• Hoiustab • Laenab • Teostab makseid 14. Väärtpaberid- • Aktsiad • Võlakirjad • Tuletisväärtpaberid 15. Dividend- kasumiosa, mis aktsiate arvu alusel investeerijale välja makstakse. 16. Risk- • kaotuse tõenäosus • mida suurem on risk, seda kõrgem on nõutav tulumäär • riskipreemia - tulu, mida investor teenib 17. Kindlustuse funktsioonid 1.Kahjude hajutamine 2.Investeeringud, sääst 3.Maksukoormuse vähendamine 18. Sundkindlustus (autokindlustus, laenuga kaasnev kodukindlustus) Vabatahtlik kindlustus (elukindlustus, varakindlustus) 19. Kindlustatu-isik, kellele suunatud riski vastu leping sõlmitakse. Soodustatud isik-inimene, kellele makstakse välja kindlustussummad. Kindlusperiood-varakindlustuses tavaliselt 1 aasta, elukindlustuses pikad perioodid. Kindlustussumma-kokkuleppeline rahasumma. Omavastutus-kahjumäär mis jääb kindlusvõtja enda kanda. 20
ja tollimaksuks. Tulumaks on seotud mingi tulu tekkimise või selle suurenemisega. Omandi maksud on seotud millegi omamisega või millegi olemas olemisega või vara püsimisega(maamaks, raskeveokimaks, loomapidamismaks). Tarbimisega seotud maksud vara kulutamisega, tarbimisega või võõrandamisega (käibemaks, aktsiis) Maksude eristamine koormistest. Koormised trahvid, riigilõiv, sotsiaalkindlustus ehk sundkindlustus, töötuskindlustus, pensionikindlustus, koormis, muu. 5 Koormis selle võib kehtestada riigikaitseliste sundkoormiste seadus, mis rakendub sõjaliste seisundite korras ja need koormised on kõik mitterahalised. Eriolukorra seadus rakendatakse kohalikuomavalitsuse tasandil päästetööde ja heakorratööde korraldamiseks.
Toimetulekupiir sõltub inimeste arvust peres. Toimetulekupiirist allpool olev sissetulek annab õiguse toetuseks. Töötu abiraha Kellel on õigus töötu abirahale? Nõuded abiraha saamiseks. Töötu abiraha määr T ö ö tuto e tus e p ä e va m ä ä r o n ke h te s ta tud riig ie e la rve s e a d us e g a (2 0 1 0 . a a s ta l 3 2 ,9 0 kro o ni) . Töötuskindlustushüvitis Töötuskindlustushüvitis on sundkindlustus, mis kindlustab töötajale hüvitise töötuks jäämisel, kollektiivse koondamise ning tööandja makse- jõuetuse korral. Töötuskindlustushüvitis Kellel ei ole töötus- kindlustushüvitisele õigust? Hüvitise mittesaajal säilib õigus töötu abirahale. Kasutatud allikad ,,Kodaniku käsiraamat" Töötukassa veebileht Sotsiaalministeeriumi veebileht www.sm.ee
sõlmimist kindlustusvõtja huvides. Sealjuures on eesmärgiks pakkuda kindlustusvõtja kindlustushuvile ja nõudmistele vastavat kindlustuslepingut. Kindlustuse põhiliigid kahjukindlustus, elukindlustus, edasikindlustus. Vabatahtlik kindlustus -kindlustuslepingu sõlmimise kohustus ei tulene seadusest. Nt kodukindlustus, sõiduki- ehk kaskokindlustus, õnnetusjuhtumite kindlustus jt. Kohustuslik kindlustus -isik on seadusega kohustatud sõlmima kindlustuslepingu. Nt liikluskindlustus . Sundkindlustus - on seadusega sätestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile, näiteks sotsiaalmaksu vahenditest finantseeritav ravikindlustus. Kindlustusleping - kindlustuslepinguga kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus).
