häälikute venitused kogeleja poolt tahtlikult tekitatud blokid silpide kordused 26. Düsfoonia avaldub järgmiselt: hääl võib olla ebastabiilne ja muutlik hääl on liiga valju või vaikne hääl on liiga kõrge või madal hääl on kähe 27. Düsartria põhjuseks on vale kõne harjumus kõnekeskustes orgaaniline kahjustus ajukoores kõnelihaste puudulik innervatsioon liialt lühike keelekida 28. Hääle põhitooni kvaliteet sõltub eelkõige häälepaelte sulguse tihedusest häälekurdude võngete sümmeetrilisusest häälekurdude sulguse kiirusest ja tugevusest häälekurdude lainete ebaühtlusest 29. Millised tööülesanded eelnevad kõneteraapia kavandamisele kõneteraapia läbiviimine inimese kommunikatsioonivõime hindamine anamneesi kogumine varasema arengu või haigusloo kohta 30. Hüpernasaalsuse põhjuseks võib olla liigse õhu pääs rääkimisel ninakoopasse õhuvoolu takistus ninaõõnes neeluluku sulgus
INFARKT Christjan Eric Tõnnop Marlen Sõlg Laulasmaa Kool 9.Klass MIS ON INFARKT? · Infarkt ehk kohalik vereringehäire (ladina keeles infarctus) on elundi, või elundi osa kärbumine ehk nekroos, mis võib-olla tingitud vere juurdevoolu lakkamisest veresoone (peamiselt arteri, aga ka veeni) sulguse tagajärjel ja/või toitainete ning hapnikuvaesusest. INFARKTI PÕHJUS · Enamasti on põhjus ateroskleroosist tingitud arteri ummistumises trombi, trombemboolia, emboli aga ka veresoone stenoosi ja kestva spasmi tagajärjel. KUIDAS PÄRAST INFARKTI END RAVIDA? · Mõtle läbi, kas ja kuidas saaksid või peaksid oma senist elustiili korrigeerima, sest vaatamata arsti nõuannetele ja väljakirjutatavatele ravimitele on esmatähtis siiski patsient ise ja
tuua ajutise või pöördumatu kuulmiskaotuse. 15.Mis on valu? Eakate valude peamised põhjused- Valu on organismi kaitsereaktsioon mis hoiatab inimest. Kroonilised haigused tekitavad valusid. Füüsilised muutused- sundasendid, lihaste pinge. 16.Miks tekib infarkt? Selle eripärad eakatel? - Teatud osa südamelihasest sureb, sest ei saa piisavalt verd, kuna vereringe ühes pärgarteris on katkenud täielikult arteri sulguse tõttu.See on pöördumatu südamelihase kahjustus. Esiteks võib verevoolu katkemise põhjustada südame pärgarterite lupjumine ja ummistumine. Teiseks võib arteri lõpliku sulguse põhjustada verehüüve ehk tromb, mis tekib arteri kahjustatud seina külge. Veresoonte spasm ehk kokkutõmbumine võib olla kolmandaks tekkepõhjuseks, mis näiteks tekib sagedamini narkootikumide üledoosist. 1
INFARKT Koostajad: Mairis Õispuu ja Kadri Lebedev Mis on infarkt? § infarkt on pöördumatu südamelihase kahjustus. § Infarkti tagajärjel teatud osa südamelihasest sureb, sest ei saa piisavalt verd, kuna vereringe ühes pärgarteris on katkenud täielikult arteri sulguse tõttu. § verevoolu katkemise põhjustab südame pärgarterite lupjumine ja ummistumine. § infarkti sümptomiks on valu rinna piirkonnas. Tekkepõhjused Südameinfarkti tekkimiseks on kolm peamist võimalust: § südame pärgarterites tekkinud lubjastused ning nendele kinnitunud trombid. § embolid, mis pärinevad südame õõnest ning liikudes verevooluga sulgevad väikesed südame veresooned. § veresoonte spasm ehk
Stenokardiaga voivad kaasneda: iiveldus higistamine ohupuudustunne norkus, pearinglus südamepekslemine (ebaregulaarne südametöö, "loperdamine") ! Tavaliselt väheneb võib kaob stenokardia nitroglütseriini toimel. Südamelihase infarkt on südame isheemiatõve raskeim vorm. Südame isheemiatõve korral on verevarustus mingis pärgarteris vähenenud ja seetõttu tekivad valud rinnus (stenokardia). Infarkt tekib, kui vereringe ühes pärgarteris katkeb täielikult arteri sulguse tõttu. Arteri lõpliku sulguse põhjustab verehüüve ehk tromb, mis tekib arteri kahjustatud seina külge. Südamelihase infarkti peamiseks tunnuseks on stenokardia. Pea meeles! Infarkti korral on stenokardia enamasti tugevam ning ei möödu 10-15 minuti jooksul. Teisteks sagedamini esinevateks sümptoomideks on: higistamine, tugev nõrkustunne iiveldus, oksendamine õhupuudustunne, hingeldus südamekloppimine erutus, sageli hirmutunne
b. Häälapaelad ei sulgu täielikult c. Häälepaelad võnguvad ebaühtlaselt d. Häälepaelad ei sulgu üldse 22. Kas väide on õige või väär? Käitumuslik häälepuue võib sekundaarselt kaasa tuua orgaanilisi muudatusi häälekurdudel a. Õige b. Vale 23. Hääle akustiline omadus ei ole hääle a. Kiirus b. Tämber c. Põhitoon d. Tugevus e. Kõrgus 24. Hääle põhitooni kvaliteet sõltub esmalt / eelkõige a. Häälekurdude sulguse tihedusest b. Häälekurdude võngete sümmeetrilisusest c. Häälekurdude lainete ebaühtlusest d. Häälekurdude sulguse kiirusest ja tugevusest 25. Afoonia on a. Hääletus / hääle kaotus b. Hääle kähedus c. Hääle kõrguse puue d. Hääle katkendlikkus 26. Käitumuslikke häälepuuete põhjuseks võivad olla: a. Traumad b. Hääle vale kasutus c. Halb psüühiline seisund d. Kasvajad e. Häälepaelte põletik
suurte ja keskmiste arterite sisekestale ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Tagajärjeks on soonte ahenemine ja seinte kõvastumine ning rabedaks muutumine. · Riskifaktorid: suitsetamine, suhkrutõbi, rasvumine, meessugu ja perekondlik eelsoodumus Isheemia · Isheemiatõve korral on tegemist südamelihase verevarustuse vähenemise või lakkamisega koronaararterite ahenemise või sulguse tõttu. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase kahjustus. · Riskifaktorid: suitsetamine, vähene kehaline koormus, stress, diabeet, kõrge iga, meessugu Krooniline südamevereringe puudulikkus · Südamepuudulikkus on seisund, kus süda pole võimeline pumpama verd vajalikul hulgal organismi. · Krooniline südamepuudulikkus kujuneb tavaliselt pika aja jooksul. Algselt püüab organism kompenseerida halvenenud vereringet suurema veremahu, südamelihase
64% meestele Südamehaiguste riskifaktorid jagunevad: Mõjutamatud Mõjutatavad pärilikkus vere kolesterooli- vanus sisalduse tõus meessugu hüpertensioon diabeet suitsetamine liikumisvaegus stress alkoholi ligtarbimine ISHEEMIATÕBI Südamelihase verevarustuse vähenemine või lakkamine koronaararterite ahenemise või sulguse tõttu. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase Isheemia, raskel juhul nekroos. Isheemiatõve klassifikatsioon Äkksurm esmane südameseiskus Stenokardia Pingutusstenokardia Rahulolekustenokardia Müokardi infarkt Infarktijärgne kardioskleroos Südame rütmihäired+isheemiatõbi Südamepuudulikkusega kulgev isheemiatõbi Patogenees Südame isheemiatõve kõige olulisemaks patogeneetiliseks teguriks on koronaararterite ateroskleroos.
Pesade aadressid A1, A2, B1, B2 jne Valemid Tabeli lahtri sisuks võib olla ka valem, mis arvutab vaadeldava lahtri väärtuse mingite teiste lahtrite järgi. Aritmeetiliste tehete sooritamiseks peavad valemis kasutatavad lahtrid sisaldama arvandmeid. Valem algab võrdusmärgiga. Kui algandmeid muuta, muutub automaatselt ka valemi tulemus. Valemites saab kasutada aritmeetilisi tehteid ja Excel'isse sisseehitatud funktsioone. Tehete järjekord tuleb paika panna sulguse abil. Funktsioonid rahandus(Financial) kuupäev ja kellaajad(Date&Time) matemaatika(Mash&Trig) statistika(statistical) Viide(Lookup&Reference) tekst(text) loogika(Logical) Rahandus pmt, rate, fv,.... Kuupäev ja kellaaeg date, hour, now, today, year, minute, time... Matemaatika abs, cos, sin, tan, int, rand..... Statistika average, count, counta, countblank, max, min, rank, .... Viide - Loogika if, and, or, not Tekst clean, code, len, text, value....
Ka on üle 35. aastastel naistel IUI õnnestumise tõenäosus väga madal ja soovitatav valik on kehaväline viljastamine. IUI edukus sõltub naise vanusest, ovulatsiooni stimulatsiooni tüübist, eelnevast lastetuse kestusest, sperma kvaliteedist ja teistest riskifaktoritest. 3 IUI tsükli rasestumise tõenäosus on 15% tsükli kohta. 2) Munaraku kehaväline viljastamine (IVF) IVF protseduuri peamised näidustused on munajuhade puudumise, sulguse või talitlushäirega seotud haigused. Samuti kasutatakse IVF protseduuri sperma patoloogia, ovulatsioonihäirete ja ebaselge põhjusega lastetuse korral. IVF protseduur on võimalik nii loomuliku menstruaaltsükli jooksul kui ka stimuleeritud ovulatsiooniga kombineerides. Viimasel juhul on rasestumise tõenäosus mõnevõrra suurem. Protseduuri käigus punkteeritakse esmalt ultraheli kontrolli all tupe kaudu naise munasarju ja kogutakse valminud munarakud
toimimisest nagu naistel munasarjade, munajuhade ja emaka seisundist ning meestel seemnevedeliku kvaliteedist ja spermide hulgast. Samuti on määravaks faktoriks haiguste esinemine suguvõsas. (Kliinik Elite s.a) Ravimeetoditeks on näiteks hormoonravi, mis toimivad ainult siis kui paaril on ainult hormonaalse ainevahetuse häired. Mõnel juhul aitab ka munajuhade operatsioon. Kõige tulemuslikum ravimeetod munajuhade sulguse, immuunsobimatuse ja mehepoolse viljatuse põhjustel on katseklaasis viljastamine ja embrüo siirdamine. Lisaks katseklaasis viljastamise protseduurile kasutakse seemneraku injektsiooni munarakku kui tegemist on mehepoolse viljatuse raske juhuga. Veel viljatuse ravimeetodiks on kunstlik viljastamine kus sõltuvalt põhjusest, kasutatakse kas abikaasa enda või doonori sugurakke. (Perekool s.a) 4.1 Kunstlik viljastumine
ega möödu, vaatamata nitroglütseriini võtmisele, 15 minuti jooksul. Sageli kaasneb higistamine, nõrkustunne, iiveldus, oksendamine, hingeldus, südamepekslemine ja tugev hirmutunne. Harva võib südameinfarkt kulgeda täiesti valutult või vähese valuga. Südameinfarkti esmaseks avalduseks võib olla ka äkksurm. (Südamelihase infarkt, 2014) Südamelihase pöördumatu kahjustus tekib esimeste tundide jooksul peale pärgarteri sulguse tekkimist. Mida kauem viivitatakse haiglasse pöördumisega, seda tõsisem on südamelihase kahjustus ning seda raskem on paranemisperiood. Tänapäevaste ravimeetoditega on infarkt ravitav haigus. (Südamelihase infarkt, 2014) Joonis 1. Südame ateroskleroosi tagajärjel tekkinud infarkt (2016)
Eriline tähendus on düslipideemial Eestis, kuna kolm inimest viiest sureb meil praegu südame-veresoonkonna haiguste tagajärjel Äge müokardiinfarkt (MI) : Ägeda MI põhjuseks on peaaegu alati järsku tekkinud verevoolu vähenemine pärgarteris, mille põhjustab aterosklerootilisele naastule tekkinud tromb. MI kliiniline kulg ja lõpe sõltuvad pärgarteri sulguse asukohast ning müokardi isheemia kestusest ja ulatusest. Oluliseks peetakse ka kollateraalse vereringe seisundit:arenenud kollateraalvool võib tunduvalt vähendada pärgarteri sulgumisel tekkiva nekroosi suurust. Ägeda MI diagnoos põhineb kliinilistel, elektrokardiograafilistel (EKG), biokeemilistel ja patoloogilstel tunnustel. Hüpertensioon. Kõrgvererõhutõbi. Arteriaalne hüpertensioon Hypertensio arterialis, Morbus hypertonicus (ld.k). Arterial hypertension (ingl.k).
