Esimeste klasside õpilasel võib aga tubakamürgitus kiiresti esile kutsuda mõne raske haiguse, mis võib lõppeda ka surmaga. Järgnevatest uuringutest selgus aga see, et umbes kolmandik suitsu proovinud laste vanematest ei usu, et nende laps on seda teinud. Kurb on ka see, et regulaarsed suitsetajad hakkavad järjest rohkem suitsetama. Regulaarseteks suitsetajateks loetakse selliseid suitsetajaid, kes suitsetavad vähemalt ühe sigareti nädalas. Nimelt suurenes regulaarselt suitsetavate noorte poolt tarvitatavate nädala sigarettide arv aastatel 1992...1996 keskmiselt 15-lt 37-ni. Maksimaalne aga 70-lt 140-ni. Eriti murettekitavaks on noorte tütarlaste rohke suitsetamine. Kui varem peeti selleks "halvemaks" pooleks ikka poisse ja kõik koerused püüti nende kaela veeretada, siis 1996. aasta uuringutest selgus, et suitsetavate tütarlaste hulk on ligikaudselt sama suur kui suitsetavate poiste hulk. Praktikast on teada, et inimene, kes juba 15-aastaselt suitsetab,
suitsetamine on tavaks. Eakaaslaste mõju on vähemoluline. Tegemist ei ole pärilikkuse, vaid otsese eeskujuga-suitsetamine justkui võimaldaks pääsu täiskasvanute maailma. Eestis on suitsetamise eeskujuks iga teine pere, kus kasvavad lapsed. Sealt võrsub 80% tubakatarbijate uuest põlvkonnast. Noored hakkavad suitsetama uudishimust - soovist näida täiskasvanuna. Põhjusi, miks hakatakse suitsetama, on palju. Üks põhjusi on suitsetavate eakaaslaste suitsetamine, arvamus, et suitsetamine on cool ja vanemate või sugulaste eeskuju. Varjatumad põhjused on madal enesehinnang, halb edasijõudmine koolis ning ümbritseva keskkonna mõju, sealhulgas ka meedia mõju. Paljud noored õigustavad ennast sellega , et neil on madal vererõhk, nad on väga väsinud ning neil on raske keskenduda. See kõik on nii ainult alguses. Sigaret mõjub ajule toniseerivalt, parandab tähelepanuvõimet, kiirendab ainevahetust organismis, aga see
Need ained jõuavad ka looteni. Teatud aineid koguneb loote organismi rohkem kui ema organismi. Võrreldes suitsetava emaga koguneb loote organismi kaks korda nii palju vingugaasi. Lisaks sellele püsib vingugaas loote veres tunduvalt kauem kui ema veres. Nikotiin ahendab platsenta veresooni. Seetõttu väheneb verevool lootele ja loode saab vähem hapnikku. Seepärast suitsetavate emade lapsed on sündides väiksemad ja vastuvõtlikumad kõigile haigustekitajatele. Suitsetavate vanemate lapsed ei ole mitte sagedamini haiged, vaid haiguse kulg on pikem ja raskem. Kehaline aktiivsus raseduse ja imetamise perioodil Rasedusaegne mõõdukas kehaline aktiivsus tagab ka lootele parema kasvukeskkonna ning valmistab naise keha ette pingutuseks sünnitusel. Ülekuumenemise ohu tõttu peaksid
et umbes kolmandik suitsu proovinud laste vanematest ei usu, et nende laps on seda teinud. Kurb on ka see, et regulaarsed suitsetajad hakkavad järjest rohkem suitsetama. Regulaarseteks suitsetajateks loetakse selliseid suitsetajaid, kes suitsetavad vähemalt ühe sigareti nädalas. Eriti murettekitavaks on noorte tütarlaste rohke suitsetamine. Kui varem peeti selleks "halvemaks" pooleks ikka poisse ja kõik koerused püüti nende kaela veeretada, siis 1996. aasta uuringutest selgus, et suitsetavate tütarlaste hulk on ligikaudselt sama suur kui suitsetavate poiste hulk. Praktikast on teada, et inimene, kes juba 15-aastaselt suitsetab, muutub väga suure tõenäosusega varem või hiljem regulaarseks suitsetajaks. Teismelistest suitsetajatest jääb täiskasvanueas kirglikeks suitsetajateks umbes 80%. Millised aga sünnivad selliste suitsetavate emade-isade lapsed? Ja milline saab olema nende edaspidine elu? Millised võimalused saavad neil elada täisväärtuslikku elu
kopsudesse. See n.ö kõrvaline suits sisaldab rohkem kahjulikke aineid kui kopsudesse sattuv suits. Lahjade sigarettide kõrvaline suits on tõenäoliselt kahjulikum kui muude sigarettide suits. Tähelepanu passiivse suitsetamise all kannatavate inimeste suhtes on tõusnud, kuid võiks olla veelgi suurem ja tulemusrikkam. Naised ja suitsetamine Maailma Tervishoiu Organisatsiooni 1998.a andmeil suitsetas meie planeedil 47% meestest ja 12% naistest. Suitsetavate naiste osakaal varieerub märgatavalt eri piirkondades ja see on tunduvalt kõrgem Ameerikas ja Euroopas, ulatudes 30%ni. Eriti palju on suitsetavaid naisi Brasiilias, Taanis ja Norras. Naiste suitsetamine levib kiiresti ka Lõuna- ja Ida-Aasias ning Vaikse ookeani läänepoolsetes maades, kus see on saanud naiste vabaduse sümboliks. Pealegi arvavad sealsed noored naised, et suitsetamine muudab nad saledaks ja ilusaks.
Samas kui ka vanemad kodus suitsetavad võib see harjumus tekitada lastes huvi, mille nad üldjuhul tahavad järele proovida. Samuti hakkavad noored suitsetama, sest tahavad "olla nagu teised". Uurin linna kooli ja maal asuva kooli kuuenda klassi noorte suitsetamist. Kuidas mõjutab suur elanikkond suitsetamist? Aluseks võtan Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi ja Ääsmäe Põhikooli kuuendad klassid. HÜPOTEES: Linnakoolis Tallinna Pääsküla Gümnaasiumis suitsetavate noorte arv kuuendas klassis on suurem kui maakoolis Ääsmäe Põhikoolis. AJAKAVA 1) vastava kirjanduse otsimine ja läbitöötamine 1 november 10 detsember 2) küsimustiku/intervjuu välja töötamine ja vormistamine 10 detsember 20 detsember 3) anketeerimise läbiviimine 20 detsember10 jaanuar 4) saadud tulemuste analüüs 12 jaanuar 2 veebruar 5) lõpliku töö vormistamine. 1 ja 4 punktide kokku kirjutamine. 5 veebruar 5 aprill
Vaid 3 igast sajast katsetanust on suutnud suitsuorjusest vabaneda. Last ootav naine, kes suitsetatab, napsab päevas 10g beebi kaalust. Rasedus kestab ~9kuud ja kuus on ~30 päeva, seega 2700 grammi. Põhjused, mis tõukavad inimesi suitsetamisele Noored hakkavad suitsetama uudishimust soovist "olla nagu kõik". Põhjusi, miks hakatakse suitsetama, on palju. Üks olulisemaid põhjusi on suitsetavate eakaaslaste surve, arvamus, et suitsetamine on cool ja vanemate või sugulaste eeskuju. Varjatumad põhjused on madal enesehinnang, halb edasijõudmine koolis ning ümbritseva keskkonna mõju, sealhulgas ka meedia mõju. Suitsetamist õigustavad väited noorte suus: Suitsetamine tõstab toonust; mul on madal vererõhk; olen väga väsinud ning mul on raske kontsentreeruda;
soovi nendega samastuda. Tubakareklaam püüab jätta muljet, et suitsetav naine on enesekindel ja seksuaalselt atraktiivne. Tubakareklaam trügib isegi spordivõistluste, kunstinäituste ja muusikaürituste sponsoriks - kõik selleks, et ahvatleda naisi suitsetama. Kannatajateks jäävad eelkõige veel sündimata lapsed. Maailma Tervishoiu Organisatsiooni 1998.a andmeil suitsetas meie planeedil 47% meestest ja 12% naistest. Suitsetavate naiste osakaal varieerub märgatavalt eri piirkondades ja see on tunduvalt kõrgem Ameerikas ja Euroopas, ulatudes 30%ni. Eriti palju on suitsetavaid naisi Brasiilias, Taanis ja Norras. Naiste suitsetamine levib kiiresti ka Lõuna- ja Ida-Aasias ning Vaikse ookeani läänepoolsetes maades, kus see on saanud naiste vabaduse sümboliks. Pealegi arvavad sealsed noored naised, et suitsetamine muudab nad saledaks ja ilusaks. Rühm Robert C. Klesges poolt juhitud teadlasi (University of Memphis)
tõttu kesknärvisüsteemile. "Suitsunälg" võib tekkida igal ajal ja inimese kogu tähelepanu läheb tubakale. Suitsetamine vähendab päheõppimise efektiivsust, arvutamistäpsust ja mälu mahtu. Nikotiini, mürgise tubakasuitsu ja vingugaasi koosmõju põhjustab peavalu, ärrituvust, alandab töövõimet. Suitsetamise tüsistused. Suitsetavatel naistel võivad tekkida raseduse ajal mitmesugused tüsistused. Vastavalt rahvusvahelise statistika andmetele on vastsündinute surevus suitsetavate emade puhul 40% kõrgem kui mittesuitsetajatel. Nikotiin põhjustab veresoonte kramplikke kokkutõmbeid ehk spasme ja veresoonte siseseinte haiguslikke muutusi. Sel puhul aheneb veresoonte valendik, vereringe on raskendatud, halveneb keha varustamine hapniku ja toitainetega ning ainevahetuse jääkainete eemaldamine kehast. Paljud suitsetajad haigestuvad rinnaangiini ehk stenokardiasse, mille puhul tekivad südame veresoonte perioodilised kramplikud kokkutõmbed (spasmid)
12. Koolitraumatism. KOOLITERVISE MUDEL (USA Haiguste Kontrolli ja Ennetamise Keskus) 1. Riiklik õppekava 2. Elukeskkond 3. Tervishoiuteenused 4. Partnerlus 5. Kooli sisepoliitika 6. Õpetajaskonna pidev koolitamine ja arendamine Terviklik koolitervise mudel Eestis Eesti kooliõpilaste tervis 1 · alates 1990. aastate keskpaigast on noorukite tervisekäitumine märkimisväärselt halvenenud. · pidevalt on suurenenud suitsetavate, alkoholi ja narkootilisi aineid tarvitavate noorte osakaal ning vigastuste tase noorte seas on endiselt kõrge. Eesti kooliõpilaste tervis 2 · on vähenenud noorukite kehaline aktiivsus ja suurenenud tasakaalustamata toitumine ning kehakaal, mis viib suure tõenäosusega mitmete terviseprobleemide tekkimiseni täiseas. · mida madalam on inimese hariduslik tase, seda halvemad on tema tervisenäitajad ning lühem keskmine eluiga. TERVISEKALENDER 2012 http://www
-loote soolde koguneb tume mass looteroe, mis väljub esimeste sooleliigutustega pärast sündi Lk 7 Millest tuleks raseduse ajal hoiduda? Raseduse vältel hoiduda suitsetamisest, alkoholist ja ravimitest, kui arst ei ole nende ohutust kinnitanud. Eriti oluline on nendest ainetest hoidumine esimesel kolmel raseduskuul, mil arenevad loote organid. SUITSETAMINE Kui sa suitsetad tekib lootel hapnikupuudus. Suitsetavate emade lapsed on suurema tõenäosusega enneaegsed ja madala sünnikaaluga. Suitsetamine suurendab ka raseduse katkemist, surnud lapse sünnitamist ja loote väärarendite ohtu, samuti riski, et laps sureb pärast sündi. Mida rohkem sa suitsetad seda suurem on risk, seega loobu suitsetamisest täielikult. Kui sa aga tõesti ei suuda suitsetamisest loobuda siis vali madala tõrvasisaldusega suitsupakk, piira suitsetavate sigarettide arvu, ära tõmba suitsu kopsu nign kustuta sigaret kui
erilist erinevust. 13-15. aastaste koolinoorte seast kasutavad 34% mingit tubakatoodet ning 35% neist, kes kunagi on suitsetanud või suitsetavad, alustasid juba enne kümnendat eluaastat. Noored hakkavad suitsetama uudishimust - soovist "olla nagu kõik". Põhjusi, miks hakatakse suitsetama, on palju. Üks olulisemaid põhjusi on suitsetavate eakaaslaste surve, arvamus, et suitsetamine on cool ja vanemate või sugulaste eeskuju. Varjatumad põhjused on madal enesehinnang, halb edasijõudmine koolis ning ümbritseva keskkonna mõju, sealhulgas ka meedia mõju. Noorukitega on kõik selge - nad ei mõista lihtsalt paljutki. Vastavalt kooliõpilaste tervisekäitumise uuringutele4, on suitsetamislevimus nelja aastaga tõusnud 13-aastaste poiste seas 15%-lt 16%-le, samavanuste tüdrukute seas aga langenud 12%-lt 11%-le
tervisekäitumise uuringu andmetel on 37% meestest ja 19% naistest igapäevasuitsetajad. 1664-aastaste naiste seas on suitsetajaid poole vähem kui meeste seas. Neid, kes pole kunagi suitsetanud, on meestest umbes veerand ja naistest veidi üle poole. Hariduseti on kõige rohkem suitsetajaid alg- ja põhiharidusega inimeste hulgas meestest isegi ligi pooled, naistest 35%. Kõige vähem suitsetajaid on kõrgharidusega inimeste seas, meestest 18% ja naistest 11%. Maal on suitsetavate meeste osatähtsus suurem kui linnas, kuid naiste puhul on see suurem just linnas (v.a Tallinn). Suitsetajate osatähtsus on suurim töötute, üksi elavate ja madala sissetulekuga meeste ja naiste seas. Kuigi tubakasuitsuses keskkonnas viibimine tööl alla 1 tunni päevas on langenud meestel 16%-ni ja naistel 10%-ni, on lubamatult kõrge tubakasuitsune elukeskkond kodudes ligi iga neljandas kodus suitsetatakse -24% (TAI, 2010).
ema vereringesse ja kuna see on beebi jaoks ainus võimalus saada vajalikke toitaineid ja hapnikku, siis sellise tegevusega võtab ema beebilt ära võimaluse saada hapnikku. Perekooli interneti koduleheküljel avaldatud artiklis on öeldud, et kahe paki sigarettide tõmbamine vähendab sünnikaalu pool kilogrammi või rohkemgi. Alakaalaluliste beebide kopsud ei ole aga iseseisvaks töötamiseks valmis ja need lapsed on sageli ka vastuvõtlikumad astmale. Suitsetavate emade lastel võivad esineda õpiraskused ja käitumisprobleemid. Lord Lytton: ,,,,Piip, see suur tüünestaja, hea tuju ja rahu andja. Kogu masendus kaob tema kirka sõõmu ees. Ta selgitab mõtteid ja avab südame, ning inimene kes suitsetab piipu, mõtleb kui filosoof, ja käitub kui samariitlane.""(http://www.erm.ee/html/piibud/Piibud/Pipesmoking %20History.htm) Suitsetamine nõrgendab maitse- ja lõhnaaistinguid- mida rohkem suitsetad, seda vähem tunned lõhnu ja erinevaid maitseid
Passiivne suitsetamine - kui mittesuitsetav inimene kellegi teise tubaka tarvitamise tõttu viibib tubakasuitsuga saastatud keskkonnas. Passiivse suitsetamise alla kuulub nii otseselt suitsetaja väljahingatav mürgine suits, sigareti otsast tulev mürgine tubakakemikaale sisaldav suits, kui ka pindadele ladestunud mürgised tubakasuitsust tekkinud keemilised peenosakesed, mis eralduvad nii mööblilt, teistelt pehmetelt pindadelt kui ka põrandalt. Passiivse suitsetamise oht kaasneb ka teiste suitsetavate tubakatoodete ja nendele sarnaselt kasutavate toodete tarvitamisega, nagu vesipiip või e-sigaret. Tubakasuitsu koostis Nikotiin - Looduses leidub nikotiini teadaolevalt rohkesti üksnes tubakataimes. Arvatakse, et suu kaudu suitsumahvidena sisse tõmmatud nikotiin mõjutab inimese kõiki elundeid. Imendudes tubakasuitsuga kopsude kaudu verre, jõuab nikotiin ajju seitsme sekundiga pärast esimest suitsumahvi.
Tubaka tarvitamisel on inimesele palju erinevaid mõjusid, nii tõsisemaid kui ka kergemaid. Ennekõike tuleks meeles pidada, et tubakas sisalduv nikotiin tekitab ülimalt kergesti sõltuvust – füüsilist ja vaimset –, millest on pärast väga raske vabaneda. . Suitsetamine suurendab surmaohtu meestel keskmiselt 1,7 korda ja naistel 1,3 – 1,5 korda. Riski suurenemine on võrdeline suitsetavate sigarettide arvu ja suitsetamise kestvusega. Suureneb oluliselt oht haigestuda kopsuvähki, suuvähki, kõrivähki, söögitoruvähki, neeruvähki, põievähki jne. Mida rohkem sigarette päevas tarbitakse, seda suurem on risk. Suitsetamine põhjustab hingamisteede kroonilisi ärritusnähte, suureneb insuldioht. Risk haigestuda südameinfarkti ja ajuvereringehäiretesse kasvab. Suitsetamise tagajärjel tõuseb vererõhk. Põhjustab igemetehaigusi, hammaste lagunemist. Tulemuseks
· Passiivne suitsetamine põhjustab lastel sagedamini hingamisteede infektsioone, suureneb risk haigestuda astmasse. Lapsed ise tubakasuitsuga kaasnevaid ohte ei teadvusta ega püüa end ka nende eest kaitsta. Kui laps viibib 80% ajast kinnises ruumis ja hingab suitsu sisse, tekitab see tal harjumuse ja hiljem sõltuvuse. Noored hakkavad suitsetama uudishimust - soovist "olla nagu kõik". Põhjusi, miks hakatakse suitsetama, on palju. Üks olulisemaid põhjusi on suitsetavate eakaaslaste surve, arvamus, et suitsetamine on cool ja vanemate või sugulaste eeskuju. Varjatumad põhjused on madal enesehinnang, halb edasijõudmine koolis ning ümbritseva keskkonna mõju, sealhulgas ka meedia mõju. Noorukitega on kõik selge - nad ei mõista lihtsalt paljutki. Suitsetamist õigustavad väited noorte suus: Suitsetamine tõstab toonust; mul on madal vererõhk; olen väga väsinud ning mul on
kõrivähki ja isegi maovähki, sest osa tubakasuitsust jõuab süljes lahustunult ka makku. Radioaktiivsed ained Radioaktiivsed ained tubakasuitsus võivad toimida väga mitmel erineval moel. Nende toimel võivad tekkida vähkkasvajaid, valgeveresus, geneetilised muutused ning loote arenguhäireid. Radioaktiivsetest ainetest kõige sagedamini võib tubakasuitsust leida poloonium. Viljatus Epidemioloogilised uurimused on tõestanud, et suitsetavate naiste hulgas on viljatus suuremaks probleemiks kui mittesuitsetajatel. On olemas seos päevas suitsetatavate sigarettide arvu ja viljatuse vahel. Nikotiin põhjustab adrenaliini suurenenud vabanemist, mis omakorda tõstab kortisooli kontsentratsiooni veres, häirub hormonaalne tasakaal. Viljastatud munarakk vajab emakaseina kinnitumiseks (implantatsioon) piisavat kogust luteiniseerivat hormooni, mille eritumine suitsetaval naisel on väiksem kui mittesuitsetajal
kogu võistluse jooksul oktoobrist aprillini tubakavabaks. Kui mõni õpilane hakkab võistluse jooksul suitsetama või ei suuda loobuda, langeb klass võistlusest välja. Toimitakse aususe põhimõttel: õpilased kontrollivad enda ja klassikaaslaste tubakavabaks jäämist ise. Kõigi võistluse edukalt lõpetanud klasside vahel loositakse kevadel välja rahapreemiad. Tulemustest ilmnes, et võistluses osalemine võib laste suitsetama hakkamist tõepoolest vähendada või edasi lükata. Suitsetavate õpilaste hulk oli suurenenud vähem nendes klassides, mis võtsid võistlusest osa, ning suurenenud rohkem klassides, mis kukkusid võistlusest välja. Õppefilmi ,,Suits" 1518-aastastele suunatud filmi väljatöötamine oli väljakutse. Selles vanuses noored arvavad, et nad juba teavad suitsetamise kahjulikkusest, ega ole infole kuigi vastuvõtlikud. Suitsetamist seostavad noored sageli täiskasvanumaailma sisenemisega ja staatusega sõpruskonnas. Suitsu
alkohol ja tubakas peavad olema kättesaadavad ka madalapalgalisele. Nüüd on suund sinnapoole, et tubakatooteid kui tervistkahjustavat luksuskaupa ei pea saama osta igast putkast. Seetõttu müüakse arenenud riikides sigarette vaid mõningates spetsiaalsetes kauplustes ja üksikutes suuremates kaubamajades. Eesti tubakaseadus on paljudest Euroopa analoogsetest seadustest rangem selles osas, et keelab alla 18-aastastel tubakatooteid tarbida. Kuna uuringud näitavad, et pooltel suitsetavate laste vanematest pole aimugi oma võsukese salaharrastusest, võib tulevikus nii mõnigi neist selle kurva tõe teada saada rahakotti kergendava trahvikviitungi kaudu. Muidugi ei hakata suitsetavaid noorukeid ratsapolitseiga taga ajama. Riik on lõpuks näidanud, et peab tubakat strateegiliselt ohtlikuks kaubaks mitte ainult rahva tervisele,vaid ka riigi majandusele, ning on kohaldanud selle suhtes eraldi seaduse. (Laanepere, 05.01.2001)
Nikotiin, mis on tubaka üks tähtsaim koostisosa, ergutab vähestes kogustes närviprotsesse, kuid suurtes annustes toimib pidurdavalt. (otter, narkootikumid) 1.3.Suitsetamise põhjused Suurem osa inimesi hakkab suitsetama sotsiaalsetel põhjustel ning jätkavad seda harjumusest või psühholoogilisest vajadusest, millest on hiljem täpsemalt juttu. Tavaliselt hakatakse suitsetama enne 20. eluaastat. On välja selgitatud, et suitsetavate vanemate lastel on 50 korda suurem võimalus ise suitsetama hakata. Suitsetamise kaudu tuntakse end rohkem iseseisva ja täiskasvanuna. Ka reklaam on tugevaks mõjuteguriks, sest seal esitatakse sigarettide endi kohta väga vähe fakte, kuid näidatakse meeldivaid situatsioone seoses suitsetamisega. Suitsetamine annab suitsetajale niiöelda võimaluse lõõgastuda ja stressi maandada. Samal ajal on stressivalmidus suitsetajatel palju suurem kui mittesuitsetajatel.(psühhiaatria,
Nende hulgas olid enamus 8.- 9. klassist. 40% ehk 29 õpilast väidavad vastupidist. Ükski õpilane ei vastanud, et ta paluks suitsetajal enda lähedusest suitsetamise ajal lahkuda. See ühtib Turu-uuringute aktsiaseltsi läbiviidud uuringu tulemusega, kus oli valimiks erinevas vanuses inimesed, et ainult 9% mittesuitsetajatest julgeb seda teha. (TAI, 2006) Noorte vastused küsimuse teisele osale olid alljärgnevad: 10.- 12. klassi õpilane (naine): ,, Ei jää seisma suitsetavate inimeste lähedusse.'' 10.- 12. klassi õpilane (naine): ,, Ei ole köögis sel ajal, kui keegi vanematest suitsetab.'' 10.- 12. klassi õpilane (mees): ,, Püüan seda vältida. Ei seisa suitsetajate kõrval ja proovin viibida võimalikult vähe ruumis, kus suitsetatakse.'' 10.- 12. klassi õpilane (mees): ,, Hoian eemale või hoian salli nina ees.’’ 8.- 9. klassi õpilane (naine): ,, Ei suhtle sellistega.'' 8.- 9
Avalik pahameel ning informatsiooni üleküllus ei võimalda ühelgi suitsetajal sellest teemast mööda vaadata. Mittesuitsetavad inimesed arvavad, et suitsetamisest loobumine on puhtalt ettevõtmise asi, kuid inimene, kes on olnud suitsetamise küüsis, oskab öelda, et see on üks raskemaid eneseületamisi. Sellise inimese jaoks on esimesed suitsuvabad päevad võitlus iseenda ja suitsunäljaga. Vaid mõnede aastate möödudes, saab suitsetamisest loobunud inimene olla rahulik suitsetavate inimeste seltsis, tudmata kiusatust ise suitsetada. Selle uurimistöö käigus tahaksime kinnitada või ümber lükat Suits,kahjulik tegur Suitsetamine on tervist kahjustav harjumus. Paljudes arenguriikides on see tänaseks hukka mõistetud ja populaarsust kaotamas. Nimelt muudab suitsetamine jäädavalt olulisete geenide aktiivsust, vaatamata sellele, et suurem osa sigarettide põhjustatud kahjustustest paraneb aja jooksul
elamuse, otsitakse tunde kordumist ja jätkatakse hiljem harjumuse sunnil. Teismeliste viimase aja moetegevus on vesipiibu suitsetamine. Argumentideks, miks vanemad selle agregaadi peaksid soetama, toovad lapsed vesipiibu väidetava ohutuse ja eakaaslased, kel see juba olemas on. Noorte endi seas on levinud suhtumine, et vesipiibu suitsetamine on okei, sest see ei ole uimasti ja nad võtavad seda kui mõnusat meelelahutust. Nii vesipiipu suitsetavate laste kui ka neil seda teha lubavate vanemate usk vesipiibu kahjutusse põhineb vesipiipe reklaamival infol, et vee kaudu filtreerub ligikaudu 90 protsenti kahjulikest kemikaali-dest ning vesipiibu tubakaga satub organismi 0,5 protsenti nikotiini ning null protsenti tõrva. Vesipiibu ohud · Maailma terviseorganisatsiooni raporti järgi puudub tõestus, et vesipiibu suitsetamisel kasutatavad lisavahendid muudavad selle tervisele ohutumaks.
Võõrasisa relvade müügist saadud rahaga olevat ta hoopis suure Peavey võimendi ostnud. Kes teab. Kui Kurt veel punki oma kõrvaga kuulnud polnud, üritas ta mängida oma ettekujutust punkmuusikast, kujutades seda väga kiire, lärmaka, kriipiva ja lihtsakoelisena, juhtumisi ei eksinud ta üldse. Samas oli raskusi sellega, et leida kedagi, kellega hakata bändi tegema. Kusagil viimase kooliaasta jooksul hakkas Kurt läbi käima kanepit suitsetavate tüüpidega, kes `olid ajulagedad, kuid vähemalt kuulasid nad rocki.` See seltskond hakkas vedelema Melvinsi proovides ja nii avaldas Kurt soovi tolle bändiga liituda. Proovis aga läks ta liigselt närvi ja jättis endast sellega nii viletsa mulje, et teda bändi ei võetud. Melvinsi Buzz Osborne oli Kurtile olnud suureks eeskujuks ja Kurt oli tõeliselt õnnelik, et leidis tee pungi juurde. Ka ei olnud tal punkarina enam vajadust rocktäheks saada -- ta tahtis lihtsalt bändi teha
kus suitsetamine on tavaks. Eakaaslaste mõju on vähemoluline. Tegemist ei ole pärilikkuse, vaid otsese eeskujuga-suitsetamine justkui võimaldaks pääsu täiskasvanute maailma. Eestis on suitsetamise eeskujuks iga teine pere, kus kasvavad lapsed. Sealt võrsub 80% tubakatarbijate uuest põlvkonnast. ( 2 ) Noored hakkavad suitsetama uudishimust - soovist "olla nagu kõik". Põhjusi, miks hakatakse suitsetama, on palju. Üks olulisemaid põhjusi on suitsetavate eakaaslaste surve, arvamus, et suitsetamine on lahe ja vanemate või sugulaste eeskuju. Varjatumad põhjused on madal enesehinnang, halb edasijõudmine koolis ning ümbritseva keskkonna mõju, sealhulgas ka meedia mõju. Suitsetamist õigustavad väited noorte suus: Suitsetamine tõstab toonust; mul on madal vererõhk; olen väga väsinud ning mul on raske kontsentreeruda; sigaret "raputab" mu kiiresti üles; hommikul aga aitab ärgata; pärast
kättesaadavad ka madalapalgalisele. Nüüd on suund sinnapoole, et tubakatooteid kui tervistkahjustavat luksuskaupa ei pea saama osta igast putkast. Seetõttu müüakse arenenud riikides sigarette vaid mõningates spetsiaalsetes kauplustes ja üksikutes suuremates kaubamajades. (ibid.) Eesti tubakaseadus on paljudest Euroopa analoogsetest seadustest rangem selles osas, et keelab alla 18-aastastel tubakatooteid tarbida. Kuna uuringud näitavad, et pooltel suitsetavate laste vanematest pole aimugi oma võsukese salaharrastusest, võib tulevikus nii mõnigi neist selle kurva tõe teada saada rahakotti kergendava trahvikviitungi kaudu. Muidugi ei hakata suitsetavaid noorukeid ratsapolitseiga taga ajama. Riik on lõpuks näidanud, et peab tubakat strateegiliselt ohtlikuks kaubaks mitte ainult rahva tervisele, vaid ka riigi majandusele, ning on kohaldanud selle suhtes eraldi seaduse. (http://www.hot.ee/suitsetamine/dpl.htm)
Kõige sagedamini tekivad fataalsed vigastused autoavariide tõttu, mis on samal ajal ka peamiseks tahtmatute vigastuste põhjuseks igas vanuses. Teiseks lapse surma põhjuseks on uppumine. Mitte kõik lapsed ei upu basseinis või veekogus, vaid alla viieaastastele lastele võvad ka vann ja suured vett täis konteinerid ohtlikuks osutuda. Veel võivad lapsed surra põletushaavadesse või vigaseks jääda. Paljud tulekahjud on põhjustatud suitsetavate täiskasvanute poolt, milles ohvriteks on lapsed. Teised laste tahtmatud vigastused kaasnevad kukkumiste, lämbumiste, mürgistuste ja jalgrattaga seotud õnnetustega. Noorus. Ameerikas lapsepõlvest nooruseikka üleminekuga kaasneb suurendatud risk surra tahtmatutesse vigastustesse, eriti autoavarii tagajärjel. Autoavariid on vaieldamatult üheks peamiseks fataalsete ja mittefataalsete vigastuste põhjuseks noorukite ja noorte täisealiste seas. Eestis 2003. aastal
Seepärast tuleb värvilahusteid, puhastusvahendeid ja muud sellist alati hoida niisuguses kohas, kust väikesed lapsed neid kätte ei saaks. Ka paljud nautimisvahendid on mürgised. Tubakas näiteks sisaldab nikotiini, tugevat mürki-, mis mõjub kahjulikult närvidele ja vereringele. Paljud suitsetajad haigestuvad ja surevad kopsuvähki, südame-veresoonkonna haigustesse ning mao -ja sooltoru haavanditesse. Suitsetamine takistab noore organismi arengut. Suitsetavate noorukite õpi- ja sporditulemused on tavaliselt halvemad kui mittesuitsetajatel. Alkohol on samuti närvimürk. Väikestes kogustes kutsub ta esile kerge uimasuse, suurtes annustes aga võib põhjustada eluohtlikke halvatusi. Joobnud käituvad lohakalt ja kergemeelselt. Alkoholi tarvitamine noorpõlves takistab kehalist ja vaimset arengut. Iga noor inimene peaks aru saama, et ta rikub suitsetamise ja joomisega oma tervist.
atseetaldehüüd ja äädikhape. Suitsetamine Süsinikoksiid ehk vingugaas ja nikotiin satuvad nii ema kui ka loote verre. Sarnaselt alkoholiga on siingi selge seos suitsetatud sigarettide hulga ja kahjustuste ulatuse vahel. On tõestatud, et suitsetavad emad sünnitavad tihti enneaegseid beebisid. Nende lapsed kaaluvad vähem kui mittesuitsetavate emade beebid. Suitsetamise mahajätmine on kasulik nii rasedust silmas pidades kui ka naise tervisele üldiselt. On tõestatud, et suitsetavate vanemate lastel esineb ka rohkem allergiat ja ülemiste hingamisteede nakkusi nagu näiteks kurguhaigused, bronhiit, keskkõrvapõletik, kopsupõletik. Vingugaas vähendab veres olevat elutähtsat hapnikku seetõttu loode saab vähem hapnikku. Ravimid ja rasedus Emale manustatavad ravimid võivad mõjutada loote arengut! Klass A Kindlasti ohutu, nt. Paratsetomool. Klass B Tõenäoliselt ohutu, nt. Ibuprofeen lammub kiiresti, ei kumuleeru.
Kõik nad on otseselt või kaudselt kaasa aidanud ka tubaka võidukäigule saamaks popu- laarseimaks inimesetapjaks maailmas. On teada, et maailma elanikkonna täiskasvanud meestest suitsetab 47% ja naistest 12%. Eestis suitsetas 1997.a. 42,3% meestest ja 19,6% naistest (Statistika 2001,Tln). Eesti tubakaseadus on paljudest Euroopa analoogsetest seadustest rangem selles osas, et keelab alla 16aastastel tubakatooteid tarbida. Kuna uuringud näitavad, et pooltel suitsetavate laste vanematest pole aimugi oma võsukese salaharrastusest, võib tulevikus nii mõnigi neist selle kurva tõe teada saada rahakotti kergendava trahvikviitungi kaudu. Muidugi ei hakata suitsetavaid noorukeid ratsapolitseiga taga ajama. "Eesmärk pole karistamine, vaid kasvatamine," ütleb Sotsiaalministeeriumi ametnik. Riik on lõpuks näidanud, et peab tubakat strateegiliselt ohtlikuks kaubaks mitte ainult rahva tervisele,
soola tarvitamine, liikumisvaegus); vähesed teadmised haiguse kulust; istuv eluviis; suitsetamine, ning mida tõendavad järgnevad tunnused: naha omaduste muutus (nt värvus, temperatuur); jäsemevalu; naha vääraistingud (surisemistunne); vahelduv lonkamine (Herdman ja Kamitsuru 2014). Eesmärgid: 1. Patsient järgib talle määratud raviskeemi korrapäraselt ja täidab vererõhupäevikut. 2. Patsient vähendab päevas suitsetavate sigarettide kogust järk-järgult või kui suudab loobub koheselt suitsetamisest. 3. Patsiendi füüsilised kaebused on leevenenud (vererõhk püsib valdavalt normipiires alla 140/90 mmHg valu säärtes on liikumisel leevenenud ja lonkamist ei esine) (Tervise Arengu Instituut 2007). 11 Tegevused: Selgitan patsiendile arusaadaval viisil kõrgenenud vererõhu võimalikke tüsistusi ja mõju
lubatud täiskasvanutel küll vaid. Alaealised peavad endiselt arvestama teadmisega, et nad võivad oma närvirahustamise soovi tõttu politseiautos lõpetada ning see ei saa enam odav lõbu olema. Põllu korpuses on suitsetajatele eraldi lausa majake püsti pandud, kuhu närvirahustajad saavad rahulikult koonduda ja koos suitsu kimuda. Kui kursis on õpilased aga territooriumiga, kus suitsu kimuda ja kui hoolikalt sellest kinni peetakse, ka seda uurisime suitsetavate õpilaste käest. Rõõmustav on see, et suitsetajad on teadlikud sellest, kus asub suitsetamiseks mõeldud ala ning sellest peetakse ka kinni. Üks vastaja polnud teadlik alast ning seetõttu vastas ta ka kinnipidamise-küsimusele eitavalt. Võib järeldada, et õpilane ei suitseta tundide ajast, mistõttu ta ei pea seda teadmist vajalikuks. 21
suitsetamistung. Jätkata tuleks päevaste pihustamiskordade arvu vähendamist 12. nädala jooksul. Kui ollakse jõudnud 2…4 pihustuseni ööpäevas, tuleks lõpetada sprei kasutamine; - Nicorette inhalaator : Inhalaator võimaldab asendada suitsetamist nikotiini sisaldava, suitsetamist imiteeriva pulgakesega. Sellega ei tunta nii väga puudust suitsetamise tegevusest. See aitab hoida käsi tegevuses, lõpetada suitsetamist, vähendada suitsetavate sigarettide kogust või lihtsalt on vähem ohtlik, kui ei soovita suitsetamist lõpetada. Näiteks kui olete tööl või laste juuresolekul; - Nicorette ninasprei: Nikotiin imendub kiirelt läbi nina limaskesta. - Nicorette tabletid: Väikesed tabletid, mis lahustuvad keele all. Neid tablette võib kasutada kuni 40 tabletti päevas, mis võimaldab harjuda mittesuitsetaja eluga; (Johnson & Johnson Limited, 2014)
inimestes juurde. Eestis on ka suurim HIV-infektsiooni levimus Baltimaades 1%. Vanglates kinnipeetavate hulgas oli 2004. aastal HIV-positiivseid isikuid 29%. Sagedamini esinevate haiguste olulisemad riskitegurid Vastsündinute suremuse, suitsetamise ning alkoholi tarbimise näitajad euroliidu eri maades on näidatud ülal olevas tabelis. Andmete võrdlemisel torkab silma kindel seos: täiskasvanud meeste suure suremusega maades on suitsetavate meeste, suitsetamisest ja alkoholi tarbimisest tingitud surmade osakaal oluliselt suurem kui teistes euroriikides. Esmapilgul võib ebatavaline tunduda fakt, et maades, kus on alkoholist tingitud surmade osakaal suur, ei ole alkoholitarbimine elanike kohta oluliselt suurem Euroopa Liidu keskmisest. Tsehhis, kus tarvitatakse keskmiselt 1,6 korda rohkem alkoholi inimese kohta kui Eestis, on alkoholist tingitud suremus ligi 2 korda väiksem kui meil. Ilmselt on oma osa ka alkoholi tarbimise
annaabi.ee 
