Gustav,II,Adolf-Andis,loa,Tartu,ülikooli,avamiseks. Venemaa,17.sajandil. Ivan,IV,julm(1533-1584a.) 1584a-Ivan,Julm,suri..troonile,sai,tema,poeg,Fjodor(vaimuhaige.) Regendiks,sai,Boriss,Godunov. 1591a-Suri,Ivan,Julma,poeg,Dmitri. 1601-1603a-näljahäda,ja,katk. Vale,Dmitri,I-Grigori,Otrepjev. SigismundIII-Poola,kuningas. 1605a-Godunov,suri..võimule,sai,Vale-Dmitri,I 1606a-Moskvas,toimus,ülestõus,Vale-Dmitri,tapeti..võimule,sai,Vassili,Suiski. 1607a-Ilmus,Vale-Dmitri,II. 1610a-Suiski,kukutati..võimule,sai,Zahhari,Ljapunov. Vale-Dmitri.II,tapeti. 1610-1612a-Venemaad,valitses,Poola. 1613a-Mihhail,Romanov..uus,tsaar. 1917a-Nikolai,II.
sajandil Pärast viimase Rjurikute dünastia esindaja surma, langes Moskva suurde kriisi, mida võib nimetada ,,segaduste ajaks"sellepärast, et puudus kindel valitseja, toimus pidev võitlus tsaaritrooni pärast ja välisriigid sekkusid Venemaa asjadesse. Lisandus veel suur näljahäda sajandi algul. Segaduste aja 15 aasta jooksul pretendeeris Vene valitseja kohale 6 valitsejat: 1598-1605 Boriss Godunov 1605 Fjodor Borissovits (Fjodor II) 1605-1606 Dmitri (Vale-Dmitri I) 1606-1610 Vassili Suiski (Vassili IV) 1607-1610 Vale-Dmitri II (Vassili Suiski rivaal) 1610-1613 Poola prints Wladislaw Peale riigisiseste võimugrupeeringute seisid mõlema Vale-Dmitri seljataga ka mõned Poola-Leedu ühisriigi suurfeodaalide suguvõsad. Poolakad saavutasid suurima edu 1610. aastal, kui nad vallutasid Moskva. Poola sellise edu vastu otsisid mõned vene bojaargrupeeringud abi Rootsilt. Segaduste aja lõpetasid maakaitseväe võitlused ja Mihhail Romanovi tõus Vene troonile
Fjodor, Borissi poeg, joonistab Venemaa kaarti. Tuleb Boriss ja hoolitseva isana muretseb tütre pärast ja rõõmustab poja edukate õpingute üle. Jäänud üksi, valdab teda mure Venemaa pärast- kuus aastat on ta troonil olnud, kuid rahvas vaevleb endiselt vaesuses, näljas ja vaimupimeduses. Raske koormana rõhub teda ka süütunne tapetud tsareevitsi pärast. Veel rängemaks muutub hirm, kui ilmub talle ustav bojaar teatega vandenõust Borissi vastu. Sellest võtab osa ka vürst Suiski, keda Boriss usaldas ja kes oli tsareevitsi kõrvaldamise korraldaja. Tuleb salakaval Suiski ja räägib vale-Dimitrist, kes on Poolast teel Moskva poole ja tahab võimu haarata. Enesevalitsemist kaotav Boriss käsib Suiskil vandega kinnitada troonipärija surma. Lipitsedes hakkab Suiski kirjeldama koletut tegu. Borissi tabab meeltesegadus- kõikjal viirastub talle hukatud laps.Langenud põlvili, palub ta abi Jumalalt. III VAATUS: 1.pilt. Poolas,Marina Mniszeki tuba. Neiu valmistub balliks
jooksul pretendeeris Vene valitseja kohale 6 valitsejat: vallutab Põhja-Saksamaa 1598-1605 Boriss Godunov 1631 Tilly hävitab Magdeburgi linna 1605 Fjodor Borissovits (Fjodor II) 1631-1632 Protestandid saavutavad võidu Breitenfeldi 1605-1606 Dmitri (Vale-Dmitri I) ja Lützeni lahingus 1606-1610 Vassili Suiski (Vassili IV) 1634 Protestandid saavad Nördlingeni all lüüa. Krahv 1607-1610 Vale-Dmitri II (Vassili Suiski rivaal) Wallenstein tapetakse 1610-1613 Poola prints Wladislaw 1635 Protestantlikud sakslased sõlmivad rahu. Peale riigisiseste võimugrupeeringute seisid mõlema Prantsusmaa astub sõtta
Venemaa 17. sajandil Suure segaduse aeg · 17. sajand algas näljahädaga + pakane · Rahvas uskus Jumala karistusse Boriss Godunovi tegude eest Suure segaduse aeg · Ivan Julma poeg salapärastel kadunud · Võimalus esineda troonipärijana · Vale-Dimitri I munk Grigori Otrepjev. Toetus Poola kuningalt · 1605 saab uueks tsaariks tapetakse · Vassili Suiski tsaariks · Rahutused jätkusid · Vale-Dimitri II Moskva piiramine, mitu aastat Suure segaduse aeg · Segadust kasutasid ära Poola ja Rootsi, sekkusid sõjaliselt · 1610 pakuvad Moskva bojaarid trooni Poola kuningapojale · Poola kuningas tahab ise trooni loobub pakkumisest Romanovite dünastia algus · Maakaitseväe kogumine · Minin ja Pozarski · 1612 Moskava alla · 1613 Maakogu kokkukutsumine uue tsaari otsingud · Mihhail Romanov 15-a patriarhi poeg
Boriss Godunovi surma järel troonile tõusnud. Godunovid hukati, - välja arvatud printsess Ksenja, keda Vale-Dmitri pidas konkubiinina. Päris-Dmitri ema Maria Nagaja oli sunnitud Vale-Dmitri oma pojaks tunnistama. 1606. aasta mais abiellus Vale-Dmitri Poola aadli soost Marina Mniszechiga, kes säilitas oma katoliku usu, vihastades sellega õigeusu kirikut ja bojaare. 1606. aastal 17.mail kukutasid Vale-Dmitri vandenõulased Vassili Suiski juhtimisel. Vale-Dmitri tapeti, tema surnukeha põletati ja tuhk tulistati kahurist Poola suunas. Vale-Dmitri I surma järel ilmus Poolast peagi uus isehakanu, kes nimetas end taas Dmitriks. Uue Vale-Dmitri väed jõudsid 1608. aasta suvel Moskva alla ja kuigi linna vallutada ei suudetud, jäid nad sinna mitmeks aastaks.
Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Venemaa valitsejaid enne 20. sajandit. Venemaa on tuntud oma tagurluse poolest, kuid mitte ainult tagurlus ei ole teinud venemaad kuulsaks, vaid ka tsaarid oma reformide ja omakasupüüdlike tegudega. Nende peamisteks valitsemiskohtadeks olid Moskva ja St. Peterburg. Moskvas valitsenud tsaaridest on kuulsaim Ivan Julm. Ivan sai valitsejaks 3-aastaselt. Esialgu valitses tema eest regendina ema Jelena Glinskaja. Väga mõjukad olid sel ajal Suiski ja Belski bojaariperekonnad, kes noort tsaari tema enda sõnul sageli alandasid ja solvasid. Ent juba nooruses avaldus Ivani kalduvus inimesi piinata, mille tema lähedased heaks kiitsid. Lossis toimusid pidevad intriigid, tuli ette isegi mõrvu, mis arendasid seda omadust veelgi. Ivan Julm oli pikka kasvu, hea kehaehitusega, laiade õlgade ja rinnaga. Välismaiste allikate andmeil oli ta paks, vene allikate järgi aga kõhnavõitu. Silmad olid tal väikesed ja
Kuna vene sõjavägi ei olnud sel ajal seotud võitlustega teistes riigi piirkondades, otsustas Ivan IV Tartu Piiskopkonna vastu sõda alustada. 1558.a jaanuaris rüüstasid Vene väed tatari khaani Sahh Ali juhtimisel Tartu piiskopkonda. Retk oli pigem hirmutava iseloomuga ning tõsiselt keegi venelastele vastu ei hakanud. Vaatamata otsesele ähvardusele ei suutnud ordu isegi korralikku sõjaväge koguda. 1558.a kevadel tulid venelased suurema väega vürst Suiski juhtimisel. Vallutati Narva ning 16.juulil 1558 alistus Tartu. Piiskopiriik likvideeriti, piiskop ise saadeti Kärkna kloostrisse. Hiljem küüditati Venemaale nii piiskop kui kogu Tartu elanikkond. Tartu vallutamise järel sõlmiti vaherahu, mille kestel Liivi ordu üritas leida endale liitlasi. Valdav osa ordu liikmeid toetas Poola kuninga Sigismund II Augusti appikutsumist. Saare-Lääne piiskop müüs aga oma valdused rutuga Taani kuningas Frederik II-le, kes maa valitsemise andis omakorda
Venemaa: 1547- esimene Maakogu, seoses Moskva ülestõusuga 1590-1595- Rootsi Venemaa sõda, Vene vallutas Ingerimaa piir läks Narva jõeni 1598- suri Fjodor, lõppes Rjurikovitsite dün, kokku kutsuti maakogu, Boriss Godunov sai tsaariks 1601-1603- näljahäda ja katk Venemaal 1605- suri Boriss Gudunov 1606- tapeti Vale-Dimitri 1609- leping, Rootsi väed pidid kaitsma Moskva tsaari poolakate vastu 1610- kukutati Vassili Suiski Zahhari Ljapunovi juhtimisel 1613 jaanuar- tsaariks valiti Mihhail Romanov 1617- Stolbovo rahu Rootsi ja Venemaa vahel 1649- Maakogu võttis vastu Maakogu seadustiku, mis tegi järeleandmisi aadlikele 1711- asutati kõrgeim riigiastutus Senat 1715- hakati kolleegiumeid ehk keskasutusi looma 1721- Peeter I sai keisri tiitli 1773-75- Pugatsovi ülestõus, peale seda jaotati maa kubermangudeks, mis omakorda maakondadeks Bojaaride Duuma- Venemaa kõrgeim võimuorgan Prikaasid- 16
Venemaa 17. Sajandil Venemaal algas 17. Sajand näljahädaga, mille põhjuseks pidas rahvas Jumala kättemaksu tsaar B. Gudonovi tegude eest. Teda kahtlustati Ivan Julma noorima poja ja trooninõudleja Dimitri tapmises. Rahutusi kasutas ära munk Grigori Otrepjev, kes väitis end olevat Vale-Dimitri ja keda toetas Poola kuningakoda. Ta krooniti 1605. Aastal uueks tsaariks. Ta sai valitseda alla aasta, sest ta tapeti vandenõudlaste poolt. Järgmiseks valitsejaks sai Vassili Suiski. Rahvas pidas teda isehakanuks. Poolas ilmus välja uus isehakanu nimetades end Pääsenud Dimitriks, kellel oli palju toetajaid. Ta jõudis 1608. Aastal suure väega Moskva linna alla, kuid vallutada seda ta ei suutnud. Venemaa segadusi kasutasid ära Poola ja Rootsi. 1610. Aastal lubasid Moskva bojaarid Poola väed Kremlisse ja pakkusid trooni kuninga pojalek, lootes niimoodi sõda lõpetada. Kuningas Sigismund III lükkas pakkumise tagasi
kuulsaks, vaid ka tsaarid oma reformide ja omakasupüüdlike tegudega. Nende peamisteks valitsemiskohtadeks olid Moskva ja St. Peterburg. Moskvas valitsenud tsaaridest on kuulsaim Ivan Julm. Oli Moskva suurvürst alates 1533 ja Vene tsar alates 1547 kuni surmani. Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Venemaa valitsejaid enne 20. sajandit. Ivan sai valitsejaks 3-aastaselt. Esialgu valitses tema eest regendina ema Jelena Glinskaja. Väga mõjukad olid sel ajal Suiski ja Belski bojaariperekonnad, kes noort tsaari tema enda sõnul sageli alandasid ja solvasid. Ent juba nooruses avaldus Ivani kalduvus inimesi piinata, mille tema lähedased heaks kiitsid. Lossis toimusid pidevad intriigid, tuli ette isegi mõrvu, mis arendasid seda omadust veelgi. 1547 krooniti Ivan Venemaa esimeseks tsaariks. Tiitlit oli vaja muuta sellepärast, et suurvürsti ei tõlgitud sageli teistesse keeltesse kuningaks, vaid vürstiks või suurhertsogiks. Tsaar oli teisteski
Pärast viimase Rjurikute dünastia esindaja surma, langes Moskva suurde kriisi, mida võib nimetada ,,segaduste ajaks"sellepärast, et puudus kindel valitseja, toimus pidev võitlus tsaaritrooni pärast ja välisriigid sekkusid Venemaa asjadesse. Lisandus veel suur näljahäda sajandi algul. Segaduste aja 15 aasta jooksul pretendeeris Vene valitseja kohale 6 valitsejat: 15981605 Boriss Godunov 1605 Fjodor Borissovits (Fjodor II) 16051606 Dmitri (ValeDmitri I) 16061610 Vassili Suiski (Vassili IV) 16071610 ValeDmitri II (Vassili Suiski rivaal) 16101613 Poola prints Wladislaw Peale riigisiseste võimugrupeeringute seisid mõlema ValeDmitri seljataga ka mõned Poola Leedu ühisriigi suurfeodaalide suguvõsad. Poolakad saavutasid suurima edu 1610. aastal, kui nad vallutasid Moskva. Poola sellise edu vastu otsisid mõned vene bojaargrupeeringud abi Rootsilt. Segaduste aja lõpetasid maakaitseväe võitlused ja Mihhail Romanovi tõus Vene troonile.
olnud 20 aastat abielus, viia kloostrisse, sest see ei suutnud talle last sünnitada. Ta võtab ruttu uue naise Jelena, kes sünnitab talle kaks poega. Kuid Vassili sureb varsti pärast seda mädapaise tõttu ning Jelenast saab valitsejanna. 5 aastat hiljem sureb ka Jelena ja arvatavasti ta mürgitatakse. Tekib suur poliitiline kriis, sest kõik bojaarid tahavad valitsejaks saada, kuid kui Ivan saab täisealiseks, on ta ainuvalitseja. Ivani ja tema venna eest hoolitsevad Suiski ja Belski bojaariperekonnad, kes teda sageli alandasid ja solvasid. Põhjuseks oli, et valitseja tuleks karm. Ivani julmus tuleb välja juba lapsepõleves. Ivan ei saa kelleltki hellust ja armastust nagu lapsed vajavad. Tema päevad mööduvad julmi mänge mängides- lõhkudes, laamendades ja loomi piinates. Sellised asjad pakuvad talle lõbu juba varases eas. Ivan ei tunne ennast piisavalt võimsalt olles suurvürst ning ta laseb ennast ametlikult tsaariks kroonida
valitud Boriss Godunovi võimu. Tsarismi institutsioon elas siiski üle nii siserahutused kui ka Borissi surmale järgnenud Poola-Rootsi sissetungi ja 1613 valiti Moskva tsaariks Mihhail Romanov, kelle rajatud dünastia valitses 1917 aastani. Rjurikovitsite soost valitsejateks olid: Ivan III(1462-1505), Vassili III(1505-1533), Ivan IV Julm(1533-1584) ja Fjodor I(1584-1598). Segaduste ajal valitsesid: Boriss Godunov(1598-1605), Fjodor II(1605), Vale-Dmitri(1605- 1606), Vassili Suiski(1606-1610) ja Interreegnum- mitmed trooninõudlejad(1610-1613). Maade kogumisega alustas Ivan Suur ning muutis vürstiriigi suureks tsaaririigiks. Tema alustas ka Kremli laiendamisega. 17. sajandil jõudsid lõpule protsessid, mille tulemusena enamjagu Venemaa elanikkonda pärisorjastati. Vene riik laienes edasi. Õigeusu kirik, mis oli mänginud Romanovite dünastia rajamisel tähtsat osa, lõhenes ning nõrgenes Suure kirikulõhe tagajärjel üha. Jõulise ja jõhkra
vastuseis.Korraldati ka julm karistusretk varem iseseisvasse Novgorodi ja Pihkvasse,surumaks maha vastupanu Moskva valitsemisele.Vastuolud ei kadunud.Vallutuspoliitika Baltikumis viis Liivi sõjani.Segadused tekkisid kõigepealt tsaarivõimu ümber. 1)Boriss Godunov-põlvnes nimekast tatari päritoluga bojaariperekonnast.Vene tsaariks valis Godunovi Maakogu.2)Grigori Otrepjev-oli Venemaalt põgenenud munk,kes esitles ennast Vale-Dmitri I all.3)Vassili Suiski- üks ülestõusu juht vürst,kes kuulutati uueks tsaariks pärast Vale-Dmitri tapmist.4)Kuzma Minin ja Dmitri Pozarski-olid armeejuhid.5)Mihhail Romanov-kuulus vanasse bojaarisuguvõsasse ja ta valiti tsaariks. 8.) Mihhail Romanovi valimine Vene troonile tähendas segaduste aja lõppu ja varem välja kujunenud tsaarivõimu taastamist. Tugevnes taas keskvõim. Kõrgeim võimuorgan oli Bojaaride Duuma. Enamik mehi kuulus duumasse ainult tänu päritolule. Tsaar kutsus duuma
Kui see oleks olnud tõsi, oleks Godunov pidanud loovutama Dmitrile trooni. Isehakanud Dmitrit tunnistasid need, kes tahtsid Boriss Godunovist lahti saada. Vale-Dmitri tahtis muuta Venemaa katoliiklikuks ja seetõttu toetasid teda paavst ja Poola-Leedu. Dmitri rünnak Venemaale oli võimas palju kindlusi langes tema kätte vastupanuta. 1605. a. sai Vale-Dmitri troonile. 1606. a. kukutavad bojaarid Vale-Dmitri. ValeDmitri vastase vandenõu etteotsa asus Vassili Suiski, kes kõrvaldas Vale-Dmitri ja asus ise troonile, kus ta oli kuni 1610. a. 1607. a. ilmub välja Vale-Dmitri II, kes saab poolakate toetusel 1610 valitsejaks. Poolakad suhtusid venelastesse selge üleolekuga, riigikassa läks tasakaalust välja. Selline valitsemine tekitas kahtlusi Vale-Dmitri II võimu seaduspärasuses. Moodustati Vene maakaitsevägi, mida asusid juhtima Kuzma Minin ja Dmitri Pozarski. 1612. a. alistus Poola garnison Moskvas. ROMANOVID 1613-1917 MIHHAIL 1613-1645
Venemaa 17. Saj. Kes ta on ja millega sai tuntuks- Boris Godunov Vene tsaar , tuli võimule 1584 a, teda süüdistati näljahädas ja pakases. Grigori Otrepjev e Vale-Dmitri I - oli Vene tsaar 16051606. Vale-Dmitri väitis, et on Ivan Julma noorim poeg Dmitri. Vale-Dmitri polnud ainus, kes ennast "segaduste ajal" imekombel pääsenud Dmitrina esitles. Vale-Dmitrit toetasid mõjukad Poola aadlisuguvõsad. Vassili Shuiski - oli Vene tsaar 16061610. Tema valitsusel jätkus segaduste aeg.Suiski tõusis võimule pärast Vale-Dmitri kukutamist ja tapmist 17. mail 1610, mida Suiski juhtis. Tema ajal suruti maha Bolotnikovi ülestõus. Minin ja PoZarski - Volgamaal luuakse maakaitsevägi, mille eesotsas lihakaupmees Minin ja väikevürst PoZarski. Mihhail Romanov - oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal. Ta oli Vene tsaar 11. juulist 1613 kuni surmani. Tsaariks sai ta olles vaid 15 aastane. Tsaar Aleksei - Tsaar Mihhail Romanovi poeg, Venemaa tsaar 16. juulist 1645 kuni surmani
Maksehakkasid maksma ka aadlid ja vaimulikkonnad, kaotati pärisorjus. 5. Absolutism Venemaal · Ivan Julm tatarid ja opritsninad,Liivi sõjaga soovis vallutada Balti riigid, mis ebaõnnestus. · Segaduste aeg seiklejast munk Grigori Otrepjev kuulutas end Ivan Juma pojaks Dimitriks. Rahva ei meeldinud aga tema madal päritolu ega poolameelsus. Ta kukutati ja hukati. Uueks juhiks kuulutati bojaaridest vandenõulaste juht Vassili Suiski. · Tekkis uus vale-Dimitri. Venemaa olukorda kasutasid ära Rootsi ja Poola ning Poola kuningapojale pakuti trooni, sellest aga keeldus ta isa. Lõpuks moodustati poolakate väljaajamiseks maakaitsevägi, seda õigeusukiriku poolt. · Romanovi valitsema panemisel välditi uute isehakanute teket. Mihhaili ja ta poja valitsusaeg oli kuldaeg. Poliitiline eraldatus vormis kultuuri. · Nikoni kirikureform kirikukombestikke üritati ühtulstada, see tekitas aga meeleavaldusi
Rahvas kahtlustas, et jumal olevat selle karistuse neile andnud,sest Boriss Godunov olevat tapnud Ivan Julma poja Dmitri. Paljud tahtsid saada nö Vale-dmitriks. Esimesena astus üles poola munk grigori otrepjev. Ka poola kuningas toetas teda, et venemaa alasi enda kätte saada. Rahvatoetusega saabuski vale- dmitri moskva väravate alla. 1605.a krooniti ta uueks tsaariks, sest boriss godunov sai südamerabanduse. Ta sai vähem kui aasta valitseda, sest ta tapeti ja uueks tsaariks sai Vassili suiski. Peagi ilmus poolast välja juba uus isehakanu. 1608.a suvel jõudiski vale-dmitri 2 moskva alla oma väega, kuid vallutada moskvat ei suutnud. Sellel ajal kui venemaal oli suur segadus, sekkus ka poola ja rootsi. 1610.a kukutasid moskva bojaarid senise tsaari ja lubasid poolakad kremlisse. Uueks tsaariks sai poola kuningas sigismund 3. Venemaa vabastamiseks kutsuti kokku maakaitsevägi, mille etteotsa astusid lihakaupmees minin ja väike vürst pozarski.
