Sulgpall (0)

TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM
Oliver Lopato
Sulgpall
referaat
Juhendaja : Priit Kuusk
Tartu 2012
SISUKORD
1. Ajalugu....................................................................................................................................3
1.1 Ajalugu Eestis.......................................................................................................................3
2. Mänguolemus..........................................................................................................................4
3. Huvitavaid fakte......................................................................................................................5
4. Kasutatud kirjandus.................................................................................................................6
1. Ajalugu
Sulgpallisarnaseid sportmänge on ajaloo vältel harrastatud Hiinas, Indias ja Kreekas. Tänapäeva sulgpall tekkis aga 1860. aastal Inglismaal. Esimest korda mängiti seda Beauforti hertsogi valdustes Gloucestershire's. Oma ingliskeelse nime 'badminton' sai ta hertsogi residentsi (Badminton House) järgi.
Rahvusvahelise Sulgpalliföderatsiooni (International Badminton Federation; IBF) asutasid 1934. aastal 9 riiki. Tänapäeval on IBF-il 147 liiget.
3. mail 1977 peeti Malmös esimesed maailmameistrivõistlused sulgpallis.
Olümpiaalaks sai sulgpall Barcelonas 1992. See on kaasa aidanud ala populaarsuse tõusule nii  Aasia  maades kui ka Suurbritannias ja Skandinaavias.
Suur osa tänapäeva tippsulgpallureid pärineb Ida-Aasiast, näiteks Indoneesiast, Hiinast ja Malaisiast.
1.1 Ajalugu Eestis
Esimese Eesti Vabariigi ajast on teada, et sulgpalli mängiti Tallinna Kommertskoolis, ilmselt siis kehalise kasvatuse tunnis. Mänguks vajalik varustus – reketid, pallid ja võrk – laenutati tolleaegsest Inglise saatkonnast. Esimesed Eesti Noorte Meistrivõistlused sulgpallis toimusid aastal 1968 Tallinnas, mängiti kolmes vanuseklassis. Läbi aegade on Eesti täiskasvanute meistrivõistlustelt enim medaleid võitnud Mare Pedanik (Reinberg) – 39, sh. 21 kuld -, 12 hõbe- ja 6 pronksmedalit. Enim meistritiitleid on Reet Valgmaal – 30 (medaleid kokku 34). Meestest on enim medaleid võitnud juba meie juurest lahkunud Jaak Nuuter – 33, sh. 14 kuld-, 7 hõbe- ja 12 pronksmedalit. Sulgpalli olümpiadebüüdil 1992. aastal Barcelonas mängis USA võistkonnas väliseestlane Cris Jõgis, kes on mitmekordne USA sulgpallimeister.
Maailmasõdadevahelisel ajal mängiti sulgpalli Tallinna Kommertskoolis. Mänguks vajalik varustus – reketid, pallid ja võrk – laenutati Inglise saatkonnast.
1964. aastal asutati Eesti NSV Sulgpalliföderatsioon, mis reorganiseeriti Eesti Sulgpalliföderatsiooniks 25. oktoobril 1989.
Nii Rahvusvahelise Sulgpalliföderatsiooni (IBF) kui ka Euroopa Sulgpalli Liidu (EBU) liige on Eesti Sulgpalliföderatsioon aastast 1992.
2. Mänguolemus
Sulgpalli mängitakse üks ühe või kaks kahe vastu (üksik- või paarismäng) väljakul pikkusega 13,41 m ja laiusega 5,18 m (üksikmängus) või 6,1 m (paarismängus), mis on jagatud keskelt 1,55 m kõrguse võrguga kaheks. Mängijad löövad reketitega sulgpalli edasi-tagasi üle võrgu ja püüavad sundida vastast eksima (lööma palli võrku, väljakupiiridest välja või laskma selle oma väljakupoolele maha kukkuda ). Punkti võivad võita mõlemad pooled(nagu võrkpallis peale selle viimaseid reeglimuudatusi). Kui servinud pool eksib , läheb servimisõigus üle vastaspoolele, kui eksib aga servi vastuvõttev pool, võib servija jätkata servimist.
Baylori Ülikooli (USA) Kehakultuuriteaduskonnas (1990-ndatel) läbi viidud uuringute kohaselt kestab kolmegeimiline mäng keskmiselt 45 minutit, millest pall on mängus 20 minutit. Selle aja jooksul teeb üks mängija oma liikumises vähemalt 350 üle 90-kraadist suunamuutust ja lööb palli umbes 400 korda. Umbes 150 neist löökidest on sooritatud nn. täisõlaga (kogu kerega). Normaalses konditsioonis mängijal võib pulls tõusta 72-lt löögilt 125-le südamelöögile minutis .
3. Huvitavaid fakte
Sulgpall on kiireim reketispordiala maailmas: palli kiirus võib ulatuda kuni 420 km/h.
Parimad sulgpallid tehakse hanede vasaku tiiva all kasvavatest sulgedest.
Kaks kõige tugevamat sulgpalliriiki on Hiina ja Indoneesia, kes on kahepeale kokku võitnud 70% kõigist IBF-i arvestatavatest võistlustest.
Ühe sulgpalli tegemiseks on vaja 16 sulge.
Sulgpall kaalub 4,74–5,50 grammi.
Tüüpilises kahegeimilises mängus jookseb sulgpallur ligikaudu 1,6–2 km.
Kasutatud kirjandus
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d0/Shuttlecocks_Yonex_Aerosensa_20.jpg
https://www.google.ee/search?q=badminton&hl=et&prmd=imvns&source=lnms&tbm=isch&ei=D9i8T7HcDNPm8QOMn_Rn&sa=X&oi=mode_link&ct=mode&cd=2&sqi=2&ved=0CEoQ_AUoAQ&biw=1920&bih=979
http://et.wikipedia.org/wiki/Sulgpall#Sulgpalli_ajalugu_Eestis