19. sajandi esimesel poolel kandsid setu mehed Haanja meistrite valmistatud viltkübaraid, hiljem poekaubana moodi tulnud pealt laieneva rummuga kaape. Talvel kanti nelja kõrvaga lontmütse. 19. sajandi algul kandsid mehed valgeid pikk-kuubi, mis olid kanditud seemisnahaga. 19. sajandi teisel poolel hakkas kergema kuue aset täitma põlvini ulatuv poolsärk, mis tehti mahamurtava kraega ja kaunistati musta sametäärisega. 19. teisel poolel kandsid nii setu mehed kui ka naised sukki, mis olid kootud vene moe järgi ilma kannata. Mehed kandsid põlvini ulatuvaid laia värvilised säärekirjaga sukki püksisäärte peal. Jalanõudeks olid pastlad, talvel viisud. 19. sajandi teisel poolel levisid Setu meestel vene kingseppade tehtud säärsaapad.
vene õppekeelega kooli õpilased. Vana vormi lubati edasi kanda, kuni see veel kandmiskõlblik oli. • • • • • Aravete koolilaste pildil, mis on tehtud 1960. aastate lõpul, näemegi teiste seas vaid paari uue vormiga tüdrukut. Nooremate klasside poisid käisid tollal tavaliselt lühikeste ülikonnariidest pükstega, mille all külma ilmaga kanti sukki. Nii poiste kui ka tüdrukute sukki hoidsid ülal pihikud – väiksed alussärgi peal kantavad vestid, mille allääres olid sukatripid. Vahel juhus, et tripp läks lahti ja sukad vajusid lonti. Lapsed kiusasid mõnikord üksteist, võttes teisel tripist kinni ja lastes sellega laksu vastu jalga. • • • 1974. aastal kooli läinud Anu kandis kooli minnes sellist koolivormi, oma kooliajal jõudis
-paberiga · Kuue avarat väljalõiget täitis särgi pitssaboo · Pehmed ja madalad patsi ja siidlehviga parukad. NAISTE MOOD · Sarnanesid mukitud nukkudega · Laiad rehvseelikud, algul ümmarguse, hiljem ovaalse kujuga · Taljest äärmiselt kokku nööritud korsett. · Materjalist eelistati pastelltoonides siidi hiinapärasus. · Kleidilt ei puudunud -lehvid -lilled -lindid · Kasutati palju pärleid ja vääriskive · Värvilisi sukki kaunistasid tikandid ja vahepitsid · SOENGUD -kõrgeks seatud traattoestiku ja jõhvpolsterduse abil. -spiraalselt keerduvad lokid -muudeti harva · Pesemine ja pesu vahetamine ei kuulunud tavade hulka. · Meigiti ja puudertati tugevasti ja kasutati tugevaid parfüüme
naiselikeks, naised aga hakkasid sarnanema mukitud nukkudega. Seltskonnadaamist sai omamoodi kunstiteos. Moodi läksid laiad rehvseelikud, algul ümmarguse, hiljem ovaalse kujuga. Seelikud muutusid nii laiaks, et daamid mahtusid uksest sisse vaid külg ees. Riidematerjalidest eelistati õrnades pastelltoonides siidi. Väga armastatud olid triibud ja lillemustrid. Lehvid, lilled ja lindid ei puudunud üheltki kleidilt. Ohtralt kasutati ka pärleid ja kalliskive. Värvilisi sukki kaunistasid tikandid ja vahepitsid. Traattoestiku ja jõhvpolsterduse abil kõrgeks seatud soenguid täiendati lintide ja sulgedega. Selliseid kunstipäraseid soenguid uuendati harva, ka pesemine ning sagedane pesu vahetamine ei kuulunud hea tooni juurde.Seeeest mingiti ja puuderdati hoolsasti ning Meeste kuubedel täideti puusakohad vaheriide, hobusejõhvi või paberiga, et saavutada naiste seelikuga harmoneeruvat siluetti. Kuue avarat Lehvivad allonparukad
või veeuputus". Moodi läksid laiad rehvseelikud. Algul ümmarguse, hiljem ovaalse kujuga. Seelikud läksid nii laiaks, et uksest sisse mahuti vaid külg ees. Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud korsett. Materjalist eelistati pastelltoonides siidi hiinapärasus. Armastatud olid triibud ja lillemustrid. Lehvid, lindid ja lilled ei puudunud üheltki kleidilt. Ohtralt kasutatid pärleid ja vääriskive. Värvilisi sukki kaunistasid tikandid ja vahepitsid. Soengud olid kõrgeks seatud traattoestiku ja jõhvpolsterduse abil. Spiraalselt keerduvad lokid. Soenguid täiendati sulgede ja lintide abil. Soenguid uuendati harva. Pesemine ja pesu vahetamine ei kuulunud tavade hulka. Meigiti ja puudertati tugevasti ja kasutati tugevaid parfüüme. Meeste kuubedel täideti puusakohad vaheriide, hobusejõhvi või paberiga, et saavutada naiste seelikugaharmoneeruvat siluetti.