võõrkeha emboolia. Emboli tüüpiline liikumine: - sääre tromboflebiidi, emakaveeni sattunud amnionivedeliku embol läbivad südame parema koja ja satuvad kopsuarterisse - südame vasakust poolest müokardi infarkti või endokardiidi puhul aordi vahendusel ajju, põrna, nreeru, seedetrakti jt. elunditesse. Retrograadne liikumine: - raskusjõu mõjul alumisest õõnesveenist maksaveeni. Emboolia võib tekitada kopsuarteri sulguse, suures vereringes infarkti, ohtlik ajus, südames, septiline emboli korral mikroobikollete levik, veresoonte laiendid embolitest, kasvajate metastaseerumine. Loode oma raskusega vajutab vaagent läbivatele veenidele ning nendes verevool aeglustub või ka kohati seiskub, mille tagajärjel veri kipub hüübima. Teatud kehaasendite korral aga nendesse soontesse pääseb jälle veri ja need hüübed=trombid pääsevad liikuma ja filtreeritakse kopsu veresoontevõrgustiku poolt
kaasnevad nähud Kopsude auskultatsioonil tehakse kindlaks... Valige üks või mitu lk 9 x Hingamiskahina tüüp x Hingamise kõrvalkahinate olemasolu x Hingamiskahina asukoht x Hingamiskahina iseloom Üldseisundi hindamine? Valige üks x Põhineb arsti/õe tähelepanekute kõrval ka oluliselt patsiendi jutul Põhineb patsiendi jutul (kaebusel) Põhineb arsti/õe tähelepanekutel, mitte patsiendi jutul Alumiste hingamisteede osalise sulguse korral esineb tavaliselt... Valige üks või mitu lk 16 x Takistatud väljahingamine Takistatud sissehingamine x Ekspiratoorne düspnoe Inspiratoorne düspnoe Anamneesi kogumisel... valige üks Tuleb välja selgitada haiguse sümptomid ja patsiendi vaevused Tuleb välja selgitada perekonna probleem ehk miks patsiendil võib selline haigus esineda x Tuleb välja selgitada praegune probleem ehk miks patsient on tulnud vastuvõtule
hüübivuse tõus. Tagajärg: surm, nekroos, emboli teke, võib lubjastuda 5)EMBOOLIA: liigub ja kinnistub Veresoonte ummistus mingi verega kaasa liikuva kehaga. Tekib patoloogilistes tingimustes. Eristatakse: trombemboolia, rasvemboolia, õhkemboolia, gaasemboolia, kude-ja rakkemboolia, amnionivedeliku emboolia, bakteremboolia Tagajärg: surm v õhk, gaas, rasv on imendunud 6)INFARKT Nekroosi kolle, mis tekib elndis verevarustuse lakkamisest arteri sulguse tagajärjel või ka venoosse äravoolu takistusest. Võib tekitada: tromb, embol, veresoonte tugeb kitsenemine, kestev arteri spasm, Infarkti tekkimist soodustavad: kollateraalide puudumine elundis, madal vererõhk, elundi fn tõus 7)VEREJOOKS EHK HEMORRAAGIA. HAEMORRHAGIA Veri tuleb veresoontest välja. Jaotatakse: ● välimine- veri voolab väliskeskkonda ● sisemine- veri voolab kehaõõntesse või õõneselunditesse
Sellisel juhul kogutakse uriin püsikateetri pikenduse abil. Sellisel moel võidakse võtta ühekordset uriinproovi või koguda 24 tunni uriini. Uriinproovid. Uriintestides võib kasutada erinevaid reaktiivaineid. Nende abil võib avastada kuseteede nakkust palju kiiremini ja nende usaldusväärtust on kontrollitud. Eritamisharjumuste muutused Muutused fekaalides ja nende eritamises Muutused väljanägemises Võivad tuleneda seedetrakti häiretest. Sulguse, nakkuse põletike ja pahaloomulise kasvaja korral võib roe sisaldada verd. Muutused eritamissageduses. Tervel inimesel on tavaliselt küllaltki regulaarne roojamismall. Rpe peab olema sellise konstientsiga, et seda oleks kerge organismist välja viia. Kõhukinnisus. Kui jämesooles ei ole piisavalt imendumata jäänud kiudaineid, tekib kõhukinnisus ja see on levinud probleem. Eritamisharjumuste muutused Muutused fekaalides ja nende eritamises Rooja kõvenemine
pane peale külma (külm aheldab veresooni ja vähendab seega verevalumite teket) Tegutsemine ajuvapustuse korral: Juhul kui kannatanu on kaotanud teadvuse kasvõi lühikeseks ajaks: Pane kannatanu lamama küliliasendisse. Kutsu kiirabi. Tegutsemine ajupõrutuse korral: Pane kannatanu püsivasse külili asendisse. Jälgi hingamist ja pulssi. Kontrolli teadvuse taset. Ole ettevaatlik oksendamise tagajärjel tekkiva hingamisteede sulguse suhtes. Kutsu kiirabi. Esmaabi andmisel raskete silmavigastuste korral on oluline silmamunade liikumise vähendamiseks katta sidemega mõlemad silmad. Mõlema silma vigastusega kannatanu pannakse transportimise ajal lamama. Esmaabi: Silma ei tohi hõõruda. Puru eemaldamiseks loputa silma jooksvas või muidu puhtas vees ning samal ajal pilguta silma. Pärast loputamist otsi silma pinnalt või lau alt puru.
Tekkiv teadvusekadu võib kesta tunde, päevi või jäädagi püsima. Pärast teadvuse taastumist võivad jääda ajutalitluse mitmesuguse astmega häireid. Tegutsemine ajupõrutuse korral: 10 1) Pane kannatanu püsivasse külili asendisse. 2) Jälgi hingamist ja pulssi. 3) Kontrolli teadvuse taset. 4) Ole ettevaatlik oksendamise tagajärjel tekkiva hingamisteede sulguse suhtes. 5) Kutsu kiirabi. SILMAVIGASTUSED Silmadega juhtuvad õnnetused on enamasti rasked, nende tagajärjeks võivad olla nägemishäired või isegi nägemise kaotus. Esmaabi andmisel raskete silmavigastuste korral on oluline silmamunade liikumise vähendamiseks katta sidemega mõlemad silmad. Silmaliigutused toimuvad üheaegselt ja kui terve silm jätta katmata, hakkab vigastatud silm vaatamise ajal liikuma koos tervega. See võib halvendada vigastatud silma seisundit.
tekkida uriini peetus j päraku ümbruse tundlikkuse häire. Diagnoosimine: neuroloogilised testid, kompuutertomograafia, magnetresonantstomograafia. Ravi: valuvaigistid, opereerimine. SPINA BIFIDA- seljaaju song. Tekib kui seljaajus ei ole foolhapet Enne rasedust või raseduse ajal antakse foolhapet. On kaasasündinud anomaalia. Foolhapet saab brokkolist, spinatist, sojaoast jne. WHO soovitab naistele 400 mükrog foolhapet päevas. Selgroo lülikaarte sulguse defekt, harilikult 5 nimme kuni 1 sakraallüli ulatuses. Luuline kanal , mis peaks ümbritsema seljaaju ei sulgu. Selle tulemusena jäävad osade lülide tagumised kaared avatuks ja seljaaju kaitseta. Kergematel juhtudel ei esine kaebusi, raskematel on kahjustunud närvijuhteteed: lastel kujunevad sageli välja proleemid alakeha tundlikkuse , jalgade nõrkuse, põie ja sooletalitusega. Vajab kirurglüilist eriravi, sest kaasnevad mitmed
Raviks apendektoomia. 28. Iileus. Klassifikatsioon. Diagnostika. Soolesulgus ehk iileus on soole läbimatuse seisund. Iileuse üldine patogenees: soolesulguse teke (sõltub etioloogiast) soole laienemine vedeliku liikumine intestinaalse 3. ruumi hüpovoleemia, suurenenud sooleseina pinge soole perfusiooni langus mikroobide ülekasv ja translokatsioon sepsis. Soolesulguse eri vorme saab klassifitseerida oma etioloogia, kulu, lokalisatsiooni ja sulguse astme järgi: Etioloogia: obstruktiivne (ehk mehhaaniline: intraluminaalne, ekstraluminaalne, intramuraalne), strangulatsioon või paralüütiline (ehk dünaamiline) Kulg: äge või krooniline Lokalisatsioon: peensoole (kõrge) või jämesoole (madal) iileus Sulguse aste: osaline või täielik Diagnoosimine: Diagnoos põhineb sümptomaatikal, objektiivsel leiul, analüüsidel ja radioloogilistel uuringutel.
äratada teadvustaseme selgitamiseks. Ajupõrutus Löök vastu pead võib kahjustada ajukudet. Tekkiv teadvusekadu võib kesta tunde, päevi või jäädagi püsima. Pärast teadvuse taastumist võivad jääda ajutalitluse mitmesuguse astmega häireid. Tegutsemine ajupõrutuse korral: · Pane kannatanu püsivasse külili asendisse. · Jälgi hingamist ja pulssi. · Kontrolli teadvuse taset. · Ole ettevaatlik oksendamise tagajärjel tekkiva hingamisteede sulguse suhtes. · Kutsu kiirabi. Kutsu kindlasti kohe kiirabi kui: · Jutt on segane · Tekivad teadvuse häired · Silma pupillid on erineva suurusega · Kõrvast või ninast tuleb verd või vedelikku NB! Teadvuse häiretega kannatanu pane lamama külili asendisse. 9. SILMAVIGASTUSED Silmadega juhtuvad õnnetused on enamasti rasked, nende tagajärjeks võivad olla nägemishäired või isegi nägemise kaotus. Esmaabi andmisel raskete silmavigastuste korral
Südamelihase ehk müokardi infarkt tekib tavaliselt ühe südame veresoone ehk pärgarteri või selle haru sulgusest trombi, harvem emboli või veresoone spasmi tõttu. See on äkki tekkiv tugev valusööst rinnus, millega kaasneb sageli surmahirm, Verevarustuse katkemise tõttu tekib südamelihasesse suurem või väiksem kahjustusala. Miks tekib südamelihase infarkt? Teatud osa südamelihasest sureb, sest ei saa piisavalt verd, kuna vereringe ühes pärgarteris on katkenud täielikult arteri sulguse tõttu.See on pöördumatu südamelihase kahjustus. Esiteks võib verevoolu katkemise põhjustada südame pärgarterite lupjumine ja ummistumine. Teiseks võib arteri lõpliku sulguse põhjustada verehüüve ehk tromb, mis tekib arteri kahjustatud seina külge. Veresoonte spasm ehk kokkutõmbumine võib olla kolmandaks tekkepõhjuseks, mis näiteks tekib sagedamini narkootikumide üledoosist. Et südameinfarkti peamiseks põhjuseks on veresoonte lubjastumine ehk ateroskleroos, siis on
õhulekkeks intubatsioonitoru asetamisel. (Reisdorff jt 1993, Miller 2005.) Laste trahhea on võrreldes täiskasvanutega tunduvalt lühem, mis võib põhjustada paremasse peabronhi sooritatud intubatsiooni. Samas asetsevad peabronhid võrdnurkselt, mistõttu võib tekkida nii parem- kui vasakpoolseid endobronhiaalseid intubatsioone. Lühike trahhea ja kitsad hingamisteed võivad ülemäärase selgroo painutuse või sirutuse korral põhjustada hingamisteede sulguse (Reisdorff jt 1993). rn limaskest ja rohked kapillaarid hingamisteedes soodustavad turse tekkimist ja valendike ahenemist (Tunell 1998.). Laste peamine hingamislihas on vahelihas ehk diafragma. Takistused hingamisel võivad põhjustada kiiresti ebapiisavat spontaanset hingamist. Ka kops ei ole vastsndinutel nii elastne kui täiskasvanutel ja muutub venivaks järk-järgult lapse vanemaks saades. Vastsndinutel on ka
transpordi kannatanu haiglasse. 53. Miks tekivad krambid? 54. Kuidas käituda, kui inimene krampleb? 55. Kuidas võib sattuda võõrkeha hingamisteedesse? Toit (nätske liha, kompvek jne), • laste puhul kõikvõimalikud väikesed esemed (nööbid, nupud, korgid jne 56. Kuidas tegutseda , et aidata kannatanul võõrkeha väljutada? Kuidas aidata sellises olukorras iseennast? Hingamisteede mittetäieliku sulguse korral peab kannatanu köhima (ära pärsi köhimist). • Kui köhimine ei õnnestu, painuta kannatanu ülakeha ette-alla, pea vöökohast madalamale ja patsuta abaluude vahele. Väikelapse puhul võta jalgadest ja raputa suunaga allapoole. • Täiskasvanute ja suuremate laste puhul kasuta heimlichi võtet: • Aseta oma käed kannatanu selja tagant ümber tema ülakõhu. • Suru üks käsi rusikasse ja haara teise käega rusikast või randmest.
heli suunas). 18 · 2 kuu vanuse lapse pilk peaks järgnema juba kaugemal liikuvale objektile (näiteks emale). · Kõigil lastel on soovitatav 1-2 kuu vanuselt uurida silmapõhja refleksi. Kuni 3 kuu vanuseni võib esineda mittepüsivat kõõrsilmsust. Kõrvalekallete korral tuleb laps suunata oftalmoloogi konsultatsioonile. · Kaasasündinud pisarakanali stenoosi või sulguse korral tekib esimestel elunädalatel suurenenud pisaravoolus, "silm on märg", kergesti võib lisanduda konjunktiviit. Vanematele tuleb soovitada pisarakanali massaazi: silma sisenurga piirkonda masseeritakse õrnalt väikesõrmega 4-5 korda päevas. Kui esimese 4-6 kuu jooksul pisarakanal spontaanselt ei avane, suunatakse laps silmaarstile (Oona 2007). Kindlasti tuleb pöörduda arsti poole, kui: · lapse silmad ei liigu sünkroonis veel kuue kuu vanuseski;
teadvustaseme selgitamiseks. AJUPÕRUTUS Löök vastu pead võib kahjustada ajukudet. Tekkiv teadvusekadu võib kesta tunde, päevi või jäädagi püsima. Pärast teadvuse taastumist võivad jääda ajutalitluse mitmesuguse astmega häireid. TEGUTSEMINE AJUPÕRUTUSE KORRAL: Pane kannatanu püsivasse külili asendisse. Jälgi hingamist ja pulssi. Kontrolli teadvuse taset. Ole ettevaatlik oksendamise tagajärjel tekkiva hingamisteede sulguse suhtes. Kutsu kiirabi. SILMAVIGASTUSED Silmadega juhtuvad õnnetused on enamasti rasked, nende tagajärjeks võivad olla nägemishäired või isegi nägemise kaotus Esmaabi andmisel raskete silmavigastuste korral on oluline silmamunade liikumise vähendamiseks katta sidemega mõlemad silmad. Mõlema silma vigastusega kannatanu pannakse transportimise ajal lamama. PURU SILMAS ESMAABI: Silma ei tohi hõõruda.
Valem tuleb sisestada kindlasti ENTER-klahvi vajutusega. Valemis antakse lähteandmed ette lahtri aadresside kaudu. Kui algandmeid muuta, muutub automaatselt ka valemi tulemus. Loodud valemit saab kopeerida teistesse sama reegli järgi arvutatavatesse lahtritesse. Kopeerimisel muutuvad valemis kasutatud lahtri aadressid vastavalt kopeerimise suunale. Valemites saab kasutada aritmeetilisi tehteid ja Excel'isse sisseehitatud funktsioone. Tehete järjekord tuleb paika panna sulguse abil. Aritmeetilised tehted Tehe Tehtemärk Selgitus Liitmine + a+b Lahutamine - a-b Korrutamine * a*b Jagamine / a/b Astendamine ^ a^b=ab Märgi ^ saab klahvi-
lüheneb ja valendik sulgub. Samas sünni järgselt ka platsenta eemaldatakse ja prostaglandiinide produktsioon lõpeb. Arteriaalne juha hakkab funktsioneerima vasemalt paremale (aordist kopsuarterisse). Seega arteriaalne juha sulgub kolmandaks neljandaks elupäevaks. Kirjelda lühidalt ASD olemust, tunnuseid, ravipõhimõtteid. Normoloogia kohaselt pärast sündi ovaalmulk ehk fossa ovalis`e ees olev klapp sulgub (asub kodade vaheseinas ja looteeas laseb verd läbi). Sulguse põhjuseks on sünni järgselt vasemas kojas tõusev vererõhk. Selline rõhkude erinevus säilib inimesel kogu elu. Kuid 25% lastest võib jääda foramen ovale väikeses ulatuses persisteerima. Tunnused: ● Hingeldus, ● tahhükardia füüsilise pingutuseta, ● süstoolne kahin (ilmnevad juba varakult). ● Haiged peavad hästi vastu ilma füüsilise koormuseta, sest parem vatsake on võimeline kohanema
Söögitoru lihased: - Ülemine ja alumine kitsus toimivad sulguritena: normaalselt suletud, va neelamise ajal - ülemine ja alumine sulgurlihas eSFINKTER, avanevad vaid toidupala edasitoimetamiseks - ülemine lihas takistab hingamisliigutuse ajal õhu sattumist söögitorru - alumise lihase funktsioneerimishäired: röhitsemine; happelise maosisaldise refluks söögitorru ja neelu - sfinkterite sulguse korral on nendevahelises söögitoru osas alarõhk nagu pleuraõõnes (kasulik hingamisuuringutel) 2. Füsioloogilised e funktsionaalsed kitsused(vaid elaval inimesel tuvastatavad): ● aortaalne kitsus- ristumisel aordiga ● kardiaalne kitsus - söögitoru üleminekukoht makku Söögitoru kõverused tulenevadtema algus- ja lõpposa nihkumisest mediaantasandist vasakule, keskosa
Südame pärgarterid Südame pärgarterid ehk koronaararterid varustavad südamelihast toitainete ja hapnikuga. Koronaarid algavad aordi algusosast parema ja vasaku koronaarina ja kulgevad südame pinnal. Vasak peaharu jaguneb omakorda kaheks allharuks (ramus interventricularis ja ramus circumflexus). Veresoonte varustusalad on üsna individuaalse ulatusega. Igal juhul on tegemist lõplike harudega, s.t pole olemas mingeid reserv- või turvaharusid veresoonte vahel. Pärgarteri sulguse või ahenemise tõttu südame verevarustus väheneb või lakkab ning selle tulemusena tekib südamelihase hapnikupuudus ja südamelihase kahjustus, müokardiinfarkt. Südameseina verevarustus toimib väljast sissepoole, seepärast arenevad kriitilised piirkonnad eelkõige südamesiseselt (endokardiaalselt). Kõik südameveenid ühinevad ühiseks veeniks – südame pärgurkeks (sinus coronarius), mis suubub paremasse kotta. 59
otseühendused, kaasasündinud südamerikke korral, vereringe puudulikus, aneemia või vingu mürgistus võivad tekitada seisundi, et vereringes ei transpordita piisavalt hapnikku. Koehüpoksia - PO2 on normist väiksem (alveolaarne hüpoventilatsioon, verekaotus, Hb vähesus, CO mürgistus, vereringehäired jne) Tsüanoos naha ja limaskestade sinakas värvus. Koeanoksia - PO2= 0mmHg , hapnikuvarustuse täielik katkemine veresoone sulguse või tugeva arteriaalse hüpoksia tagajärjel. Aju- ja närvikoerakud on parandamatult kahjustunud 10 min. Anoksia järel (taaselustamisaeg 8-10 min.), skeletilihased peavad vastu tunde, neerude, maksa taaselustamisaeg 3-4h, südamel samuti mitu tundi, kuid funktsioon ei taastu kiiresti (normaalse vereringe tagamiseks vajalikku arteriaalset rõhku ei saavutata kiiresti). Kogu organismi taaselustamisaeg on 4 min., s.o. lühem, kui kõikide elutähtsate organite taaselustamisaeg eraldi võetuna.
esmaabi Võõrkehad hingamisteedes Kui hingamisteedesse on sattunud võõrkehad, võivad need täielikult sul- geda hingamisteed ja inimene läm- bub. Eriti sageli satuvad võõrkehad hingamisteedesse lastel. Esmaabiks puhastage hingamisteed sõrmega, mille ümber on keeratud taskurätik, ning püüdke võõrkehad (toidu- või oksemassid, kompvekid, proteesid, puuviljade kivid, väikelastel ka mänguasjade osad jms) eemaldada. Täieliku hingamisteede sulguse puhul kannatanu ei hinga, tema nägu muu- tub kiiresti sinakaks ning ta kaotab ruttu teadvuse. Osalise hingamisteede Joonis 9.4. Võõrkeha väljutamine hingamis- sulguse korral kannatanu hingeldab, teedest ei suuda rääkida, läkastab, hingamise ajal on kuulda kahinat või vilinat. ümber. Pange oma rusikas käsi abi- vajaja rinnaku ja naba vahele, aseta- Kui hingamisteed ei ole täielikult sul-
annaabi.ee 
