Vaene Liisa
Liisa talutüdruk, ta isa oli väga töökas – tegi talus kõik,
mis vaja, et peret üleval pidada. Kuid ühel päeval Liisa isa suri,
neid tabas vaesus , sest keegi sulastest ei teinud oma tööd
korralikult kui ülevaatajat ei olnud, maa ei kandnud vilja ja Liisa
ema nuttis päevast päeva.
Liisa ja ta ema ainukeseks väljapääsuks oli sukki kududa ja lilli
müüa. Sestap läkski Liisa ühel hommikul Moskvasse, et lillede
pealt pisut raha teenida. Moskvas kohtas ta aga noormeest, kes oli
aadlisoost ning pakkus Liisa ilu ja neitsilikkust märgates Liisale lillede eest ühe rubla, ent Liisa ei võinud seda vastu võtta ning
küsis ikka viit kopikat . Noormees andis küsitud raha ja alustas
Liisaga vaikset juttu , ta küsis kus Liisa elab ning palus, et Liisa
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-05-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
77 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
alicez
Õppematerjali autor
Marja ja Sergei Petrovits tõusid püsti. Ta sõitis trepi juurde oma uue ilusa hobusega. Ta palus Lentotskal hobust paitada nind seejärel astus tuppa sisse. Nikolajevits rääkis suurepäraselt prantsuse, hästi inglise ja halvasti saksa keelt. Ta teenis käendusametnikuna Peterburis, siseministeeriumis. Pansin osaks väga hästi klaveril mängida. Lenotska oli temast vaimustuses. Võõrastetoa ukse taga seisis Kristofer Fjodorõts Gottlieb Lemm. Monseieur Lemm tuli Liisale tundi andma. Liisa hakkas ees üles minema, kui järsku Pansin peatas ta ja palus pärast tundi alla tulla, et ta tahab Lizaveta Mihhailovnaga Beethoveni sonaati ette mängida. Ta ütles Lemmele, et Lizaveta oli talle hiljuti näidanud Lemme poolt pühnedatud vaimulikku kantaati. Vanamees punastas kõrvuni. Liisal oli väga häbi ja ta palus Lemmel vabandust. Kristofer Fjodorõts lausus aga Liisale, et kõik on korras, et ärgu tüdruk muretsegu, et Liisa on hea tüdruk. Lemm lahkus
Neil oli enne seda suur talupidamine. Pärast isa surma, ei suutnud nad emaga seda enam üleval pidada ja nad olid sunnitud andma oma maa rendile. Ise kolisid nad väikesesse onni. Selle onni ääres oli väike tiik ja suur tamm. Liisale meeldis igal hommikul nautida loodust ja nautis seda suure rõõmuga. Ta oli väga õnnelik inimene, kuniks ta pidi ühel päeval minema linna müüma lilli. Ühel uulitsal sattus tema teele mõisahärra, kes oli silmipimestavalt ilus ja hell. Ta ostis Liisa käest kõik lilled ära. Liisa küsis lillede eest 5 kopikat, härra tahtis maksta 1 rubla. Liisa ei võtnud seda vastu. Härra päris, kus neiu elab.....Ja seejärel läksid nad oma teed. Kuid seekord läks Liisa seletamatu tundega, mis valdas tema südant. Ta polnud seda tunnet kunagi tundnud. Liisa läks koju ja rääkis sellest kõigest emale. Ema ütles tütrele, et ta on tubli, et rohkem raha vastu ei võtnud. Üleliigset raha pole vaja
kuni äkki jõudis viinakeldrini. Illimari isa tegi seal tööd. Joosep tuli ka viinakeldri juurde ning 1 kõik nägid ka kuidas Hull-Juhan viina nõudma tuli. Muidu käis ta paljapäi ja paljajalu, aga viina võis juua ainult jalanõude ja mütsiga. Sai oma viina kätte jooksis minema ning varsti lõigi lõunakell. Viinakeldri uks pandi lukku ning Illimar läks koos isaga koju sööma. Kõik tulid kokku, et ühiselt süüa: tädi Liisa, ema, isa, Illimar ning Illimari suur vend Karla. Söödi algul vaikides kuid hiljem hakati päeva asju arutama. Peale sööki läksid kõik peale Illimari natukeseks magama. Niipea kui Illimari isa magama oli jäänud, hiilis Illimar välja. Seal nägi ta Hirmu Juhanit. Hirmu Juhan kutsus teda jooma ning heeringat sööma ning Illimar läkski. Juhan jõu viina, Illimarile anti vett. Illimar veetis seal tükk aega ning varsti peale magamist oligi käes uus päev.
millegi heaga. See päevikute kirjutamine mõjus tohutult ka kirjandusele. Kõik vabamüürlased ei olnud kirjanikud, aga nad olid lugejad. Nad esitasid kirjandusele juba teistsuguseid nõudeid, kirjandus muutuski psühholoogilisemaks tunnetekirjelduseks. Ligimese abistamine oli ühiskonna parandamise üheks tugevamaks allikaks. Oluline oli rikaste inimeste varanduse jagamine vaestega. Mõlemad said sellest kasu vaene sai raha ja rikas meeleparandust. Vm vabamüürlus oli alguses ajaveetmisetegevus. Aga 1770ndatel hakkas arenema väga tõsine ja mõjuv massoonide liikumine. Selle üheks liidriks oli ajakirjanik ja kirjanik Nikolai Novikov. Ta kasvas keskpärases aadliperekonnas. Novikovi karjääris sai määravaks see, et ta määrati Katariina II seadusandlusliku komisjoni sekretäriks. Ta pidi Vm jaoks välja töötama uut seadusandlust. Selleks kutsuti esindajad igast Vm kubermangust
Tammiste küla "veskitondid" Oli küünlakuu, väljas oli pime ja tuul puhus. Veskivaremetest, mis asusid Tammistekülast paari versta kaugusel metsas, ei julgenud keegi mööda käia, sest just sel ajal võisid veskitondid liikvel olla. Saardaru küla mäeotsa talu oli vana ja must, kuid enne olid siin inimesed jõudsalt elanud. Seal maa all olevat rikkust palju, kuid keegi ei julgenud sinna otsima minna, kardeti Kiviveski tonte. Maanteest versta kaugusel, teisel pool silda oli uus saeveski, mis vähema ruumi ja veejõuga tööd tegi, kui vana. Kui teekäija küsis külamehelt miks vanaveski üles ehitamata jäi. Seepeale külamees, et seal Kiviveskil käivat kodukäijad. Teekäija naeratas, kuid sedamaid oli jutt lõppenud. Sest see oli tõsi jutt. Kõik teadsid, et kadunud kaarna Peep oma endistel hoonetel ja rahaaukudel käib silma peal hoidmas. Kord oli lihunik tontide kiuste metsast läbi läinud koos suurel hulgal rahaga, Külarahvas rääkivat, et tondid maksid kätte nend
kui on igav, siis aeg venib tohutult. Juhtub esimene ebameeldivus- matemaatika õpetaja küsib mida J närib- nüüd märkab ka J et ta suus on matemaatika õpiku küljest rebitud kiletükk- kuidas see juhtus ei tea, aga võib-olla sellest, et õpeataja jutt oli monotoone ja tuim. Teised saavad võimaluse tema üle naerda. -15.Kuigi J püüab kõigest väest ema haigushoogude eest päästa. Juhtub ikkagi kodus õnnetus. J on koolis küsinud enda kätte Liisa rootsi keele vihiku, et tema järgi J-l kästud rootsi keelne jutt enda tutvustamiseks teha. J jõuab koolist tulles jutu ära teha, jääb siis aga väsimusest magama, ema kes tuleb pimedas toas lilli kastma kastab poti üle. J ruttab küll olukorda päästam, aga on juba hilja. J on väga vihane, aga ta teab, et ta ei tohi eme juuresolekul oma emotsioone välja valada, et mitte tagada mitme päevast või kauematki kriisiolukorda kodus
Äkki muutus muidu rahulik Riks vägivaldseks ja imelikuks. Teda oli peksnud NKVD mehed. Riks soovitas Taavi põgeneda muidu võib ta mehe üles anda. Taavil oli hoopis plaanis oma kohta paadis Riksile pakkuda. Riks: "Õigem on, kui üks langeb kõigi eest, sest kõigist on praegu liiga vähe, et päästa üht." Riks palus kirjapaberit. Ta juhatati büroosse. Ta kirjutas seal kaks hüvastijätukirja (naisele ja kaaslastele). Riks tegi enesetapu. Taavi suundus Arno ja Liisa poole. Seal ootas teda külaline. Marta Laane kutsus ta enda korterissse. Ta püüdis meest võrgutada. Öösel tulid venelased korterit üla vaatama. Marta peitis Taavi voodi alla. Sealt põgenes mees aknast välja aknaraamile seisma. Venelased kontrollisidki esimese asjana voodialust. Taavi pääses tänu ettenägelikkusele. Seitsmes peatükk Ilme oli koju tagasi tulnud. Ta oli rase. Naaber Lepiku Anton tuli naabreid vaatama. Ta rääkis, et ta poeg Mihkel tuli koju, kuid ta on väga haige
Äkki muutus muidu rahulik Riks vägivaldseks ja imelikuks. Teda oli peksnud NKVD mehed. Riks soovitas Taavil põgeneda muidu võib ta mehe üles anda. Taavil oli hoopis plaanis oma kohta paadis Riksile pakkuda. Riks: “Õigem on, kui üks langeb kõigi eest, sest kõigist on praegu liiga vähe, et päästa üht.” Riks palus kirjapaberit. Ta juhatati büroosse. Ta kirjutas seal kaks hüvastijätukirja (naisele ja kaaslastele). Riks tegi enesetapu. Taavi suundus Arno ja Liisa poole. Seal ootas teda külaline. Marta Laane kutsus ta enda korterissse. Ta püüdis meest võrgutada. Öösel tulid venelased korterit üle vaatama. Marta peitis Taavi voodi alla. Sealt põgenes mees aknast välja aknaraamile seisma. Venelased kontrollisidki esimese asjana voodialust. Taavi pääses tänu ettenägelikkusele. Seitsmes peatükk Ilme oli koju tagasi tulnud. Ta oli rase. Naaber Lepiku Anton tuli naabreid vaatama. Ta rääkis, et ta poeg Mihkel tuli koju, kuid ta on väga haige
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid