2018 Asend, kus inimene peab viibima ühes asendis või tegema tööd SUNDASE füüsiliselt ebamugavas asendis ND Seega on lihased pideva pinge all (kükitades, põlvitades jne) Inimeste seas, kelle töö on seotud SUNDASEN arvuti kasutamisega üle 56 tunni päevas ning pideva istumise või DID seismisega, näiteks kontoritöötajad, ESINEVAD: autojuhid, juuksurid, õmblejad jne SUNDASENDID Lihastel ei ole võimalust lõtvuda = väsimus, ülepinge = lihaste SUNDASEN ülepingeseisund süveneb = hilisemad DITE TEKE kutsehaigused 1. Ebamugavustunne ülekoormatud jäsemetes 2. Töövõime väheneb = kaebused valu kohta SUNDASEN 3. Võivad kujuneda kindla DITE ETAPID haigusprotsessi tunnused 4. Kroonilise haiguse tunnused 5. Invaliidistumine
............................................................ 11 3 Joanna-Liisa Baumann Füsioloogilised ohutegurid SISSEJUHATUS Selles referaadis räägin ma füsioloogilistest ohuteguritest. Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja sundliigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni, ning halvendada meie töökvaliteeti ja elukvaliteeti. Peamised terviseprobleemide tekkimise põhjused on madal teadlikus ja samas teadlik kiirustamine ning tavade eiramine. Tihtipeale võib kuulda: ,, Ma teen selle töö kiiresti ära, ega sellest ühest korrast nüüd siis midagi juhtu". Aja möödudes tuleb neid ,,ühtesid" kordasid palju ning terviseprobleem ongi käes
Valdis Jõgi Füsioloogilised ohutegurid Referaat Vana-Võidu 2015 Mis on füsioloogilised ohutegurid? Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele on füsioloogilised ohutegurid füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Kes puutuvad füsioloogiliste ohuteguritega kõige rohkem kokku? Füsioloogiliste ohuteguritega puutuvad kokku enamik maamajandus töötajaid – lüpsjad, karjakud, looma-linnufarmides talitajad ja veterinaarid, köögiviljakasvatajad ja –töötlejad, põllumasinatega töötajad ja nende remontijad, raamatupidajad, kokad jne. Näiteks töötatakse kummargil või kükakil
Töökeskkonna võimalikud ohutegurid: Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Füüsikalised: Puudused valgustatuses (silmad) Müra: masinad/kliendid/arvutid/vent. Temperatuur/sisekliima Tööriistad Keemilised: Puhastusvahendid (allergia, kuivus, ärritus) Hooldusvahendid (läätsed) Bioloogilised: Haigused (kokkupuude inimestega) Ennetus: - Teadvustamine - Hügieen - Vaktsineerimine Füsioloogilised: Sundasendid (istumine, seismine) Koormus silmadele Psühholoogilised: Suhtlemine (töökaaslastega, klientidega) Vastutus (silmakontroll, retseptid) Tööstress (pikad päevad) Kasutatud allikad: 1) http://tootervishoid.pikk.ee/kavandamine /tookeskkonna-ohutegurid 2) http://ametid.rajaleidja.ee/Optometrist Aitäh!
Lahendus: suhtuda igasse patsienti kui potentsiaalselt nakkusohtlikku patsienti ja olla torke- või lõikevigastusi põhjustavate töövahenditega töötamisel eriti ettevaatlik ning mitte kiirustada. MUUD VIGASTUSED - nakkusohtliku vedeliku silma sattumine, hammustamine, kokkupuude väljaheidete, saastunud voodipesu . Lahendus: isikukaitsevahendite kasutamine ja ohutusnõuete järgimine. FÜSIOLOOGILISED JA ERGONOOMIKALISED TEGURID SUNDASENDID - töö on füüsiline, sundasendid esinevad patsientide tõstamisel ja pööramisel. Kõige enam on koormatud selg, jalad ja käed, lihasvalud. Lahendus: võimaluse korral teha regulaarselt puhkepause ja vaheldada erinevaid tööasendeid ning käia regulaarselt tervisekontrollis. RASKUSTE TEISALDAMINE - patsientide teisaldamine ja regulaarne pööramine lamatiste vältimiseks. Skeleti-lihasvalud.
· Psühholoog või sotsiaaltöötaja Füüsikalised riskid Ohud ja riskid : · Libastama · Põletama ennast kuuma asjuga · Juhuslikult lõikama ennast Füüsikalised riskid Meetmed ja ennetustegevused töövõime säilitamiseks: · Hoiatusmärgid · Esmaabikapp · Esmaabi kursused · Tähelepanelikus, olla ettevaatlik Füsioloogised riskid Ohud ja riskid : · Füüsilise töö raskus · Sama tüüpi liigutuste kordumine · Üleväsimust põhjustavad sundasendid ja liigutused Füsioloogilised riskid Probleemi otsus: · Vahelduvus ja paindlike vaheaegade kasutamine Video · https://www.youtube.com/watch? v=QeDUCXfzl6U Aitäh tähelepanu eest
klienditeenindaja Lota Aadla Tallinna Tervishoiu Kõrgkool OP1 Optometristi töö ülesanded Prillide, kontaktläätsede jt optiliste abivahendite sobitamine, pisiremont. Optikavahendite (kauba) vastuvõtmine, müügiks ettevalmistamine, arveldused Kliendi nõustamine. Üldised ohutegurid Füsioloogilised; Füüsikalised; Bioloogilised; Keemilised; Psühholoogilised; Füsioloogilised Sundasendid; Silmade ülekoormus; Töö on vahelduva iseloomuga. Isteasend vaheldub püstasendis töötamise ja liikumisega tööruumi ja tööruumide piirkonnas. Füüsikalised Valgustuse puudused; õhutemperatuur; Müra – inimeste sumin, arvutid, ventilatsioon; Bioloogilised Klientidega kokkupuutel: viirused; bakterid; haigused; Bioloogiliste ohutegurite puhul on põhilisemad ennetusmeetmed: vaktsineerimine,
Bioloogiline 2) Mikroorganismid Isikukaitsevahendid võiksid olla samuti isiklikud. Puhata ja teha venitus harjutusi iga teatud aja tagant ning kasutada õigeid töövõtteid. Koolitada 1)Üleväsimust põhjustavad personali kohe peale tööle asumist. Töövahendid sundasendid ja keskkond töötegemiseks peab olema selleks Füsioloogiline 2)Valed töövõtted soosiv. Muuta tööpäev mitmekülgsemaks, jaotada töö Psühholoogilin 1) Stress erinevate inimeste peale, et kõik teeksid kõike ja e 2) Monotoone töö tööl tekkivad pinged kohe lahendada.
Bioloogilised ohutegurid · Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Füsioloogilised ohutegurid · Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Psühholoogilised ohutegurid · Tööstress on üks tõsisemaid tervise- ja ohutusprobleeme Euroopas. Iga neljas töötaja kannatab selle all ning uuringud näitavad, et 5060% kõikidest töölt puudutud päevadest on seotud stressiga. See on äärmiselt kulukas nii inimeste endi
erineva teket lihastoonuse LIHASTOONUS ASÜMMEETRILINE VÕI HARJUMUSED NÕRK Sundasendid Valed asendid tegevustes Erinevate Nõrgad Raskuste Esi ja tagapoole seismisel ( näit. viiulimängul) kehapoolte tuhara ja kõhulihased kandmine
Kuvarit on sageli nimetatud erinevate terviseprobleemide põhjustajaks. Tegelikkuses ei ole tekkinud probleeme põhjustanud mitte kuvar ise, vaid see, kuidas kuvariga töötatakse. Miks põhjustab kuvariga töötamine peavalusid? Peavalu tekib, kui ilmneb mõni järgmistest asjaoludest: ekraani peegeldumine, pildi kehv kvaliteet, erineva tugevusega prillide kandmise vajadus, stress, kasutatav kehv tehnoloogia, ekraani vaatamine pika aja vältel ilma vaheaegadeta, sundasendid. Kas kuvariga töötamine mõjub nägemisele? Pikaajaline kuvariga töötamine võib põhjustada silmade väsimist ja ebamugavustunnet, ka võib märgata nägemisprobleeme, mida enne kuvariga töötamist polnud. Koolilaps ja arvuti Arvutist on saanud õppeprotsessi lahutamatu osa. Ka kodus veedetakse aega monitori ees, mängitakse arvutimänge. Kaugeltki mitte kõik lapsevanemad,
Luustumishäired, mis tingivad luude ja lülisamba vale arengu à Nägemispuue, mis soodustab küfoosi teket Ülekaal Nõgusselgsuse soodustaja à Nõrk lihatoonus à Soodustab lamppöia teket VALE JALATS JA LAI RIIETUS à Liiga kõrge konts soodustab lordoosi à Lohvakas riietus soodustab lohakat kõnnakut ja lõtva kehahoidu HARJUMUSED à Valed asendid seismisel, istumisel, lamamisel à Raskuste kandmine ühel õlal, käes à Sundasendid tegevustes ( näit. viiulimängul) ja töökohal (õpilastel koolipinkide kõrgus ) LUUSTUMISHÄIRED à Ainevahetushäired ja toitumisvead võivad põhjustada luustumishäireid ja sellega seoses ka rühivigu EMOTSIOONID à Halb tuju, pidev depressioon küfoos à Liiga pikk küfoos à Keha varjamine (neidudel) küfoos Riskirühma kuuluvad Kui kellegil esineb sundasendeid Treenimata keha Inimene kelle peres,suguvõsas on see esinenud tihti
Viibida printerist kaugemal. Ohtlikud kemikaalid- töökoha puhastamisel olla ettevaatlik, et kemikaalid silma või haavale ei satuks. 3. Bioloogilised ohutegurid: Mikroorganismid- püüda võimalikult palju hoiduda viiruste eest. Pesta käsi, oma töölauda alati enne töö lõpetamist. Parasiidid- vältida mustade kätega söömist ning nt, kui puuvilju süüa, siis alati enne söömist see puuvili ära pesta kuuma veega. 4. Füsioloogilised ohutegurid: Sundasendid- kuna kontoritöötaja istub oma tööd tehes tegelikult sundasendis, siis oleks hea, kui ta saaks vahepeal jalutamas käia ja lõõgastavaid harjutusi teha kätele, silmadele jne. Hea oleks, kui töötaja end ka ringutaks. Sundliigutused- hiirt kasutades oleks hea, kui töötajale muretsetakse hiirematt. Kindlasti peaks laud olema piisavalt suur, et töötajal hiirt kasutades poleks käsi õhus vaid oleks ikka laua peal. 5. Psühholoogilised ohutegurid:
X Jälgida hoolikalt eg Bioloogiline Kirbud, täid töökollektiivis kellelgi neid GMO toit X Jälgida pakendite pe märgistusi, silte Sundasendid X Töö keskele tuleks teha p liigutada ennast Sundliigutused X Töö keskele tuleks teha p liigutada ennast Füsioloogiline Tuleks tähelepanu pöö
........................................4 Harjutusi tööajal........................................................................................................5 Harjutused seljale......................................................................................................6 Harjutused jalgadele.................................................................................................7 Sissejuhatus: Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, korduvliigutused, sundasendid, sundliigutused ning muud samalaadsed tegurid, mis põhjustavad üleväsimust ning võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Sundasendis olles peavad lihased töötama staatiliselt ehk ilma võimaluseta vahepeal lõtvuda. See aga põhjustab nende kiiret väsimist ning ülepinge tekkimist. Kui samad sundasendid korduvad päevast päeva, ning midagi ei võeta ette nende kahjuliku toime vähendamiseks ja korvamiseks, siis lihaste ülepingeseisund süveneb ning lõpuks
elektrilöögioht jm samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid: Ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Bioloogilised ohutegurid: bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid jm bioloogiliselt aktiivsed ained. Füsioloogilised ohutegurid: füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ja üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös jne Psühholoogilised: Tööstress, monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda jm tegurid 4. Missuguseid olmeruumid peavad töötajate tarbeks töökeskkonnas olema? Töötajate olmeruumid peavad olema ehitatud ja sisustatud, arvestades töötingimusi, töötajate arvu ja soolist koosseisu. 5. Mida tähistab www.ti.ee? Tööinspektsiooni. 6. Keda esindab töökeskkonna volinik? Töötajaid
ühtlaselt Kombineeritud valgustus, mis koosneb üldvalgustusest ja kohtvalgustusest Täisväärtuslik piisav ühtlane valgustatus Ratsionaalne töökorraldus Tööruumide õige planeerimine, ehitamine ja sisustamine Töökoha nõutava valgustatuse tagamine Töökoormuse õige planeerimine Töötajate vaimse ja kehalise arengu mitmekülgne arendamine Korrapärane täisväärtuslik toitumine Eelnev ja perioodiline läbivaatus Uimasus, unisus, tähelepanu langus Sundasendid ja sundliigutused- skeletisüsteemi ülekoormushaigused, närvikahjustused Silmade ülepingest tekkivad laulihaste krambid, silmade ärritusnähud, silmade kuivamine Silmanägemise halvenemine Kanapimedus Tööõnnetused ja vigastused Vaimsed tervisehäired meeleolu langus, depressioon Õhutemperatuur Õhuniiskus Õhurõhk Õhu liikumiskiirus Soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel. Väldi väga niisket või väga kuiva õhku
Makroorganismid: Taimed, linnud, loomad, putukad, kalad jne. Bioloogiliste ohuteguritega nakatumine toimub Nakatumine võib toimuda: õhu kaudu, kontaktülekande kaudu (kaudne, otsene, vahetu kokkupuude), saastunud esemete kaudu; toidu, vee, määrdunud (nakatunud) töövahendite, tööriiete kaudu. Ennetustöö põhineb puhtusel Füsioloogilised ohutegurid Raske füüsiline töö Sama tüüpi liigutuste kordumine Üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös Raskuste teisaldamine. Psühholoogilised ohutegurid Monotoonne töö. Liiga intensiivne töö. Vaimne ülekoormus Töötaja võimetele mittevastav töö. Halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda. Halb tööõhkkond (pahurad kolleegid, kliendid). Tagasiside (tunnustuse) puudus (posit –negat). Töö häbenemine (minu eriala ei ole IN!) Töökoha esteetilisus (värv, lõhn, helid jne.). Rühmatöö
niidistiku osi) või nende ainevahetuse produkte. Kui hoones esinevad mikroorganismid toodavad hallitusmürke, võib ruumiõhku koos mikroorganismide osadega (eoste, niidistiku osadega) pääseda tervisele kahjulikke aineid, mis kokkupuutes silma sidekestadega, hingamisteede limaskestadega või nahaga tekitavad tugevamaid tervisekahjustusi. Füsioloogilised ohutegurid Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Luu- ja lihaskonna vaevused-Enamik tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevustest areneb välja aja jooksul ja on tingitud kas otseselt tööülesannete täitmisest või töökeskkonnast. Samuti võivad sellised vaevused olla õnnetuste tagajärjed, näiteks luumurrud või nihestused. Peamiselt on luu- ja lihaskonna vaevused seotud selja, õlapiirkonna ja käte, harvemini ka jalgadega.
Vältida tuleb liigniiskust (näiteks märgade riiete hoidmine seljas tuulise ja jaheda ilmaga tehes põllutöid, remonttöid välistingimustes jne). · Tolm-siseruumides on põhjustatud sageli ebapiisavast või puuduvast ventilatsioonisüsteemist, samuti ka halvast ruumide koristamisest. Füsioloogilised ohutegurid · Füsioloogilised ohutegurid on: erineva raskustasemega füüsiline töö ja raskuste käsitsi teisaldamine, korduvliigutused, sundasendid, sundliigutused ning muud samalaadsed tegurid, mis põhjustavad üleväsimust ning võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilisteks ohuteguriteks võivad olla veel ka peale eespool mainitud bioloogiliste tolmude ka töötaja oma nahal kui ka tööpindadel olevad bakterid (stafülokokid, streptokokid jt), mis naha mikrohaavadesse sattudes põhjustavad nahal mädapõletikke. Õnnetusohud
Töökeskkonna ohutegurid Töökeskkonnas esinevad ohutegurid jaotatakse: Füüsikalised ohutegurid -masinate liikuvad osad ja kukkuvad esemed -müra -vibratsioon -elektromagnetväli -sisekliima -valgustus -mehhaaniline tolm Keemilised ohutegurid -kemikaalid -materjalid -keemilised allergeenid -asbest Bioloogilised ohutegurid -bakterid -viirused -seened -parasiidid -bioloogiline tolm -allergeenid Füsioloogilised ohutegurid -sundasendid ja sundliigutused -füüsilise töö raskus -liigutuste kordumine -raskuste teisaldamine Psühholoogilised ohutegurid -monotoonne töö -töötaja võimetele mittevastav töö -halb töökorraldus -pikaajaline töö üksinda Müra On helide kogum, mis koosneb: · suur hulgast · erinev sageduse ja kõrgusega · erineva tugevusega lihtsad toonid ning avaldab häirivat või tervist kahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides (dB).
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MTp - 11 Timo Potter Töökeskkonna ohud minu tervisele Referaat Juhendaja: Aivar Kalnapenkis Võru 2011 Sissejuhatus Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Alaseljavaevused Alaseljavaevuste päritolu on sageli raske täpselt määratleda, kuna nende tekkimiseks on mitmeid põhjusi. Seepärast räägitakse ,,riskiteguritest." Riskitegurid võib jagada kolme kategooriasse: · Individuaalsed tegurid: vanus, sugu, kehaehitus, nikotiini tarbimine, passiivne elustiil
tervisekontrolli saata, teha selgeks hügieeninõuded ja kontrollida nende täitmist. Viimasena käsitleksin sundasendit töötamisel. See kuulub füsioloogiliste ohutegurite hulka. Sundasendiks loetakse asendit, kus töötaja peab viibima töötamisel ühes asendis. Näiteks töötajad, kes on seotud arvuti kasutamisega üle 6 tunni päevas või istumise ja seismisega nagu näiteks kontoritöötajad, juuksurid, õmblejad jne. Kui samad sundasendid korduvad päevast päeva, ning midagi ei võeta ette nende kahjuliku toime vähendamiseks, siis lihaste ülepingeseisund süveneb. Kahjuliku toime vähendamiseks tuleb korraldada oma tööd nii, et ei peaks töötama ebamugavates asendites – töökoht ja töövahend peavad vastama töötaja kasvule ja kehamõõtmetele. On ülimalt tähtis, et töötajad oleksid teadlikud ohtuteguritest enda töökohal ja oleksid samaaegselt kursis seadusandlusega, mis tagab neile nende õigused
Jekaterina Borsuk, Alina Bukato Investeering tervisesse - hea äritegevusele 3 suurt ettevõttet 1. Ettevõte: Deloitte Audit Eesti Ettevõtte pakub sügistalvisel perioodil inimesele positiivset laengut, hoolitsedes samaaegselt töötajate tervise eest, et leevendada võimalikke tööst tulenevaid terviseriske(sundasendid, istuv töö jne) ning soodustada tervisesporti. Kontoris pakutakse alati värskeid puuvilju, et olla osa töötakate tervisliku toitumise rutiinist. Siin pakutakse ka vaheldust istumisele. Ontoris asuvad töölauad, mis o mõeldud püstijalu töötamiseks, esmärgiga anda istuval tööl olevatele töötajatele võimalus sirutada veidi jalgu. Ka siin pakutakse oma töötajatele kaelamamassazi. Ja meie arvates, on üks hea pakkumine, et pikema staaziga töötajas saavad lojaalsuspuhkust.