disbuut vaidlus õpitu põhjal stipendium toetusraha edukamatele barokk 17 saj algul sai arhitektuuri peastiiliks barokk. Barokk on iseloomulik Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. bastionid - linnade kaitseehitised (5-nurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused, mis hoidsid koos müürid. Sees ruumis kaitsemeeskonnale ja laskemoonale. Kõrgemal astandul suurtükid.) tallinnas 3 ingeri, rootsi ja skoone bastionid. Vassili Suiski vene tsaar, kes kutsus rootsit appi, kui 1609 tungisid poola väed venemaale. Karl IX rootsi kuningas, kelle ajal rootsi suhted poolaga halvenesid, kes võttis liitlaseks venemaa ja võttis enda kontrolli alla novgorodi ja ingerimaa. Gustav II Adolf karl IX poeg, kes troonile saades oli 17. Aastane. Oskad 5 keelt ja noorusele vaatamata oli valitsemiseks küps. Johan Skytte kindralkuberner, kes viis täide võimu- ja kohtukorralduse. Haridusolude korraldaja.
a tuli Uglitsist Dmitri surmateade.Levis kuuldus,et ta mõrvasid Godunovi agendid või siis mõrvas ta end ise haigusloo ajal noaga mängides.1598 suri tsaar Fjodor ning riiki valitses Boriss Godunov.Ta toetas tavalisi mõisnikke,kes tõstsid talupoegade andami kahe-või isegi kolmekordseks. Levisid kuuldused nagu oleks tsareevits surmast pääsenud,ilmus Vale-Dmitri.Godunov suri ja võimule sai Vale-Dmitri,kuid 1606.a mais puhkesid Moskvas rahutused ja ta tapeti.Uueks tsaariks sai Vassili Suiski,1610 a kukutati ta troonilt,poolakad hõivasid Moskva.1613a kogunes Maakogu ja valis tsaariks Mihhail Romanovi.1617.a sõlmiti Solbovo rahu,sellega tagastas Rootsi Venemaale segaduste ajal haaratud maad, kaasa arvatud Novgorodi.2)Valitsemine-Bojaaride Duuma-riigi kõrgeim võimuorgan,kõige mõjukama osa moodustasid tsaari sugulased ja lähikondlased.17.sajandiks oli Bojaaride Duuma muutunud väheefektiivseks ega sobinud enam suurriigi valitsemiseks
Regentvalitsus pidi trooninõuetega tegelema (Ivani onu, Vassili vend vana süsteemi järgi oleks pidanud tema võimule). II vend Andrei Ivanovits, Staritsa linnas tema udell. Tegi katse ise võimule tulla, vangistati, suri seal, peret represseeriti aga ei tapetud. Oluline tegelane vürst Ivan Obolenski (Glinskaja favoriit, peeti ka tema elukaaslaseks), ka vangistati ja suri vangistuses 1539.a . Ta õde vangistusse, poeg hukati. Edasi Suiski vennad, kes hiljem segaduste ajal tegevad. Tavaliselt represseeritakse terved perekonnad. Oluline Ivani seisukohalt see, et kui tema väike oli ss kõik käest ja tema justkui ,,parandab" kõike. Ärasõidu õiguse küssa ( otvezd) kas aadlikul õigus lahkuda Vene suurvürsti teenistusest (kas nt Leedu suurvürsti teenistusse). Peab jääma kindlalt Moskva valitseja teenistuse, muidu reetur ja tuleb karistada. Elas oma mälestuste järgi ordu elu, vägivallast saadetuna. 1545
matslikust julmusest ja õpetatud vagadusest. Õhtuid veetis ta koos sõprade- kambaga Moskva tänavail mürgeldades ja inimesi pekstes, päevad pühendas aga kirikuisade ja pühakute elulugude lugemisele, millele teda ärgitas metropoliit Makari. Noore suurvürsti välimus avaldas muljet: peaaegu 1,8 meetrit pikk, hea kehaehituse, hallide silmade, ruugete juuste ja kotkaninaga. Ivani esimene poliitiline tegu tuli 1543. aasta detsembris, kui ta käskis kinni võtta ja tappa vürst Andrei Suiski. Kolmkümmend Suiskit pooldanud bojaari poodi. Väär oleks siiski arvata, et see andis noorele suurvürstile täieliku sõltumatuse. 1546. aastast läks mõju valitsusasjades Ivani onude Juri ja Mihhail Glinski kätte. Ivan Julma valitsusaeg ja abiellumine Jaanuaris 1547 kroonis ja salvis metropoliit Makari Ivan IV Moskva Kremli Uspenski peakirikus ning kuulutas ta ,,kogu Venemaa tsaariks". Seda tiitlit oli mõnikord kasutatud ka Ivan III aegsetes
Kui suri ka Fjodor, kutsuti kokku Maakogu, mis valis Godunovi Venemaa tsaariks. Bojaaride suhtes jätkas ta Ivan IV poliitikat: opositsiooni käsitleti väga julmalt. Hakkasid levima kuuldused Vale-Dmitri I-sest. Tema sõjakäigu ajal Moskvasse suri Boriss Godunov ja Dmitri asus tsaaritroonile. Ta proovis enda poole võita mõisnikke. Varsti pettusid temas Vene ühiskonna kihid ja ta tapeti rahutuste käigus. Uueks tsaariks sai Vassili Suiski, kes ei suutnud kindlustada endale piisavat toetust. Talurahvaliikumine. Suiski pöördus abipalvega Rootsi poole ja tekkis Rootsi-Vene ühisvalitsus Novgorodis. Aadlikud kukutasid Zahhari Ljapunovi juhtimisel Suiski ja lasksid ta pühitseda mungaks. Samal aastal tapsid ka Vale-Dmitri II teenistuses olnud tatarlased isehakanu. Moskvas ülestõus poolakatve vastu. Maakogu valis Vene tsaariks lõpuks Mihhail Romanovi. Suhetes Rootsiga oli probleemiks
alistumismeeleolud. 11. mai hommikul puhkes Iinnas üldine tulekahju. Kaitsjad taandusid linnusesse, kuhu tule ja vaenlase eest vaIjus ka palju linnaelanikke. Varsti otsustati alistuda, seda enam, et pakutud tingimused olid soodsad. Kõik, kes soovisid võisid vabalt lahkuda.Linn säilitas oma kaubandusõigused. Püüdes veel vallutamata Iinnadele head muljet jätta, käitusid võitjad suhteliselt viisakalt. Kagu-Eestisse saabus umbes 60 OOO-meheline Vene armee vürst Suiski juhtimisel. Suutmata ikka veel vastupanu organiseerida, taandus ordumeister Lätimaale. Emajõe-äärse Kastre kindluse vallutamine juuli alguI andis venelastele võimaluse tuua täiesti vabalt mööda veeteed Tartu aIla rasked piiramissuurtükid. Linn alistus täpselt nädal pärast pommitamise algust, 18. juulil. Nagu unustades Iinna olukorra, olid piiskop ja raad teatanud piirajatele väga nõudlikud alistumistingimused. Siiski võttis need kõik vastu ja
tsaarivõimu ümber. Pärast Ivan IV surma sai troonile poeg Fjodor, kes polnud võimeline valitsema. Loodi regentnõukogu. Omavahelises võitluses tõusis liidriks Boriss Godunov. Valitsema ei lastud Ivan'i noormiat poega Dmitrit, sest ta suri, suri ka Fjodor. Kokku kutsutud Maakogu (500 meest) valis Godunovi tsaariks. Peale Godunovi ootamatut surma tuli troonile Vale-Dmitri I, kes 1606.a rahutustes tapeti. Uueks valitsejaks sai ülestõusu juht vürst Vassili Suiski. Sõditi Poolaga. Järgmine tsaar oli Mihhail Romanova - segaduste lõpp. Edasi valitses Bojaaride Duuma: ametnikkonnast olid olulised djakid; kohaliku halduse tsentraliseerimiseks loodi vojevoodkonnad; maakogud kinnitasid/valisid tsaare, osalesid valitsustöös; ,,maakogu seadustik" määras pärisorjuse, sunnismaisus. 12. Kuningavõim Rootsis 17. saj. 1599 vabanes Rootsi unioonist Poolaga. Valitsema hakkas hertsog Karl. Riigipäeval valiti kuningaks Karl IX
olevat põhjutanud pärast tsaar Ivan Julma surma riigis võimu haaranud Boriss Godunov. Rahvas kahtlustas Godunovi Ivan Julma noorima poja ja võimaliku trooninõudleja Dimitri tapmises. Rahutusi kasutas ära munk Grigori Otrepjev, kes väitis end olevat Vale Dimitrina ja keda toetas Poola kuningakoda. 1605, aastal krooniti Grogori Otrepjev uueks tsaariks, ta sai valitseda alla aasta, sest ta tapsid vandenõulased. Järgmiseks valitsejaks sai Suiski. Rahav pidas uut valitsejat isehakanuks, ja kui Poolas ilmus välja uus isehakanu, nimetades end Dimitriks, oli tal palju toetajaid. Ta jõudis 1608 aastal suure väega Moskva linna alla, kui vallutada ta seda ei suutnud. Poola ja Rootsi sekkumine ning Romanovite dünastia algus. Venemaal valitsevat segadust kasutas ära nii Poola kui ka Rootsi, sekkudes oma vägedega sündmustesse. Roostlaste kätte langes Vovgorod, poolakad vallutasid Smolenski. 1610
Vene vägede eesootsas on Adasev, järgmisena minnakse kohe vasknarva alla. Toona oli see kindlus oma kaitsemeeskonnaga. Hakkab toimuma see, mida me näeme järgnevate aastate käigus. Üks osa kaitsemeeskonnast laseb jalga. Vasknarva olevat jäänud vaid haiged. Kindlus langeb, 6 juunil läheb venelastele üle. Kirde eesti sellega sisuliselt venelaste kontrolli all. Peale seda mindigi Tartusse Pihvamaal koondatakse suuri Vene vägesid, nende eesotsas oli Suiski ja Kurbskin.Mais kui Ketler lahkus Narva alt tuleb ta Kagu-eestisse. Hakkab organiseerima vastupanu et ise minna Pihkvamaale. Koondatakse nii ordu kui ka piiskopi vägesid Kirumpäele ( Viljandi lähedal) . Suuri väekoondisi kokku ei saanud, kokku oli seal u 1500 ratsanikku ja u 1500 jalameest. Kokkulepe oli ka riia peapiiskopiga, kes lubas täiendavaid mehi saata+ riia palgasõdurid. Teine suund oleks pidanud kokku tulema Kurtses, kes pidid ületama Narva jõe, minema Peipsi taha ja mööda
Selles rängas olukorras hakkasid levima kuuldused, et Dmitri jäi siiski ellu ning igaltpoolt ilmuma vale Dmitrid. Kuulsam neist kannab nime Vale-Dmitri I. Godunov suri 1605 ning ValeDmitri sai tsaariks. Dmitri ema tunnistas Vale-Dmitri omaks. VD püüdis võita enda poole vene mõisnikke. VD oli tänu võlgu Poolale(miks? :|). Teda hakati põlgama ja mais 1606 puhkenud rahutuste käigus tapeti VD.Uueks tsaariks kuulutati, ilma mingisuguste valimisteta, vürst Vassili Suiski, kes aga ei suutnud leida toetust igast ühiskonnakihist.Tõsises olukorras pöördus Vassili Rootsi poole. Rootsi oli huvitatud Poola-Leedu riigi tagasitõrjumisest, sest muidu oleks võinud tekkida suur slaavi riik, millele Rootsi ei suudaks vastu seista. 1609 Veb. allkirjastati leping mille kohaselt pidid Rootsi väed abistama tsaari võitluses poolakatega. Tehti Rootsi-Vene ühisvalitsus, kuhu kuulusid 2 rootslast ja enamik nuvgorodlast. 1610 kukutati Vassili troonilt
etteotsa. Godunov suri südamerabandusse. Troonile tõusnud poeg Fjodor ei suutnud võimu kaua hoida. 1605. aasta juunis jõudis Vale-Dmitri rahvahulkade toetusel Moskvasse, Fjodor tapeti ning isehakanu krooniti tsaariks. Vale-Dmitri [160506] osutus küllaltki võimekaks valitsejaks. Paraku nõudis tema roll toetuse otsimist Godunovi vastasjõududelt, esmajoones vanalt bojaarkonnalt, kelle etteotsa tõusis vürst Vassili Suiski. Teisalt polnud bojaarid huvitatud seikleja-mungast troonil ning kasutades ära Otrepjevi Poola- meelsust ning abiellumist Poola magnaadi katoliiklasest tütre Maryna Mniszechównaga, kukutati ta 1606. aasta mais ning tapeti. Uueks tsaariks kuulutati nüüd Vassili Suiski [160610]. Suiski võimuletulek suurendas segadust veelgi. Need, kes olid jäänud uskuma, et Vale-Dmitri oligi õige tsaar, pidasid Suiskit tsaaritapjaks ning isehakanuks. Juba oktoobris 1606 piirasid
Tapeti. Vale-Dmitri I srn. 1606 Tsaar 1605-1606, tegelikult Grigori Otrepjev. Väitis end olevat Ivan IV surnud poja, tuli Godunovi vastu poolakate sõjaväega, haaras trooni reetmise abil. Ent tema Poola-meelsus ja katoliku usu propageerimine viisid ta kukutamise ja tapmiseni. Vassili IV Suiski 1552-1612 Tsaar 1606-1610. Oli mõjukas bojaar, Rjuriku dünastiast (ta esiisa oli 1238-1246 valitsenud suurvürst Jaroslav. Üldiselt teda tsaarina ei tunnustatud ja lõpuks sunniti teda troonist ka ametlikult loobuma. Mihhail Romanov 1596-1645 Tsaar 1613-1645. Valiti tsaariks Maakogu poolt.
11.juuliks, algas ka linna pommitamine. Linn oli kaitseks ettevalmistatud, püssirohtu, relvi piisas, aga puudu oli tahtest vastu hakata. Tartu linnas elati sisemiste vastuolude õhkkonnas. Usulised pinged, piiskop, kes oli katoliiklik, linna juhtkond ja elanikkod valdavalt evangeelsed luterlased. Linn hakkab süüdistama piiskopi, et tema inimesed vaikselt linnast lahkuvad. Linnast on püütud organiseerida kalleletunge, aga edu ei saavutatud. Vene väejuht Suiski saadab linna mitmeid teateid, et linnal oleks kasulik alla anda. Hakatakse kasutama argumenti, et vaadake, mis Narvaga juhtus, et vaadake mis õigusi nad said, et nüüd suurvürst heameelega tagaks ka tartlastele need privileegid. Allaandmise vastu oli piiskop. Ideed püüdis ellu viia linna kodanikkond ja raad. Kodanikkond ja raad saatis oma saatkonna Suiski juurde, et asuda läbirääkimistele. Saatkonnale annab piiskop kaasa ühe foogti, Kruze. Linna tuuakse
(Boris Godunov tapab ta) (sureb) tütar Irina abielus Boris Godunoviga 1598- 1605 nendel poeg Fjodor (Vale-Dmitri I tapab nii Fjodori, Irina kui ka Godunovi, Vale-Dmitri valitseb 1605-1606, sureb vôitluses poolakatega. Pärast teda valitseb Vassili Suiski 1606-1610 Katariina II + abielus Peeter III-ga valitses 1762-1796 valitses 1761-1762 Katariina II (sakslanna) tapab Peeter III neil poeg Paul I, vôimul 1796-1801 Paul I-l pojad Nikolai I ja Aleksander I (Aleksander I vôimul 1801-1825) Aleksander tapab Pauli Aleksander sureb 1825 1.dets, dekabristide ülestôus 25. dets. 1825 vôimule tuleb Nikolai I Mihhail Lermontov 1814 1841
1563-1570 Põhjamaade Seitsmeaastane sõda Osapooled Tartu piiskopkond 18.07.1558 venelastele Saare-Lääne piiskopkond sept 1559 Taani kuningale Põhja-Eesti ja Tallinn 4.06 ja 6.06.1561 Rootsile Liivi ordu 28.11. 1561 Poole-Leedu riigile + Fürstenberg + Kettler Liivimaa kuningriik 1570-1577 + hertsog Magnus, Ivan IV Venemaa: + Ivan IV Julm Sig Alei, Suiski, hertsog Magnus Sõja käigus muutus vaimselt haigemaks, paranoia, jälitamisfoobia. Suri aasta pärast Liivi sõja lõppu. Taani: + Hertsog Magnus Hilary Karu 24 D 11 EESTI AJALUGU Frederik II Rootsi + Erik XIV, Ivo Schenkenberg- võis olla eestlane, väiksemate väeüksuste juhataja, räägitakse
1710 vallutab Eesti alad Ivan Julm (1533 1584 ), vallutati tatari khaaniriigid Volga ääres ( 1558 1583 ) Liivi sõda: saavutada väljapääs Läänemerele 156 kujunes Venemaal välja opritsnina, pandi alus opritsnikute malevale 1570 sõjakäik Novgorodi Boriss Godunov 1598-1605 Segaduste aeg smutnoje vremja Grigori Otrpjev, tsareevits Dimitri oli saanud surma või tapeti 1591 Vale-Dimitr krooniti Vm valitsejaks 1605, V-Dimitri tapeti ja hukati Uueks tsaariks sai Vaissili Suiski (1606-1610 ) 1607 ilmus välja Vale-Dimitri II, Moska piirati Poola vägede poolt ümber, Vm. ihkasid nii Poola kui ka Rootsi Nizni-Novgorodis moodustati maakatisevägi Kuzma Minin, Dimitri Pozarski 1612 purustas maakäitsevägi poola väed Moskva all 1613 tuli kokku Maakogu, tsaariks valiti patriarhi Filareti(Fjodor Romanovi) poeg Mihhail Romanov (1613-1645) 16 aastat vana Aleksei (1645-1676 ) Doni kasakate mäss Stepani Razini juhtimisel
paluda ja raha ei maksnud. Kuna vene sõjavägi ei olnud sel ajal seotud võitlustega teistes riigi piirkondades, otsustas Ivan IV Tartu Piiskopkonna vastu sõda alustada. 1558.a jaanuaris rüüstasid Vene väed tatari khaani Sahh Ali juhtimisel Tartu piiskopkonda. Retk oli pigem hirmutava iseloomuga ning tõsiselt keegi venelastele vastu ei hakanud. Vaatamata otsesele ähvardusele ei suutnud ordu isegi korralikku sõjaväge koguda. 1558.a kevadel tulid venelased suurema väega vürst Suiski juhtimisel. Vallutati Narva ning 16.juulil 1558 alistus Tartu. Piiskopiriik likvideeriti, piiskop ise saadeti Kärkna kloostrisse. Hiljem küüditati Venemaale nii piiskop kui kogu Tartu elanikkond. Tartu vallutamise järel sõlmiti vaherahu, mille kestel Liivi ordu üritas leida endale liitlasi. Valdav osa ordu liikmeid toetas Poola kuninga Sigismund II Augusti appikutsumist. Saare-Lääne piiskop müüs
Grigori tahab olla siiras. Ta ei taha võita naise südant valega. Ta ootab Marinalt seda, et Marina armastaks teda vastu. Grigori on siiras ja sügavate tunnetega, kuigi ta on petis. Ka tema kohta ei saa öelda, kas Grigori on positiivne või negatiivne tegelane. Negatiivne tegelane on Marina. Teine armastuse lugu on Kseniaga ta ei ole kunagi oma armastatut näinud, aga nutab ikkagi taga. Siin on kaks armastust üks armastab inimest, teine aga võimu. Reetlikud inimesed on Suiski, Basmanov. Basmanov on sellega, kes võidab. Rahva vaim see ongi otsustav ajaloosündmuste kulgemise juures. Kui inimesel ei ole rahva poolehoidu, siis ta ei võida. Grigori on tark, aga tal on veel üks joon kergemeelsus. Ta võidab kergelt ja ka kaotab kergelt. Temal on väga kerge suhtumine kõigesse. Üks tähtis stseen on veel see, kui Grigori juurde tulevad igasugused inimesed armeesse. Venelased usuvad, et Dimitri on tsaar ja nad on valmis andma selle eest oma elu.
annaabi.ee 