väljakuulutamisel 2. eriolukorraseadus, mida võivad rakendada kohalikud omavalitsused heakorra ja päästetöödel Trahvid on rahalised, erinevalt maksust on trahvi peamine eesmärk sundida isikuid loobuma õigusvastastest tegevustest või korduvatest rikkumistest. Riigilõiv, maksja saab midagi vastu, kas mingid dokumendid või talle osutatakse mingit teenust. Printsiibid: kuluprintsiip ja ekvivalendiprintsiip. Tuleb lähtuda kuluprintsiibist. Sotsiaalkindlustus ehk sundkindlustus. Sundkindlustuse ja vabakindlustuse vahe: neil ei olegi erilist vahet, mõlemal juhtul tuleb sõlmida kindlustuslepin, mõlemal juhtul tuleb maksta kindlustuspreemiat, mõlema puhul, kui tekib kindlustus juhtum, siis tekib võimalus saada kindlustushüvitist. Aga, kui jätate maksmata vabakindlustuse, siis see lõppeb ära, aga kui jätate maksmata sundkindlustuse, siis hakkavad järgnema mingid karistused ja see ongi peamine vahe!
Aastatel 1994-1998 koguti ja peeti arvestust sotsiaalmaksu ja ravikindlustusmaksu kohta eraldi Alates 1999 kogutakse vaid ühtset sotsiaalmaksu ning sotsiaalmaks muutus isikustatuks; Samast ajast on vanaduspensioni arvestus osamaksupõhine ehk pensioni suurus sõltub tehtud osamaksetest varem oli pensioni suuruse määravaks faktoriks tööaastad. Kohustuslik kogumispension ja töötuskindlustus Kohustuslik kogumispension (sundkindlustus) ehk pensioni teine sammas. Kohustuslik kõigile, kes on sündinud alates 01.01.1983. a; Kehtestati alates 2002; Pensionfondi haldaja on valitav; Töötuskindlustus osamakseline, sundkindlustus, finantseerivad nii töötajad kui ka tööandjad; Kehtestati alates 2002; Nõukogude pärand universalism Universaalsete toetuste eelistamine ning toetuste madalad määrad: Lapsetoetused (vajaduspõhine lapsetoetus alates aastast 2013); ,,tasuta" ja üldjuhul avalik haridussüsteem;
töötajale makstud palgalt, kuid mitte vähem seaduses näidatud miinimummääralt. Töövõtja jaoks = brutopalk - töötuskindlustusmakse - II samba ehk kohustuslik pensionikindlustusmakse - maksuvaba tulu Tööandja jaoks = brutopalk + sotsiaalkindlustusmaks + töötuskindlustusmaks Brutotasu ( töötuskindlustus%- pensionikindlustus% - tulumaksuvabamäär 180) x 20% Töötuskindlustus on sundkindlustus, mille eesmärgiks on: · kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine; · töötajale töölepingu ülesütlemise ja avalikule teenistujale teenistussuhete lõpetamise hüvitamine koondamise korral; · töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral Eesti pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks: · I sammas riiklik pension · II sammas kohustuslik kogumispension
ja tarbimismaksuks. Tulumaks on seotud mingi tulu, vara tekkimise või olemasoleva vara suurenemisega. Omandi maksud on seotud vara olemasolu, valdamise või haldamisega (maamaks, raskeveokimaks, loomapidamismaks). Tarbimisega seotud maksud vara kulutamisega, tarbimisega või võõrandamisega (käibemaks, aktsiis, hasartmängumaks) Maksude eristamine koormistest. 1. Koormised trahvid, riigilõiv, sotsiaalkindlustus ehk sundkindlustus, töötuskindlustus, pensionikindlustus, koormis, muu. 2. Koormis selle võib kehtestada riigikaitseliste sundkoormiste seadus, mis rakendub sõja seisukorra väljakuulutamisel ja need koormised on kõik mitterahalised. Koormisteks võib olla sundtöö, -transport,- majutus. Võib tekkida ka eriolukorra seadus, mille kohaselt rakendatakse isikuid kohaliku omavalitsuse tasandil päästetööde ja heakorratööde korraldamiseks. Nt lume koristamine. 3
Kinnisvarainvesteering, kunstiteosed, kollektsineerimisväärsed esemed, väärismetallid, vääriskivid. Investeerimisfondid Pensionifond 15. Kuidas aitab kindlustus meil oma eelarves ootamatusi arvestada? Kindlustuse eesmärk onvältida kindlustusvõtja või tema lähedaste majandusliku olukorra halvenemist ja maandada riske ootamatute sündmuste korral. Kindlustus pakub rahalist kaitset või on abiks kindlustatud objekti õnnetuseelse olukorra taastamisel Sundkindlustus- seadus sätestab inimese kohustuse tasuda kindlustusmakset, hüvitamise kohustus on aga riigil või muul asutusel(nt haigekassa) Sundkindlustus on sotsaiilkindlustus ja töötuskindlustus, vanemakindlustus, riiklik pension, toitjakaotuspension ning invaliidsuspension. Kohustulsik kindlustus- sõlmimist reguleerib samuti seadus, näiteks liikulskindlustus. Vabatahtlik kindlustusleping- sõlmimise eeldus on inimese enda soov ja huvi
vastavalt tehtud töö hulgale ja kvaliteedile. Brutopalgast arvestatakse kindla eeskirja järgi maha tulumaks. Järele jääb töötajale faktiliselt väljamakstav netopalk,ehk NETOPALK = BRUTOPALK MAKSUD Töötuskindlustus on sundkindlustus, mis kindlustab töötajale hüvitised töötuks jäämise, kollektiivse koondamise ning tööandja maksejõuetuse korral. Hüvitisi rahastatakse töötuskindlustusmaksest laekunud rahast: töötaja töötuskindlustusmakse määraks on 2011. aastal 2,8% brutopalgast. Näide 1 Brutopalk Töötuskindlustus Maksuvaba tulu(kuus) Tulumaks 650 0,028650=18,2 144 (65018,2144)0,21=102,44 Netopalk 65018,2102,44=529,36 Näide 2
Teisisõnu - lepingu sõlmimise eelduseks on kindlustushuvi. Vabatahtlikeks kindlustusteks on näiteks kodukindlustus, sõiduki- ehk kaskokindlustus, õnnetusjuhtumite kindlustus jt. Kohustusliku kindlustuse puhul on isik seadusega sätestatud korras kohustatud sõlmima kindlustuslepingu. Enimlevinud kohustuslik kindlustus on liikluskindlustus, mille sõlmimise kohustus tuleneb ja on reguleeritud liikluskindlustuse seadusega. Sundkindlustus on kindlustus, mille puhul isikul on seadusega sätestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile. Sundkindlustuseks on näiteks sotsiaalmaksu vahenditest finantseeritav ravikindlustus. Kindlustusteenuste pakkujad on kindlustusseltsid, kindlustusseltside filiaalid ning kindlustusvahendajad (sh kindlustusmaaklerid ja kindlustusagendid), kes on registreeritud Finantsinspektsioonis. LIIKLUSKINDLUSTUS on kohustuslik vastutuskindlustus
isik OHT- tunnetatud vajadus, pealesunnitud paratamatus 4 Kindlustusmakset ehk kindlustuspreemiat maksab kindlustusvõtja Kindlustusvormid 1) sundkindlustus- kindlustuse kohustus on sätestatud seadustega, kindlustusandja kohustused võtab endale riik. · Ravikindlustus läbi haigekassa süsteemi · Sots.kindlustus läbi riikliku pensioni, I sammas · Töötukindlustus läbi töötukassa süsteemi · Kutsehaiguse ja tööõnnetuse kindlustus 2) Kohustuslik kindlustus- sõlmimise kohustuse sätestab seadus, kuid teenust
Kuna lõivu peamiseks tunnuseks on vastuteene, ei tohiks lõivud olla progresseeruvad sõltuvalt maksja sissetulekust ega omada muid subjektiivseid kokkupuuteid maksjaga. Passi väljastamise näide: 50 eur 80 eur KP RL Ekvivalendi printsiibil · KP RL kulude printsiibi alusel arvestatud riigilõiv on 50 eur ja ekvivalendi printsiibi kohaselt on arvestatud juurde lisatasu väärtuse eest, mida saadakse (näiteks kiiruse). 4) SUNDKINDLUSTUS Sund- ja vabatahtlik kindlustus erinevad ainult maksete kohustuslikkuse poolest ning sellele järgnevast ebasoosingust mittetasumisel (sanktsioonid). Mõlemal juhul tuleb hakata maksma kindlustuspreemiad, mõlemal juhul kui juhtub kindlustusjuhtum, saate kindlustushüvitist. Kindlustamisega ei kaasne otsest vastutust kindlustatule, viimasel tekivad teatud varalised õigused maksu saaja vastu.