seened, viirused), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid inimeste, loomade, lindude, putukate rakud, koed, kehavedelikud, eritised, muud bioloogiliselt aktiivsed ained. (konspekt; A) 11. Milliseid haigusseisundeid võivad esile kutsuda bioloogilised ohutegurid? Nakkushaigused, allergiad, mürgistused. (A) 12. Millised on füsioloogilised ohutegurid? Füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine, üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused, raskuste teisaldamine. (konspekt; A) 13. Milline on katseaja maksimaalkestvus? Maksimaalkestvus on 4 kuud. (konspekt) 14. Millest sõltuvad piirangud alaealiste töölevõtmisel? Piirangud sõltuvad vanusest. Tööandja võib 1314-aastase alaealisega või 1516-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö)
Rühivead Referaat Koostaja: Eneli Nilbe 9.klass 2015 Mis on rüht? Rüht on harjumuslik kehahoid istumisel, liikumisel ja seismisel. Mis on peamised rühivead? • Lordoos ehk nõgusselgsus • Skolioos ehk lülisamba kõverdumine külgsuunas • Küfoos ehk kumerselgsus Rühivigade tekkepõhjused? 1. Kaasasündinud (5-10%) 2. Ülekaal 3. Nõrk või assümmeetriline lihastoonus 4. Halvas asendis istumine, sundasendid 5. Lõdvad lihased, hooletu seismine 6. Luustumishäired 7. Stress ja emotsionaalsed probleemid 8. Liigutakse vähe 9. Magatakse kõrge peaalusega 10.Raskuste kandmine ühel õlal 11.Mitte püsivad kehahoiud 12.Seljavalu Head rühti iseloomustab: • Hoiab ära väsimuse teket • Hoiab ära pinge ja ülekoormusega seotud probleemid • Hoiab ära seljavalu, lihasvalud ja -pinged • Aitab kaasa heale väljanägemisele
Mikroorganismid suudavad siseneda inimkehasse kahjustatud naha või limaskesta kaudu. Neid võib sisse hingata või alla neelata, mis põhjustab ülemiste hingamisteede või seedesüsteemi infektsiooni. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid on seotud vale või halvasti korraldatud töökorraldusega. Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Paljude tegurite puhul on teada, millistes väärtustes need tervist ohustavad. Tööandja peab
kuulmishallutsinatsioonid, mis jagavad käske/keelde või ähvardavad. Sageli esineb kehamuutusluul. Hebefreense skisofreenia puhul on juhtival kohal on emotsionaalsed häired: impulsiivne käitumine; maneerne, veiderdav käitumine. Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu. Esineb pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste, religioossete või teaduslike ideede ja teooriatega. Katatoonse skisofreenia puhul on esiplaanil psühhomotoorse tegevuse häired. Sageli esineb rahutus, stuupor, sundasendid- ja poosid. Silmatorkavaks tunnuseks on katatoonse rahutuse episoodid, negativism, vahajas paindlikkus või rigiidsus. Lihtsa skisofreenia puhul on esiplaanil on sügavad häired tahte- ja tundeelus.. Patsient on ükskõikne nii ümbruse kui enda suhtes, omaalgatus on minimaalne. Kuna skisofreenia tekkemehhanism on selgusetu, siis põhjuslikku ravi ei ole.Skisofreenia raviks kasutatakse tänapäeval peamiselt neuroleptikume. Tänapäeval
Hebefreenne skisofreenia - juhtival kohal on emotsionaalsed häired: impulsiivne käitumine; maneerne, veiderdav käitumine. Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu. Esineb pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste, religioossete või teaduslike ideede ja teooriatega. Katatoonne skisofreenia - esiplaanil psühhomotoorse tegevuse häired. Sageli esineb rahutus, stuupor (alanenud reaktsioon välisärritustele, spontaanseid liigutusi väga vähe või puuduvad), sundasendid- ja poosid. Silmatorkavaks tunnuseks on katatoonse rahutuse episoodid (välistest stiimulitest sõltumatu rahutu käitumine), negativism, vahajas paindlikkus või rigiidsus. Lihtne skisofreenia - esiplaanil on sügavad häired tahte- ja tundeelus: tahteaktiivsuse alanemine, tundeelu tuimenemine. Patsient on ükskõikne nii ümbruse kui enda suhtes, omaalgatus on minimaalne. Ravi Kuna skisofreenia tekkemehhanism on selgusetu, siis põhjuslikku ravi ei ole.
võib tema jaoks liiga suurele töökoormusega mingi aeg toime tulla, on tulemuseks kurnatus. Liiga suur töökoormus on läbipõlemise eeltingimuseks, samuti teiste stressihaiguste tekitajaks. Samuti on kahjustav liiga väike töökoormus, mille puhul töötaja ei saa oma potentsiaali ära kasutada. Eelkõige mõjub liiga väike töötempo töömoraalile, enesehinnagule, samuti tekitab hirmu võimaliku vallandamise ees. Nagu paljudes asjades, on ka siin optimumi leidmine kõige õigem tee. Sundasendid Kontoritöötajad tihti puutuvad kokku olukorraga, kus justkui peaks terve tööpäeva istuma kontoritoolis ning tööd tegema. Sundasend tekitab erinevaid terviseohte: alaseljavaevused, vereringe häired. Selle vältimiseks peaks tööandja võimaldama piisavalt puhkepause ( 10% tööajast) ning ka töötaja ise peaks vahepeal tegema venitavaid harjutusi ning vahel toolilt tõusma ja ringi liikuma natukene. Pikaajaline töötamine kuvariga
6. mõjuma kliendile ka: rullpaberi varu, meeldivalt ja turvaliselt. makseterminal, kalkulaator, kiirtelefon. 10 Joonis 4. Arvutikassa ja kassaaparaat [4,5] 1-klaviatuur; 2-klienditeenindajale ekraan; 3-kliendi ekraan; 4-tšekiprinter; 5-vöötkoodilugeja; 6-kassasahtel. 11 5. MÜÜJA TÖÖS NEGATIIVNE POOL 1. Seisev töö; 6. alaseljavalud; 2. sundasendid ja raskuste 7. väsimus ja tõstmine; läbipõlemissündroom; 3. emotsionaalne 8. nakkuse oht; ülekoormus; 9. naha või hingamisteede 4. käte- ja randmevalud; ärritus. 5. jalgade väsimus ja veenilaiendid; 12 MÜÜJATE OHUD 1. Psühholoogilised ohud: emotsionaalne ülepinge, mis on tingitud pidevast suhtlemisest. 2. Ergonoomilised ohud: käteliigeste valud, mis on tingitud sundasendist. 3
metallitolm, tahm), orgaanilise päritoluga tolmud (nt puidu-, jahu-, puuvillatolm), biotsiidid, vähiravimid, anesteesiagaasid, antibiootikumid lahusena, plii ja selle ühendid. Bioloogilised- bakterid, viirused, seened, rakukultuurid, inimese endoparasiidid ja muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgitusi. Füsioloogilised- füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Psühholoogilised- monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Töökeskkonnas toimivad ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.
Neid kahjustusi põhjustavad: Lihastöö iseloom - staatiline Eelnevad patoloogiad - eelkõige lapsepõlves omandatud rühivead, traumad Madal füüsiline aktiivsus Inimese eneseuhkus ja suutmatus näha ennast kõrvalt Madal ergonoomiaalane teadlikkus, oskus oma töökohta korrigeerida Vähene vajadus asendite muutmiseks ja liikumiseks. Sundasendid Töökeskkonda kuuluvate töövahendite rohkus Halb töökorraldus, ebapiisav materiaalne baas ja oskamatus valida korralikku mööblit. Töö uudsus, tarkvara halb funktsionaalsus - uute programmide õppimine tekitab suurt pinget eriti vanemate töötajate seas. Kõrged nõuded tööle - tähtajad, täpsus Palga (hinde) sõltuvus töö tulemuslikkusest - ei võimalda teha piisavalt pause Hirm töökoha kaotamise ees (halva hinde saamise ees) Õige asend arvutiga töötamisel
häired: impulsiivne käitumine; maneerne, veiderdav käitumine. Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu. Esineb pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste, religioossete või teaduslike ideede ja teooriatega. · Katatoonne skisofreenia - esiplaanil psühhomotoorse tegevuse häired. Sageli esineb rahutus, stuupor (alanenud reaktsioon välisärritustele, spontaanseid liigutusi väga vähe või puuduvad), sundasendid- ja poosid. Silmatorkavaks tunnuseks on katatoonse rahutuse episoodid (välistest stiimulitest sõltumatu rahutu käitumine), negativism, vahajas paindlikkus või rigiidsus. · Lihtne skisofreenia - esiplaanil on sügavad häired tahte- ja tundeelus: tahteaktiivsuse alanemine, tundeelu tuimenemine. Patsient on ükskõikne nii ümbruse kui enda suhtes, omaalgatus on minimaalne. 5. Kulgemine
Rakukultuurid ja inimese endoparasiidid Bioloogilised Muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust Füüsilise töö raskus Üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused Füsioloogilised Muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni Monotoonne töö Psühholoogilised Halb töökorraldus Pikaajaline üksi töötamine
gaasid uksed Bioloogilised ohutegurid 1. Nakkusoht Kuna on külastatav Isiklik hügieen, sadade inimeste poolt, siis Keskmine ennetavad vahendid. on palju erinevaid kontaktülekandeid. Füsioloogilised ohutegurid 1. Sundasendid Liigese valud, suur Rohkem pause koormus kaela ja Keskmine õlapiirkonnale(kassapidaj ad) 2. Raskuste teisaldamine Toodete väljapanekul või Tõstmisi teostada laadimisel tekkivad Keskmine kahekesi, kasutada õigeid
Jekaterina Dudina Kursus: 3.kursus Praktikum Psühhosotsiaalsed probleemid töökohtadel 1.1 Psühholoogilised ohutegurid on (Palun vali 1 õige vastus) : 1. müra, vibratsioon, õhu liikumiskiirus 2. füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine, sundasendid 3. rakukultuurid, viirused, seened, 4. töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda, koostöökonflikt, vägivald 1.2 Kuidas on suhted seotud tööstressi ja heaoluga? Personali ja juhtkonna vahelised halvad suhted tekitavad tööstressi, ning kui töötajal on head ja sõbralikud suhted kolleegidega heaolu kasvab. Kui töötaja on tööstressis, siis kannatab tema heaolu ja langevad töötulemused, töötaja ei ole enam huvitatud isiklikus arengu.
Häiriv müra-Arvutist või teistest elektroonilistest masinatest tingitud müra, mis on töötajale häiriv tuleks viia madalale tasemele, mis ei häiriks edaspidist tööd. Töö kuvariga- Pidev töö kuvariga väsitab ning tuleks teha rohkem pause, et saaks silmi puhata. Tööruumi sisekliima- Erinevad ained, mis sisalduvad õhus peavad vastama normidele. Halb valgustus- Valgustus peaks olema tööruumides selline, mis ei tekita silmadele lisapingutust ja erinevad sundasendid, mis võib olla tingitud valgusest ( kuna siis peame rohkem olema ninaga vastu lauda ja see võib tekitada seljale pinget) Õhu ringlus- Tööruumides peab olema väga pea ruumide õhutus või ventilatsioon. Töölaud-Kui töölaud on meil reguleeritud endale õigele kõrgusele, saame vältida sundasendeid. Kuna siis saame hoida selja sirgu ja õlad pingevabana. Ning kõik vajalikud töövahendid peaksid olema ka kindlasti käeulatuses, et ei peaks tegema äkilisi ja pingutavaid liigutusi.
Nimetatud ohutegurid võivad reaalselt mõjutada tervist juhul, kui nad kuuluvad 2., 3. või 4. ohurühma vastavalt määrusele Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Füsioloogilised ohutegurid: füüsilise töö raskus, sealhulgas raskuste käsitsi teisaldamine vastavalt määrusele Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded; sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös; muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Psühholoogilised ohutegurid: monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö; halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda; muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Mõnevõrra ebakorrektselt on määruses Töötajate tervisekontrolli kord veel üks ohutegurite sõnastus,
geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Soodsates tingimustes võivad mikroorganismid hulgaliselt paljuneda ja nende sissehingamisel või allaneelamisel kahjustub inimese organism. Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Füüsikalised ohutegurid on müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.
ARVUTIKASUTAJA TERVISERISKID Arvutitöötaja terviseriskid Töötaja ja tööandja õigused-kohustused Ülepinge Sundasendid Tööstress Ergonoomika Terviseriskid Kehaline ülepinge Silmade ülekoormus Kontoritolm Psühhoemotsionaalne pinge Üha enam: töö arvutiga http:// www.sekretar.ee/default.aspx?publicationid=04219ce7-1d35-4459-bf5b-a989bc2ed7 Kriisiaastad on inimeste tervisele oma jälje jätnud (05.04.2011) Kehaline ülepinge Arvuti + töölaud = suurem osa (t)ööpäevast Sundasend: kaela-ja seljalihaste ülepinge Kehv verevarustus
peaksite muretsema teised prillid. Kahtluse korral konsulteerige silmaarstiga. KAS TÖÖTAMINE KUVARIGA PÕHJUSTAB PEAVALUSID? Peavalud võivad olla põhjustatud mitmetest teguritest, mis on seotud kuvariga töötamisega. Näiteks: -ekraani peegeldumine, -pildi kehv kvaliteet, -erinevate prillide kandmise vajadus, -stress suurest töökoormusest, -kasutatav kehv tehnoloogia, -ekraani vaatamine pika aja vältel ilma vaheaegadeta, -sundasendid, -erinevate tegurite kombinatsioon. Paljusid erinevaid tegureid saab peaaegu kohe kõrvaldada, kui probleem ilmneb. KUI KAUA VÕIB KUVARIGA TÖÖTADA? Õigusaktides ei ole määratletud mingit ametlikku piiri, kuid kuvariga töötamisel tuleb teha vaheaegu. Kui tööd ei saa varieerida, tuleb pidada perioodilisi puhkepause ja vaheajad kuvariga pideva töötamise korral peavad moodustama 10% tööajast. Kui pikalt võib kuvariga järjest töötada, sõltub ka tehtavast tööst.
5.1 Tervisemõjud 1. Seisev töö Paljud müügisaalid on kujundatud nii, et müüja peab olema klientide nõustamiseks pidevalt jalul, puudub istumisvõimalus. Nii saavad suure koormuse osaliseks jalad ja selg. Seisva töö puhul on vaja tagada töötajale ergonoomiline asend ja puhkamisvõimalus. Teenindussaalis on lahenduseks kõrge istetugi, millele müüja saab mugavalt toetada. Tööpäeva jooksul on vaja anda jalgadele ja seljale puhkamise võimalus: istuda ja pikutada. 2. Sundasendid ja raskuste tõstmine Sundasendid on probleemiks peamiselt kassatöötajatele.Sundasendist tingitud ülekoormuse vältimiseks on ergonoomiline kehaasend ja töökoha hea kujundus. Töötajate vähesuse tõttu kuulub tööülesannete hulka lisaks ostjatele teendindamisele ka kauba vastuvõtt, ümberpaigutamine, taara ja kaubapakendite voltimine ja ladustamine. 3. Emotsionaalne ülekoormus Müüja on eelkõige suhtleja. Müüjale tuleb kasuks hea teeninduspsühholoogia tundmine, kuna
Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid: • bakterid • viirused • seened • rakukultuurid ja inimese endoparasiidid • muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, alergiat või mürgistust Füsioloogilised ohutegurid mis aja jooksul võivad viia tervisekahjustuseni: • raske füüsiline töö • sama tüüpi liigutuste kordumine • üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused Psühholoogilised ohutegurid mis aja jooksul põhjustavad muutusi töötaja psüühilises seisundis: • monotoonne töö • töötaja võimetele mittevastav töö • halb töökorraldus • pikaajaline töötamine üksinda 3.Riskianaluus: Riskianalüüs on meetod, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat ohustada. Riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja,
esmalt kahjustub kõrgete helide tajumine. Kuulmise langemine raskendab suhtlemist ja psüühikat. Vanadusest tulenev kuulmisnõrkus, tööstuslik/olem müra, mõndade ravimite pikema ajaline kasutamine-aspiriin võib kaasa tuua ajutise või pöördumatu kuulmiskaotuse. 15.Mis on valu? Eakate valude peamised põhjused- Valu on organismi kaitsereaktsioon mis hoiatab inimest. Kroonilised haigused tekitavad valusid. Füüsilised muutused- sundasendid, lihaste pinge. 16.Miks tekib infarkt? Selle eripärad eakatel? - Teatud osa südamelihasest sureb, sest ei saa piisavalt verd, kuna vereringe ühes pärgarteris on katkenud täielikult arteri sulguse tõttu.See on pöördumatu südamelihase kahjustus. Esiteks võib verevoolu katkemise põhjustada südame pärgarterite lupjumine ja ummistumine. Teiseks võib arteri lõpliku sulguse põhjustada verehüüve ehk tromb, mis tekib arteri kahjustatud seina külge.
