Soovitud koostisega kogu loomine ja arendamine. Raamatukogu eesmärkidele vastavate kogude koostamine, korraldus ja arendamine. (protsess, mis koosneb komplekteerimisest, organiseerimisest ja juhtimisest) 3. Kogusid võib moodustada põhiliselt... (mille alusel?) o Laadi järgi (ajakirjad, ajalehed, auvised, raamatud jne kogud) o Kasutuse järgi (arhiiv-, aktiiv-, ava-, kohalkasutus-, reserv-, depoo-, põhi-, suletud, kojulaenutuskogujne 4. Mis on kogude kujundamise eesmärk? kasutajate nõudluse rahuldamine! 5. Kelle huvidele peab vastama kogude kujundamine? - raamatukogu eesmärkidele ja ülesannetele ning kasutajate huvidele, vajadustele ja ootustele. 6. Nimeta tegevused kogude kujundamisel. o Kogude arenduspoliitika väljatöötamine o Kogude komplekteerimine valik ja hankimine o Kogude arvestus ja töötlemine o Kogude hoiustamine ja säilitamine (säilituskava ja ohuplaan)
orienteeritud inforessursside kogum – Omandatud kasutusõigusega teavikud laadide kaupa. Neid hoitakse kohapeal või kasutatakse kaugressursina. 2. Mis on kogu kujundamine (arendamine)? soovitud koostisega kogu loomine, korraldus ja arendamine vastavalt raamatukogu eesmärkidele 3. Kogusid võib moodustada põhiliselt... laadi ja kasutuse järgi 4. Mis on kogude kujundamise eesmärk? kasutajate nõudluse rahuldamine 5. Kelle huvidele peab vastama kogude kujundamine? Kogude kujundamine peab vastama raamatukogu eesmärkidele ja ülesannetele ning kasutajate huvidele, vajadustele ja ootustele 6. Nimeta tegevused kogude kujundamisel. arenduspoliitika väljatöötamine komplekteerimine – valik ja hankimine arvestus ja töötlemine hoiustamine ja säilitamine
Oluline: 1. Dokumentide korrastatud kogu 2. Teeninduse olemasolu Põhiprintsiibid: - teabele võrdse juurdpääsu tagamine igale ühiskonna liikmele - rahvuskultuuri ja rahvusliku eneseteadvuse säilitamine ning arengu tagamine - kultuuri, teaduse, hariduse, poliitika, majanduse edendamine nende valdkondade jaoks vajaliku info vahendamise teel, olenemata info asukohast Raamatukogude tüübid: 1. Rahvusraamatukogu riigi keskne teadusraamatukogu hangib, säilitab, teeb kättesaadavaks riigi kultuuriväärtused, inforessursid. Ka rahvusbibliogr. keskus. 2. Kõrgkooliraamatukogu teenindab üliõpilasi, õppejõude jt töötajaid: · ülikooliraamatukogu: o avalikõigusliku ülikooli raamatukogu o eraülikooli raamatukogu · muu kõrgharidusasutuse raamatukogu
tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad. Raamatukogu on asutus, mille ülesandeks on trükiste ja muude infokandjate kogumine, töötlemine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine lugejaile. 3 Raamatukogutüpoloogia on õpetus, mille järgi raamatukogud jaotatakse tüüpidesse nende koostise, ülesannete, lugejate, alluvuse jms alusel. Raamatukogutüübid kogude järgi: · universaalsed · mitme või ühe eriala kogud · muu tunnuse järgi moodustatud kogud · laadi järgi moodustatud kogud. Raamatukogutüübid automatiseerituse astme ja elektrooniliste teavikute kasutamise järgi: · traditsiooniline raamatukogu · automatiseeritud raamatukogu · hübriidraamatukogu · digitaalne raamatukogu Raamatukogu ülesannetest ja eesmärkidest lähtuvalt jaotatakse: · rahvaraamatukogud · rahvusraamatukogud
korrastatud ning kasutajale orienteeritud inforessursside kogum (vana nimetus - raamatukogu fond) · kogu nende teavikute arv laadide (nt raamatud ja jadaväljaanded, mikrovormid, elektroonilised jadaväljaanded) kaupa, mida hoitakse kohapeal või kasutatakse kaugressursina, millele on vähemalt teatud ajavahemikuks omandatud kasutusõigus (EVS-EN ISO 2789:2003) aga... · Kollektsioon mingite valikuprintsiipide järgi kogutud raamatud, esemed vm. kogude süsteem · kogude süsteem ühe või mitme raamatukogu omavahel seotud ja üksteist täiendavate koordineeritult koostatud ja kasutatav fondide kogum Kogu omadusi: · On üheaegselt nii materiaalne vara kui ka inforessurss; kompleksne segu trükistest, audiovisuaalsetest materjalidest, multimeediast, ja e-väljaannetest · On suhteliselt püsiv ning seostatud tervik talle ainuomase koostise, kasutajaskonna, ajaloo ja tulevikuvisiooniga
kultuuriliste või meelelahutuslike vajaduste rahuldamiseks) 2. Raamatukogu funktsioonid Teabe kogumine säilitamine kättesaadavaks tegemine 3. Nimeta S. R. Ranganathani seadused (e. viis põhimõtet) Raamatud on kasutamiseks Igale lugejale tema raamat Igale raamatule tema lugeja Säästa lugeja aega Raamatukogu on arenev organism 4. Raamatukogude 5 põhitüüpi on: Rahvusraamatukogu Kõrgkooliraamatukogu Erialaraamatukogu Rahvaraamatukogu (ei ole teadusraamatukogu) Kooliraamatukogu (ei ole teadusraamatukogu) 5. Mis on rahvaraamatukogu eesmärk? (https://www.riigiteataja.ee/akt/76507) Tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. 6. Mis on rahvaraamatukogu ülesanded?
4. Raamatukogude 5 põhitüüpi on: … Rahvaraamatukogud (ei ole teadusraamatukogu) Kooliraamatukogud (ei ole teadusraamatukogu) Kõrgkooliraamatukogud Rahvusraamatukogud Teadus- ja erialaraamatukogud Lisaks: Eriraamatukogud 5. Mis on rahvaraamatukogu eesmärk? on tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. 6. Mis on rahvaraamatukogu ülesanded? Kogude komplekteerimine ja töötlemine Rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike (bibliograafia-, täistekst- ja muude) andmebaaside loomine ja pidamine Rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse analüüsimine Laekumistest sihtasutustelt ja sihtkapitalidelt Kujundada lastes juba varases eas lugemisharjumus ja seda arendada; Toetada nii individuaalõpet ja iseseisvat hariduse omandamist kui ka ametlikku
maailmas. 1940- 1991 Nõukogude võimu kehtestamisega tuli hakata süstemaatiliselt komplekteerima nõukogude kirjandust. Ülikooli raamatukogust sai Lõuna-Eestist kokkukorjatud keelatud kirjanduse laopaik. Saksa okupatsiooni ajal oli nõukogude kirjandus keelatud ja kõike tuli otsast alata ja raamatud ümber klassifitseerida. F. Puksoo tegutses ülikooli raamatukogus kuni 1944. aastani, osales 1941 ja 1944 kogude evakueerimistöödel Tartust ning hoolitses ülikooli raamatukogu töölerakendamise eest okupatsioonidevahelisel ajal. 1944. aastast toimus siis ,,vabastamine" ja taas kehtestus nõukodude võim, seekord pikaks ajaks. 1945. aastal arreteeriti Puksoo NKVD poolt ja ta viibis kuni 1954. aastani vangilaagrites. Talle pandi süüks koostööd Saksa okupatsioonivõimudega. Raamatukogu juhatajaks määrati Karl Weltmann. Muu raamatukogu koosseis jäi samaks väikesearvuliseks töökaks kollektiiviks
koht. 2. Raamatukogu funktsioonid. Raamatute säilitamine, kogumine ja kättesaadavaks tegemine. 3. Nimeta S.R Ranganathani seadused (e. viis põhimõtet) 1) raamatud on kasutamiseks 2) igale lugejale tema raamat (raamatud on kõikide jaoks) 3) igale raamatule tema lugeja 4) säästa lugeja aega 5) raamatukogu on arenev organism 4. Raamatukogude 5 põhitüüpi on: 1) rahvusraamatukogu 2) kõrgkooliraamatukogu 3) erialaraamatukogu 4) rahvaraamatukogu 5) kooliraamatukogu 5. Mis on rahvaraamatukogu eesmärk? Rahvaraamatukogu eesmärk on tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. 6. Mis on rahvaraamatukogu ülesanded? Rahvaraamatukogude teenindus peaks rajanema alljärgnevaile võtmeülesannetele, mis
interneti otsimootoreid kasutades ning lingid täistekstidele lisatakse e-kataloogi ESTER. TTÜR digikogu on enamjaolt vaba juurdepääsuga, kuid autori soovil on võimalik rakendada ka juurdepääsupiiranguid. 5. Digiteeritud Eesti Ajalehed - Valik ajalehti aastatest 1821 1944. Valik väliseesti ajalehti 1944 aastast. 6. Digar - digitaalne arhiiv, mis sisaldab trükieelseid faile, võrguväljaandeid ja trükiste digiteeritud koopiaid. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR arhiveeritakse võrguväljaandeid, trükieelseid faile ja trükiste digiteeritud koopiaid. DIGARist leiab raamatuid, ajalehti, ajakirju, kaarte, noote, fotosid ja postkaarte. Arhiveeritud väljaanded on leitavad e-kataloogi ESTER ja Eesti Rahvusraamatukogus loodud bibliograafiliste andmebaaside kaudu. Täistekste on võimalik otsida ka arendamisjärgus olevast digitaalarhiivist. Eesti Rahvusraamatukogu lähtub
....................................................................................3 3Raamatukoguvõrk.....................................................................................................................4 3.1Riik ja raamatukoguvõrgustik............................................................................................4 3.2Raamatukogud Eestis.........................................................................................................4 3.2.1Eesti Rahvusraamatukogu...........................................................................................4 3.2.2Eesti Hoiuraamatukogu...............................................................................................5 3.2.3Eesti Pimedate Raamatukogu......................................................................................5 3.2.3.1Eesti pimedate Raamatukogu ajalugu..................................................................5 3.2
Fakte raamatukogu ajaloost · 1919 - asutati Tallinna Tehnikumi raamatukogu · 1936 - loodi Tallinna Tehnikainstituut ja tehnikumi raamatukogu reorganiseeriti instituudi raamatukoguks. · 1938 - seoses tehnikainstituudi ümbernimetamisega sai raamatukogu nimeks Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu · 1941, 1944-1989 kandis raamatukogu Tallinna Polütehnilise Instituudi Raamatukogu nime · 1956 - taastati II maailmasõjaajal katkenud rahvusvaheline raamatuvahetus · 1960 - alustati TPI bibliograafia koostamist · 1961 - alustati regulaarseid bibliograafiaõppusi üliõpilastele · 1966 - kinnitati instituudi teadusinformatsiooni teenistuse põhimäärus, millega määrati ka raamatukogu ülesanded infotöös · 1967 - raamatukogu hakkas saama eestikeelse kirjanduse sundeksemplari · 1968 - alustati koopiate valmistamist lugejatele;
2. Igale lugejale oma raamatu 3. Igale raamatule oma lugeja 4. Hoia lugeja aega 5. Raamatukogu on kasvav organisatsioon 4. Eesti raamatukoguvõrgu iseloomustus, koostöö erinevad vormid Vastus: Eestis on toimiv raamatukoguvõrk, mis tegutseb koordineeritult raamatukogu standardite ja juhendite alusel. Raamatukogunduse valdkond on pikaajaliste traditsioonidega terviklik süsteem, mille teenuseid kasutab iga teine Eesti elanik. Eesti rmtkvõrgu moodustavad 977 raamatukogu: -556 rahvusraamatukogu (Koordineerib teadus- ja arendusasutusena eesti raamatukoguvõrgu koostööd ning nõustab Eesti raamatukogusid erialases tegevuses; Koostöö: Rahvaraamatukogud on omavalitsuse asutused, mille tegevust koordineerib Kultuuriministeerium) -50 teadus- ja erialaraamatukogu (Koostöö: Teadus- ja arhiiviraamatukogude tegevust koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium) -371 kooliraamatukogu 5. Eri tüüpi raamatukogud, nende tunnusjooned, tegevusvaldkonnad ja sihtgrupid.
teenuste kõrval üha rohkem elektroonilisi teenuseid. Inforessursside uute vormide arenguga ja infovahenduse uute võimaluste tekkega on raamatukogude kogud ja teenused põhjalikult muutunud ning elektrooniliste raamatukoguteenuste (eriti veebipõhiste) kasutamine kiiresti kasvanud. · Hoolimata jätkuvatest muutustest infomaailmas ei saa raamatukogud jääda ootama protsessi stabiliseerumist, vaid peavad püüdma oma tegevust selles valdkonnas mõõta ja sellest aru anda. Kogude kujundamist ja kasutamist peegeldav traditsiooniline statistika iseloomustab ainult osa raamatukogu jooksvast tegevusest. Kaasaja raamatukogu · Kui enamiku traditsioonilist statistikat saab raamatukogu koguda iseseisvalt, siis elektroonilisi teenuseid ja eelkõige nende kasutamist puudutavaid statistilisi andmeid tuleb teatud määral koguda erinevatest allikatest, mis kõik ei ole raamatukogude otsese kontrolli all: tootjatelt ja tarnijatelt, arvutuskeskustelt ja
nlib.ee) kasutades. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1) Mitu ingliskeelset raamatut hobidest on Rahvusraamatukogus? Milliste märksõnade alusel on seda otsingut võimalik laiendada (seotud märksõnad)? Esitage ühe raamatu kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Valin otsingukataloogis märksõna otsingu, kirjutan sinna sõna harrastused. Eksemplari asukohaks valin Eesti Rahvusraamatukogu, keeleks inglise keele ning teaviku laadiks raamatu. Saan 12 vastet. De VilleColby, J. (2001). The expatriate handbook: Seoul, Koera. Seoul: Hollym. 2) Leidke teavikud, mis peituvad UDKindeksi 004.738.52 (035) all? Esitage ühe teaviku kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Avasin UDK/MESH otsingu ning sisestasin indeksi 004.738.52 (035). Sain 71 vastet. Bradley, P. (2004). The advanced internet searcher's handbook. London : Facet Publishing. 3) Leidke 2001
MARC kataloogimine Profid etteotsa (Quincy Mumford Kongressi rmtk. direktor 1954-74) Erialaorganisatsioonid (Euroopa Teadusraamatukogude Liit (LIBER) 1971 The British Library 1973 NÕUKOGUDE SÜSTEEM Keelamised, tsensuur Polnud erialaühingut Ühtlustamine Komplekteerimine ühiselt Planeerimine, metoodiline juhtimine Rahvakogude oma liigitus (RBK) Arvude absurdsus Teaduslik-tehniline infosüsteem (riigikaitse) 1970ndad-2000 Koostöö vajadus Rahvusraamatukogu piiride lainemine (kultuurikeskus jt) Rahvaraamatukogu sotsiaalne funktsioon Elektronkataloog (tabloodest Internetini) Külastaja kasutab väljast teenuseid Digitaliseerimine. NÄGUDENI
Arhiivraamatukogu 1960-70.-l jätkus kirjanduse tsenseerimine väljakujunenud viisil ja vastavalt N: Liidu poliitilistele hoiakutele. Taaskord tõmbus silmus jäigemaks aastail 1982-84, seoses uue venestamislainega. Moskva kontroll otsis raamatukogudest ka usukirjandust ja saksa fashistlikku kirjandust. 1987. aasta septembris loodi komisjon, kuhu kuulusid Riikliku Raamatukogu, Tartu Riikliku C?likooli Raamatukogu, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu ja Eesti NSV Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu esindajad. Komisjon pidi valima NSV Liidu Kultuuriministeeriumi ja Glavliti käskkirjade alusel kirjandust põhikokku. 1988. aasta jooksul suunati põhikogusse enamus Eesti Vabariigi ja Saksa okupatsiooni aegsest eesti raamatust ning alustati välis-eesti kirjanduse erihoiult vabastamist. Eesti NSV Kultuuriministeeriumi juurde moodustati ametkondadevaheline komisjon raamatukogudest ja antikvariaatidest kõrvaldamisele kuulunud väljaannete läbivaatamiseks. Nõukogude tsensuuri lõpp
Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine ekataloogi ESTER vahendusel Leidke vastused järgmistele küsimustele e-kataloogi ESTER (http://tallinn.ester.ee/) kasutades. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1) Mitu ingliskeelset raamatut hobidest on Rahvusraamatukogus? Milliste märksõnade alusel on seda otsingut võimalik laiendada (seotud märksõnad)? Esitage ühe raamatu kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Lihtotsing, märksõna, ,,hobid", sellele ei leitud vastet, soovitas hoopis ,,harrastused", millele tuli 11 vastet. Liitotsing, märksõna ,,harrastused", keel ,,inglise", teaviku laad ,,raamat", asukoht ,,Rahvusraamatukogu". De Ville-Colby, J. (2001). The expatriate handbook : Seoul, Korea. Seoul: Hollym 2) Leidke teavikud, mis peituvad UDK-ind
Sundeksemplar Sundeksemplar – Saavad 6 Eesti Sundeksemplari saaja raamatukogudele tasuta raamatukogu: RR, peab tagama loovutatav trükise, auvise TÜR,TAR,TLÜAR ja sundeksemplari ja elektroonilise teaviku TTÜ. säilitamise, sihipärase eksemplar. kasutamise ja kättesaadavuse teadustöö ning kunstiloome eesmärgil. Tabeli kokkuvõte:
EKM Ajalugu. Eesti Kirjandusmuuseumi ajalugu on tema kogude ajalugu. Käsikirjalisi allikmaterjale hakkas süstemaatiliselt koguma Pärnu pastor J.H.Rosenplänter 19. sajandi esimestel kümnenditel, tänu kellele ongi säilinud K.J.Petersoni, O.W.Masingu jt kaasaegsete autograafid. Rahvaluulet kogusid juba Fr.R.Kreutzwald jt, esimese suurkogumise organiseeris aga Jakob Hurt, kelle rahvaluulekogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja ka algus. Arhiivraamatukogu rajas Oskar Kallas, kes kandis siia üle Eesti Üliõpilaste Seltsi Eesti-alase raamatukogu, mida oli süstemaatiliselt kogutud 1870. aastatest alates. Kui O.Kallase initsiatiivil asutati 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum, oli selle peamiseks osaks Arhiivraamatukogu. 1921. aastal asutati Eesti Bibliograafia Asutis, mille ülesandeks sai Eesti ajakirjanduse sisu avamine. 1924. aastal ostis ERM maja Aia (nüüd Vanemuise) 42, kuhu koliti
22. September 2010 Gina Kilumets ... moodustub kogumist: teadmised, oskused ja hoiakud informatsiooni leidmiseks, hindamiseks ja kasutamiseks. Infovajaduse äratundmine Sobivate allikate määratlemine Edukate infootsingu strateegiate kasutamine infoallikate leidmine ja valik informatsiooni ja infoallikate hindamine leitud informatsiooni korrastamine informatsiooni ja infoallikate kasutamine ülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks Digitaalne kirjaoskus (digital literacy) võime mõista ja kasutada arvutite edastatud informatsiooni, mis pärineb paljudest allikatest ning on esitatud mitmesuguses vormis. Raamatukogukirjaoskus (library literacy) oskus efektiivselt orienteeruda ja kasutada raamatukogu inforessursse. Meediakirjaoskus (media literacy) oskus kasutada massimeedia allikaid võimalikult täielikult. Lisaks näiteks: computer literacy, internet literacy, hyperliteracy, multimedia litera
kataloogi ESTER kasutamise juhendit Abi): 1. Mis on ESTER? Milliste raamatukogude kogudes leiduvaid teavikuid (raamatuid, ajakirju, üliõpilastöid, helisalvestisi jm) otsida saab? Ester on e-kataloog. Estris leidub 16 Eesti suurima raamatukogu teavikuid. 2. Milliste raamatukogude kogudest pakub ESTER otsingut vaikimisi (avamisel)? Kuidas saab materjale otsida mõnest konkreetsest raamatukogust või raamatukogudest? Vaikimisi pakub Ester Eesti Rahvusraamatukogu. Konkreetsemat raamatukogu saab valida rippmenüüst, mis asub vaikimi Eesti Rahvusraamatukogu all. 3. Milliste otsitunnuste alusel on võimalik otsida raamatut (ajakirja, ajalehte, videot, uurimistööd jm)? Loetlege need tunnused. Autor, pealkiri, märksõna, ISBN/ISSN ja kohaviit. 4. Mille poolest erinevad “märksõna” ja “sõnaotsing”? Millisel juhul tuleks eelistada esimest, millisel juhul teist?
Nimi: Õpperühm: Praktiline töö nr. 1: Teavikute leidmine elektronkataloogidest Urram, RIKSWEB ja ESTER NB! Vastuste esitamisel pange kirja ka päringu formuleering(ud). Teaviku leidmine elektronkataloogist Urram (https://u2.lugeja.ee/Avalik/otsing.jsp) 1. Mitu eestikeelset trükitud raamatut, mis on ilmunud 1958. aastal sarjas „Seiklusjutte Maalt ja Merelt“, leiate Abja Raamatukogust? Kolm eestikeelset trükitud raamatut. Sarjad: Seiklusjutte Maalt ja Merelt Aasta: 1958-1958 Keel: Eesti keel Raamatukogud: Abja raamatukogu 2. Leidke, mis oli see raamat, mis ilmus 1973. aastal ja mille tõlkis eesti keelde Lennart Meri? Lennart Meri tõlkis eesti keelde Pierre Boulle „Ahvide planeedi“. Sisaldab fraasi: Lennart Meri Aasta: 1973-1973 Keel: Eesti keel 3. Mitu dokumendihalduse teemal kirjutatud raamatut, mis on ilmunud ajavahemikus 2005-2015, leiate Tallinna raamatukogudest?
Infoallikad ja infootsing kordamisküsimused 1. Mis on infoühiskond? Ei ole olemas üldist definitsiooni, on vaid üldaktsepteeritud peamised seaduspärad. Infoühiskond on ühiskond, kus inimene on masinatele usaldanud peale raske füüsilise töö ka rutiinse vaimse töö, tegeldes vaid loomingulise vaimse tööga; ühiskond, kus enamikku inimkonna talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja universaalsel digitaalkujul teatud seadmete abil; Infoallikad ja infootsing, ühiskond, kus peaaegu kogu maailm on ühendatud ühtse infoedastusvõrguga, mis suudab piisavalt kiiresti edastada kõiki inimtegevuseks vajaminevaid infokogumeid; ühiskond, kus enamik inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse; ühiskond, kus kogu inimtegevus on üles ehitatud võimalikult ratsionaalselt eeltoodud põhimõtteid aluseks võttes 2.Nimetage infoühiskonna erinevad tasemed (5) Defineerimisel eristatakse 1.Tehnoloogiline tehnoloogiline innovatsioon 2.Tööalane infotööga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
