Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sulgpall". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
reket, sulg, sulgpalli, servi, reketit, löömine, peopesa, liiguta, nöör, seisa, eksib, harjutada, jalgu, hüppenööriga, eespool, korv, sundida, eksima, lööma, laskma, kukkuda, võrkpallis, algajatele, asjana, liigutus, ülepea, vastupidavust, joosta, serve, sule, seekord, sinust, edasijõudnutele, kott, koti, rannet, ripub, hoides, jalaleSulgpall Sulgpall on kahe vastaspoole, enamjaolt kahe mängija vahel mängitav sportmäng. Sulgpall meenutab nii tennist,sest mängitakse reketitega, kui ka võrkpalli,sest mängijatevahel on võrk . Sulgpalli ajalugu ulatub üle 3000 aasta tagasi, sellesarnast mängu harrastati juba Antiik-Kreekas ja Egiptuses. Hilisemal ajal Euroopas tunti sulgpalli laste hulgas nimede battledore ja shuttlecock all selles mängus lõid kaks mängijat tillukeste reketitega sulgedega palli edasi-tagasi.Kuni 1887. aastani mängiti Inglismaal sulgpalli Indiast pärit reeglite järgi. Need olid aga inglaste meelest vasturääkivad ja segadusseajavad. Kuna algselt väike sulgpallurite seltskond oli jõudsalt uusi liikmeid värvanud, jõuti 1887. aastal oma klubi (Bath Badminton Club) moodustamiseni
Sulgpallisarnaseid sportmänge on ajaloo vältel harrastatud Hiinas, Indias ja Kreekas. Tänapäeva sulgpall tekkis aga 1860. aastal Inglismaal. Esimest korda mängiti seda Beauforti hertsogi valdustes Gloucestershire's. Oma ingliskeelse nime ,,bädminton´´ sai ta hertsogi residentsi (Badminton House) järgi. 1977. aastal peeti Malmös esimesed maailmameistrivõistlused sulgpallis. Mängijad löövad reketitega sulgpalli edasi-tagasi üle võrgu ja püüavad sundida vastast eksima (lööma palli võrku, väljakupiiridest välja või laskma selle oma väljakupoolele maha kukkuda). Punkti võib võita vaid serviv pool kui servinud pool eksib, läheb servimisõigus üle vastaspoolele; kui eksib aga servi vastuvõttev pool, võidab servija punkti ja võib jätkata servimist. Rahvusvahelise Sulgpalliföderatsiooni asutasid 1934. aastal 9 riiki. Tänapäeval on Rahvusvahelise Sulgpalliföderatsioonil 147 liiget.
asutasid 1934. aastal 9 riiki. Tänapäeval on IBF-il 147 liiget. 3. mail 1977 peeti Malmös esimesed maailmameistrivõistlused sulgpallis. Olümpiaalaks sai sulgpall Barcelonas 1992. See on kaasa aidanud ala populaarsuse tõusule nii Aasia maades kui ka Suurbritannias ja Skandinaavias. Suur osa tänapäeva tippsulgpallureid pärineb Ida-Aasiast, näiteks Indoneesiast, Hiinast ja Malaisiast. 1.1 Ajalugu Eestis Esimese Eesti Vabariigi ajast on teada, et sulgpalli mängiti Tallinna Kommertskoolis, ilmselt siis kehalise kasvatuse tunnis. Mänguks vajalik varustus reketid, pallid ja võrk laenutati tolleaegsest Inglise saatkonnast. Esimesed Eesti Noorte Meistrivõistlused sulgpallis toimusid aastal 1968 Tallinnas, mängiti kolmes vanuseklassis. Läbi aegade on Eesti täiskasvanute meistrivõistlustelt enim medaleid võitnud Mare Pedanik (Reinberg) 39, sh. 21 kuld-, 12 hõbe- ja 6 pronksmedalit
Koostas: Heli Kopter Kaarlimõisa 2012 SISUKORD Sissejuhatus 3 Sulgpall 4 Sulgpall Eestis 4 Sulgpalli ajalugu Eestis 4-5 Sulgpalli ajalugu maailmas 5-7 Meistrid Eestis 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 SISSEJUHATUS Selles referaadis räägin ma sulgpallist. Milline on sulgpall, kuidas seda mängitakse, mis on mängimiseks vajalikud tarbed. Veel räägin ka sulgpalli ajaloost nii Eestis, kui ka mujal maailmas. Toon näiteid ka Eesti Sulgpalli meistritest. SULGPALL Sulgpall on kahe vastaspoole, enamjaolt kahe mängija vahel mängitav sportmäng. Sulgpall meenutab nii tennist, sest mängitakse reketitega, kui ka võrkpalli, sest mängijate vahel on võrk. Sulgpalli võib mängida igas eas. Sulgpallimängu omandada pole kunagi hilja. Tunnike - paar sulgpalli annab väga hea enesetunde. SULGPALL EESTIS
Põhilööke on üldse seitse: eeskäelöök, tagakäelöök, palling, lendpall, rabak, küünalpall ning tilkpall. Olenevalt palli keerlemisest lennul esineb kolm põhilist löögi liiki: lame-, kaetud-, lõigatud löök. Lameda löögi puhul lendab pall õhus keerudeta, reketi asend jääb löögi suuna suhtes muutumatuks selle ajavahemiku kestel, mil pall asub reketil. Kuna pall on võrgu kindlaks ületamiseks suunatud veidi alt üles, on löögisuunaga risti olev reket maapinna suhtes õige vähe kaldu. Lameda löögi puhul on palli lennujoon ühtlaselt lame, põrkenurk peaaegu võrdne langemisnurgaga, pärast põrget pall kiirust palju ei kaota. Kaetud löögi puhul keerleb palli ülemine pool ette lennu suunas, reket liigub pallile vastu alt üles. Enne tabamispunkti langeb reketi ots tabamispunktist madalamale, misjärel kiire ette-üles liigutusega sooritatakse löök. Oluline on
edasi-tagasi löödi. Pärandusena roomlastelt arenes mäng edasi Itaalias, kus tunti selle kahte varianti: ‘’Giuco di pallone’’ ehk pallimäng ja ‘’Giuco dela corda’’ ehk köiemäng. Itaaliast levis mäng edasi teistesse riikidesse, eelkõige Prantsusmaale, kus algselt mängiti ‘’tennist’’ kloostrites, mis hiljem pälvis suurt populaarsust terves riigis. Umbes 13. sajandi paiku hakati mängu nimetama ‘’jeu de paume’’ ehk peopesa mäng. 14. sajandil võeti kasutusele erilised kindad ja veel umbes sajand hiljem löögivahendid, mida nimetati ‘’paume raquetiks’’ ehk peopesa reketiks. Need kujutasid endast puust raami ning sellesse oli tõmmatud pärgamendi tükid, mis hiljem asendus pingutatud nööridega või naharibadega. Mängijate vahele oli tõmmatud nöör ja palli löödi käega üle selle (Põldmäe, Ulman 2013: 5). Esimesed reeglid anti välja 1590. aastal. 16. Sajandil levis
Esiteks, läheb sul vaja paari kerget hantlit. Väldi liiga raske hantli kasutamist. Õige raskuse annab selline hantel, mis teeb käe tõstmise umbes kaks korda raskemaks kui ilma hantlita. Lisaks hõlmab paar harjutust põrandale pikaliheitmist, nii et vaip või joogamatt tulevad kasuks.Üks viimane, kuid esmatähtis tarkus, enne kui harjutuste juurde asume: Kõikide harjutuste sooritamisel hoia selg sirge, õlad taga ning pea ja kael otse. Õlgade taha toomine. 1. Cross Crawl - Seisa püsti, kõht sees , rind ees ja õlad taga. Nüüd tõsta üles oma parem käsi ja vasak jalg. Käsi tõsta enda ette ja otse üles. Jalg tõsta ka enda ette nii kõrgele kui saad. Jalga tõstes peaks põlv lõppasendis olema 90 kraadise nurga all. Hoia asendit 3 sekundit ning korda. 2. Taha sõudmine-Püsti seistes siruta oma käed külgedele ning liiguta neid ringikujuliselt, justkui üritaksid tagurpidi aerutada. Seda harjutust võid teha mitu korda päevas, kuna seda on nii lihtne
Tallinna Ülikool Võrkpallitreeningu harjutusvara Koostaja: Erik Allas Juhendaja: Raini Stamm Make the play first, then decide if it was impossible.
blokeerimisele; tutvustada sulustamise taktikat, ning julgestamist ja kaitsemängu erinevaid süsteeme; anda teadmisi blokeerimise treenimiseks. 3 1.VÕRKPALLIMÄNGU TEKKIMINE JA ARENG Mängu mõtles välja William G. Morgan (1870-1942), USA Massaschusettsi osariigi Holyoke kolledzi võimlemise õpetaja, lõi uue spordiala, mille eesmärgiks oli palli löömine kätega üle võrgu (FIVB, 2013). Mängu esialgne nimi oli ,,mintonette" (IOC, 2013). Esmakordselt näidati võrkpalli ründemängu (ründesöödu ja rünnaku) taktikat Filipiinidel 1916. aastal ning järgnevatel aastatel hakati välja töötama standardreegleid turniiride pidamiseks. Tsehhid tutvustasid esimestena 1938. aastal terviklikku blokeeringut hõlbustamaks kaitsemängu. Alates 1947. aastast lubati eesliini mängijatel vahetada kohti kaheblokiks ja rünnakuks. 1947. aastal asutati
lii-laa lapsuke, oled kallis minule." · Mähkme vahetamise ajal võib lauldes suudelda lapse nina, varbaid või sõrmi. UURINGUTE ANDMETEL sõltub lapse võime oma emotsioone kontrollida tema varajastest kogemustest ja kiindumustest. See kuidas me last puudutame, kohtleme ja kasvatame, avaldab püsivat mõju tema kujunemisele. See mäng tekitab imikus kindla ja turvalise tunde. KUHU SEE LÄKS? · Hoia eredavärvilist mänguasja lapse silme ees. · Liiguta seda aeglaselt ning räägi, milline see on. · Kui oled kindel, et laps jälgib eset, vii see aeglaselt ühele poole. · Liiguta mänguasja paremalt vasakule ja siis tagasi, et ärgitada last seda silmadega jälgima. UURINGUTE ANDMETEL hakkab nägemisnärv esimeste elukuude jooksul kiiresti arenema. Imiku nägemisvõimet stimuleeriv tegevus tagab hea nägemise. Mängige seda mängu sageli, sest see aitab imiku ajul areneda.
vähemalt 3 m laiuse sümmeetrilise ristküliku kujulise vabaalaga. Vaba mänguruum on mänguväljaku kohal olev ruum, kus ei asu ühtegi kõrvalist takistust. Mänguväljaku kohal peab olema vähemalt 7 m kõrgune vaba ruum. (Lisa: Foto 1 „Võrkpalliväljak“) Võrk Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingule. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 m pikkused vardad (antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti. Pall Võrkpalli pall kaalub 260-280 grammi ja ümbermõõt on 65-67 cm. (Lisa: Foto 2 „Pall“) 6 MÄNG Võistkond Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat. Võistkonnal on õigus registreerida koos
on näha, et mäng talle meeldis. LAULAN TUJU HEAKS Ära muretse selle pärast, et sa ei pea hästi viisi või ei mäleta käiki sõnu. Oluline on laulmist nautida. · Kuigi sobivad kõik laulud, mida sa tead või armastad, annan väikese laulusoovituse: - "Rongisõit" - "Juba linnukesed" - "Mutionu pidu" - "Mu koduke on tilluke" - "Igaühel oma pill" · Laula uuesti ja lisa sõnadele ka liigutused. · Liiguta lapse käsi laulu rütmis. Näita liigutus ette ja lase siis lapsel seda järele teha. Kasuta koos lapsega laulmiseks iga võimalust PEHME JA KÕVA · Lase lapsel katsuda erinevast materjalist esemeid, näiteks kõva mänguklotsi ja pehmet mängulooma. · Aseta lapse käsi kõva eseme peale ja ütle selle nimi koos sõnaga "kõva", näiteks "kõva klots". Siis aseta tema käsi mõne teise kõva eseme peale ja nimeta uuesti, näiteks "kõva laud".