hammustus põhjustab nõudeid, puhastada, sügelust, nahaärritust ja dessinfitseerida ebamugavustunnet. töövahendeid, töötasapindu ja ruume. Ruumide tuulutamine. Füsioloogilised ohutegurid Sundasendid Jalgade väsimine, tursed ja III Teha piisavalt veenilaiendid jalgadel, puhkepause, mille ajal seljalihaste väsimine, liikuda ja teha seljavalud, kõhukinnisus. võimlemisharjutusi. Töötajate massaazi suunamine.
Tööaeg Vastavalt seadusandlusele Kõikidel töötajatel I Töö organiseerimine Puhkepausid, lõunavaheaeg, Ootamatud tööd II stabiilne rütm 7. Ohustatud isikud Sõltuvalt töö kestusest ja töö iseloomust on erinevate ohutegurite riskitasemed erinevad. Põhiliseks terviseriski allikaks pidev töö istudes ja sellest tingitud sundasendid ning luu- ja lihaskonna vaevused. Kindlasti on soovitatav pideva istumise ja pingelise töö korral teha puhkepause, mille ajal teha sirutus-, venitus- ja painutusharjutusi kätele ja kogu kehale. Suuremate vaevuste korral suunata töötajaid luu- ja lihaskonna tervisliku seisundi kontrolli. Majja juhuslikult sattunud inimeste (inspektor, ajakirjanik, klient või muu) terviseriskide tase on minimaalne. 8. Riskide ohjamine
Sageli on töö vahetustega, üksikutel juhtudel ka öötöö. Klienditeenindaja peab olema kliente teenindades pidevalt jalul, puudub istumisvõimalus. Nii saavad suure koormuse osaliseks jalad ja selg. Ohuks on töö erinevatel tasapindadel, võib kergesti libastuda või kukkuda. Seetõttu on vajalikud tööks sobivad jalanõud. Seisva töö puhul on vaja tagada töötajale puhkamisvõimalus. Tööpäeva jooksul on vaja anda jalgadele ja seljale puhkamise võimalus: istuda ja pikutada. Sundasendid on probleemiks peamiselt kassatöötajatel. Töökoha hea kujundus ja ergonoomiline kehaasend on ainuke võimalus sundasenditest tingitud ülekoormuse vältimiseks. Ohtudeks on veel puudulik töökohavalgustus, tuuletõmbus, ebasobiv temperatuur ja õhuniiskus, ventilatsiooni puudulikkus. Kuna puututakse kokku paljude inimestega, on oht piisknakkuse teel nakatuda viirushaigustesse. MENÜÜ TUTVUSTUS
veenilaiendeid, selleks oleks mõistlik tagada võimalusel korral töötajatele istumis võimalus, et jalgu puhata. Samas kontoris töötades oleks mõistlik aegajalt püsti tõusta ja natuke end liigutada, et anda oma kehale puhkust 1.2 FÜSIOLOOGILISED OHUTEGURID Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Füsioloogilisteks ohuteguriteks loetakse: 1) müra, vibratsiooni, ioniseerivat kiirgust, mitteioniseerivat kiirgust (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) 2) õhu liikumise kiirust, õhutemperatuuri ja-niiskust, kõrget ja madalat rõhku 3) masinate ja seadmete liikuvaid või teravaid osasid, kehva valgustust või
Hebefreenne skisofreenia - juhtival kohal on emotsionaalsed häired: impulsiivne käitumine; maneerne, veiderdav käitumine. Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu. Esineb pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste, religioossete või teaduslike ideede ja teooriatega. Katatoonne skisofreenia - esiplaanil psühhomotoorse tegevuse häired. Sageli esineb rahutus, stuupor (alanenud reaktsioon välisärritustele, spontaanseid liigutusi väga vähe või puuduvad), sundasendid- ja poosid. Silmatorkavaks tunnuseks on katatoonse rahutuse episoodid (välistest stiimulitest sõltumatu rahutu käitumine), negativism, vahajas paindlikkus või rigiidsus. Lihtne skisofreenia - esiplaanil on sügavad häired tahte- ja tundeelus: tahteaktiivsuse alanemine, tundeelu tuimenemine. Patsient on ükskõikne nii ümbruse kui enda suhtes, omaalgatus on minimaalne. Haiguse faasid Skisofreenia puhul on olemas kolm faasi:
annaabi.ee 
