Indoneesias peetakse pead pühaks, puutumatuks kehaosaks ja seda ei tohi keegi teine puudutada. Ka ei tohi Indoneesias kellegi pea olla kõrgemal juhtpositsioonil oleva inimese peast. Igas riigis on oma tabud. Eestis on samuti nagu Venemaal, et käed taskus seista on ebaviisakas, siseruumides meesterahvad mütsi ei kanna. Kui äripartnerid kohtuvad, siis surutakse kätt. Ei peeta heaks tooniks omavahel lärmakalt vestlemist. Sakslaste ja soomlaste jaoks pole tõde muud kui tõde. Jaapanis ja Suurbritannias on tõega kõik korras senikaua, kuni see ei hakka häirima sujuvat asjakäiku. Hiinas pole absoluutselt tõde olemas. Itaalias võib tõe suhtes kokku leppida. (Lewis, 2003) Maailmas räägitakse umbes 6000 erinevat keelt. See on selge, et me ei jõua kõiki keeli omale selgeks õppida, kellega koostööd teha tahame, kuid me saame tundma õppida erinevate rahvuste maailmasid, et koostöö sujuks.
16 KASUTATUD MATERJALID Calligraphy Hsu Wei: Poem... Hsu Wei: Poem in Running Script URL= http://nigensha.co.jp/kokyu/en/index.htm 24.02.2008 Ceramics in the park... Ceramics in the park authority collections URL= http://www.fairfaxcounty.gov/parks/collections/exhibits/ceramics/ 24.02.2008 Drawing: Ink... URL= http://gallery.sjsu.edu/arth198/painting/ink.html 24.02.2008 Foster, D. 2002. Aasia riikide etikett ja tavad. Tln: Ersen. Kelder, P. 1988. Lehekülgi Hiina filosoofilise mõtte pärandist. Vikerkaar, 6, 53-56 Kelder, P. 1988. Lehekülgi Hiina filosoofilise mõtte pärandist. Vikerkaar, 7, 63-66 Kiljunen, K. 2005. A ja O taskuteatmik. Riigid ja lipud. Tln: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Konrad, N. 1987. Ajaloo mõttest. Tln: Eesti Raamat Markus, A. Shindo Sissejuhatus Idamaise... Shindo URL=http://www.zone.ee/taisport/shindo.html 23.02.2008 Masso, S. 1975
keskkona aspektidest on erinev neil, kes on organisatsiooni liikmed ja neil, kes seda pole (sarnasus Schein'i teooriaga). ..................................................................................................................................60 ................................................................................................................................................................60 2.4 Suhtlemine organisatsioonis..............................................................................................................60 2.5 Suhtekorraldus ..................................................................................................................................67 KUIDAS KORRALDADA SUHTEKORRALDUST ORGANISATSIOONIS? See, kas palgata oma suhtekorraldaja või osta teenus konsultatsioonifirmalt oleneb organisatsiooni spetsiifikast, vajadustest, võimalustest. Agentuur: ......
Ida Virumaaa Kutsehariduskeskus HIINA RAHVAVABARIIK Referaat Merit Erras Jõhvi 2010 Asukoht Hiina Rahvavabariik laiub Kagu-Aasias ning jagab oma riigipiiri paljude riikidega. Põhjas piirneb Hiina Venemaa ja Mongoliga; idas Koreaga, Kollase Mere ja Ida-Hiina Merega; lõunas Vietnami, Laose, Birma, India, Bhutani ja Nepaliga; läänes India, Pakistani, Afganistaani, Tadzikistan, Kõrgõzstani ja Kasahstaniga. Pealinn Peking (Beijing) rahvaarvuga umbes 12,7 miljonit on olnud pealinn viie dünastia valitsuse ajal, mis on kestnud enam kui seitsesada aastat. Suurim linn Sanghai rahvaarvuga üle 12 miljoni on olnud kogu riigi kõige arenenum piirkond nii tööstuse, kaubanduse kui äri alal. Pindala Hiina (9 572 900 km2) on suuruselt teine riik maailmas, pisut suurem kui kolmandal kohal asuv Ameerika Ühendriigid ja väiksem ainult Kanadast. Rahvastik Rahvaarv 1,3 miljardit inimest. Hiina tunnustab oma riigi territoo
Tänaval möödudes tuleb alati munkadele ja vaestele natukene raha anda. Lehvitamine ja viipamine toimub allapoole suunatud peopesaga, nii et sõrmed liiguvad edasi-tagasi just nagu kratsides. Võib tunduda, et inimene lehvitab hüvastijätuks, kuid tegelikult kutsutakse teid enda juurde. Mitte kunagi ei tohi esimesel kohtumisel taiga puudutada teda peale pehme käepigistuse. Silmside on Tais väga kaudne. Pilgud kohtuvad tutvustamisel ning austust ja alandlikkust osutatakse alati vajadusel pilku langetades. Templeid külastades peab sandaalid ära võtma, jätma need templis sees ukse juurde ja paljajalu kõndima. Terves regioonis peetakse piimatoodete lõhna inimeste juures ebameeldivaks. Tähtis komme Tais on kingituste tegemine. Kingitused ei pea olema uhked ega
Bangladeshis kuni okaspuumetsadeni Venemaal Kaug-Idas. Pidev jälitamine inimese poolt ja elutingimuste halvenemine on põhjustanud tiigrite arvukuse pideva langemise ja levila ahenemise. Umbes pooled veel allesolevatest tiigritest elavad Indias. Tiiger on säilinud veel Bangladeshis, Bhutanis, Hiinas, Põhja-Koreas, Vietnamis, Venemaa Kaug- Idas, Kambodzas, Myanmaris (Birma), Nepalis, Malaisias, Tais. Tiigri rahulikuks eksisteerimiseks on vaja sobivaid varjevõimalusi, sõraliste rohkust ja veekogude lähedust . Üksikult elavate täiskasvanud tiigrite individuaalterritoorium võib küündida kuni 400 km². Väikeste poegadega emasloomal on see esialgu paarkümmend km², hiljem laiendab ta oma territooriumi järk-järgult. Uluksõraliste nappuse korral võivad tiigrid murda kariloomi ja koeri. Nagu
............................lk.8 Lisa.....................................................................................................................lk.9 2 Sissejuhatus Mina kirjutan oma töös Jaapani muusikast ja natuke ka Jaapanist üldiselt. Ma valisin Jaapani muusika sellepärast, et Jaapan on meist väga kaugel ja ma tahaksin ka teada selle maa muusikatraditsioone. Jaapanis on nii traditsiooniline ja moodne muusika. 3 Jaapani muusika Jaapan on iidne maa, mis on olnud tihedalt seotud Hiina ja Koreaga seega saanud ka kultuurilisi mõjutusi neilt maadelt. Enamik pille, kui ka muusikastiile on pärit Hiinast ja Koreast. Sisserändajad, kes saabusid sajandeid tagasi Jaapanisse võtsid endiga kaasa oma kultuuri. Sulades ise jaapanlaste sekka, sulandus nendega ka nende muusika
troopiline heitlehine mussoonmets. Lääneosa mägedes ja riigi kaguosas on igihaljas laialehine mussoonmets ning Malaka poolsaarel leidub ka troopilist vihmametsa. Khorati lavamaal vahelduvad bambusetihnikud savannimetsa või põõsassavanniga, rannikul on mangroove. Tai rahvusloom on india elevant, rahvuslind prelaatfaasan ja rahvuspuu torukassia. 3. Kliima Tais on troopiline kliima. Tailased ise naljatavad, et Tais on 2 aastaaega: kuum ja veelgi kuumem. Tegelikkuses jaotatakse aasta kolmeks: kuum ja kuiv veebruarist maini (keskmine temperatuur 34C ja 75% niiskust), vihmaaeg koos vahelduva päikese paistega juunist oktoobrini (keskmine ööpäevane temperatuur 29C ja 87 % niiskust) ning külm hooaeg novembrist veebruarini (keskmine ööpäevane temperatuur 32C). Merevesi on aastaringselt 28 kraadi. 4. Ajalugu Kõige varasemad arheoloogilised leiud inimasutustest Taimaal pärinevad kirdeosas asuvaist
ERINEVATE KULTUURIDE KOMBED JA TAVAD Referaat Sissejuhatus Kirjutasin referaadi teemal ,,Erinevate kultuuride kombed ja tavad". Erinevatel rahvastel, erinevates piirkondades ja erinevatel ajastutel on kultuuril erinev sisu, mistõttu räägitakse erinevatest kultuuridest ning kultuuride erinevustest. Enamasti on kultuuride erinevused määratletavad keele kaudu (näiteks eesti kultuuri puhul), kuid sellest on ka erandeid. Infot sain Internetis ja abiks oli ka üks Kersti Vellearu raamat. Uurisil lähemalt erinevaid kombeid ja tavasi keeles ja kehakeeles, tõin välja näited osade riikide näol. Mis on kultuur? Kultuur on õpitud, mitte päritav : ta omandatakse sotsiaalses ümbruses, teda ei saa kaasa geenidega. Kultuurid reeglina tekivad, arenevad ja kaovad. On kultuure, mis on kestnud ainult mõne sajandi ning on ka kultuure, mis on kestnud läbi aastatuhandete. Pikemate perioodide puhul võidakse eristada kultuuriepohhe. Kultuur: · Mõistuse kollektiivset progra
sõnatüvevaras nii korea, soome-ugri kui ka austroneesia keeltega. Muistsetel jaapanlastel puudus oma kiri, vähemalt ei ole sellest teada. 5.sajandi algul tegi Jaapani eliit tutvust hiina hieroglüüfides kirjuatatud tekstidega, kuid alles 6.sajandil, kui see kiri kohandati jaapani keelde, kujunes välja neil hieroglüüfidel baseeruv jaapani kirjakeel. ( Sealsamas 2008: 130) Teiseks avaldus Hiina mõjud trükikunsti arengus. Esimene raamat trükiti Jaapanis 770.aastal. Kasutati Hiina ksülograafilist meetodit. Liikuvad hieroglüüfid võeti kasutusele 15.sajandi algul. Esialgu kasutati puust märke, 17.sajandi algul katsetati ka vasest märke, kuid nendest loobuti peagi. Kolmandaks tuleb arvestada Hiina mõjusid jaapani kirjadusele. Mõjud tulid Jaapanisse lainetens. Esimene laine oli perioodil 7.-11. Sajandini, mil jaapani õuepoeedid ja prosaistid kirjutasid hiina keeles. Suurim selle
Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Lunastaja. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna- Koreas. 11 Kristluse osakaal riigiti, kõrgeim osakaal lilla, madalaim oranz 12 Katoliiklus · Katoliiklus (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. · Katoliikluse aluseks on Piibel koos teiste
aasta põhiseaduse §20 kohaselt kehtib riigis usuvabadus ja religioon on riigist lahutatud. Levinumad religioonid on shinto , budism, vähesel määral on ka muhameedlasi, kristlasi, hinduiste jt. Shinto on põline jaapani religioon, kuid seda on aegade jooksul tugevasti mõjutanud budism. Konfutsianism, mis jõudis Hiinast Jaapanisse enne budismi, on küll tugevasti mõjutanud jaapanlaste moraalseid tõekspidamisi, kuid pole kujunenud organiseeritud religiooniks. 1985. aasta andmetel oli Jaapanis 115,6 miljonit shintoisti, 92 miljonit budisti, 1,7 miljonit kristlast ja 14,4 miljonit muude religioonide tunnistajat. Praktiliselt võib öelda, et shintoistide ja budistide koguarv on Jaapanis 2 korda suurem elanike arvust ehk teiste sõnadega on jaapanlased ühtaegu nii shintoistid kui budistid. Ka shinto pühamute ja buda templite arvud on enam-vähem võrdsed (vastavalt 91 tuhat ja 85 tuhat). Buda munkade arv on aga üle 2 korra suurem kui shintol (vastavalt 269 tuhat ha 102 tuhat).
Õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil. Peamine pühade tekstide kogu on Tripitaka, mis kanoniseeriti 3. sajandil eKr. Eksisteerib palju erinevaid koolkondi ning puudub keskne formaalne usuline autoriteet. Budismil on maailmas erinevatel andmetel 230 kuni 500 miljonit järgijat, eeskätt Bhutanis, Birmas, Hiinas (sealhulgas Tiibetis), Jaapanis, Kambodzas, Laoses, Lõuna-Koreas, Mongoolias, Sri Lankal, Tais, Taiwanil ja Vietnamis, aga ka Läänes, sealhulgas Eestis. Õpetuse alused Buddha õpetuse neli õilsat tõde: 1. On olemas kannatus (dukha), mis tuleneb kulgemise ja muutumise paratamatuse mittemõistmisest ning väljendub sünni ja surma ringis (sansaaras). 2. Kannatusel on põhjus (avidya, 'teadmatus'), mis väljendub ahnitsemises või kiindumuses millegi/kellegi vastu (trisna). 3
valitsemisest, majandusest, haridusest, kultuurist ja religioonist, spordist, muusikast, keraamikast, pühadest, nende igapäevaelu korraldusest, kliimast, usunditest, suurematest linnadest, kalandusest, haridusest, Jaapani ja Eesti suhetest ja ajaloost. Samuti ka uutest uudistest, mis seal aasta jooksul juhtusid. JAAPAN Jaapan (jaapani keeles (Nippon, Nihon 'tõusva päikese maa') on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Riigihümn : Kimi ga yo Pealinn : Tky Pindala : 377 835 km2 Riigikeel(ed) : jaapani Rahvaarv : 127 066 000 (2008)
määratud. Uuemad uurimused (Jonathan Pritchard): genoom muutub evolutsiooniliselt kiiremini, kui seni arvatud (keskmiselt 6000 aastat, isegi alla 1000 aasta), sh ajutegevust mõjutavad geenid. Võimalik, et omadused nagu usaldusvõime versus paranoia/agressiivsus geneetiliselt päritud (oxytocini tase). Kognitiivsed võimed geneetiliselt päritud, keskmiselt kõrgemad rahvaste/kogukondade juures, kus vaimsed võimed eduks kriitilise tähtsusega (nt. vanad Aasia kultuurid, jne) (Gregory Cohran, Henry Harpending) praegu hüpoteesi tasemel. Kultuuri ja geograafia seos (nt põhjamaade kliima) John Berry juhitud käimasolev uurimus. Kultuur kui jada kultuuri heterogeensus: Kultuuri kirjeldamisel lähtume sageli (ideaalis) kesktendentsidest. Samas, mida tähendab "keskmine eestlane"? Millise astme erinevust suudab üks või teine kultuur taluda? Kes määrab piirid (oma/võõras)? Kultuurikogukond erinevatel tasanditel: - Etniline kultuur
· Valdav osa maismaast on metsane ja mägine. · 48 % metsast on istutatud mets. · Säilnud Jaapani metsad säravad oma liigirikkusega (bambus, seedrid, kampripuud, küpressid). · Nõudmine puidu järele on suur, seepärast on Jaapan sunnitud importima 76,4 % oma puidu vajadusest. Bambuse mets Väljaspool Kyotot Energeetika · Toodetakse peamiselt soojuselektijaamades ja aatomielektijaamades. · Elektrienergiat Jaapan ei impordi ega ekspordi. · Jaapanis on 18 tuumajaamas 54 tuumareaktorit , mis moodustab 29 % kogutoodangust. Töötlev tööstus · Jaapani majanduse kasv põhineb 20.saj teisel poolel Korea ja Vietnami sõja ajal. · Oluline osa majanuslikust võimsusest põhineb töötleval tööstusel. · Jaapan on tootmise ja tehnoloogia mahult juhtival kohal tootmises. Kalandus · Kala on riisi järel tähtsuselt teine. · 15 % kogu maailma kalatoodang. · Iga jaapani perekond tarbib 36,7 kg kala
majanduse vallast ning toonud need suhtlemise konteksti. Gert Janil on doktorikraad tooteplaneerimise alal, mille ta sai Wageningeni Ülikoolist. Paul B. Pederseni pikk ja märkimisväärne karjäär hõlmab muu hulgas selliseid valdkondi nagu nõustamiskoolitus, kultuuridevaheline psühholoogia, kommunikatsioon, kultuurierinevuste koolitus, rahvusvaheline haridus ja konstruktiivne konfliktilahendus. Paulil on doktorikraad Aasia kultuuride alal ning magistrikraad nõustamises ja personalipsühholoogias. Geert Hofstede (Gert Jan Hofstede isa) on üle maailma tuntud kui esimene empiirilisel tõendusmaterjalil põhineva kultuuridimensioonide mudeli autor. Ta on Maastrichti Ülikooli antropoloogia ja rahvusvahelise juhtimise emeriitprofessor. Aastatel 1993-2000 oli ta auprofessorina Hongkongi Ülikooli teenistuses. Doktor Hofstede on Ameerika Ühendriikide Juhtimisakadeemia
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Eliisa Makarkin 10a HIINA referaat Juhendaja: õpetaja Siiri Aiaste Tallinn 2011 Sisukord: · Sissejuhatus lk 3 · Ülevaade lk 45 · Ühiskond ja keisririik lk 6 · Perekonna suhted lk 7 · Rõivastus lk 8 · Kultuur lk 916 *** Kool lk 910 Eksamite süsteem lk 1011 Religioon lk 1113
................ 14 Shichi-go-san........................................................................................................................ 15 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................16 2 SISSEJUHATUS 3 JAAPAN Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4:
harjumusi silmas pidades eelistatakse traditsioonilist nimekuju. Hiinlased teistes maades Hiinlasi elab paljudes riikides. Kõige suurem on nende osatähtsus järgmiste maade rahvastikes: Taivan 98%; Hiina RV 92%; Singapur 77%; Malaisia 24%; Brunei 15%; Tai 14%; Prantsuse Polüneesia 12%; Nauru 8%; PõhjaMariaani saared (USA valdus) 8%; Kambozda 5%. Taivanis, Hiina RVs ja Bruneis räägivad hiinlased rohkem mandariini, Singapuris, Malaisias ja Tais rohkem kantoni keelt. Rahvuslus ja identiteet Hiinlased on värvikas rahvas. Kunagi nimetati neid `'kollaseks ohuks''. 1950ndatel oli moes nimetada neid `'sinisteks sipelgateks''. Aeg-ajalt on neile viidatud kui `'punastele nuhtlustele''. Vahel kujutatakse neid vaid mustades värvitoonides aga sellised nad siiski pole. Ka pole hiinlased nii hallid ja igavad, nagu neid mõnikord serveerida püütakse. Raha Hiina raha nimi on jüaan (yuan; rahvusvaheline lühend CNY)
„autonomy ideal“ – väiksed lapsed peavad iseseisvuma, selleks vaja oma tuba. Erinevused sotsiaalses maailmas õpetavad juba väikestele lastele väga erinevaid ideid, kuidas tajuda iseennast ja suhteid teiste inimestega. Kasvatusstiilid Hiina – Tiger Mom’id. Baumrind’i (1971) trihhotoomia: 1. Authoritarian parenting (autoritaarne). 2. Authoritative parenting (autoriteetne). 3. Permissive parenting (minnalaskev). See tüpoloogia on klt spetsiifiline, sest 1. Paljudes aasia klt-ides erinevad kasvatusstiilid sõltuvalt lapse arengustaadiumist; 2. hoolivust näidatakse erinevates klt-ides erinevalt; 3. autoritaarne kasvatusstiil ei hõlma endas „the role of training“ arusaama. Vanem on küll nõudlik, aga õpetab ka oma eeskujuga. Üldiselt on leitud, et: - Range ja kontrolliva kasvatusstiili tõhusus varieerub kultuuriti;
karaoke seadmest tuleva saatemuusika saatel saab igaüks ise mikrofoni laulda. Et laulu sõnad tavaliselt meeles pole, siis jooksevad need televiisoriekraanil. Karaoke-baare on kõikjal, ka enamikus ööklubides on see võimalus olemas. Kui teie võõrustaja laulab, siis on viisakas talle plaksutada ja teda kiita, isegi kui ta eriti viisi ei pea. Ka teie ise ei tohi keelduda mikrofoni kätte võtmas, kui teid palutakse. Näiteks, kui Jaapanis söömise vahepeal pulki käest ära tahad panna, tuleb need sättida toidu ette laua äärega paralleelselt. Kui pulkade jaoks on eraldi alus, pannakse nad sinna, suupoolne ots alusel. Pulkade püsti jätmine oleks eriti halb, sest see meenutab Jaapani matusetraditsiooni lahkunu kõrvale pannakse keedetud riis ja sellesse torgatakse pulgad. Jaapani inimesed ütlevad, "Itadaki-masu" enne sööki ja "Gochisou-Same" ja pärast sööki.
Peatükk 3 Etnoloogiateaduse metoodika ja praktika: etnograafia I 3.1 Etnograafiliste välitööde uurimisobjekt Algselt olid uurimisobjektiks loodusrahvaste kultuurid, mitmed neist enne etnoloogi saabumist valget inimest näinud ei olnud. Praegu uuritakse ka palju industriaalseid riike ning subkultuure neis. 3.1.1 Mida etnoloog võiks uurida välitöödel • looduse keskkond • materiaalne kultuur • tegevusalad • uuritavate omavaheline suhtlemine • vaimne kultuur • ühiskondlik organiseeritus 3.1.2 Ettevalmistused etnograafilisteks välitöödeks • mis eesmärgil uurima minna • uuritavate keele omandamine • materiaalsed probleemid 3.1.3 Teoreetilised ja praktilised probleemid välitöödel • ei teadvustata varjatud kultuuri (suhtlusdistants) • naiivse realismi probleem (kõik inimesed ei näe maailma sama moodi) • etnotsentrism ( usk, et nende kultuur on kõige parem)
Kõrge kontekstiga kultuurides on ühiste teadmiste määr suur ning enamik informatsiooni sisaldub kontekstis, mistõttu verbaalne sõnum võib sisaldada vähem infot. Inimestelt eeldatakse ühesuguseid tõekspidamisi ja kindlate normide arvestamist. Kõrge kontekstiga on näiteks lähedastes ja pikaajalistes suhetes olnud inimeste suhtlemine, milles mitmesugused märgid annavad edasi terveid sõnumite ahelaid. Kõrge kontekstiga on nt Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa ja Aasia maad. Madala kontekstiga kultuurides info verbaliseeritakse ehk asjast räägitakse otse. Seetõttu on jutu tähendus nii omadele kui ka võõrastele kergemini mõistetav. Samas võib kõrge kontekstiga kultuuri esindaja sellist suhtlemist ebaviisakaks pidada. Madala kontekstiga kultuuris peetakse võimalikuks väärtuste, tõekspidamiste ja normide paljusust. Madala kontekstiga on näiteks Sveits, Skandinaaviamaad, USA. Ka Eestit võib pidada pigem madala kontekstiga kultuuriks
Kultuuride jaotus Hofstede ja Lewise järgi Kultuurist üldiselt Kultuurid on inimeste kohanemisviisid elutingimustega. Kultuurid ei erine mitte üksnes ühe maa piiris vaid ka eri piirkondades. Kultuur ei saa olla ühtemoodi hea kõigi inimeste silmis... Hofstede viis kirjeldada kultuuri Kultuurid on jaotatud viie erineva dimensiooni vahel: Identiteet Hierharhia Sugu Tõde Ajaline mõju Identiteet Enamik jõukamate maade kultuurid küllalt individualistlikud Vaesemate maade kultuurid kollektivistlikud Kollektivismi puhul võib täheldada kohanemist vaesuse ja väheste ressursidega Individualismi puhul jõukuse ja arvukate ressursidega Hierarhia Ebavõrdsuse määr, mida peetakse inimeste vahel normaalseks. Nimetatakse ka võimudistantsiks Suure võimudistantsiga ühiskonnas ei pea keegi inimesi võrdseks. Põhja- ja Lääne-Euroopa kultuurides võimudistants väiksem kui Ida- ja Lõuna- Euroopa ri
rohkem on parem, kuid teatud piirini,... võim: positsiooni võim, stimuleeriv võim, karistav võim, eksperdi võim, eeskuju võim)? 102. Mis iseloomustab üles suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis(vastuvõtlikkus: ...tahe vastu võtta sõnumeid altpoolt)? 103. Mis iseloomustab horisontaalset kommunikatsiooni suures organisatsioonis(eesmärgid, barjääride vähendamine: suurem rõhk organisatsiooni kui terviku efektiivsusele, tihedam suhtlemine, sagedane rotatsioon, võitja-kaotaja situatsioonide vältimine)? 104. Mis juhtub informatsiooniga liikumisel mööda organisatsiooni hierarhianivoosid? 105. Mis on kuulujutud, miks ja kuidas need tekivad(K=t*e*1/K; K-kuulujutud, t-tähtsus, e- ebamäärasus, k-kriitiline meel)? 106. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki(auditoorium, kommunikatsiooni allikas, tagasiside .../... sõnumite valikut mõjutavad tegurid:
piirini,... võim: positsiooni võim, stimuleeriv võim, karistav võim, eksperdi võim, eeskuju võim)? 102. Mis iseloomustab üles suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis(vastuvõtlikkus: ...tahe vastu võtta sõnumeid altpoolt)? 103. Mis iseloomustab horisontaalset kommunikatsiooni suures organisatsioonis(eesmärgid, barjääride vähendamine: suurem rõhk organisatsiooni kui terviku efektiivsusele, tihedam suhtlemine, sagedane rotatsioon, võitjakaotaja situatsioonide vältimine)? 104. Mis juhtub informatsiooniga liikumisel mööda organisatsiooni hierarhianivoosid? 105. Mis on kuulujutud, miks ja kuidas need tekivad(K=t*e*1/K; Kkuulujutud, ttähtsus, eebamäärasus, kkriitiline meel)? 106. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki(auditoorium, kommunikatsiooni allikas, tagasiside .../..
Kokku moodustavad need neli saart 97% kogu Jaapani maismaa pindalast. Jaapanile kuuluvad ka Ryūkyū saared (tuntud ka Nansei saartena), nende seas Okinawa saar, mis paiknevad Kyūshū saarest lõuna pool, ulatudes Taiwani saareni. Kokku arvatakse Jaapani saarestiku suuruseks 6852 saart (lugedes saareks maismaad, mille läbimõõt on rohkem kui 100 m). Vaidluse all on nelja lõunapoolsema Kuriili saarestaatus (Venemaal tuntud kui Lõuna-Kuriilid, Jaapanis kui Põhjaterritoorium): pärast Teist maailmasõda läksid Kuriili saared NSV Liidule, kuid tänase päevani pole Venemaa ja Jaapan jõudnud üksmeelele, millised saared täpsemalt Kuriilide alla kuuluvad. 1.2. Pindala Jaapani kogupindala (ilma vaidlusaluste Kuriili saarteta) on 377 915 on km² ja maismaapindala 364 485km², mis tähendab, et ta on pisut suurem kui Saksamaa, kuid väiksem kui Rootsi. Maailmas on Jaapan oma kogupindala poolest 61. kohal. 1.3. Pinnamood
Tavalised kodanikud võisid selliseid jalanõusid kanda tähtsatel sündmustel nagu näiteks pulmades. Kõrgklassi meestel olid tavaliselt jalanõud kontsaga ja need olid valmistatud loomanahast ja vooderdatud seest siidiga. Mehed kandsid ka jalanõusid, mis olid tehtud nahast ning fliisist. Traditsioonilised söögid ning lauakombed Lõuna-Korea toidud on sarnased Jaapani ning Hiina omadele, kuid neile on kujunenud enda stiil ning unikaalsus. Lõuna-Koreas on puuviljad luksus. Nagu meilgi, on Koreas tähtis maitsestamine. Maitsed on jaotatud viieks rühmaks: magus, soolane, hapu, vürtsikas ning mõru. Põhilised maitseained mida kasutatakse Lõuna-Koreas on sool, sojakaste, tuline pipar, sojaoa pasta, äädikas ja suhkur. Koreas söödakse väga palju riisi, tofut, nuudleid, liha ning kala. Ning kõikide roogade juurde kuuluvad kõrvalroad. Korealaste igapäeva toidu juurde kuulub alati riis aga riisi kõrvale sobivad ka väga paljud toidud.
Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Praegu ligi 20mil uskujat. Poola-Leedu kuningriik kutsus juute riiki, et elavdada majandust. Venemaa kehtestas piiri, kus maalt edasi juudid ei tohi enam tulla. Ukrainas palju linnu, mis põhineb juudikogukonnal. Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Ligi 2.2 miljardit järgijat, Euroopas, Ameerikas, L-ameerikas, okeaania, L-aafrika Levib hetkel suurelt Hiinas ja Koreas. Ladina-Ameerika on segu katoliiklusest, portugali-hispaania ja Lõuna-Ameerika pärismaallaste kultuurist. Erinevalt Euroopast, ei toimunud seal usureformatsioone, mis mõjutasid Euroopa katoliiklike maid demokraatlikumalt mõtlema. Ladina-Ameerikat on mõjutanud üliautoritaarsed pärismaallaste tsivilisatsioonid, mõju on nõrgem olnud Tsiilis ja Argentiinas. Samas võib pidada siiski Lääneriikide hulka kuuluvaks või pürgivaks ning USA allregiooniks.
ümbritsevate inimeste väärtushinnangutest ja nende väärtuste vahendamisest. Käitumine on inimese oskus ja võime suhteid reguleerida, suhteid luua ja juhtida. Oskused ja võime suhtlemisolukordi adekvaatselt tajuda, iseenda käitumist vaadelda, analüüsida ja väärtustada. Inimese tegevus koosneb käitumisaktidest, milles realiseeruvad inimese sisemised ajendid. Kõik inimesed vajavad suhtlemist, sest suhtlemine annab kinnitust sellele, et me ikka olemas oleme. Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlemise käigus edastatakse mõtteid, arvamusi, küsimusi jne. Suhelda saab erinevatel viisidel, näiteks kõneldes, kirjutades, viipekeeles vms. Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks on aga alati peetud vestlust, kus osapooled kohtuvad näost näkku, nii tekib kõige vähem arusaamatusi, edastatakse kõige rohkem informatsiooni, kus täiendavat
Jaapanisse uued õpetused – 5. sajandil konfutsianism ja 6. sajandil taoism, mille levik oli tagasihoidlik. Konfutsianismil on suur roll shintoistliku eetika kujunemisel – mütoloogia kujunemine Pan-Jaapani mütoloogiaks. Kamid kujunesid üldtunnustatud jumalateks, shintō templid said riiklikke annetusi, mis püsis 13. sajandini. Siis taastati see Meiji reformide ajastul ja püsis kuni Teise maailmasõja lõpuni. Konfutsianism aitas Jaapanis kinnistada keisrikultust. Ta tulek Jaapanisse ei pakkunud shintōle erilisi probleeme, kuid konfutsianismi kaudu hakkas Jaapanis levima Hiina kultuur – Jaapani kontaktid Hiinaga meie ajaarvamise algul, Korea kaudu Hiina mõjud Jaapanisse. Emigrandid jäid sageli Jaapanisse elama, said oma ühiskondliku positsiooni – neid nimetati kodakondsuse saanuteks. 5. sajandi lõpul nimetas keiser Ōjin konfutsiaanlikud õpetlased Koreast oma laste õpetajateks. Religioon Jaapani 1945
Riigi arengutase SKT ostujõu alusel elaniku kohta: 38 341 USD Sündimus: 8 vastsündinut 1000 elanikku kohta Suremus: 9 inimest 1000 elanikku kohta Keskmine eluiga (N/M): 85,6 aastat/ 78,8 aastat Kirjaoskus(N/M): 92%/84% Hõive põllumajanduses: 1,4% Hõive tööstuses: 26,5% Hõive teenindussektoris: 72% Jaapan on suhteliselt kõrgelt arenenud riik. SKT elaniku kohta on seal võrreldav paljude inforiikide SKT-ga. Sündimus ja suremus pole Jaapanis eriti kõrged. Sündimus Jaapanis viimaste aastate jooksul kogu aeg kahanes, 2008. aastal aga järsku hakkas kasvama. Arvatakse, et kuna Jaapan praktiliselt ei võta vastu immigrante, võib Jaapanis mitme aasta pärast välja kujuneda demograafiline kriis. Selle tulemuseks hakkab väike arv töötajaid ülal pidama rahvastiku vananemise tõttu riigis olevat arvukat pensionäride hulka. Keskmine eluiga Jaapanis on tänu jaapanlaste tervislikule eluviisile ja hästi arenenud meditsiinile üks kõrgemaid maailmas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
