused orjadega puudusid, eestis tavatseti neid kutsuda pärisorjadeks. Viikingid Skandinaavlased toitusid peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest. Enamik inimestest olid vabad ja elasid taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid. Peredes peeti ka orje ehk trääle. Kogukonna ühisasju arutasid na koosolekutel ehk tingidel. Ülikute seast valiti
Talupojad tasusuid feodaalile oma maa eest teorenti- käisid mõisas tööl ning toodangu realiseerimise eest hoolitses feodaal ise. Sageli esinesid need kaks majandamisvormi kombineeritult: talupojad pidid tasuma nii rendimaksu kui ka tegema teotööd.(lisa 2) Feodaalidele oli maa talupoegadeta väärtusetu. Järelikult kujutasid talupojad endast suurt varandust ja neid püüti maa küljes kinni hoida. Selleks, et talupojad raskete koormiste tõttu teist elupaika ei otsiks, muudeti nad sunnismaisteks. Neil oli keelatud isanda loata oma maalapilt lahkuda. Omaenda maad harivaid ja koormistest vabasid talupoegi oli vähe. Neid oli rohkem Euroopa hõredamalt asustatud ääremaadel, näiteks Skandinaavias, kus paljudes piirkondades Lääne- Euroopale tüüpilist pärisorjust välja ei kujunenudki ja talupojad säilitasid koos maavaldustega üldiselt ka isikliku vabaduse. Talupoja ja mõisniku suhted ei olnud ainult majanduslikku laadi. Senjöör omas suuremal
· Domeen-kuningate maavaldused · Allood- täielikus omanduses olev maavaldus, mida ei hõlmanud vasallsuhted · Investuur- vasallsuhete sõlmimise akt · Rendihärrus- kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti · Mõisahärrus- selle korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi. Suurem osa maad jäi mõisamaaks. · Sunnismaisus- muudeti nad sunnismaisteks, et talupoegade ümberasumist takistada. VIIKINGID! · Viikingiteks kutsutakse Skandinaavia rahvaid- Norra, Rootsi, Taani, mõnelpool saarlased · Viikingi ajastuks loetakse 800-1050 (1200) Nimed erinevais paigus: · Inglise, prantsuse-normannid, taanlased · Vene-variaagid · Viiking paralleelne nimetus, kasutatakse igal pool Viikingite ekspansiooni vallandas: 1. ülerahvastatus 2. rahulolematus poliitiliste oludega 3. Seiklushimu
saadusi sinna kaubitsema. Rendihärrus levis Lääne pool. - MÕISAHÄRRUS e. pärisrendisüsteem. Väike osa maast oli renditud talupoegadele, suurem osa jäi mõisamaaks, kus asusid mõisapõllud. Talupojad maksid mõisnikule teotöö e. teorendiga. Mõisahärrus levis Ida pool. Piiriks Lääne-Ida vahel võis pidada umbes Elbe jõge. Kuna maal ilma talupoegadeta väärtust polnud, muudeti talupojad sunnismaisteks e. hakkas kujunema pärisorjus. Orje saadi vabade talupoegade seast (või orjad). Mõisnik võis pärisorja osta, müüa, vahetada, karistada, aga ta ei tohtinud talupoega tappa. Pärisori sõltus mõisnikust ega tohtinud loata elukohta vahetada. Ori pidi maksma renti. Pärisori omas perekonda, majapidamist, kariloomi. 6. VIIKINGID (PÄRITOLU, TEGEVUS) u. 1. sajand moodustasid Lõuna-Kesk-Rootsi, Taani, Lõuna-Norra kultuurselt ühtse ühiskonna
globaliseerumine Feofaalkorra olemus Tootmissuhete aluseks on suurmaa omand. Maa kuulus feodaalide klassidele, feodaalideks olid mõisnikud. Mõisnikele kuulunud maa jaotati kahte ossa. Esimene osa oli mõisamaa ja ülejäänud oli talupoja maa ehk hingemaa. Rendimaa eest pidi talupoeg tegema mõisale koormisi. Koormis=raharent+teotöö. Selleks, et talupojad ei põgeneks muudeti nad sunnismaisteks. Ilma mõisniku loata ei tohtinud mõisast lahkuda ja oma isiklikku elu korraldada (mõisnik valis ka talupojale naise/mehe). Seal, kus pärisorjus oli tugevam kasutasid mõisnikud ka vastabiellunud paaril puhul mõisniku esimese öö õigust. Mõisnikud neid lapsi loomulikult ei tunnistanud. Feodaalühiskonna mõisnikd olid maa omanikud ja talupojad olid maa kasutajad. Feodaalsüsteem oli range Saksamaal, Balti maades ja Venemaal. Lääne Euroopa maades olid talupojad rohkem vabamad
muinasaegsetest kivikalmetest, vaid saavad alguse alles pärast ristiusustamist. Ilmselt on tegemist kirikuga tehtud kompromissi tulemusega: 1214. või 1215. aastal andis paavst Innocentius III Liivimaa vastristitutele õiguse "valida matmine oma tahte kohaselt". Keskaja alguseks olid Eesti alad jagatud nelja võimu vahel: Taani kuninga, Saksa ordu, Saare- Lääne piiskopi ja Tartu piiskopi vahel. Kujunes välja pärisorjus: talupoegi sunniti tegema teotööd; talupojad muudeti sunnismaisteks; mõisnikud pidasid talupoegi enda omandiks, müüsid ja kinkisid neid oma äranägemise järgi. 1343 a alanud Jüriöö ülestõusu käigus püüdsid eestlased oma vabaduse taastada, kuid edutult. Kahtlemata kujutasid 13. sajandi alguse võitlused endast tõsist ususõda, kus kummagi poole selja taga seisid oma jumalad. Ristisõdijad pidasid enne lahingut missat ja hüüdsid võitlustes appi Jeesust ja Neitsi Maarjat, muhulased ja saarlased Läti Henriku sõnul aga Tharapitat. Pole
· pärisorjuslik mõisamajandus ehk mõisahärrus Talupoegadele ei jaotatud kogu maad ära. Nad said kasutada ainult üht osa, mis oli talupõldude jaoks mõeldud. Teine maa osa jäi maavaldaja kätte mõisapõllud. Talupojad pidid maksma maavaldajale kas ainult teotöös/teorendis ehk pidid harima mõisapõlde ja said selle eest oma maad harida või pidid lisaks maksma loonus- või raharenti. Levinud Elbe jõest idas. Kuna maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu, muudeti talupojad sunnismaisteks. Sellest hakkas kujunema pärisorjus. Pärisorja ei võinud orjaomanik ehk mõisnik tappa, aga teda võis müüa või vahetada mõne teise vastu. Tal oli õigus talupoega karistada. Talupoeg oli maaomaniku omand. Pärisori sõltus mõisnikust. Nimelt ei tohtinud ta ilma tema loata elukohta vahetada. Pärisori kasutas mõisniku maad ning maksis selle eest ka renti. Pärisorjal võisid olla oma pere, majapidamine (mitte küll hooned, vaid pigem tööriistad, mida tööl vaja läks) ja kariloomad
Talupoegadele ei jagatud kogu maad ära. Talupojad said kasutada vaid üht osa, mis oli talupõldude jaoks mõeldud. Teine maa osa jäi maavaldaja kätte ja sinna tekkisid mõisapõllud. Talupojad pidid maa eest tasuma teorenti – s.t nad pidid mõisapõldudel töötama ja selle eest said harida ka oma maid; lisaks kehtis paljudes kohtades veel loonusrent – talupoeg pidi mõisnikule loovutama osa saagist. Kuna maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu, muudeti talupojad sunnismaisteks. Nii hakkas kujunema pärisorjus. Orjusest erineb pärisorjus selle poolest, et pärisorja ei võinud mõisnik tappa, aga teda võis müüa või vahetada mõne teise vastu. Mõisnikul oli ka pärisorja karistada – kodukariõigus. Kahe süsteemi (rendiärrus ja mõisahärrus) vaheline eraldusjoon kulges mööda Kesk-Euroopat, täpsemalt mööda Elbe jõge. Põlisrendisüsteem ehk rendihärrus oli valitsevaks Lääne-Euroopas, pärisorjuslik mõisamajapidamine ehk mõisahärrus Ida-Euroopas
Talupoegadele ei jagatud kogu maad ära. Talupojad said kasutada vaid üht osa, mis oli talupõldude jaoks mõeldud. Teine maa osa jäi maavaldaja kätte ja sinna tekkisid mõisapõllud. Talupojad pidid maa eest tasuma teorenti s.t nad pidid mõisapõldudel töötama ja selle eest said harida ka oma maid; lisaks kehtis paljudes kohtades veel loonusrent talupoeg pidi mõisnikule loovutama osa saagist. Kuna maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu, muudeti talupojad sunnismaisteks. Nii hakkas kujunema pärisorjus. Orjusest erineb pärisorjus selle poolest, et pärisorja ei võinud mõisnik tappa, aga teda võis müüa või vahetada mõne teise vastu. Mõisnikul oli ka pärisorja karistada kodukariõigus. Kahe süsteemi (rendiärrus ja mõisahärrus) vaheline eraldusjoon kulges mööda Kesk-Euroopat, täpsemalt mööda Elbe jõge. Põlisrendisüsteem ehk rendihärrus oli valitsevaks Lääne-Euroopas, pärisorjuslik mõisamajapidamine ehk mõisahärrus Ida-Euroopas
Ühistöödeks oli sõnnikuvedu, heinategu, viljalõikus, rehepeks. Lapsed võtsid talutöödest osa alates 5-6 eluaastast: käisid karjas, hoidsid nooremaid õdesid-vendi, aitasid kaasa kodustes töödes. 16. Talurahva õiguslik olukord ja selle muutumine Eestis XIIIXVI saj: 13. sajandil talupojad olid isiklikult vabad, kuigi sõltusid isandatest ja pidid täitma oma kohustusi. Keskaja jooksul muutusid nad aga sunnismaisteks ja mittevabadeks. See tähendab, et talupojad ei võinud isanda loata oma elupaika muuta ja nad muutusid ka ise ostu ja müügi objektiks. Sunnismaisus tekkis, sest ta oli maaomankule majanduslikult mõistlik. Sunnismaisuse ja talupoegade mittevabaduse kujunemine on Liivimaal allikate nappuse tõttu raskesti jälgitav. Sunnismaisuse kujunemiseks võib peeta 15. sajandi I poolt, mis oli periood, kui rahvaarv järsult langes. Mõisad hakkasid suurendama kohustusi ja makse. Kui
Rentimise eest pidi talupoeg maksma loomadest tuli anda), hiljem, siis kui linnad teotööd ehk teorenti (käis oma vahenditega tekkisid, hakati maksma raharenti. mõisapõlde harimas. Levi Euroopas pigem lääne pool (Elbe jõest Levis Euroopas pigem ida pool (Elbe jõest idas) läänes) Kuna maal ilma talupoegadeta väärtust ei olnud (keegi ju ei harinud seda maad), siis muudeti talupojad sunnismaisteks. See tähendab, et hakkas kujunema pärishorjus. Neid pärisorje saadi vabade talupoegade seast, kes olid võlg jäänud. Veel saadi pärisorju orjade seast. Neile andi tükk maad, mille eest nad pidid hakkama tasuma. Mõisnik · Mõisnik võis pärisorja osta, müüa, vahetada. Tal oli õigus pärisorja karistada. · Aga ta ei tohtinud talupoega tappa. Pärisori · Pärisori sõltus mõisnikust. Ta ei tohtinud ilma loata elukohta vahetada.
,,colonite" tööjõudu, kes kinnistati maakülge, ning nad hakkasid sulanduma ühte orjadega. Nendele omakorda tulid juurde Frangi kogukondlased, kes olid vabad kuid nendel oli sõjaväekohustus. Anti end üliku kaitse alla ja seeläbi loovutati ülikule sõjaväe kohustus sõjaväe kohustuse vastu anti oma maa. Aina suurem rõhk oli raskeratsaväel. Feodaalkorra tulemusena oli suurem osa talupoegi muutunud sõltuvateks ja sunnismaisteks. 9saj Karolingide ajal anti Frangi riigi eri piirkondades feodaalidele kohtumõistmise õigus. Enne Karl Martelli ei olnud vasallidel üldjuhul maad. Karl Martell andis vasallidele maad, et nad suudaksid end ise üleval pidada ja varustada. Karl Suure ajast hakkasid suuremad vasallid andma truudusevannet kuningatele. Läänide süsteemil oli ka puudusi, sest vägede kokku kogumine oli väga aeglane. Ka anti vahest vandeid mitmele isandale saades vastu mitu lääni, mis tekitas probleeme.
(Gutsherrschaft). läänes valitses põhimikuhärrus (sks Grundherrschaft),idas mõisahärrus (sks Gutsherrschaft). Esimest agraarkorralduse tüüpi iseloomustasid valdavalt raha- või loonusrendile viidud talupoegade väikemajapidamised, teist aga teorendile rajatud mõisa suurmajapidamised. Pärisorjuse püsimajäämise põhjused Ida-Euroopas. Varustamaks mõisaid hädavajaliku tööjõuga, muudeti talupojad sunnismaisteks. Kuigi teoorjusele rajatud põllundus ei andnud nii suurt saaki kui vaba talupoja töö, korvas madala efektiivsuse tööjõu odavus ning kõrged turuhinnad. Teravilja saagikus. Venemaal 1:2, Saksamaal 1:4, Inglismaal ja Hollandis 1:10 Kaubateede ümberpaiknemine. Seni kaubanduses domineerinud Vahemere-äärsed linnad kaotasid oma tähtsuse, kuna kõik kaubateed koondusid Atlandi ookeani ümber, esialgu eelkõige Portugali ja Hispaania rannikule
jõukale kodanlusele, kes rentis selle edasi talurahvale. Renditalupojad said maa kasutusõiguse, mis võis olla tähtajaline, eluaegne või ka päritav. Maakasutusõiguse eest maksid talupojad maaomanikule enamasti raharenti. Juba 15. saj. lõpuks oli pärisorjuslik sõltuvus kadunud. Elbe-Saale joonest ida pool (Ostelbien) tõi turunõudluse kasv Läänes kaasa teravilja ekspordiks tootvate mõisamajandite loomise. Varustamaks mõisaid hädavajaliku tööjõuga, muudeti talupojad sunnismaisteks. Kuigi teoorjusele rajatud põllundus ei andnud nii suurt saagikust kui vaba talupoja töö, korvas madala efektiivsuse tööjõu odavus ning kõrged turuhinnad. Erinevalt Lääne-Euroopast tugevnes Ida-Euroopas talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust veelgi: aadli kätte koondus ka kohtu- ja politseivõim talupoegade üle. Orienteeritus mõisatööle laostas talumajapidamisi või jättis nad virelusse, kus turustavad ülejäägid praktiliselt puudusid
annaabi.ee 