tõstja on teise palli mängimine e tõstmine, põhiline nõue tall on sööduoskus, vajalikud on ka palli tunnetus, mängu juht, liikuv osav kiire, sõltub millisest tsoonist tuleb rünnaks ja kes ründab, tänapäeval peab sidemängija ka sulustama, oluline tema pikkus ja hüppevõime, sidemängija võib vastase üllatamiseks rünnata ka esimeselt söödult Ründemängija- e lööjate ülesanne on palli üle võrgu löömine, hea hüppevõime ja jõulise rünnakuga, I tempo ründaja (T) kelle ülesandeks on kiirete tõusvate pallide e madalate ründesöötude löömine ja sulustamine kõikides eesliini tsoonides, eesliinis on tsoon 3, II tempo ründajad e universiaalid (U) kelle ülesanne on jõuline rünnak nurgast tavaliselt tsoon 4 või 2, pallingu vastuvõtmine ja kaitsemäng tagaliinis, Diagonaal (D) on ründaja kes paikeb sidemängijaga diagonaalis, tavaliselt on see võiskonna kõige võimsam
ringi ja katsuvad valgeid kinni püüda. Kui mängujuht hüüab välja „mustad“, põgenevad mustad, ja valged ajavad neid taga. Mängijad, kes on kinni püütud langevad mängust välja. Mäng kestab seni, kuni ühe võistkonna mängijad on kõik kinni püütud. Plaksumäng Ettevalmistus mänguks: Grupp jaotab end kaheks. Torbikutega märkida mängualapiirid. Mängujuhend: Võistkonnad asetsevad vastamisi u. 20-30 meetri kaugusel piiri peal. Igal mängijal on parem käsi välja sirutatud, peopesa ülespoole. Võistkond nr 1 alustab kõige parempoolsema mängijaga, kes sörgib teise võistkonna juurde ning peab lööma kolm plaksu vabalt valitud vastastele. See kes saab kolmanda plaksu peab hakkama kinni püüdma mängijat. Mängija eesmärk on, aga põgeneda vastase eest. Juhul mängija jõuab piirini ilma, et teda oleks kinni püütud, siis vastasest saab tema vang ning, kui vastane püüab mängija kinni, siis saab mängijast vastase vang. Vang jääb mängija selja taha ning
kõdistama ja kindlasti tuleb hobusele selga panna tekk, hobune ei ole harjunud olema lühikese karvaga, tal hakkab külm. Viis põhilist klippamismudelit; 1. full clip 2. hunter clip 3. blanket clip 4. chaser clip 5. trace clip high, medium ja low Abilise ülesanded · hoida hobust kinni ja rahustada noort või närvilist hobust · tõsta jalgu kui klipatakse kaenlaaluseid ja jalgade sisekülgi · aidata piirjoonte mõõtmisel · tõsta esijalg kui hobune ei seisa paigal · juhtida hobuse tähelepanu kõrvale selleks ajaks kui klipatakse raskeid kohti (pea, kõhualune jne.) Eesti Ratsaspordi Liit 5 Hobuste käsitlemine (Horsemanship) Klippamise koht · ohutus, rahulikus kohas, soovitavalt õues päevavalguses · piisavalt valges kohas Nõuandeid klippamiseks · klippamiseks kuluv aeg on vähemalt 3 tundi · hobusele heinavõrk ette
...10 LEIA SAMASUGUNE TÄHT........................................................................................10 KODU- JA METSLOOMAD..........................................................................................10 VÕLUKOHVER..............................................................................................................11 KARU RIIDESSEPANEMISE MÄNG..........................................................................11 UUDISHIMULIK SULG.................................................................................................11 KÜLA TELEFON............................................................................................................12 VÕRDLEMIS- JA ARVUTAMISMÄNGUD.....................................................................13 MIS ON KUS?.................................................................................................................13 KAALUME RIISI.............
KAITSEVÄE VÕRU LAHINGUKOOL SÕDURI KÄSIRAAMAT Võru 2008 Koostatud Kaitseväe Võru Lahingukooli õppeosakonnas. Täname koostöö eest: Sidepataljoni LT VÕK Tapa VÕK-i Üksik- vahipataljoni Viru Üksik jalaväe-pataljoni Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressile: [email protected] EESSÕNA Hea Lugeja, Eesti Vabariigi ettevalmistus sõjaliseks kaitseks toetub üldisele ajateenistuskohustusele. Täna kestab ajateenistus Eesti kaitseväes vähemalt kaheksa kuud. Siis õpitakse instruktorite käe all sõduritarkusi, mida kogu teenistuse jooksul praktiseeritakse ja täiendatakse. Kuid inimene kipub ikka aeg ajalt asju unustama ning ega sõdurgi erand ole. Seega annab alljärgnev "Sõduri käsiraamat" võimaluse ununema kippuvaid teadmisi üle korrata ning vajalikul hetkel käepärast olles võib ülesannete täitmisel tähtsaks õlekõrreks osutuda. Tänapäeva sõjapidamine on muutunud väga tehniliseks ja nii võiks väita,
Sisukord 1. Tund. AUTOMAATRELVA ÜLDINE KIRJELDUS JA OHUTUSTEHNIKA 2 2. Tund. AUTOMAATRELVA OSALINE LAHTIVÕTMINE, KOKKUPANEK JA HOOLDUS 10 3. Tund. AUTOMAATRELVA KÄSITLEMINE 19 4. Tund. LAMADES LASKEASENDI VÕTMINE, AUTOMAATRELVA HOIDMINE JA SIHTIMINE 26 5. Tund. LASKMINE LAMADES ASENDIS 32 6. Tund. TULISTAMISKORD 36 7. Tund. ERINEVAD LASKEASENDID 42 8. Tund. AUTOMAATRELVA EHITUS JA TÕRKED NING NENDE KÕRVALDAMINE 49 9. Tund. SIHTPUNKTI VALIK 54 10. tund. VARJUMINE, RELVA KANDMINE JA REAGEERIMINE VAENLASE EFEKTIIVSELE TULELE, TULEPOSITSIOONI VALIK 57 11. Tund. LIIKUVATE SIHTMÄRKIDE TULISTAMINE, VALANGUD, LÄHIVÕITLUS
või me ise teineteist ei tutvusta. Tutvustamine ja tervitamine on osa sotsiaalsest etiketist ja avab formaalselt tee suhtlemiseks. 10 Peter Clayton, 2003. tõlk. Maria Drevs, 2004. Kehakeel töökeskkonnas. Tallinn: kirjastus Koolibri 38 Inimese kehakeel on lai valik võimalusi tervitamiseks, igaüks neist käivitub erineva intiimsusastme puhul. Need on: · peanoogutus, · silmapilgutus, · tõstetud peopesa, · käeviibe, · käepigistus, · käepigistus ja õlalepatsutus, · õhusuudlused ja kergelt õlgadest hoidmine, · põsemusi, · suudlemine kummalegi põsele (kui ollakse Prantsusmaal), · kolm musi (tõelise sümpaatia korral), · kallistus, · põsenäpistus (valus! itallased tervitavad nõnda lapsi), · juustesasimine, · peasilitus, · suudlus huultele, · pikk, kestev puusi haarav kaisutus,
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil Mario Metshein Sisukord Sisukord.......................................................................................................1 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika.........................................................4 03 - Photoshop - Tere Photoshop..................................................................9 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1)...................................24 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2)..............................41 Ülesanne 2.................................................................................................61 06 - Photoshop - Pildiparandused (Ülesanne 3)..........................................63 Ülesanne 3.................................................................................................69 07 - Photoshop - Kihiline pilditöötlus (Ülesanne 4).....................................71 Üle
MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED SISUKORD: I Õpetamise printsiibid 1.1. Järkjärgulisus 1.2. Jõukohasus 1.3. Süstemaatilisus 1.4. Tähelepanu, huvi ja aktiivsus 2. Õpetamise etapid 2.1. Õpetamise eelsel etapil 2.2. Algõpetuse etapp 2.3. Liigutusoskus 2.4. Liigutusvilumus 3. Õpetamise meetodid 3.1. Näite- ja sõnameetod 3.2. Osa- ja tervikmeetod 3.3. Integratiivõpe 4. Juurdeviivad harjutused 5. Suusatunni läbiviimine 5.1. Suusatunni plaankonspekt 5.2. Tunni jaotamine osadeks 6. Õpetamise järjekorast. 6.1. Harjutuste üldjärjestus 6.2. Suusatamisviisid 6.3. Klassikalise ja uisutehnika õpetamise vahekord 6.4. Suuskade määrimine 7. Metoodilisi soovitusi 7.1. Olude arvestamine 7.2. Õpetamise ajastamine tunnis 7.3. Optimaalne liikumiskiirus 7.4. V
üksuse juurde. Olukorras, kus jagu on rühmitunud kaitsesse ja valmis on tehtud positsioo- nid, siis muude jao tegemiste julgestamiseks võib julgestaja paikneda ka valmis tehtud positsioonil. Sellises olukorras võiks julgestajal julgestuspo- sitsioonil olla: ●● valgustusraketid; ●● kaitselaengud ja signaalmiinid; ●● käsigranaadid; ●● binokkel ja öövaatlusseade; ●● häire andmise traat jaoülema positsioonini; ●● miinilõhkamise nöör (miin on paigutatud umbes 50-100 meetri kaugusele); ●● tulekaart. 31 2.2 kohaLUURE Kohaluurel selgitatakse, milline on teede olukord üksuse tegevusu- latuses. Samuti kui paks on lumi ning kui sügavuti on maa külmunud. See teave on vajalik meie üksuste tegevuse planeerimiseks, kuid sa- mas annab see informatsioon meile ettekujutuse, kuidas vastane võib erinevates maastikutingimustes tegutseda.
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
• 2– • 2– • 2– • 2– • 2+ • 4– • 4– • 4– • 8+ • 8+ • 4+ • 8+ 16 Joonis 2.1 Paarisaeru ja üksikaeru paadi läbilõige. 2.2 Paadi seadistamine. Paadi seadistamiseks on vajalikud järgmised vahendid: • 1 meetri pikkune nöör või lint; • 1,5 meetri pikkune puulatt; • Mõõdulint; • Kruvikeeraja; • Mutrivõtmete komplekt; • Puhastusvahendid. Oleks väga hea, kui need vahendid oleksid treeneril koos ühes kastis, et neid alati vajadusel võtta oleks. Treeneril, kes päevast-päeva noorsportlastega tegeleb, on seda varustust alati vaja. 17 Esimese asjana tuleb paadis seadistada siinid ja jalatoed
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
«Silmapilk alustage! Andke meile müsteerium, aga kohe!» kisendas rahvas. Ja kõigist häältest üle kuuldi Joannes de Molendino häält, mis tungis lärmist läbi nagu vilespill Nimes'i karnevalil. «Alustage silmapilk!» kiunus skolaar. «Maha Jupiter ja Bourboni kardinal!» üürgas Robin Poussepain ja ka teised skolaarid ülal aknalaual. «Andke moralitee!» kordas rahvahulk. «Silmapilk! Jalamaid! Komödiandid ja kardinal maha ja nöör kaela!» 1 0 Vaene ehmunud ja nõutu Jupiter kahvatas oma punase mingi all, laskis välgu maha kukkuda, võttis kätte oma mütsi, kummardus ja kogeles hirmust värisedes: «Tema eminents... suursaadikud... madam Flandria Marguerite... » Ta ei teadnud, mis öelda. Tõeliselt tundis ta hirmu, et teda üles puuakse, ja nimelt rahva poolt sellepärast, et ta rahvast oodata laseb, kardinali poolt sellepärast, et ta kardinali tulekut ei läbe oodata
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
annaabi.ee 