19. sajandi keskpaiku oli Muhu rõivaste kaunistusele iseloomulik männamotiiviga geomeetriline ornament. Rinnaehteks, ühtlasi aga rõivaste kinnitusvahendiks olid metallist sõled ja preesid. Ülerõivasteks olid pikk-kuued ehk vammused ja kasukad. 1870. -1880. aastast alates asendab pikitriibuline punaseelik (siili) mustapõhjalist ümbrikut. Pikk särk asendub lühikese särgiga. Nii seelikus kui ka kogu Muhu tekstiilis hakkab domineerima punakasoranz põhitoon. Hakati kandma sukki, nahkrihmu, vattkampsunit ehk nipiga vatti ja heegeldatud liistikut ehk abuvesti. Pastelde asemel hakati kandma kingi ja sussi moodi riidest jalanõusid-pätte. Muhu pruut kandis 19. sajandi lõpuni ümbrikku, käiseid, Muhu vanimaid lipulisi ehk rõhudega pulmapõlli, harjutanu. SEELIK, SÄRK Varasemad ühevärvilised seelikud kujunesid 19. sajandi I poolel Muhus põikitriibulisteks. Hiljem tulid moodi pikitriibulised seelikud
Tavaliselt olid need tehtud pronksist (eriti sõled). Rahvariideid kanti kui mindi kirikusse peole, kiigele või pulmapeole. Kuna Eestis on mitmeid maakondi on ka rahvarõivad jaotatud maakondade kaupa ära. Saarde mees kandis kaapkübarat, pikka kuube ja säärsaapaid. Tõstamaa mees kandis vesti, vatti, kintspükse, säärepaelu ja viiske. Põhja-Eesti mees kandis nokkmütsi ehk venemütsi, saterkuuba ja säärsaapaid. Jämaja mees kandis sukkmütsi, vatti, sukki ja viiske. Virumaa naine kandis pottmütsi, õlaräti ning kaapkleiti. Kadrina naine kandis tanu käiseid ning põlle. Emmaste pruut kandis seppelit, rõhke ning põlle. Tori naine kandis kabimütsi, lahkkraed, silmadega preesi, sessidega kampsunit ja põlle. Setu naine kandis peavööd pealinikut, kuhiksõlge ja sukmani. Ja Halliste neiu kandis peapaela, krõlle, vööd, puusapõlle ja vaipseelikut. Eesti rahvarõivad
Lossis oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, rääkimata teenindavast personalist. Igal õukondlasel olid ju veel teenrid ja teenijannad; lisaks veel 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit jpt. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid, said kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada, sukki aidata jalga tõmmata jms. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt. Kui sind polnud õukonnas, ei olnud sind olemaski. Kuningas armastas meeletult toredust ja luksust. Seetõttu andis ta tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele, maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke ja muusikuid. Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed, seati sisse raamatukogusid. Kuningas toetas Prantsuse Akadeemiat ja tegi palju kauni
Selleks kooti need nii avarad, et ümber jalasääre saaks mähkida ribarätid. See komme oli üks paljudest eesti rahvakultuuri nähtustest, mis püsis kõige kauem Mulgimaal Helmes, Paistus ja Tarvastus. Tarvastust nagu Hallistestki on teateid, et seal kantud pajukoorest viiske iga päev. Jõukamad tegid peenikesed kirikupastlad mustast parknahast ja need olid varbapealse punase nööriga ehk teraskandiga ninaõmblusel. Kuni 19. sajandi lõpuni kanti pasteldega pidulikul puhul sokke ja sukki. Pastlanöörid olid valged linased. Pidulike pastelde paelu pesti ja pleegitati. 19. sajandi lõpul tulid tarvitusele ka poest ostetud või nahast lõigatud rihmad. Tarvastu naise rõivaid ehtisid preesid, keskmise suurusega kuhiksõled, kodaratega rahad ja mitmesugused klaashelmed. Püstkrae kinnitamiseks kasutati preesi või väikest vitssõlge meenutavat kuhiksõlge ja suurema rinnaehtena preesi või kuhiksõlge rinnalõhandiku kinnitiks. Kanti ka mitmesuguseid sõrmuseid.
kuhu kolis 1682. aastal ta kogu õukonnaga ning kuhu kuningad ja õukond jäid enam kui 100-ks aastaks, eemaldudes nii oma pealinnast ja rahvast. Versaille' lossi ehitati 20 aastat. Lossis oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase. Õukonda kuulunud aadlikud said tavaliselt kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sukki aidata jalga tõmmata jms. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt. Kui sind polnud õukonnas, ei olnud sind olemaski. Versaille' õukond andis tooni terves Euroopas.
Viies tase Naiste riietus Moodi läksid laiad rehvseelikud. Algul ümmarguse, hiljem ovaalse kujuga. Seelikud läksid nii laiaks, et uksest sisse mahuti vaid külg ees. Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud korsett. Armastatud olid triibud ja lillemustrid. Lehvid, lindid ja lilled ei puudunud üheltki kleidilt. Ohtralt kasutatid pärleid ja vääriskive. Värvilisi sukki kaunistasid tikandid ja vahepitsid. Pilte... Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Pilte... Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
Versailles Versailles Versaille´ õukond Kuningale ei meeldinud Pariisis. Seetõttu lasi ta ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uue lossi, kuhu kolis kogu oma õukonnaga. Lossis, mis Versailles'sse ehitati oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, rääkimata teenindavast personalist. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada ning sukki aidata jalga tõmmata. Versailles`õukond Versaille' õukond andis tooni terves Euroopas. Prantsuse keel muutus seltskondliku ja diplomaatilise suhtlemise keeleks. LouisXIV toetas Prantsuse Akadeemiat ja tegi palju kauni prantsuse keele toetuseks. Õukond aga andis tooni ka pahelisuse ja kombelõtvusega. Selellajal, kui õukond kulutas raha ja lõbutses oli riigiametnike mureks raha hankimine õukonnale ning riigi üha suurenevate vajaduste katteks.
hulk teenindavat personali. Lisaks oli igal õukondlasel oma teenijad ja teenijannad. Veel elasid lossis ka 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat ja 74 preestrit. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid, said kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada või aidata sukki jalga tõmmata. Elu uhkes Versailles’s oli väga kirev. Tihti toimusid seal peod, ballid ja teatrietendused, kuhu olid kutsutud kallite rõivastega mehed, keda kaunistasid veel suled ning naised, kes kantsid kõrgeid soenguid, mida kaunistasid kalliskivid või briljantniidid. Kõige selle suursuguse kauniduse taga pesitses aga suurel hulgal räpakust, sest kõrgseltskond pesi ennast harva. Kasutati ohtralt lõhnaõlisid, nägu puuderdati ja pika elevandiluust kepikesega sügati pead, et
trkk. Pipi elab tavalises Rootsi vikelinnas Segasumma suvilas. Ta elab ksinda, ilma hegi tisksvanuta. Tema isa on Eefraim Pikksukk, neegrite kuningas Kurrunurruvutisaarel. Pipi ema on surnud. Ise tleb Pipi selle kohta: "Minu isa on neegrikuningas ja ema on ingel taevas, mitte igal lapsel ei ole niisugusi vanemaid". Pipi on silmatorkava vlimusega. Tema juuksed on seotud kahte patsi nii tugevasti, et need hoiduvad peast eemale. Tema ngu on tedretppe tis. Jalas kannab ta eri vrvi sukki ja tema kingad on mitu numbrit suuremad kui vaja. Kingad ostis Pipile tema isa, jttes ruumi kasvamise jaoks. Sama omaprane on Pipi kitumine. Ta ei ki koolis ja on selleprast peaaegu kirjaoskamatu. Kigiga suhtleb ta vga familiaarselt ja seda vtavad teised vahel solvanguna, ehkki Pipi ise oma familiaarsusega kedagi solvata ei soovi. Tnaval knnib ta vahel tagurpidi, sest ei viitsi mber prata, aga sama hsti vib ta kte peal kndida. Alailma jutustab ta teistele luiskelugusid,
pidupäevadel, taldrikuid asendasid suured leivaviilud, söödi näppudega ja näppe ning suud pühiti laudlinasse, midagi imelikku polnud ka selles, kui nina sinna nuusati. Sellel ajal kulus kangast riiete valmistamiseks mitu korda rohkem. Riided olid mitmesuguste kaunistustega, maani ulatuvad ja laiad. Meeste kuubedel olid omapärased käised; need olid laiad, mõnikord puhvitud või siis varruka otstest laienevate varrukatega. Mehed kandsid pikki sukki ja põlvpükse. Kaasavõetud pudi-padi asjakesi kanti nahkkukrus, sest taskuid veel ei tuntud. Mehed hakkasid kandma hästi pikkade ninadega kingasid. Kinga nina pikkus sõltus kandja jõukusest. Mõnel mehel olid kinganinad nii pikad, et neid kinnitati nöörikesega riiete külge, sest muidu oli võimatu kõndida. Tänavatel käidi kas paljajalu või puukingades. Linnaelu juhtis raad, turuplatsil asus raekoda, kus töötas ja tegutses raad. Nad otsustasid kõiki asju, mis puudutasid linnaelu
ta rebenemis- ja hõõrumiskindel. Polüester leiutati? Küllastumata polüester (UPR) ehk klaaskiudude valmistamiseks kasutatav materjal on patendeeritud John Rex Whinfieldi ja James Tennant Dicksoni poolt aastal 1942. Polüestri kasutamine? Sellest tehakse kergesti hooldatavaid triiksärke, pluuse, vabaajarõivaid, kunstkarusnahku ning tepitud jakkide ja tekkide täitematerjale,vatiine, kardinamaterjale, sukki-sokke, aluspesu, õmblusniite jne. Polüesterkiude segatakse kostüümide, ülikondade ja kleitide kangastesse, enamasti villa, viskoosi või modaaliga. Puuvillane või linane + polüesterkiud = kergemini hooldatavam ja vähem kortsuv (selleks piisab vähemast kui 50%-lisest polüesterkiusisaldusest) Ka pealisriiete kangastesse segatakse tihti polüesterkiude. Peenvill + polüesterkiud = toode on 20-30% kergem kui täisvillane ja kulumiskindlam
Lossis oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, rääkimata teenindavast personalist. Igal õukondlasel olid ju veel teenrid ja teenijannad; lisaks veel 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit jpt. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid, said kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada, sukki aidata jalga tõmmata jms. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt. Kui sind polnud õukonnas, ei olnud sind olemaski. Kuningas armastas meeletult toredust ja luksust. Seetõttu andis ta tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele, maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke ja muusikuid. Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed, seati sisse raamatukogusid. Kuningas toetas Prantsuse Akadeemiat ja tegi palju kauni prantsuse keele toetuseks; keele reeglistamine viis
aegadele minnakse välismaale kas õppima või paremat tööturgu otsima, eriti halval juhul põgenetakse ka sõjaliste konfliktide eest. Kõiki neid põhjuseid ühendab aga vajadus uueks alguseks, võimalus muuta halb heaks ning luua eluks paremad tingimused. "Detsembrikuumuses" pole Anna ja Taneli näol tegu pelgalt lapseliku vaimustusega vaid tõsiseltvõetava unistuse ja sooviga põgeneda raskuste ning rahapuuduse eest ja minna Pariisi. Kapriisne Anna kaebab, et tal pole isegi tervet paari sukki jalga panna ning ka ohvitseride balli jaoks on vaja ilusat kleiti, samal ajal kui Tanel katsub säilitada kainemat mõistust ning leppida olukorraga, ise aga samuti salamisi mõeldes elule mujal, kus ta saaks rakendada ka enne sõda omandatud arhitektiameti haridust. Kiputakse arvama, et lihtsam on alustada puhtalt lehelt selle asemel, et katsuda parandada seda, mis on. Ei ole raske panna end Taneli ja Anna olukorda, kellele
Ka tekstiilitööstuses kasutatakse polümeere. Polüester on sünteetiline kiud, mida toodetakse kõige rohkem. Polüester allub halvasti värvimisele ja on keemilistele ainetele vastupidav. Polüester talub väga hästi päikesevalgust, sellepärast valmistatakse sellest kiust kardinaid. Sellest tehakse kergesti hooldatavaid triiksärke, pluuse, vabaajarõivaid, kunstkarusnahku ning tepitud jakkide ja tekkide täitematerjale,vatiine, kardinamaterjale, sukki-sokke, aluspesu, õmblusniite jne. Polüamiidi nimetatakse ka nailoniks või kaproniks. Värvuseks on valge. Selles plastis on optimaalselt kombineeritud mehaaniline tugevus, jäikus, sitkus, löögitugevus ja kuumuskindlus. Looduslikud polüamiidid on valgud, siid, vill. Nad on kemikaalide ja lahustikindlad (v.a fenoolidele) ning vett imavad. Polüamiide kasutatakse tekstiilitööstuses, survevalutoodetes nagu ajamid, laagrid, hammasrattad, tullikud
Minu arvates on hea, et juba keskajal olid elementaarsed viisakusereeglid paigas. Keskaeg on mõjutanud ka minu riietust. Muidugi erineb keskaja riietus meie tänapäeva riietusest. Sellel ajal kulus kagast riiete valmistamiseks mitu korda rohkem. Naised kandsid iga päev kleite. Tänapäeval kantakse ka siiski kleite, aga jällegi rohkem pidulike ürituste puhul, kui minnakse kuskile välja. Arvan, et minu riietusstiili on siiski mõjutanud keskaja meeste mood. Mehed kandisd pikki sukki ja põlvpükse. Mulle isiklikult meeldib väga pükse kanda, sest need on väga mugavad ja ei pea muretsema, et riie läheks kortsu. Meeste pintsakutel olid omapärased käised- need olid puhvitud. Mina isiklikult kannan selliseid pluuse, millel on puhvitud käised. Mehed hakkasid sellel perioodil kandma hästi pikkade ninadega kingasid. Kinga nina pikkus sõltus kandja jõukusest. Praegu tänaval ringi käies võime näha igal teisel mehel sarnaseid pikaninaga kingasid
LM31 Juhendaja: Lia Padu Paide 2009 Desinfitseeriv: Apesin Desinfektions- Spray Desinfitseeriv vahend pihustiga Kasutuskohad: Seadmete, mööbli ja pindade desinfitseerimiseks kliinikutes ja arstiruumides. Desinfitseerida võib nt madratseid, voodeid, transpordikärusid, instrumentide aluseid, vannimatte ja reste, prügiämbreid, tualettpotiprillaude, käsipuid, ukselinke, mööbli- ja tööpindu, jalatseid, sukki jne ning kõiki raskesti juurdepääsetavaid kohti. Mitte kasutada alkoholitundlikel materjalidel (nt pleksiklaas). Omadused: Kiiretoimeline pindade desinfitseerimisvahend. Bakteritsiidne, fungitsiidne, viirustevastane (kaasa arvatud B-hepatiit, AIDS). Värvitu, meeldiva lõhnaga, väga nahasõbralik. Sobib ka operatsiooniruumis kantavate jalanõude desinfitseerimiseks. Kloori-, aldehüüdi- ja fenoolivaba. Kontrollitud ja hinnatud DGHM nimekirja
tüüpilised külg- ja pealtvaates õied. Vanimad Põhja-Eesti lillkirjad tikiti siidile siidniidiga, lisamaterjaliks kard. Tikiti peamiselt madal- ja mähkpistet, harvem varspistet kasutades. Palju esines pistete kombinatsioone. (Kivilo, lk 8) Saaremaa läänepoolses osas tikiti lillkirjalisi tanusid. Lillkirja ainestikuks on kellukad, roosid, nelgid, lehed jm. Värvuselt on Saaremaa tikandid küllaltki eredad. Varasemal ajal tikiti Muhus särke, tanusid, põllesid, seelikuid, hiljem ka sukki, kindaid, pätte, vaipu ja lahttaskuid. 20.saj algul tikiti rahvarõivaid eriti rikkalikult- peaehetest kuni jalatsiteni. Muhu tikandid erinevad tunduvalt mandri ja teiste saarte tikandeist nii ornamendi kui ka värvuse poolest. Muhu kirjades on taimed võrdlemisi loomulikud ja looduslähedased. 20.saj teisel aastakümnel tikiti nn. roositud vaipu, mille kirjades olid suureõieliste lillede, lehtede, okste ja viljade kimbud.
mõlema pikkus võis olla põlvini. Keebid ja mantlid olid kas karusnahkse voodri või kandiga. Jalatsid. Kõige rohkem kanti sääremarja keskkohani ulatuvaid lehterservadega saapaid. Saapa lehterservad olid alla pööratud ja kaunistatud pitside, batisti või sulgedega. Saabaste küljes olid kannused. Kingad olid kõrge kontsaga, neid kaunistati suurte paeltest rosettidega. Kanti värvilisi, eriti siniseid ja punaseid sukki. Aluspesu oli avar, rikkalikult kroogitud ning paistis rõivaste lõhikutest. Pesu oli õhukesest riidest ja väga hinnaline, kuid sageli oli see määrdunud ja räpane. Inglise kuningal Charles II l olevat olnud vaid 2 taskurätti ja 3 särki. Krae ja kätised olid kohustuslikud lisandid. Tavaliselt olid need valged. Krae oli lamav, suur ja pitsidega äärestatud või üleni pitsist, samasugused olid kätised. Krae
Särgi kaelus oli kroogitud. Selle peal kanti pahkluudeni ulatuvat alustuunikat. Alustuunika peal kanti lühikest, vööga kokkutõmmatavat tuunikat, millel oli eraldilõigatud lai seelikuosa. See oli pihaosa külge eraldi kroogitud. Et oleks mugavam ratsutada, olid küljed sageli lahti jäetud. Nimetati seda bliaut' iks. Varrukad olid pikad ja alt laienevad. Kaunistused olid kaeluse ääres, varrukasuudel ja allääres. Bliaut juurde kanti kitsaid, paeltega vöö külge seotud püks-sukki Ülerõivaid oli kahte liiki: mantoo -kolmveerandringi kujuline kaelaavaga keep või peleriiniga kapuuts. Kapuutsi saba võis ulatuda kuni vööni. Ülerõivad olid tavaliselt villased, teist värvi või karusnahast voodriga, vahel aga kalliste kantidega töödeldud Peakatetest kandsid mehed peale kapuutsi ka alt laienevat koonilist peakatet, mille ülemises osas oli näoava, laiem osa moodustas krae ja võis ulatuda kuni küünarnukkideni
Vaene Liisa Liisa talutüdruk, ta isa oli väga töökas tegi talus kõik, mis vaja, et peret üleval pidada. Kuid ühel päeval Liisa isa suri, neid tabas vaesus, sest keegi sulastest ei teinud oma tööd korralikult kui ülevaatajat ei olnud, maa ei kandnud vilja ja Liisa ema nuttis päevast päeva. Liisa ja ta ema ainukeseks väljapääsuks oli sukki kududa ja lilli müüa. Sestap läkski Liisa ühel hommikul Moskvasse, et lillede pealt pisut raha teenida. Moskvas kohtas ta aga noormeest, kes oli aadlisoost ning pakkus Liisa ilu ja neitsilikkust märgates Liisale lillede eest ühe rubla, ent Liisa ei võinud seda vastu võtta ning küsis ikka viit kopikat. Noormees andis küsitud raha ja alustas Liisaga vaikset juttu, ta küsis kus Liisa elab ning palus, et Liisa ei müüks oma lilli kellelegi teisele vaid talle
19. sajandi keskpaiku oli Muhu rõivaste kaunistusele iseloomulik männamotiiviga geomeetriline ornament. Rinnaehteks, ühtlasi aga rõivaste kinnitusvahendiks olid metallist sõled ja preesid. Ülerõivasteks olid pikk-kuued ehk vammused ja kasukad. 1870. -1880. aastast alates asendab pikitriibuline punaseelik( siilik) mustapõhjalist ümbrikut. Pikk särk asendub lühikese särgiga. Nii seelikus kui ka kogu Muhu tekstiilis hakkab domineerima punakasoranz põhitoon. Hakati kandma sukki, nahkrihmu, vattkampsunit ehk nipiga vatti ja heegeldatud liistikut ehk abuvesti. Pastelde asemel hakati kandma kingi ja sussi moodi riidest jalanõusid-pätte. Muhu pruut kandis 19. sajandi lõpuni ümbrikku, käiseid, Muhu vanimaid lipulisi ehk rõhudega pulmapõlli, harjutanu. - Selgita mõisted ai - seeliku äärispael pätid - riidest suss vatt - lühike meestekuub kapetad - mustriga villased põlvikud - Mis on ornament, missugused neid kasutati Muhu rahvarõivastel ?
Siledal kiul on jahutav omadus, seetõttu kasutatakse polüestrit nii soojade kampsunite kui lahedate suverõivaste valmistamiseks. Polüestrit sisaldav kangas on elastne, vähekortsuv ja kergesti hooldatav, samuti on ta rebenemis- ja hõõrumiskindel. Polüestermikrokiudu kasutatakse kõigis tekstiiliharudes. Sellest tehakse kergesti hooldatavaid triiksärke, pluuse, vaba aja rõivaid, kunstkarusnahku, tepitud jakkide ja tekkide täitematerjale, vatiine, kardinamaterjale, sukki-sokke, aluspesu jne. Väga palju erinevaid sorte, näiteks fliis on kahelt poolt tugevalt karustatud polüestrist trikotaažkudum. Joonis 1. Polüestrist fliisjakk. 3 1.2 Polüestri kasutamine Sellest tehakse kergesti hooldatavaid triiksärke, pluuse, vabaajarõivaid, kunstkarusnahku ning tepitud jakkide ja tekkide täitematerjale, vatiine, kardinamaterjale, sukki-sokke, aluspesu, õmblusniite jne.
3. Humanism Suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnata niivõrd päritolu kui isilike omaduste järgi (tarkus, ilus jms). Ideaalis polnud enam liha suretav munk, vaid ennast iseseisvalt ja edukalt teostav üksikisik. Kehtis isikuvabadus, asjad ja teod hakkasid kaotama sümboolset tähendust. 4. Eneseteadvus 5. Renessanslik moraal Ihulikkuse hindamine (riietus rõhutab vorme ja jäsemeid, nt mehed võisid kanda erivärvi sukki). Kehaliste ja meeleliste naudingute õigeks pidamine. 3. Kes on Medicid? Mis on nende roll renessanslikus kunstis? Medicid olid pangandusega rikastunud perekond. Sellest suguvõsast on pärit 3 paavsti, kaks Prantsusmaa kuningannat ja muud väga tähtsad isikud. See perekond toetas kunsti, kirjandust ja filosoofiat. 4. Mis on kuldlõige? Kuidas on see seotud kunstiga? Kuldlõige tähendab lõigu sellist jaotamist kaheks osaks nii, et suurem osa suhtuks
MOOD mehed muutusid naiselikeks, naised aga hakkasid sarnanema mukitud nukkudega. Moodi läksid laiad rehvseelikud, algul ümmarguse, hiljem ovaalse kujuga. Seelikud muutusid nii laiaks, et daamid mahtusid uksest sisse vaid külg ees. Riidematerjalidest eelistati õrnades patelltoonides siidi. Väga armastatud olid triibud ja lillemustrid. Lehvid, lilled ja lindid ei puudunud üheltki kleidilt. Ohtralt kasutati ka pärleid ja kalliskive. Värvilisi sukki kaunistasid tikandid ja vahepitsid. Traattoestiku ja jõhvpolsterduse abil kõrgeks seatud soenguid täiendati lintide ja sulgedega. Selliseid kunstipäraseid soenguid uuendati harva, ka pesemine ning sagedane pesu vahetamine ei kuulunud hea tooni juurde. See-eest mingiti ja puuderdati hoolsasti ning tarvitati tugevaid lõhnaõlisid. Meeste kuubedel täideti puusakohad vaheriide, hobusejõhvi või paberiga, et saavutada naiste seelikuga harmoneeruvat siluetti. Kuue avarat väljalõiget täitis
puhvitud seelikuosaga. Moodi läksid laiad rehvseelikud, algul ümmarguse, hiljem ovaalse kujuga. Seelikud muutusid nii laiaks, et daamid mahtusid uksest sisse vaid külg ees. Riidematerjalidest eelistati õrnades patelltoonides siidi. Väga armastatud olid triibud ja lillemustrid. Lehvid, lilled ja lindid ei puudunud üheltki kleidilt. Ohtralt kasutati ka pärleid ja kalliskive. Värvilisi sukki kaunistasid tikandid ja vahepitsid. Traattoestiku ja jõhvpolsterduse abil kõrgeks seatud soenguid täiendati lintide ja sulgedega. Selliseid kunstipäraseid soenguid uuendati harva, ka pesemine ning sagedane pesu vahetamine ei kuulunud hea tooni juurde. See-eest mingiti ja puuderdati hoolsasti ning tarvitati tugevaid lõhnaõlisid. Meeste kuubedel täideti puusakohad vaheriide, hobusejõhvi või paberiga, et saavutada naiste
vastavalt eeskirjadele (töökorraldusreeglid, töötervishoiu- ja tööohutusejuhend, üldised tuleohutusnõuded, esmaabijuhend). Vajadusel pöördun turvateenistuse, kiirabi või esmaabi anda oskava töötaja poole 112- PÄÄSTEAMET TÖÖRIIETUS JA VÄLJANÄGEMINE! EI!EI!EI! Ei! Ei! Ei! Ei! Väljanägemine!!! Naisteenindajana kannan alati oma puhast riietust koos rinnasildiga, hoolitsetud puhtaid kingi ning nahavärvi sukkpükse või sukki. Minu juuksed on tagasihoidlikku soengusse seatud, make-up ja parfüüm on märkamatu ja loomulik ning ma pole ehetega liialdanud. Mul ei ole tattoosid ega kaunistusi katmata kehaosadel Meesteenindajana kannan alati oma puhast riietust koos rinnasildiga, hoolitsetud puhtaid kingi ning tumedaid sokke. Minu habe on alati aetud, juuksed kenas meestesoengus, ei kanna üleliigseid aksessuaare ning minu parfüüm on pigem aimatav. Mul ei ole tattoosid ega kaunistusi katmata kehaosadel
1916. aastal, kui Salvador koos kohaliku kunstniku Ramon Pichot’ga suvepuhkust veetis, avastas ta enda jaoks moodsa kunsti. Järgmisel aastal korraldas Dalí isa poja söejoonistustest koduse näituse. Esimene avalik näitus toimus 1919. aastal Figuerese teatris. 1922. aastal kolis Salvador Madridi ja asus õppima kaunite kunstide koolis nimega Academia de San Fernando. Juba siis äratas Dalí tähelepanu ekstsentriku ja dändina. Tal olid pikad juuksed ja põskhabe, ta kandis mantleid, sukki ja põlvpükse, püüdes järele aimata19. sajandi inglise esteete. Kõige enam pälvisid kaasõpilaste seas tähelepanu Dalí kubismist inspireeritud maalid, kuid tol ajal jäi see teema tema jaoks segaseks, sest Madridis ei tegutsenud ühtegi seda stiili viljelevat kunstnikku ja seetõttu hakkas ta eksperimenteerima dadaismiga. Dadaism mõjutaski Dalí loomingut kogu elu. 1926. aastal külastas Dalí esmakordselt Pariisi ning kohtus Pablo Picassoga, keda ta jumaldas
õukondlase, rääkimata teenindavast personalist. Igal õukondlasel aga olid veel teenrid ja teenijannad. Lisaks oli veel lossis 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid, said kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada ning sukki aidata jalga tõmmata. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt. Väidetavalt arvati isegi nii, et kui sind polnud õukonnas, siis ei olnud sind olemaski. Versaille' õukond andis tooni terves Euroopas. Prantsuse keel muutus seltskondliku ja diplomaatilise suhtlemise keeleks. Prantsusmaa dikteeris moodi ja kokakunsti leiutati jäätis, hakati valmistama sampanjat. Aga õukond andis tooni ka pahelisuse ja kombelõtvusega. Kuningas ise pidas paljusid ametlikke armukesi;
riie. Põltsamaa ümbruses tuntakse seda aga väga hästi. Rüüd oli takusest riidest käiste ja kraega mantel, üleriie. Seda kandsid suvel sulased ja enamasti karjased. Rüüd ja murumüts olid karjase harilikud riided. Varasem rättide ja sääremähistega jalgade ja säärte katmise viis püsis 19. sajandil nii naiste kui meeste töörõivastuses. Üldiselt kandsid naised 19. sajandil pidurõivastusega pikki villaseid sukki, mis olid harilikult valged ja mõnikord kaunistatud koekirjaga. Suvesukki kooti ka helevalgeks pleegitatud linasest lõngast. Vana tava järgi peeti ilusaks jämedate säärtega naisi. Jalatsiteks olid tööl paju- või pärnakoorest viisud ja pastlad. Viiskusid kanti suvel iga päev töö juures. 3 Vanarahva toit Vanarahvas sõi tavaliselt põllult saadud toitu ehk kartult, porgandeid, kapsast
Kuid siis ei saanud muidugi kindel olla, kas ülikond just viimast buenos Airese või Londni snitti järgib. Anglofiilsus oli moes. Moodi hakkasid senisest üha enam mõjutama kino ja ajakirjandus, mis vahendasid küllalt operatiivselt nii Pariisi, Londoni kui New Yorgi moeuudiseid. 1920ndail hülgasid naised korseti ja riietasid end vabalt langevasse, alla viidud vöökohaga särkkleiti. Moekas oli olla nooruslik ja sportlik, kanda poisipead, pottkübarat ja kunstsiidist sukki. 1930ndail tuli krsett varasemast leebemal kujul tagasi, kübarad mitmekesistusid, moodi tulid laiad pikad püksid. Toidusedel muutus senisest mitmekesisemaks. Rohkem hakati tarbima piimatooteid, värsket liha ning aeg-ja puuvilju.Suuresti tänu maanaiste seltside tegevusele levis kompottide, mooside ja mahlade, samuti salatite ning magustoitude valmistamise oskus, tänu hakklihamasinale võisid perenaised lauale tuua kotlette ja pasteeti
· Jalgu on soovitatav iga päev jaheda dusi all jahutada, suunates dusijoa jalgadele alt üles. Ravivõimalused Millised ravisukad valida? Ravisukad, -põlvikud ja -sukkpüksid vähendavad ja leevendavad jalavaevusi. Kompressioonsukatooted, mis vähendavad verepaisu veenides, mõjuvad leevendavalt tursete ja jalgade valulikkuse korral ning parandavad oluliselt jalgade vereringet. Vastavalt surveastmele eristatakse profülaktilisi sukki (näiteks Gilofa, Scudotex, Scudovaris jt) ja meditsiinilisi ravisukki (näiteks Memory, Lastofa, Max jt). Meditsiinilised ravisukkpüksid, sukad ja põlvikud jaotatakse kompressiooniklassideks (ELi standard, on kvaliteetsel sukal pakendile märgitud). Meditsiinilised sukad parandavad venoosset hemodünaamikat ja vähendavad veenilaienditest põhjustatud vaevuste teket. Reisipõlvikud (alates 70 den) ...on mõeldud inimestele, kes oma töö või elustiili tõttu
· Colbert korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilismi vaimus. See tähendas osta võimalikult vähe kaupu sisse ja müüa võimalikult palju saadusi välismaale. · Colbert'i seisukoht oli: selleks, et vähendada kaupade sissevedu, tuleb neid ise toota. Colbert'i algatusel asutati riiklikke manufaktuure, mis pidid tootma kaupu, mida seni välismaalt sisse veeti. · Veneetsia eeskujul toodeti peegleid ja pitse · Inglismaa eeskujul sukki. · Hollandlastelt õpiti, kuidas toota kalevit · Saksamaalt, kuidas valmistada vask- ja raudesemeid. Õpetajateks kutsus Colbert välismaa meistreid. Louis XIV-le meeldis sõdida, tema peetud sõjad nõudsid palju raha. Riigikassa täitmiseks ei põlatud müüa aadlitiitleid või
Järsku meenus mulle film ,,Detsembrikuumus", film mis annab suurepärase ülevaate meie esivanemate raskest elust. On 1924. aasta 29. november. Äsja on lõppenud ,,149 suurprotsess" ning kommunistlik terrorioht on näiliselt möödas. Eesti Vabariik on süvenenud oma igapäevaellu. Noor abielupaar Tanel ja Anna Rõuk üritavad toime tulla Eesti sõjaväelase ning sidekeskuse töötaja kasina sissetulekuga. Naine on rahulolematu-- paarigi terveid sukki pole enam jalga panna. Ja õhtul on ohvitseride ball, mille peamiseks kõneaineks kujunevad taaskord edasi lükatud palgapäev ning kuuldused kavandatavast riigipöördest. Samal ajal kui Eesti kõrgem ohvitserkond lõbutseb, rivistatakse piiri taga mehi, erinevates paikades üle Tallinna varjavad end mässulised ning lihtrahva hulgas töötavad agitaatorid. Ja Kominterni juht Zinovjev on saabunud Leningradi, et ürituse niiditõmbajatele alustamiseks signaal anda. Eesti Vabariigi
Lehvivad allonparukad asendusid pehmema ja madalama parukaga. Kuklasse seoti lai siidlint. Soenguid kattis paks puudrikiht. Kingakontsad läksid madalamaks ja seda ehtis nüüd pannal naised: Moodi läksid laiad rehvseelikud, algul ümmarguse, hiljem ovaalse kujuga. Riidematerjalidest eelistati õrnades patelltoonides siidi. Väga armastatud olid triibud ja lillemustrid. Lehvid, lilled ja lindid ei puudunud üheltki kleidilt. Ohtralt kasutati ka pärleid ja kalliskive. Värvilisi sukki kaunistasid tikandid ja vahepitsid. Traattoestiku ja jõhvpolsterduse abil kõrgeks seatud soenguid täiendati lintide ja sulgedega. Selliseid kunstipäraseid soenguid uuendati harva, ka pesemine ning sagedane pesu vahetamine ei kuulunud hea tooni juurde. Seeeest mingiti ja puuderdati hoolsasti ning tarvitati tugevaid lõhnaõlisid. V Täida tabel! kunstniku nimi maalimislaad teemad e süzee, ainestik
Rüü oli valgest linasest riidest suvine ülerõivas, mis tegumoelt vastas pikk-kuubedele. Kasukas. Viljandi kasukas tehti pargitud lambanahast, puusadega ja kaunistati liignahkadega õmblustel ning äärtel. Käigu- või pidukasukas oli sõidukasukast veidi lühem, enamasti üht mõõtu pikk-kuuega. Naistel jäi seeliku äär kasuka alt tavaliselt paistma, seelik pidigi näha olema. Sukad. Viljandi naised kandsid 19. sajandil pidurõivastega pikki, enamasti villaseid sukki. Põhjapoolsetes valdades neid roositi ehk valgetele villastele sukkadele kooti madalpistet jäljendades punased-sinised või punased-rohelised kirjad, mis katsid labajalga ning sukasääre mõlemat poolt poole sääre kõrguseni. Kindad. Viljandi naised kandsid nii roositud kindaid kui ka kahelõngalisi kirikindaid, mis olid iseloomulikud eriti põhjapoolsetele valdadele. Need kooti tavaliselt sinise- ja valgekirjalised. Jalatsid
söödaks hein ja silo, põhk, männioksad jm. Emaslooma nimetatakse uteks, isaslooma - jääraks, kastreeritud looma - oinaks ja poegi - talledeks. Tallesid sünnib lambal harilikult 1 - 2.Kodulammas on väärtuslik villa-, liha- ja nahaloom. Nahast valmistatakse kasukaid, mütse, kraesid ja teisi karusnahkseid tooteid. Lambakasvatuse kõige tähtsam toodang on aga vill. Villast valmistatakse lõnga, lõngast kootakse villast riiet ja mitmesuguseid esemeid (kindaid, sukki - sokke, salle, kampsuneid jm.) Villast valmistatakse ka vilti, vildist aga viltjalatseid ja kübaraid. Lambavill on seni veel asendamatu tooraine, kuna pole leitud keemilist kiudainet, millest oleks võimalik valmistada viltesemeid.Hea lammas on kiire kasvu ja rikkaliku villaanniga. Ühelt lambalt võib aastas saada 2,5 - 3 kg villa. On olemas villalambaid, kes annavad rohkesti head peenikest villa. Nendest kõige rohkem
Seda võis kanda vaid täisealine roomlane. Tooga piiras liigutusi, kuid muutis kõnnaku pidulikuks. Toogat sai selga panna ainult teise inimese abiga, sest kõik riidevoldid pidid õigesti langema. Saamatult riietatu üle tänaval irvitati. Keisririigi ajal hakkasid paljud tänaval käima üksnes tuunika väel. Selline kommete langus ja häbi kutsus esile aristokraatide rahulolematuse. Tsirkusesse ja amfiteatrisse lubati tulla vaid toogas. Pükse ja sukki roomlased ei tundnud, kuid põhjapoolsetes provintsides hakati neid kandma - külm tegi roomlastele liiga. Kuna riietuses oli tegumood ühesuguselt lihtne, siis näitas kandja seisundit materjali hind. Tavaliselt valmistati riided villast. Villane riie imas hästi niiskust ja kaitses kandjat külmetamise eest. 1. sajandil võeti Roomas kasutusele kallis hiina siid. Kõige luksuslikum riietusese oli ülikallis purpurmantel. Jalas kanti sandaale, tänaval ka kingi ja saapaid.
Rindade alla viidud vöökohaga kleidid olid kontrastsetes toonides, mille all kanti valgest linasest tehtud alusrüüd. 15 sajandi lõpul lisandus kleidi ülaossa õmmeldud V-kujuline vahetükk. Varrukatel lõhed õlgadel ja künnarnuki kohal, taga kuni randmeni lõhik kuni randmeni. Nagu meestel nii ka naistel tõmmati pihk võimalikult kitsaks. Kleidid olid pikad ajani mil moodi tulid sukad. Oma jalgade esile toomiseks kaunistati sukki. Sukapaelad olid algul ainult praktilised, hiljem hakkas lisanduma dekoratiivseid elemente. 1468 aastal ilmus hispaania õukonnas esimest korda võruseelik, mis mujale levimisel hakkas laiust juurde võtma. Valmistati pajuvitstest, pilliroost või vaalaluudest. 15 sajandi lõpuks kaotasid nii meeste kui ka naiste riietused liialdatud vormid. Kangad renessaansi ajal olid uhkedja ekstravagansed. Imekaunid siid kangad, toodeti parimat brokaati, rasketd bütsantsi siidi, tafti ja sametit
Loomakasvatus- piimakari, seakasvatus ja kanaliha- munatoodang. Eestis on olnud vahepeal ka kolhoosid ja sovhoosid. Enamik põllumajanduse toodangust vajab enne tarbijani jõudmist töötlemist. Sellega tegeleb toiduainetööstus. Piimatööstus annab veerandi kogu toiduainetööstuse toodangust. Lihatööstus ja kalatööstus ning kondiitritööstus on samuti tähtsad. Metalli- ja masinatööstus Kergetööstusettevõtetes valmistatakse kangaid, pesu ja sukki-sokke. Masinatööstuse harudeks on aparaadiehitus ja mikroelektroonika. EESTI MAJANDUS- KORDAMISKÜSIMUSED(26-55) 1)Miks on Eestis head eeldused arendada metsatööstust? -Sest Eesti pindalast u. 46% on kaetud metsaga. Meil on metsa väga palju ning seda kasvab koguaeg juurde. Samuti on meil olemas selleks vajaminev tööjõud. 2) Miks on valmis puidutooteid(mööbel,paber jne.) kasulikum eksportida kui töötlemata puitu? Sest töödeldud puit maksab rohkem kui töötlemata puit
Rooma teatris ei kasutatud koori, orkestra jäi vabaks ja sellest kujunes parter ülikutele. Eriti populaarsed tsirkusemängud. Kaarikute võiduajamised.. Gladiaatorite võitlused. Riietus: särgitaoline tuunika. Peal villasest kangast tooga. Tooga on vaba kodaniku tundemärk. Tooga selgapanek nõudis teise inimese abi., kuna kõik voldid pidid õigesti langema, muidu hakkasid päevavargad tänaval saamatu toogakandja üle irvitama. Pükse ja sukki ei tuntud. Rikkust näitas materjal, mitte tegumood. Naistel pikk, kandadeni stoola, mis oli vöö kohalt kinni seotud. Suurim tähelepanu soengul. Kasutusel Indiast toodud võltsjuuksed, kunstripsmed, kunsthambad. Haridus: antiikses Itaalias olid inimesed kirjaoskajad. Algkoolid olid erakoolid. Koolipäev kestis 6 tundi, nädalas 7 päeva. 8. päev oli vaba turupäev. Õppetöö kestis 5 aastat. Koos poistega ka tüdrukud. Keskharidus
Poodi lks noor Sass; telekast vaatasin marssi. Autor: Alvaro-Mati Viilver 20. Elu Elu on; nii ja naa. Kord les; kord allamge. Kuidas sul; on tuju. Nnda su; trajektoor liigub. Vta kike; rahulikult ja mistvalt. Hooli oma trajektoorist; hoia seda tasakaalus. Autor: Alvaro-Mati Viilver 21. Riim... hus lendab tuvi; vees on lubi. Autor: Alvaro-Mati Viilver 22. Riim... Ma ehitan kuuti; remondin luuki. Otsin juustest puuki; mrin suuski. Tuppa toon kuuski; puhtaks pesen pukki. Nelun sukki; pletan puutukki. Autor: Alvaro-Mati Viilver 23. Riim... Ma peatan aja; tulele panen paja. Sbrale kingin maja; kuulda on kaja. Kellegil abi on vaja; metsa rajasin raja. Autor: Alvaro-Mati Viilver 24. Sgis Kbid on puul; lehed kik langevad. Maad katab lehevaip; taevas udu. Puud on paljad; psad rootsus. Linnud ra lendavad; talve ette ennustavad. Veed on llmad; hk aga soe. Autor: Alvaro-Mati Viilver 25. Riim... Mul suus on magus maik; maas li laik. Kusagil on unistuste paik;
Et jätta rinnast ja õlgadest võimsam mulje, kanti rõivaste all pakse heintest tehtud padjandeid, talje aga tõmmati rihmaga kõvasti kinni Kitsaste pükste asemel tulid meestel moodi liibuvad sukad, niudepiirkond aga leidis rõhutamist mitmesuguste dekoratiivsete rõivaelementidega kui ka erilise kubemekotiga Teravaninaliste jalatsite asemel tulid moodi väga laia ja poolkerakujulise ninaosaga jalavarjud, mida nimetati lehmaninadeks Veneetsia ülikutele meeldis kanda liibuvaid sukki, mida kinnitati haakide või kahekordsete kinnitusnõeltega vammuse külge. Vammuse peal oli neil põlvini ulatuv nööbitav tuunika ehk zipoone, kostüümi täiendas laiade varrukatega ja keskelt vööga kokku tõmmatav ülerõivas zornea Meestel oli maskikandmise eesmärgiks enamasti oma isiku varjamine VÄRVID TÜPOGRAAFIA MUSTRID - ITAALIA RENESSANSS ITAALIA RENESSANSS MUSTRID - PRANTSUSE RENESSANSS PRANTSUSE RENESSANSS SAKSAMAA RENESSANSS RUUMIKUJUNDUS JA MÖÖBEL
Lillkirja ainestikus on kellukad, roosid, nelgid, lehed jm. Saaremaa tanukirjades puuduvad mandri kirjadele iseloomulikud tüsedad väädid; neid asendavad peened varred ja suurte õite vahele tikitud väikesed õied. Värvuselt on Saartemaa tikandid küllaltki eredad. Eredavärvilised suurepinnalised lillkirjad (näiteks kampsunitel) mõjuvad pidulikult, neis on rikkalikult punast värvi. Varasemal ajal tikiti Muhus särke, tausid, põlli, seelikuid; hiljem ka sukki, kindaid, pätte, vaipu ja lahttaskuid. 20.sajandi algul tikiti rahvarõivaid eriti rikkalikult peaehetest kuni jalatsiteni. Muhu tikandid erinevad tunduvaltmandri ja teiste saarte tikandeist nii ornamendi kui värvuseelistuse poolest. Muhu kirjades on taimed võrdelmisi loomulikud ja looduslähedased. Osa lillkirja tehakse äärekirjana, milles mitmesugused motiivid teatud vahemaa järel korduvad. Pinnakaunistuseks on tavaliselt taimeoksad või lillekimbud.
pidupäevadel, taldrikuid asendasid suured leivaviilud, söödi näppudega ja näppe ning suud pühiti laudlinasse, midagi imelikku polnud ka selles, kui nina sinna nuusati. Sellel ajal kulus kangast riiete valmistamiseks mitu korda rohkem. Riided olid mitmesuguste kaunistustega, maani ulatuvad ja laiad. Meeste kuubedel olid omapärased käised; need olid laiad, mõnikord puhvitud või siis varruka otstest laienevate varrukatega. Mehed kandsid pikki sukki ja põlvpükse. Kaasavõetud pudi-padi asjakesi kanti nahkkukrus, sest taskuid veel ei tuntud. Mehed hakkasid kandma hästi pikkade ninadega kingasid. Kinga nina pikkus sõltus kandja jõukusest. Mõnel mehel olid kinganinad nii pikad, et neid kinnitati nöörikesega riiete külge, sest muidu oli võimatu kõndida. Tänavatel käidi kas paljajalu või puukingades. Linnaelu juhtis raad, turuplatsil asus raekoda, kus töötas ja tegutses raad. Nad otsustasid kõiki asju, mis puudutasid linna
Esimese kuuvere ilmumine Saudi Araabias tähendab, et on aeg valida esimest loori ja abaayat. Äkki on sel hetkel lapsest saanud täiskasvanud naine. Niqab: Näokate, mis jätab silmadele jaoks paraja piiluaugu. Saudi Araabia pealinnas Riyadhis kannab 99% naistest niqabi, läänerannikul moodsaks linnaks tituleeritud Jeddah's 90%. loori ainus värv on must. Kuid on palju erinevaid materjale ja raskuse erinevusi olenevalt kangast. Mõned naised kannavad ka musti kindaid ja pakse musti sukki, nii et isegi ihu varju pole maailmale näha. Abaaya: Must maani naiste rüü. Sinna saab ka õmmelda pilkupüüdvaid ehteid. Iga noor tüdruk katsetab, et välja töötada enda isikule kuuluvat peent abaayakandmise viisi. Kauplusesse siseneb laps, kuid väljub naine, looritatud ja sellest päevast peale abieluealisena. Raamatust, Sultanast Printsess Sultana räägib oma loos kuidas elu naisena saab olema pidev võistlus oma riigi sotsiaalse korraga, mis toob ohvriks tema soo esindajad.
annaabi.ee 