Kindlustusõigus Kirjaliku arvestuse küsimused 1. Millised on eraõigusliku ja avalik-õigusliku kindlustuse erisused? Iseloomustada. Erakindlustusõigus reguleerib eraõiguslikku kindlustust ning avalik kindlustusõigus reguleerib avalik-õiguslikku kindlustust. Kui eraõiguslik kindlustus võib esineda nii vabatahtliku kui ka kohustusliku kindlustuse vormis, siis avalik-õiguslik kindlustus on reeglina sundkindlustus. Avalik-õigusliku kindlustuse peamine haru on sotsiaalkindlustus. Sotsiaalkindlustus ja eraõiguslik kindlustus on kaks iseseisvat kindlustussüsteemi tuge, mis on erinevalt struktureeritud ja mis täiendavad teineteist. Kindlustusetüübid jagunevad: Avalik kindlustus (sotsiaalkindlustus) –Avalik –Kohustuslik –Universaalne –Solidaarne Erakindlustus –Individuaalne –Vabatahtlik
mingi teenus. Suuruse määramiseks kasutastakse kahte moodust – kuluprintsiip ja ekivalantsiprintsiip.Tuleb lähtuda kuluprintsiibist. Võtab arvesse kliendierisoove ja kliendivõimaliku tulu, kliendivajadusi jm. Sund & vabakindlustus - Mõlemal juhtul tuleb maksta kindlustuspreemiat. Mõlemal juhul kui tekib kindlustusjuhtub on mõlemal juhul võimalik saada kindlustushüvitis. Erinevus on : kui jätad maksmata vabakindlustuspreemia siis oled ilma. Aga kui jätad maksmata sundkindlustus siis järgnevad sanktsioonid, teid hakatakse karistama. Maksusüsteemide hindamine Sageli tahetakse võttelda erinevaid maksusüsteeme, sellepärast tuleb neidkuidagi hinnata ja hindamiseks peab olema taustsüsteem. Hindamiskriteeriumid, millele peaks hea maksususüsteem vastama: 1. Majanduslikefektiivsus – maksusüsteem peab olema majandislikult efektiivne. Maksusüsteem ei tohi kuidagi takistada tootmistegurite optimaalset pikenemist, vaid peaks seda igaati soodustama.
Eestis püsivat tegevuskohta omavad ja palgamakseid tegevad mitteresidendid. 17.Kes maksavad avansilist sots.maksu ? FIE-d kes ei tööta tööandja juures 18.Mida ei maksustata sots.maksuga ? Lähetuskulusid, riigikogu liimete ja presidendi esinduskulusid, laevatöötajate toiduraha 90 krooni 19.Töötuskindlustusmaksu mõiste,milleks on see maks ellukutsutud ,kes ei maksa seda maksu , maksumäärad; Töötukindlustus on sundkindlustus, millega kindlustatakse töötaja töötuks jäämise riski ning tööandja erakorralisi palgakulusid, mis võivad tekkida suuremahulistel koondamistel või tööandja pankrotistumisel. Töötukindlustusmaks ei laiene ja seda ei pea maksma FIE-d, juhtimis ja kontrollorgani liikmed ja vanaduspensioni ikka jõudnud töötajad.,Alates01.07.09 on töötajatelt kinnipeetava maksumääraks 1,0% palgalt.ja ettevõte maksab 0,05% arvestatud palgasummalt. 20
kehtimisest väljamakse tegemise ajal. Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui kehtestatud kuumääralt (278,02 eurot), välja arvatud erandid-näiteks isiku puhul, kes saab riiklikku pensioni, töötajad korralise puhkuse ajaks jne. Sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendrikuu. Deklareeritakse ja tasutakse nii nagu ka kinnipeetud tulumaksu väljamakse kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Töötuskindlustus on sundkindlustus mis katab töötajaid ja teenistujaid. Töötuskindlustusmakse on töötuskindlustusega seotud hüvitiste maksmise rahastamiseks kehtestatud sundkindlustusmakse. Hüvitisi makstakse töötuks jäämise puhul, töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemise ning tööandja maksujõuetuse puhul. Töötuskindlustusmakse tasumisel osalevad tööandja ja töötaja. Töötuskindlustusmakset makstakse kindlustatule makstud palgalt ja muudelt tasudelt
Kindlustussumma - rahasumma, mis on kindlustusjuhtumi korral kindlustusandja poolne maksimaalne väljamaksusumma. 76. Kindlustuspreemiat mõjutavad: · Riskifaktorid · Inflatsioon · Intressimäär · Konkurents · Tegevuskulude tase 77. Kindlustuse erinevad vormid: · Vabatahtlik kindlustus (nt. Kasko) · Kohustuslik kindlustus (nt. Liiklusk.) · Sundkindlustus (nt. töötuskindlustus) 78. Kindlustuspakkujate sissetulekud: · kindlustuspreemiad · aktsionäride panused · investeeringutulud · muud tulud Väljaminekud: · hüvitiste väljamaksed · tegevuskulud · dividendid 79. Sotsiaalkindlustuse eesmärk ressursside ümberjagamine inimeste vahel, sest osad vajavad mingil ajal rohkem abi kui teised. 80
Raviarst kirjutab arve haigekassale ja patsient summat ei näe. Erakindlustus kulude hüvitamine reisi kindlustus. Kui midagi juhtub, siis maksad ise. Kindlustus otsustab, kas kulud olid põhjendatud või mitte ja mis suuruses see kompenseeritakse. Erakindlustusseltsid - täiendav pensionikindlustus (praegu), tööõnnetus ja kutsehaigused (tulevikus). Ennetustegevuse profülaktika sots.kindlustusel on reserv, mis kutsub inimesi mitte haigeks jääda. Sundkindlustus ei ole valikut, kus ennast kindlustada nt haigekassa ja töötukassa. Sotsiaalhoolekanne - subsidiaarsus raha antakse, siis kui te olete kõik oma võimalused kasutanud - individualiseeritus kõik saavad ühtemoodi, üks % nt kui oled töötu, siis toetus on 70%; kontrolliväga detailselt isiku varalist seisu nt kas on eluruum ,kellega me elame jne - kohalik omavalitsusüksus osutab sots
74. Ravikindlustussüsteem toimub haigekassade kudu, sotsmaksu 13% osast moodustub reserv, mille arvelt makstakse toetusi haigus- hooldus- ja sünnituslehtede alusel ning isiku avalduse alusel ning finantseeritakse ravikulud. 75. Isikukindlustuse liigid. Kindlustuse vormid: o Vabatahtlik kindlustus kindlustuslepingu sõlmimine ei tulene seadusest o Kohustuslik kindlustus seadusega sätestatud kohustus sõlmida kindlustusleping o Sundkindlustus seadusega sätestatud kohustus tasuda maksu, makset 76. Väärtpaberite liigid. Väärtpaberite liigid: o Aktsiad Lihtaktsia Eelisaktsia o Võlakirjad Diskontovõlakirjad Kupongvõlakirjad o Tuletisinstrumendid Väärtpaberid jagunevad: o omandiõigust tõendavad väärtpaberid (aktsia,investeerimisfondi osatäht jmt.);
Tulumaks = (Brutopalk maksuvaba tulu töötuskindlustus kogumispension) x 21% Kinnipeetav tulumaks = (14 000 2250 84 280) x 21% = 11 386 x 0.21 = 2391 krooni. Tehakse raamatupidamises vastav kanne: D Võlad töövõtjatele 2475 K Kinnipeetud tulumaks 2391 K Töötuskindlustusmaks 84 Töötaja saab kätte 14 000 2391 84 - 280 = 11 245 krooni. 1.2. Töötukindlustus Töötukindlustus on sundkindlustus, mis kindlustab töötajale hüvitised töötuks jäämise, kollektiivse koondamise ning tööandja maksejõuetuse korral. Hüvitisi rahastatakse töötukindlustusmaksest laekunud rahast: töötaja töötukindlusmakseks on 2008. aastal 0.6% palgalt ja muudelt tasudelt ning tööandja makseks 0.3% palgafondilt. [7] 10 Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr 1. juulist 2009. a on 1%, tööandja uus määr on 0,5%
Kui töötu keeldub teist korda, lõpetatakse abiraha maksmine ja töötuna arvelolek. Abiraha ei makta haiguse ajal. Töötu eest maksab riik ka sotsiaalmaksu, millega kaasnevalt tekib isikul õigus ka haigekassale, mis aga lõppeb üks kuu pärast abiraha maksmise lõpetamist. TÖÖTUSKINDLUSTUS Lisaks abirahale on enamikes arenenud maades ka töötukindlustussüsteem. (Eestis alates 2003.a.) Töötukindlustus on sundkindlustus (enamikes Euroopa riikides sunduslik, Soomes, Taanis vabatahtlik), mis kindlustab töötajale hüvitise töötuks jäämise, kollektiivse koondamise ning tööandaja maksejõuetuse korral. Hüvitisi rahastatakse töötuskindlustusmaksest laekunud rahast: töötaja töötuskindlustusmakseks on 2009. aastal 2.8% palgalt ja muudelt tasudelt ning tööandja makseks 1.4% palgafondilt. Töötuskindlustusmakse määra otsustab ja teeb valitsusele vajadusel
muid asjaolusid, mistõttu veolepingud võivad olla väga keerulised. Kindlustusleping Kindlustuslepingu kohaselt teeb isik kindlustusmakseid kindlustusfirmale, kes kohustub õnnetusjuhtumi korral maksma lepingus määratud kindlustussumma või parandama ja taastama hävinud vara omal kulul. Eristatakse vabatahtlikku ja sundkindlustust. Esimene on vabatahtlik, teise tegemist nõuab seadus. Näiteks autode puhul kehtib sundkindlustus, sest autoõnnetusi juhtub väga tihti ning riik on huvitatud kahju kiirest hüvitamisest. Kui teisi eelmainitud lepinguid võib sõlmida praktiliselt igaüks, siis kindlustuslepingute sõlmimise õigus on ainult litsentseeritud kindlustusfirmadel, kelle suhtes riik on kehtestanud väga ranged nõuded. Korteri üürimine -üürileping Kõigil inimestel on vaja kuskil elada. Eriti kehtib see meie suhteliselt karmis kliimas. Eestis reguleerib praegu elamispinna üürimist elamuseadus.
9.1) : , , 9.3) Kindlustusmakse, insurance premium hind, mida inimesed , , kindlustuse eest maksavad 9.2) , 9.4. Kindlustuse liigid: 9.3) , Sundkindlustus inimese kohustus tasuda kindlustusmakseid, 9.4. : hüvitamise kohustus aga riigil või muul asutusel (haigekassa). Sundkindlustused on sotsiaalkindlustus ja töötusekindlustus.Sotsiaalkindlustuse hulka kuuluvad , haiguskindlustus, vanemakindlustus, riiklik pension, ( ). tootjakaotuspension ning invaliidsuspension.
kindlustusväärtuse suhtega, misjärel lahutatakse omavastutuse summa. 20. Kindlustuse vormid 1.Vabatahtlik kindlustus kindlustus, mida klient sõlmib omal tahel (pension III sammas, elukindlustus, kaskokindlustus jne) 2. Kohustuslik kindlustus - kindlustuslepinguid, mille sõlmimise kohustuse sätestab seadus (liikluskindlustus, II samba pensionikindlustus isikutele kes on sündinud al.1983 a) 3. Sundkindlustus on õigussuhe, kui seadus sätestab kohustuse tasuda kindlustusmakseid ja riik võtab enesele kindlustusandja kohustused (ravikindlusus, töötuskindlustus) 21. Riskielukindlustuslepingud Riskielukindlustust pakutatakse klientidele, kellest sõltub perekonna majanduslik heaolu ning kes on pere põhisissetuleku toojad. Riskuelukindlustus on mõeldud kliendi perekonnale. Kindlustuslepingu sõlmides määrab kindlustatu ise selle kindlustussumma, mille selts maksab
