Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Infarkt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas vältida infarkti?
INFARKT
Koostajad:
Mairis Õispuu ja
  Kadri   Lebedev
Mis on infarkt?
infarkt on pöördumatu südamelihase kahjustus.
Infarkti  tagajärjel teatud osa südamelihasest sureb, 
sest ei saa piisavalt verd, kuna vereringe ühes 
pärgarteris on katkenud täielikult arteri sulguse tõttu.
verevoolu  katkemise põhjustab südame pärgarterite 
lupjumine ja ummistumine.
infarkti sümptomiks on valu rinna pi rkonnas.
Tekkepõhjused
Südameinfarkti tekkimiseks on kolm peamist võimalust:
südame pärgarterites tekkinud lubjastused ning nendele 
kinnitunud  trombid .
embolid, mis pärinevad südame õõnest ning liikudes 
verevooluga sulgevad väikesed südame 
veresooned.
veresoonte spasm ehk
kokkutõmbumine, sagedamini narkootikumide üledoosist.
Sümptomid
Umbes 2/3­l inimestest tekivad 
nn. infarktieelseid sümptomid päevi või isegi 
nädalaid enne infarkti. Nendeks 
Click to edit Master text styles
sümptomiteks on: tavaliselt  valud  südame  Second level
piirkonnas, hingeldus, hirm ja väsimus. Valu 

Third level
võib olla ka  seljas , õlas või vasakus käes. 

Fourth  level
Kuni10% infarktidest kulgevad ilma valuta. 

Fifth level
Teadvusel  inimene 
on  rahutu , kahvatu, higistav, sõrmed ning 
huuled võivad olla sinakad. Esineda võib 
nii vererõhu langust  või ka vererõhu tõusu.
Kuidas vältida infarkti?
ära suitseta,
hoia vererõhk kontrolli all,
kontrolli veresuhkru taset,
kontrolli vere kolesteroolitaset,
toitu tervislikult – vähem küllastunud  rasvhappeid , kolesterooli, soola, 
rohkem kiudaineid,
ole füüsiliselt aktiivne,
väldi liigse kehakaalu tekkimist,
käi regulaarselt arsti juures.
Esmaabi
Anna inimesele poolistuv­ või  istuli  asend, mitte lasta 
kõndida.
Kutsu  kiirabi  ­ 112
Taga värske õhk
Rahusta inimest
Küsi kasutatavate ravimite kohta (nitroglütseriin või 
aspiri n)
teadvuse, hingamise või pulsikadumisel, tuleb teda 
vajadusel kiirabi tulekuni elustada. 
Kasutatud  kirjadus
http://www.toitumine.ee/infarkt­2/
http://www.inimene.ee/ ?
disease =s&sisu=disease&did=777&idr=i­n­2xe5p1AHEmvo38NHj2x22f8
Pildid Google’i pildiotsingust
http://
www.kli nikum.ee/attachments/104_sydamelihase_infarkt.htm
http://
tthkkesmaabi.weebly.com/haiguslikud­seisundid­ja­esmaabi­infarkt.html

Document Outline

  • Slide 1
  • Mis on infarkt?
  • Tekkepõhjused
  • Sümptomid
  • Kuidas vältida infarkti?
  • Esmaabi
  • Kasutatud kirjadus
Vasakule Paremale
Infarkt #1 Infarkt #2 Infarkt #3 Infarkt #4 Infarkt #5 Infarkt #6 Infarkt #7
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mairis . Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

SÜDAMEINFARKT
4
doc

SÜDAMEINFARKT

SÜDAMEINFARKT Südamelihase infarkt ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südamelihase kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. TEKKEPÕHJUSED Südameinfarkti tekkimiseks on kolm peamist võimalust: südame pärgarterites tekkinud lubjastused ning nendele kinnitunud trombid; embolid, mis pärinevad südame õõnest ning liikudes verevooluga sulgevad väikesed südame veresooned;

Bioloogia
Infarkt
12
ppt

Infarkt

Infarkt Liset Takking,Sandra Liivapalu 9.a klass Märjamaa Gümnaasium Mis asi on infarkt? On elundi või elundi osa kärbumine,mis on tavaliselt tingitud vere juurdevoolu lakkamisest. Tekke põhjused südame pärgarterites tekkinud lubjastused ning nendele kinnitunud trombid embolid, mis pärinevad südame õõnest ning liikudes verevooluga sulgevad väikesed südame veresooned veresoonte spasm ehk kokkutõmbumine, sagedamini narkootikumide üledoosist Sümptomid Päevi või isegi nädalaid on ennem infarkti

Bioloogia
ESMAABI küsimused - vastustega
56
docx

ESMAABI küsimused - vastustega

o Haigutamine ja õhu ahmimine o Teadvusetus  Südameseiskus. 11. Millised on šoki põhjused? Põhjused • Välimine verejooks, • sisemine verejooks, • põletus, • südameinfarkt, • allergia.  Suur verekaotus kui verekaotus >1,2 liitri  Teiste kehavedelike kaotus kõhulahtisus, oksendamine põletused  Südame pumbafunktsiooni puudulikkus raske südamehaigus – infarkt, äge puudulikkus  Infektsioonid  Hormonaalne puudulikkus  Äge allergiline reaktsioon (anafülaktiline šokk)  Ravimmürgistus  Seljaaju trauma  Valu  Äkiline hingeline löök – psüühiline šokk. 12. Kuidas aidata šokis inimest? Mida tähele panna? (ära anna juua, ära lase püsti tõusta) Tegutsemisjuhised: • Pane kannatanu lamama. • Tõsta kannatanu jalad kehast kõrgemale. •

Esmaabi
Normaalse ja patoloogilise anatoomia ja füsioloogia aine
30
docx

Normaalse ja patoloogilise anatoomia ja füsioloogia aine

Südame pärgarterid aga laienevad. Histamiin avaldab mõju kapillaaridele suuremalt jaolt. Kapillaarid laienevad. Angiotensiin 2, võimas veresooni ahendav aine. (vt. RAAS SÜSTEEMI). Kodade naatriureetiline peptiid laiendab veresooni, langetab vererõhku. Kaltsiumioonid avaldab südame tegevusele stimuleerivat mõju ja kaaliumioonid avaldavad pidurdavat mõju. 8. Südame-vereringe häired. Südame klapirikked. Südame isheemiatõbi, stenokardia ja müokardi infarkt. Hüpo- ja hüpertoonia mõiste ning põhjused. Südame isheemiatõveks nimetatakse südame verevarustuse probleeme, mis on tingitud veresoonte aterosklerootilistest muutustest (harvematel juhtudel ka muudest probleemidest). Aterosklerootiline protsess võib alata inimese sünnist, kulgedes tasapisi kogu elu. Veresoone seina sisekestale ladestuvad tasapisi rasvained ja kaltsiumisoolad, mille tõttu veresoone valendik aheneb

Anatoomia ja füsioloogia
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun