Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Alkaanide omadused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis moodustub orgaanilise aine täielikul põlemisel?
  • Mis on pürolüüs?
  • Millal tekib põlemisel tahm?
Millise OA-ga on kõige enam
a) Oksüdeerunud süsinik +4 (CO2)
b) Redutseerunud süsinik -4 (CH4)
Mis moodustub orgaanilise aine täielikul põlemisel?
CO2+H2O
Mis on pürolüüs?
Aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel
Millal tekib põlemisel tahm?
Kui põlemine on mittetäielik või pürolüüsiprotsessis
Isomeeria –
On nähtus, kus ühenditel on ühesugune koostis kuid erinev struktuur ja sellest tulenevalt erinevad omadused
Isomeerid
On ühendid, millel on ühesugune koostis, kuid erinev struktuur ja erinevad omadused
Ch3-Ch2-OH (C2H6O) – Etanool , piiritus , vesilahuses viin , 78kraadi juures
Ch3-O-Ch3 (C2H6O) – eeter 35 kraadi juures
Alkaanide omadused
Aine omadused:
Aine struktuur on määratud aatomite paigutusega molekulis ja nende vaheliste keemiliste sidemetega
Aine omadused sõltuvad struktuurist
Süsivesinikahelate vahel mõjuvad nõrgad külgetõmbejõud
Mida sirgem on ahel, seda tugevamad on külgetõmbejõud, sest sirged ahelad mõjutavad suurema pinnaga üksteist, sellest tulenevalt on sirge ahelaga ühenditel kõrgemad sulamis/keemis temperatuurid ning suurem tihedus
Alkaanid esinevad kõigis kolmes aineolekus
Hüdrofoobsed : Vett tõrjuvad
Keemilised omadused:
Alkaanid on keemiliselt passiivsed, sest C-C ja C-H sidemed on väga püsivad. Sideme lõhkumine on võimalik kas tugeval kuumutamisel (pürolüüsil) või kõrge energiaga osakeste (kiirguse) abil
Radikaal (R) – Kõrge energiaga osake, millel on üksik paardumata elektron
Radikaaltsenter süsiniku aatomi juures tekib seda kergemini mida rohkem C-C sidemeid on sellel süsinikul
Pürolüüs:
Metaani pürolüüs:
CH4 t*t*--> C+2H2
CH4 t*--> CH=-CH+3H2 (etüün)
Metaani konversioon veeauruga:
CH4 + H2O -> CO+3H2
CH4+2H2O -> CO2+4H2
Krakkimine :
Naftatöötlemisprotsess mille käigus pikad süsinikahelad katkevad lühemateks ja need isomeeruvad
CH3-CH2-CH2-CH2-CH2-CH3 t*-> CH2=Ch2 + CH2-CH2 /\ CH2
Oksüdeerumine:
  • Osaline oksüdeerumine
    Tekivad erineva OA-ga süsiniku ühendid
    EI PEA TEADMA 2CH3 -CH2-CH3 + O2 -> 2CH3 – CH (|OH) – CH3
  • Täielik oksüdeerumine (põlemine) ( summaarsed valemid)
    C3H8 +5O2 -> 3CO2 + 4H2O
    C3H6 +4,5O2 -> 3CO2 + 3H2O
  • Asendusreaktsioon hallogeenidega
    CH4 + Cl2 -> CH3Cl + HCl
    CH3Cl + Cl2 -> CH2Cl2 + HCl
    CH2Cl2 + Cl2 -> CHCl3 + HCl
    CHCl3 + Cl2 -> CCl4 + HCl
    CHCl3 + Cl2 -> CCl4 + HCl
    CH3 – CH2 – CH3 + Cl2 -> CH3 – CH (|Cl) – CH3 + HCL
    (Millel on kõige rohkem sidemeid sellelt 1 vähemaks)
  • Alkaanide omadused #1 Alkaanide omadused #2
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-03-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kerli Illak Õppematerjali autor
    Mis on pürolüüs?
    Millal tekib põlemisel tahm?
    Isomeeria %u2013
    Isomeerid %u2013
    Alkaanide omadused
    Aine omadused
    Keemilised omadused:
    Pürolüüs:
    Metaani pürolüüs:
    Metaani konversioon veeauruga:
    Krakkimine:
    Oksüdeerumine:

    Sarnased õppematerjalid

    Alkaanide omadused-pürolüüs-asendusreaktsioonid
    2
    docx

    Alkaanide omadused, pürolüüs, asendusreaktsioonid.

    CO2+H2O Mis on pürolüüs? Aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel Millal tekib põlemisel tahm? Kui põlemine on mittetäielik või pürolüüsiprotsessis Isomeeria ­ On nähtus, kus ühenditel on ühesugune koostis kuid erinev struktuur ja sellest tulenevalt erinevad omadused Isomeerid ­ On ühendid, millel on ühesugune koostis, kuid erinev struktuur ja erinevad omadused Ch3-Ch2-OH (C2H6O) ­ Etanool, piiritus, vesilahuses viin, 78kraadi juures Ch3-O-Ch3 (C2H6O) ­ eeter 35 kraadi juures Alkaanide omadused Aine omadused: Aine struktuur on määratud aatomite paigutusega molekulis ja nende vaheliste

    Keemia
    Alkaanid
    4
    doc

    Alkaanid

    ALKAANID Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust ning sisaldavad sp3 süsinikku ehk tetraeedrilist süsinikku ehk nelja üksiksidemega süsinikku. Kovalentseid üksiksidemeid nimetatakse -sidemeteks. Ahela ehituse järgi jaotatakse alkaanid: 1) tsüklit mittesisaldavad (atsüklilised) alkaanid , üldvalemiga C nH2n+2 Need jaotatakse omakorda a)hargnemata ahelaga ehk normaalalkaanid ja b)hargnenud ahelaga . 2) tsüklilised alkaanid ehk tsükloalkaanid , üldvalemiga C nH2n. Nomenklatuur on aine struktuuri ja aine nimetust siduvate reeglite kogu. 1. Hargnemata ahelaga atsükliliste alkaanide valemid ja nimetused ( C nH2n+2 -aan ) 1) CH4 metaan 2) C2H6 etaan CH3-CH3 3) C3H8 propaan CH3-CH2-CH3 4) C4H10 butaan CH3-CH2-CH2-CH3 5) C5H12 pentaan

    Keemia
    Süsiniku valentsolekud
    7
    rtf

    Süsiniku valentsolekud

    1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 Lihtsaim süsivesinik, Õhust kergem ja ilma lõhna ning maitseta. Vees ei lahustu ja oluliselt mürgine pole. Eraldatakse maagaasist, mille põhikomponent ta on. Keemilised omadused Metaan on redutseerija Sest ta on süsiniku kõige madalama oksüdatsiooniastmega (-IV) ühend. Põlemisel oksüdeerub lõpuni ( oksüdatsiooniastmeni +IV) CH4 + 2O2 = CO2 + 2H2O Katalüsaatorite manulusel saab metaani oksüdeerida ka osaliselt -IV -II 0 +II +IV CH4 à CH3- OH à H ­ CHO à H ­ COOH à CO2 Metaan metanool metanaal metaanhape

    Keemia
    Orgaaniline keemia
    25
    doc

    Orgaaniline keemia

    eeter) Süttivus Enamasti ei sütti Enamasti süttivad Vesilahuste elektrijuhtivus Enamasti juhivad Enamasti ei juhi elektrivoolu elektrivoolu (elektrolüüdid) (mitteelektrolüüdid) Orgaaniliste ühendite struktuuriteooria Butlerov'i teooria põhiideed: 1. Igal ühendil on kindel koostis, st aatomid on molekulis kindlas järjestuses. 2. Ühendi omadused sõltuvad aatomite järjestusest molekulis ning molekuli koostisest. Ühesuguse koostisega, kuid erineva struktuuriga ühendite omadused on erinevad. 3. Molekuli koostisse kuuluvad aatomid mõjutavad teiste aatomite kaudu üksteist. Orgaaniliste ühendite klassifikatsioon Sõltuvalt süsiniku aatomitest moodustunud ahela kujust jaotatakse orgaanilised ühendid kolme suurde rühma. 1. ATSÜKLILISED ..

    Analüütiline keemia
    Orgaaniline keemia
    24
    doc

    Orgaaniline keemia

    eeter) Süttivus Enamasti ei sütti Enamasti süttivad Vesilahuste elektrijuhtivus Enamasti juhivad Enamasti ei juhi elektrivoolu elektrivoolu (elektrolüüdid) (mitteelektrolüüdid) Orgaaniliste ühendite struktuuriteooria Butlerov'i teooria põhiideed: 1. Igal ühendil on kindel koostis, st aatomid on molekulis kindlas järjestuses. 2. Ühendi omadused sõltuvad aatomite järjestusest molekulis ning molekuli koostisest. Ühesuguse koostisega, kuid erineva struktuuriga ühendite omadused on erinevad. 3. Molekuli koostisse kuuluvad aatomid mõjutavad teiste aatomite kaudu üksteist. Orgaaniliste ühendite klassifikatsioon Sõltuvalt süsiniku aatomitest moodustunud ahela kujust jaotatakse orgaanilised ühendid kolme suurde rühma. 1. ATSÜKLILISED ..

    Keemia
    Keemia - Aineklasside Tabel
    12
    docx

    Keemia - Aineklasside Tabel

    Aineklass Nimetuste süsteem Füüsikalised omadused Keemilised omadused Leidumine/kasutamine alkaan Järelliide –aan Hüdrofoobsed. 1) Täielik põlemine kiire oksüdatsioon Maagaas (CH4) CnH2n+2 C1-C4 –gaasiline Süsinikahela pikenedes C6H12 + 8O2 → 5CO2 + 6H2O Nafta (vedelate alkaanide segu C5-C8 –vedel tihedus, st°,kt°suurenevad. 2) Oksüdeerumine halogeeniga Parafiin (tahke-te alkaanide segu) Nt. CH4 –metaan Sama süsinike arvu korral on Radikaaliline asendus, tekivad halogeeniühendid C5-C9 (bensiin) C4H10 –butaan hargnenud ahela puhul CH4 + Cl2 → CH3Cl + HCl Alkaane saadakse põhil. naftast

    Orgaaniline keemia
    ORGAANILINE KEEMIA - lühikonspekt gümnaasiumile - II
    5
    docx

    ORGAANILINE KEEMIA - lühikonspekt gümnaasiumile - II

    ORGAANILINE KEEMIA ­ lühikonspekt gümnaasiumile (II) ALKAANID 1. Sissejuhatus Süsivesinikud ­ orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Üldvalem ­ CnH2n+2 Alkaanid ­ sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete -sidemetega). Triviaalsed nimetused ­ ühendite nimetused, mis on inimene ühenditele juhuslikult andnud. Need nimetused ei ole süstemaatilised ega väljenda aine keemilist koostist ega struktuuri. Näiteks soogaas, mille süstemaatiline nimetus on metaan (CH4). Süstemaatilised nimetused ­ kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Neid on võimalik struktuuri järgi üles märkida.

    rekursiooni- ja keerukusteooria
    Orgaaniline keemia
    44
    pdf

    Orgaaniline keemia

    Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24

    Keemia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun