Suhtlemine on inimestevaheline infovahetusprotsess, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Suhtlemise abil saan ma ennast väljendada, teostada, oma emotsioone välja elada, sõpru leida ja informatsiooni omandada ning vahendada. Suhtlejana sooviksin ma olla eduakas kuid suhtlemist segavad mitmed tegurid: 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita
Konflikti haaratud inimesed kalduvad kasutama psühholoogilisi kaitsemehhanisme. Kasutatakse agressiooni, enesehaletsust, projekteeritakse vastase isikule negatiivseid omadusi ja püütakse olukorda selliselt ratsionaliseerida, et see muutuks endale vastuvõetavamaks. Need võtted suurendavad küll eneseaustust ja kahandavad psüühilist häiritustunnet, kuid see on saavutatud tegelikkuse moonutamise hinnaga. 6.Suhtlemistõkked 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: _ müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri _ keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia _ suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused _ situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: _ sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita
kutsuma kaitsehoiakut, vastupanu ja pahameelt. Nad võivad viia sõltuvuse, tagasitõmbumis või ebapädevuse tundmiseni. Nad on ka tunnetebarjäärid- kasutades suhtlustõkkeid on ebatõenäoline, et läbi pääsevad ka tegelikud tunded. Miks informatsioon ei jõua pärale? Üheks põhjuseks võib olla mitmeastmeline suhtlemine, mis põhjustab palju infokadusid, -moonutisi jne. Põhjuseks võib olla ka kommunikatsiooni vahendatus. Kuid mis veel? Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked. Kõike seda, mis raskendab informatsiooni kohalejõudmist, sellest arusaamist, nimetatakse suhtlemistõketeks. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: · müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri (asfaldipuuri töötamine akna taga, valju muusika raadiost, aga ka liig ere valgus või täielik pimedus, käekirja segasus). Järelikult kõik, mis on seotud raskendatud kuuldavuse, nähtavuse, haistmise, maitsmise, tundlikkusega.
· Kehtestav käitumine- säilitatakse enesest lugupidamine, rahuldatakse oma vajadusi seejuures kahjustamata teiste inimeste vajadusi ja enesest lugupidamist. Eriti edutoov on see käitumisviis kiitmise, laitmise, äraütlemise situatsioonides. Suhtlemistõkked Suhtlus võib oma lihtsusele vaatamata osutuda raskeks ülesandeks, kuna vastuvõtja ei häälestu teate vastuvõtule. Suhtlustõkked on liigitatud kolme rühma: 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: · müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri · keelebärjaar: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia · suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused · situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek Haapsalu Kutsehariduskeskus Pille Soonmann
teksti avatus/suletus. Samuti mõjutab kontekst- semantiline keskkond. Konteksti tegurid: · teate saaja eelteadmised objekti kohta · osalevate poolte ühised kogemused, ,,ühismälu" · teate vastuvõtja positiivne või negatiivne hoiak öeldu suhtes · tegeliku teate vastavus oodatavale või lahknevus sellest · teate haakuvus eelnevalt öelduga · kommunikantide omavahelised suhted Suhtlemistõkked 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: · müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri · keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia · suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused · situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked:
Tähenduse mõistmist mõjutab kultuur, keel, sotsiaalne kuuluvus, isiksuslikud omadused, teksti avatus/suletus. Samuti mõjutab kontekst- semantiline keskkond. Konteksti tegurid teate saaja eelteadmised objekti kohta osalevate poolte ühised kogemused, ,,ühismälu" teate vastuvõtja positiivne või negatiivne hoiak öeldu suhtes tegeliku teate vastavus oodatavale või lahknevus sellest teate haakuvus eelnevalt öelduga kommunikantide omavahelised suhted Suhtlemistõkked 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2
kliendile) selges ja arusaadavas vormis. Sõnumi vastuvõtmine ja dekodeerimine võimaldavad vastuvõtjal saatja poolt teele läkitatud sõnumi kätte saada ja seejärel enda jaoks lahti mõtestada. Mida täpsemalt mõistab sõnumi vastuvõtja seda, mida selle saatja teatas, seda efektiivsem ehk paremini toimiv on suhtlusahel. Müra on suhtlusahelaga sagedasti kaasnev koostisosa, mis võib moonutada ja muuta saatja poolt algselt edastatud sõnumit. Müra võib esineda suhtlusahela kõikide koostisosade ja etappide juures. Müra võivad põhjustada: · saatja ebatäpsus oma mõtete väljendamisel · liiklusmüra, telefonihelin, vali muusika, inimeste omavaheline jutt jms · signifitseerimata ehk mõtestamata tekst (sõnum) · logopeedilised vead (halb diktsioon, kogelus, vale kõnehingamine, nasaalne häälekõla jms)
Erinevad suhtlemistakistused Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistakistused. · < Müra sidekanalis kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri jne. · Keelebarjäärid võõrkeele mittetundmine, slängi kasutamine jne. · Suhtlejate staatusevahe, professionaalne isoleeritus. · Kultuuri- ja usulised erinevused. · Situatsioonilised tegurid kellaaeg, koht, kõrvalised isikud, teised kliendid jne. Sõnumi lähetajast tingitud suhtlemistakistused. · Sõnumi edasiandmine ilma et sõnumi vastuvõtjaga loodaks elementaarset psühholoogilist kontakti. · Väsimus, hajaliolek. · Asjatundmatus.
mõjuvad üheaegselt nii psühholoogilised, sotsiaalpsühholoogilised kui ka füsioloogilised tegurid. Järgnevalt mõned tegurid, mis võivad ilmneda ja mis soovitud imago võiisiksuse sära esiletoomisel võivad olla nii takistavad. Osasid saab ennetada, osasid küll mitte. Hea, kui enne tähtsat üritust või ettevõtmist oled nende ilmnemisvõimalusest teadlik. 8 Keskkonnast ja situatsioonist tingitult võivad olla suhtlemistõkked: 1. müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri; 2. keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia; 3. suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused; 4. situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek. Sõnumi edastaja võib ise luua järgmisi suhtlemistõkkeid: 1. sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita; 2
sõnumit paremini ja ühemõttelisemalt edastada. Kogu kommunikatsiooni protsess toimub kommunikatsiooni- keskkonnas, mis võib olla kommunikatsiooni soodustav või häiriv (Berkowitz 1992: 34). Suhtlemisprotsessist aitab paremini aru saada järgnev joonis: Endised kogemused Allikas Kodeerimine Sõnum Dekodeerimine Vastuvõtja (rääkija) +Müra (publik) Reageering ehk tagasiside + Müra Joonis 1. Suhtlemisprotsess 8 Sõnumi muutmatul kujul vastuvõtjani jõudmiseks ei piisa ainult ühe poole (rääkija) pingutustest. Väga oluline osa suhtlemisprotsessi õnnestumisel on just nimel sõnumi vastuvõtjal. Tihtipeale arvatakse, et kuulamine toimub mehhaaniliselt, kuid unustatakse, et tegelikult nõuab ideaalne kuulamine väga suurt loovust ja oskusi sellel alal (Osborn 1992: 47). 9 2
Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Kahepoolne suhtlemisprotsess Suhtlemise käigus annab inimene oma ideede, arvamuste ja seisukohtade näol teistele inimestele üle mingit teavet, et luua neis mingist asjast arusaam . Seega on suhtlemise eesmärk panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust - suhtlemine on ainult see, mida saab aru vastuvõtja. Suhtlemisbarjäärid. Keskkonnast ja olukorrast tingitud suhtlemistõkked on järgmised: · müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne, · keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, · suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, · kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked on: · elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist,
et vajalik teave jõuaks õigeks ajaks õigesse kohta. Mitteametlik suhtlemisvõrk kujuneb välja iseenesest, organisatsioon liikmete tööalase seotuse ja isiklike suhete põhjal. Kahepoolne suhtlemine 1. Idee ilmumine- kui idee pole väärtuslik, on kõik ülejäänu kasutu. 2. Kodeerimine- mille käigus antakse sõnumile arusaadav vorm, valides sobiva sõnastuse ja vormi 3. Edastamine- mille puhul valitakse sõnumi edastamiseks sobiv suhtlemisviis. Edastaja peab püüdma hoida infokanalid vabadena suhtlemisbarjääride või segamiste eest, et sõnum saaks häireteta jõuda vastuvõtjani ja äratada tema tähelepanu. 4. Vastuvõtt- kui seda ei toimu, on teave kadunud ja suhtlemist ei toimu. Suulisel suhtlemisel peab vastuvõtja olema hea kuulaja ja arusaaja, kirjalikul suhtlemisel peab sõnumit sisaldav paber kohale jõudma, faksi ja arvutiside puhul peab tehnika olema korras.
um A S TU VÕ TJA tee enesele selgeks, mida ja milleks tahad edastada täpsusta oma mõte ja viimistle sõnastus kanna hoolt teise poole huvitatuse ja aktiivsuse eest ning jälgi reageerimist hinda suhtlemise efektiivsust vastukaja Suhtlemisbarjäärid. Keskkonnast ja olukorrast tingitud suhtlemistõkked on järgmised: müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne, keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked on: elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist,
(Соколов 2002: 19). Dekodeerimine ja teabe taju. Selleks, et sisalduvat sõnumis teavet tajuda, retsipient peab teda dekodeerida. Dekodeerimine - see on sõnumi sümbolite tõlge saaja mõttesse. Kui saatja kasutatud sümbolid vastuvõtja jaoks omavad samasugust tähendust, siis ta saab sõnumi ja seda idee õigesti aru. (Латфуллин 2004, Громова 2004: 251). Kuid mitmel põhjusel, mis on käsitletud allpool, teabe edastamise protsessis tekkivad erinevad müra ja moonutused, mis võib sõnumi tähendust muuta. 6 Selleks, et müra negatiivset mõju kompenseerida ja teabevahetuse efektiivsust suurendada, kommunikatsiooni protsessides kasutatakse tagasisidet. Tagasiside see on retsipiendi reaktsioon vastuvõetud sõnumi suhtes. Tagasiside on vajalik, et mõista, kui hästi sõnum oli tajutud ja arusaadav. Selline tagasiside on rakendatud
Informatsiooniks võivad olla teated, ideed, faktid, hinnangud, mõtted, tunded. Suhtlemise käigus annab inimene oma ideede, arvamuste ja seisukohtade näol teistele inimestele üle mingit teavet, et luua neis mingist asjast arusaam (Üksvärav, 197). Seega on suhtlemise eesmärk panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust - suhtlemine on ainult see, mida saab aru vastuvõtja. Keskkonnast ja olukorrast tingitud suhtlemistõkked on järgmised: müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne, keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked on: elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist,
pereliikmed, lähedased sõbrad, abikaasa (võimalikud erandid). Ühtlasi oletati, et tegemist on isiku jaoks kõige olulisemate inimestega, kes pakuvad tõenäoliselt kõige enam ka toetust ning kellest ilmajäämine tähendaks isikule suuremat kaotust kui see teiste ,,liikmeskonna liikmete" puhul oleks. - Läheduse alusel (vt. all): sõprus, romantilised suhted Suhtlemise olemus, dünaamika ja seda reguleerivad tegurid Põhimõisted suhtlemisprotsessi analüüsimiseks: · teabe edastaja (saadab sõnumi, nt. teeb komplimendi), · teabe vastuvõtja (tõlgendab saadetud sõnumit, nt. solvub) · teade (saadetav sõnum kompliment) · kanal (sõnumi saatmise viis, nt. telefon) · sümbolid (sõnumis kasutatavad sõnad, võivad olla mitmetähenduslikud, eri inimeste jaoks eri tähendustega) · kontekst (kogu suhtlemissituatsioon, sh. omavaheline läbisaamine, võõraste juuresolek jne.)
seda omaks võtta või tagasi lükata. 7. Teabe kasutamine on suhtlemise eesmärk. Vastuvõtja võib infost loobuda, täita talle antud ülesande, lükata oma tegevuse edasi või teha midagi muud. 8. Tagasiside toimub juhul, kui teabe saaja vastab saatjale. Sellega sulgub infoahel. Tagasiside võimaldab sõnumi saatjal teada saada, kas see jõudis pärale ja võeti kasutusele. Suhtlemistõkked: müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne, keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked: elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist, segane ja arusaamatu väljendumine väsimuse, hajalioleku või asjatundmatuse tõttu,
võtta või tagasi lükata, mõjutavad sõnumi täpsuse tajumine, saatja autoriteetsus ja teabe saaja tagamõtted 7.Teabe kasutamine – vastvõtja võib infost loobuda, täita talle antud ülesande, lükata oma tegevus edasi või teha midagi muud. 8.Tagasiside – toimub juhul, kui teabe saaja vastab saatjale, sellega sulgub infoahel, tagasiaside võimaldab sõnumi saatjal teada saada, kas see jõudis kohale ja võeti kasutusele Keskkonnast ja olukorrast tingitud: müra sidekanalis (halb kuuldavus, nähtavus, halb käekiri), keelebarjäärid (halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine), suhtlejate staatusevahed, kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek Edastaja poolt loodud: elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist, segane ja arusaamatu väljendumine, pika monoloogi pidamine, piirdumine ainult kõige olulisemaga
Informatsiooniks võivad olla teated, ideed, faktid, hinnangud, mõtted, tunded. Suhtlemise käigus annab inimene oma ideede, arvamuste ja seisukohtade näol teistele inimestele üle mingit teavet, et luua neis mingist asjast arusaam (Üksvärav, 197). Seega on suhtlemise eesmärkpanna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust - suhtlemine on ainult see, mida saab aru vastuvõtja. Keskkonnast ja olukorrast tingitud suhtlemistõkkedon järgmised: müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne, keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkkedon: elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist,
Suhtlemisbarjäärid. Kahepoolne suhtlemisprotsees. Suhtlemisbarjaririd. Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teistele ja sellest arusaamine. Kahepoolne suhtlemine(idee tekkimine- kodeerimine-edastamine)->(vastuvõtmine-dekodeerimine-heaks kiitmine-tegutsemine). Edastaja (sõnum)-> < vastuvõtja (tagasiside) Protsses:ideeilmumine;kooderimine ;edastamine;vastuvõtt;dekodeerimine; aktsepteerimine;kasutamine;tagasiside. Keskkonnast ja olukorrast tingitud suhtlemistõkked on järgmised:müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne.keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogiakäsutamine.Edastaja poolt loodud tõkked on:elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist;segane ja arusaamatu väljendumine väsimuse, hajalioleku võiasjatundmatuse tõttu. Vastuvõtjast tulenevad tõkked on:mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hälbimine;jäik ootusmudel: jälgitakse
(kaasajal väidetakse siiski, et esmamulje kinnistub veidi pikema aja jooksul 5-15 minutiga). Kui firmast on saadud negatiivne esmamulje ja sekretär püüab seda parandada, rääkides firma edukusest ja püüdlikult naeratades, tõlgendab klient seda kui kinnitust enda muljele (nagunii valetab, tahab mind nii väga oma kliendiks, ega tal rohkem kliente polegi ja sekretär naeratab nii totralt ja pugedes) . Esmamulje efekti toetavad ka eelarvamused välistunnuste, kultuuri- erinevuste jms. kohta. Tumedanahalist või tõmmut klienti tajutakse sõjakate mägilasrahvaste hulka kuuluvaks ja teda tõlgendatakse ohtliku ja ründavana. Ka siis, kui ta teile romantilist luulet lugema hakkab või punastab, ei taha te meelsasti oma kujutlust muuta. Punastamine tundub vihastamisena , luuletuste lugemine rünnakuna jne.
- Organiseeritud ühiskonna loomiseks ja säilitamiseks - Stimulatsiooniks - Tagasisideks - Toetuseks kriisihetkedel - Elumõtte leidmiseks Suhtlemise funktsioonid: - Suhtlemise kaudu arendame ennast. - Suhtlemise kaudu püüame me täita oma sotsiaalseid/psühholoogilisi vajadusi. - Suhtlemise kaudu püüame täita oma eesmärke. - Suhtlemise kaudu hangime informatsiooni. - Suhtlemise kaudu me mõjutame teisi ja oleme mõjutatud teiste poolt. Suhtlemise komponendid: - Osalejad – teate edastaja ja saaja - Kontekst – keskkond, milles suhtlemine aset leiab - Füüsiline kontekst – keskkondlikud tegurid - Sotsiaalne kontekst – suhte olemus - Ajalooline kontekst – eelnevad episoodid - Psühholoogiline kontekst – emotsioonid - Kultuuriline kontekst – uskumused, väärtused, hoiakud, tähendused, sotsiaalsed hierarhiad, religioon, osalejate rollid. - Teade – tähendus ja sümbolid (sõnad, helid, käitumised)
Stereotüüpide roll sotsiaalses tajus. Maailm kui kogum stereotüüpe? Kuidas suhtuda: reflekteerida, vältida äärmusi Näide: välimusega seotud stereotüübid Uurimused 1970datel: - Kandiline lõug tahtejõulisus - Kõrge laup tark inimene - Lapselik nägu kutsub hoolitsema - Tüsedad heatahtlikud - Väiksekasvulised võimuahned - Pikad naised intellektuaalsed - Tugev karvakasv jõulised, brutaalsed Eelarvamused Eelarvamus (prejudice) teisele rühmale suunatud negatiivsed uskumused ja hoiakud. Eelarvamus püsiv negatiivne stereotüüp, "teiste" kategoriseerimise viis. Sisaldab tugevat emotsionaalset komponenti (erinevalt stereotüübist) The Nature of Prejudice (Allport, 1954) "The human mind must think with the aid of categories....once formed, categories are the basis for normal prejudgment. We cannot possibly avoid this process. Orderly living depends on it."
Kõigepealt kombitakse teine inimene läbi nö ohututes ehk neutraalsetes teemades. Isikutaju: pilt teisest inimesest, seda mõjutavad faktorid Grupitaju: pilt eri rühmadest Sotsiaalselt vahendatud keskkonnataju. Looduse ja tehismaailma sotsiaalsus! Isikutaju Võtmetunnused Välimus. Riietus. Kõne. Käitumine. Stiil. Atraktiivsus. Tõmbab-tõukab! Iluideaalid. Sotsiaalne positsioon. Grupikuuluvus. Stereotüübid ja eelarvamused Stereotüübid kui taju vahendajad: välimuse, rassi ja rahvuse, tööala, rolliga seotud stereotüübid 10 See kui võetakse kontakti selle kaudu, ... Selle alusel kategoriseeritakse. Stereotüüpide roll sotsiaalses tajus. Maailma stereotüpiseerimine Stereotüüp püsiv, üldistatud suhtumine. Solomon Aschi pildikatsed
• Eneseteadvuse kujunemine kultuuris ja ontogeneesis. Mina käsitlused, peegelmina teooria. Enesetaju ja enesehinnang, mina kaitse. Mina ja meie. Isiksusepsühholoogia. Mina ja identiteet. Individuaalne ja grupiidentiteet. Identiteedikonflikt. Sotsiaalse identiteedi teooria. Stigma. Sotsiaalne taju • Taju sotsiaalsus, sotsiaalsed konstruktid. Isikutaju seaduspärasused, stereotüpiseerimine. Varjatud inimesekäsitlused. Empaatia. Kognitiivne dissonants. Eelarvamused. Emotsioon kui sotsiaalpsühholoogiline konstrukt. Atributsioon, käitumise põhjuslikkus, sisemised ja välised seletused. Atributsioonivead. Kognitiivne paradigma sotsiaalpsühholoogias. • Tekst: Maslow – lk 346-371 Hoiakud • Hoiaku funktsioonid ja struktuur. Hoiaku kujunemine. Hoiak ja käitumise ennustamine. Hoiak, infotöötlus ning sotsiaalse keskkonna taju. Hoiaku mõõtmine. Hoiakute tootmine avalikus sfääris. Hoiakud ja väärtused
olla eeskujuks, olla ise sallivad, taunida igasugust vägivalda, empaatiat arendada(selle kohta erinevad raamatud olemas), sallivuse arenemine algab juba umbes 3-aastasest peale kui nad õpivad jäljendamisest, jälgivad vanemate käitumist ja õpivad sellest; laps(3-4 a) ise ei suhtu kellessegi ega millessegi eelarvamusega vaid vanema eeskujul ainult; 2- aastased on iseenda arenguga nii palju hõivatud, et eelarvamused ei kujune ilma vanemateta; mina-identiteediga koos hakkab arvama; 3-4 aastaselt tekivad lastel küsimused nt * raamat Küsimused mida lapsed küsivad ja kuidas neile vastata *lapse küsimustele vastates tuleb 1. Asjana jääda neutraalseks! (laps küsib kõiki igis ikka kaldutakse neist ühe pooleküsimusi sama häälega) *oleneb lapse vanusest, jutt ei tohiks ajada last veel segadusse või hirmutada
madalajärgulisest, kehva toitu ja teenindust pakkuvast asutusest. Kohates esimest töötajat, saadakse kohe mulje ka teenindusest. Esmamulje efekti on raske muuta. Nimelt mõjutab esmamuljel tajutu edasise taju valikuid ja inimene tajub just seda, mida tahab. Ka detaile, mis nagu räägiksid esmamuljel tajutu vastu, tajutakse kui esmast muljet kinnitavat. Esmamulje tekkimiseks läheb aega umbes 30 sekundit. Esmamulje efekti toetavad ka eelarvamused välistunnuste, kultuurierinevuste jms. kohta. Korduvtaju efekt esineb korduva suhtlemise puhul tavaliselt püsiklientide, tuttavate, töökaaslaste jt. suhtes. Sellisel juhul me vaatame, aga Tervikliku sõnumi kogumõjust moodustab umbes 7% sõnaline suhtlemine, 38% kuulub hääletoonile, 55%on visuaalne mõju. ei näe, kuuleme aga ei kuule.
19. Suhtlemisel põhinev konfliktide lahendamine 20. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. 21. Läbirääkimised. Liitvate läbirääkimiste strateegia. 22. Armastuse stiilid (Lee) 23. Armastuse liigid (Sternberg) 24. Kiindumusmudelid (Bartholomew) 25. Suhete lagunemise mudel (Duck) 26. Investeerimismudel (Rusbult) 27. Mulje kujundamine töövestlustel 28. Mulje kujundamise strateegiad (vähemalt 5) 29. Kultuuriśoki staadiumid (4) 30. Suhtlemistõkked (vähemalt 7) (Robert Bolton Igapäevaoskused.) 1) Enesehinnang Enesesse suhtumine. Enesehinnang Mina kontseptsioon aitab kirjeldada seda kes me oleme. Enesehinnangu abil me aga hindame seda millised me oleme. Sageli kasutatakse enesehinnangu sünonüümina ka mõistet eneseväärtustamine. Mina kontseptsiooni aspektid erinevad oma tähenduslikkuse poolest. Teatavad mina kontseptsiooni osad on selgelt positiivsed (näiteks “edukas”),
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
Pärineb Inglismaalt Seletab vaesust jm. probleeme puudustega sotsialiseerimisel Perekond pole erinevatel põhjustel võimeline kasvatama, neile omaks tegema domineeriva kultuuri väärtusi jm Ei ole võimelised avama ust paremasse ellu ja pole kedagi, kes neid aitaks Lastesõim vaeste perede lastele jms – üks konkreetne näide, kuidas mingid teooriat sotsiaalpoliitikas ellu viiakse K.Joseph – deprivatsiooni tsükkel. Vaene lapsepõlv-> kehv õppimine-> kehv töökoht- >ebastabiilne abielu jne --- Vaesuse strukturaalsed seletused: L.Beeghley esitab neli põhjusterühma: Vaesus kui nõiaring, millest vaesed ei suuda välja rabelda Klassisüsteem taastoodab iseennast Majanduskorraldus taastoodab vaesust Teatud gruppide institutsionaalne diskrimineerimine paneb nad halba seisu Sotsiaalkindlustusest tulevad selgitused: Paljud inimesed ei saa ühiskondlikku abi
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �
mõista praktiseerivat kristlast, kui agnostikust moslem ei saa kristlasega nii hästi läbi. nt. Bunuel rezisöör, oli küll väga ateistlik, kuid tema filmid on väga läbi põiminud katoliiklikust kultuurist. · poliitiline korraldus: katoliiklike riikide korraldus on üksteisele lähemal. diktaatoritega riigid ja nende kodanikud saavad üksteisest paremini aru. · sotsiaalsed eelarvamused: rassistlikud eelarvamused ühendavad inimesi üle formaalsete kultuuri piiride ja lasevad üksteisega paremini suhelda, kui nendega kellele teised eelarvamused ja selle läbi nö piiri taga. · Kultuuriline kooslus: vertikaalne, toimub ühel territooriumil, Horisontaalne: meil selline kultuur, naabritel siinsamas kohe lähedal teistsugune. · Kultuurkond-kultuuriareaal: laiem kultuuriline kooslus, näiteks nagu Euroopa, mille
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