sotsiaalmaks, raskeveoki maks, hasartmängu maksud. Koormised on käesoleval ajal kehtestatud vaid sõjaolukorraks. Lõivud on oma olemuselt tasu osutatavate haldusteenuste eest. Trahve saab kehtestada vaid seadusega, seega saavad trahvid olla vaid riikklikku päritolu ja tagatavad vaid riigi sunnijõuga. Kindlustusmaksete süsteem, mille kehtestab seadus, sisaldab liikidena vabatahtlikku,mkohustuslikku ja sundkindlustust. Sundkindlustus on selline kindlustuse liik, kus kindlustusmaksete suuruse kehtestab riik. PS §115-119 kohaselt võtab Riigikogu Vabariigi Valitsuse esildisel igaks aastaks vastu iseseisva tulude ja kulude tasakaalustatud eelarve. Riigikeelarve ettevalmistuse ja vastuvõtmise korra sätestab eriseadus. Kui Riigikogu ei saa hakkama eelarve vastuvõtuga kahe kuu möödudes eelarveaasta algusest, kuulutab Vabariigi President välja ennetähtaegsed Riigikogu valimised
tõdemus, et siinne ,,valitsus näib olevat sotsiaalsfääri unustanud." Eespool mainitud EMOR-i küsitluse põhjal pidi sotsiaalprobleemidega seonduvat Euroopa Liiduga ühinemise puhul oluliseks umbes neljandik küsitlutest. Samuti oli Euroopa Liitu astumist seostatud positiivsete muutustega töötervishoiu alal, sest see eeldas terve hulga vastavate seaduste ( tööohutuse ja töötervishoiu seaduse ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste sundkindlustus), ning teiste õigusaktide vastuvõtmist, mis Eestis tol ajal puudusid. Samas oli töökaitse üks neid valdkondi, mille puhul Euroopa Komisjon heitis Eestile ette Euroopaga liitumiseks vajaliku arengutaseme puudumist. Euroopa Liiduga ühinemise puhul paranesid ka Eesti elanike reisimise ja töö leidmise võimalused Euroopa Liidu liikmesriikides. Eesti ajakirjanduslikus eurodiskussioonides olid need argumendid sinnamaani harva mainimist leidnud, aga
Juhuslikkus kindlustusjuhtumi toimumine peab olema juhuslik, ei tphi olla pettusi Kindlustuse liigid · kahjukindlustus · elukindlustus · edasikindlustus risk kindlustatakse mingi kolmanda isiku juures edasi, kui risk on väga suur · kindlustusvahendus kindlustusagen ja maakler, kes tegelevad kindlustuse vahendamisega Kindlustuse vormid o vabatahtlik o kohustuslik ilma selleta ei saa, nt autokindlustus o sundkindlustus - haigekassa Risk on kindlustatav Kindlustatav sündmus peab olema juhuslik Riski realiseerimise tõenäosus ja kahju ulatus peavad olema liigikaudselt kalkuleeritavad Kahju rahas mõõdetav Kindlustuse eesmärk: kindlustusandja poolt kindlustusvõtjale kahju hüvitamine kindlustussumma või hüvitise väljamaksmise teel seaduses ja kindlustuse lepingus ettenähtud korras. Kindlustusandja juriidiline isik, kellel on seadusega kehtestatud korras õigus kindlustustegevuseks.
invaliidistumise või surma korral. . 76. Millised näitajad mõjutavad kindlustuspreemiat? · Riskifaktorid · Inflatsioon · Intressimäär · Konkurents · Tegevuskulude tase 77. Kindlustuse erinevad vormid, näited. · Vabatahtlik kindlustus - kindlustuslepingud, mille sõlmimise kohustus ei ole sätestatud seaduses. Nt kodukindlustus, kaskokindlustus jm. · Kohustuslik kindlustus - seadusega sätestatud kohustus sõlmida kindlustusleping. Nt liikluskindlustus. · Sundkindlustus - seadusega sätestatud kohustus tasuda makset või maksu, kui vastav hüvitamise kohustus on pandud riigile või muule isikule. Nt ravikindlustus, töötuskindlustus. 78. Millest koosnevad kindlustuspakkujate sissetulekud ja väljaminekud. Sissetulekud: kindlustuspreemiad, aktsionäride panused, investeeringutulud, muud tulud Väljaminekud: hüvitiste väljamaksed, tegevuskulud, dividendid 79. Sotsiaalkindlustuse eesmärk.
Risk on kindlustatav: · kindlustatav sündmus peab olema juhuslik · riski realiseerimise tõenäosus ja kahju ulatus peavad olema ligikaudselt kalkuleeritavad · kahju rahas mõõdetav. Kindlustuse liigid: · kahjukindlustus · elukindlustus · edasikindlustus risk kindlustakse mingi kolmanda isiku juures edasi, kui risk on väga suur. Kindlustuse vormid: 5 · vabatahtlik · kohustuslik nt autokindlustus · sundkindlustus haigekassa 14. Hoiused Majapidamise probleem: kuidas jaotada oma sissetulekud tarbimise ja säästmise vahel? Kas me alati mõtleme, et iga tarbimisotsus on samaaegselt ka säästmisotsus ja vastupidi? Tarbime täna, homme ei saa säästa, säästame täna, homme ei saa tarbida. Võõrfinantseerimise allikad: hoiused, laenud teistelt finantsasutustelt, väärtpaberite finantseerimine. · Jooksev hoius - tavaline arvelduskonto, raha laekumised ja ülekanded, intress on väga madal,
sellele kuulub teatud ulatuses ravikindlustusesüsteemi ka tervise edendamisega seotud ülesannete täitmine.2 Ravikindlustuse peamiseks iseloomulikuks jooneks on asjaolu, et see põhineb isikute solidaarsusel ja kindlustatud isikute piiratud omaosalusel. Lisaks sellele lähtub ravikindlustus veel järgmistest põhimõtetest: 1) isiku vajadusele vastava teenuse osutamine 2) ravi piirkondlik võrdne kättesaadavus 3) ravikindlustusraha otstarbekas kasutamine. Ravikindlustus on sundkindlustus. Üksnes väga piiratud juhtudel saavad inimesed ise otsustada selle üle, kas nad kindlustavad endid ravikindlustusega või mitte.3 Ravikindlustussuhtes osalevad suhtes kolm poolt, kelleks on Eesti Haigekassa kui kindlustusandja, kindlustatud isik, kes on kindlustatud ravikindlustusega kas siis seaduse alusel kohustuslikus korras või vabatahtlikus korras ning tööandja, kellel on seadusest tulenevad õigused ja kohustused tema kaudu kindlustatud isikute ees.
4. Kindlustuslepingud, nende üldiseloomustus ja lepingute erinevused Kindlustusleping on kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud kokkulepe. Sellega kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.Näiteks autode puhul kehtib sundkindlustus, sest autoõnnetusi juhtub väga tihti ning riik on huvitatud kahju kiirest hüvitamisest. Kui teisi eelmainitud lepinguid võib sõlmida praktiliselt igaüks, siis kindlustuslepingute sõlmimise õigus on ainult litsentseeritud kindlustusfirmadel, kelle suhtes riik on kehtestanud väga ranged nõuded. Seadusega ettenähtud juhtudel kindlustusvõtja kohustatud sõlmima nn kohustusliku kindlustuse lepingu (nt tuleb autoomanikul sõlmida liikluskindlustuse tavaleping)
perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (otsekoheste maksude peavalitsus. Aktsiisivalitsus. Tollivalitsus), 1930-1940 (Maksudevalitsus- 12 maksuametit), 1932 (Maksukorralduse seadus); 1937 (Eesti iseseisev maksusüsteem), 1989 (ENSV maksukorralduse seadus), 1990 (Maksuameti ja Tolliameti loomine), 1991 (Üksikisiku tulumaksu seadus, käibemaks), 1992 (Ettevõtte tulumaksu seadus)
Riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel. Avaliku halduse ülesanded: Avaliku korra ja julgeoleku kaitsmine neid ähvardavates olukordades (Politsei, liikluse korraldus jne.) Üksikisiku sihipärane toetamine, elanikele normaalsete elutingimuste tagamine. Kogu sotsiaalse-, majandusliku ning kultuurilise valdkonna arengu soodustamine ja juhtimine. Riigile vajalike rahaliste vahendite kindlustamine. (Maksud, lõivud, trahvid, sundkindlustus) Haldusülesandeid täitva personali komplekteerimine ja töötajate varustamine töövahenditega. 21 Milline on avaliku halduse vahendite õiguslik toime isikutele? Koormava haldusega on tegemist siis, kui haldus sekkub kodaniku õigussfääri ja piirab tema vabadust või omandit, kokkuvõtvalt – kui haldus kohustab ja koormab kodanikku. Haldus on käskivas rollis ja viib oma käsud vajadusel ka sunniviisiliselt ellu.
annaabi.ee 
