interaktsioonidele Minapildi sarnane defineerimine Minapilt määrab ootused teiste käitumise suhtes (ma olen x ja ma ootan, et minuga käitutakse vastavalt) Mõjustamine · Teise isiku mõjutamine kui enda elu/situatsiooni kontrollimine, kujundamine. · Mõju avaldamine emotsioonidele, teadmistele, käitumisele · Teadvustatus mõjustamisel; mõjustatav, mõjustaja · Situatsiooni spetsiifika ja mõju avaldumine · Erinevaid viise mõju avaldamiseks Hoiakud, veenmine Veenmine - sõnumite vahetamine, mille eesmärgiks on kutsuda esile vabatahtlik uue käitumise, kognitiivse seisundi/mustri aktsepteerimine Hoiakud - püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil, motivatsiooniline nähtus Komponendid: · Kognitiivne (tunnetuslik) · Afektiivne (afektist tingitud) · Käitumuslik Hoiaku komponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla;) ja mõjutamine; L. Festinger: Kognitiivne dissonants Tsentraalne ja perifeerne tee · Tsentraalne:
- Sotsiaalsete vihjete kasutamine enda käitumise kontrollimiseks - Eneseseire ja tajumise täpsus järeldusi isiku kohta tehakse esitatud mulje põhjal. Inimesed on hõivatud mulje loomisega. Kommunikatsioon Kommunikatsioon on informatsiooni vahetamine (verbaalne ja mitteverbaalne) sõltumata sellest, kuidas enda mõtteid, soove, kavatsusi teatavaks tehakse või mil moel need teatavaks saavad. See võib olla nii teadlik kui alateadlik, tahtlik või tahtmatu. Kommunikatsioon loob võimaluse läheduse tekkimiseks, on seotud suhete dünaamika ning lõppemisega. Kommunikatsiooniprotsess on dünaamiline, pidevalt muutuv. Vastuvõetud sõnumite tõlgendused, tekkinud emotsioonid, muutuvad keskkondlikud tingimused ja olukorra taju loovad eelhäälestuse ajas järgmise sõnumi saatmiseks ning vastuvõetava tõlgendamiseks. Rääkija kohustused: kasutada kuulajaga "sama keelt" (släng, eri tähendusega sõnad jms), ühte asja öelda
- Sotsiaalsete vihjete kasutamine enda käitumise kontrollimiseks - Eneseseire ja tajumise täpsus järeldusi isiku kohta tehakse esitatud mulje põhjal. Inimesed on hõivatud mulje loomisega. Kommunikatsioon Kommunikatsioon on informatsiooni vahetamine (verbaalne ja mitteverbaalne) sõltumata sellest, kuidas enda mõtteid, soove, kavatsusi teatavaks tehakse või mil moel need teatavaks saavad. See võib olla nii teadlik kui alateadlik, tahtlik või tahtmatu. Kommunikatsioon loob võimaluse läheduse tekkimiseks, on seotud suhete dünaamika ning lõppemisega. Kommunikatsiooniprotsess on dünaamiline, pidevalt muutuv. Vastuvõetud sõnumite tõlgendused, tekkinud emotsioonid, muutuvad keskkondlikud tingimused ja olukorra taju loovad eelhäälestuse ajas järgmise sõnumi saatmiseks ning vastuvõetava tõlgendamiseks. Rääkija kohustused: kasutada kuulajaga "sama keelt" (släng, eri tähendusega sõnad jms), ühte
Mõjutamise efektiivsust tõstab teise isiku täpne tajumine (omadused, psüühiline seisund, plaanid jne.), mida võib takistada varem kujunenud suhtumine teise. Inimese muudab teise poolt mõjutatavaks sõltuvus teisest inimesest. Sõltuvus paneb arvestama esitatud nõudmistega. Strateegiad: · ähvardamine, · alandamine, · kauplemine, · kiitmine, · meelitamine, · loomulikud tagajärjed, · veenmine, · mängud. Mõju suurendab meeldivus Mäng: suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni ja tegelikud motiivid on varjatud: · olen hea · mina olen hea (sina ei ole) · sina oled hea (mina pole) · olen abitu · olen süütu · olen tugev · olen tark Mängud, käikude ahelad, aitavad saavutada ja hoida positsiooni ning rahuldada teatud vajadusi: · Mudakook · puujalg · alkohoolik · frigiidne naine · kurnatud
● huvi loomine teema vastu ● huvi väljendamine ● vastaja teadmiste kaardistamine ● tähelepanu hoidmine Suletud/avatud, juhtivad (sõnastus määrab vastuse*-kas see pole ilus? onju lahe?), retoorilised, esitatakse mitu korraga Vastused ● Valitakse, millisele küsimuse osale vastatakse ● Vaikus ● Keeldumine ● Teema vahetamine ● Huumor ● Valetamine ● Küsimus ● Mitmetähenduslik vastus ● Sotsiaalselt aktsepteeritud vastus ● Aus vastus Peegeldamine ● huvi väljendamine ● kuulamis-/osalemissoovi väljendamine ● kontrollida, kas sõnumit mõisteti õigesti ● rõhk sellel, keda kuulatakse ● aidata rääkijal end väljendada Emotsioonide peegeldamine-ohud ebatäpsus, tugevad emotsioonid
- Sotsiaalsete vihjete kasutamine enda käitumise kontrollimiseks - Eneseseire ja tajumise täpsus järeldusi isiku kohta tehakse esitatud mulje põhjal. Inimesed on hõivatud mulje loomisega. Kommunikatsioon Kommunikatsioon on informatsiooni vahetamine (verbaalne ja mitteverbaalne) sõltumata sellest, kuidas enda mõtteid, soove, kavatsusi teatavaks tehakse või mil moel need teatavaks saavad. See võib olla nii teadlik kui alateadlik, tahtlik või tahtmatu. Kommunikatsioon loob võimaluse läheduse tekkimiseks, on seotud suhete dünaamika ning lõppemisega. Kommunikatsiooniprotsess on dünaamiline, pidevalt muutuv. Vastuvõetud sõnumite tõlgendused, tekkinud emotsioonid, muutuvad keskkondlikud tingimused ja olukorra taju loovad eelhäälestuse ajas järgmise sõnumi saatmiseks ning vastuvõetava tõlgendamiseks. Shannon-Weaver´i mudel, Osgood-Schramm´i mudel, Dance´i spiraalikujuline mudel (McQuail, Windhal, 1993):
KOMMUNIKATSIOONI BARJÄÄRID Referaat SISIKORD SISEJUHASTUS.........................................................................................3 KOMMUNIKATSIOONI PROTSESS......................................................4 KOMMUNIKATSIOONI BARJÄÄRID JA NENDE TEKE VIISID....7 KOMMUNIKATSIOONIDE BARJÄÄRIDE LIIGITUS.......................9 Keskkonnast tingitud kommonikatsiooni barjäärid......................................9 Tehnilised barjäärid..................................................................................... 9 Inim- kommunikatsiooni barjäärid.............................................................10 KOKKUVÕTE..........................................................................................13 KASUTATUD ALLIKAD:........................................................................13 2 SISEJUHASTUS. Me kõ
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus ehk kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine ehk interaktsioon · Vastastikune tajumine ehk pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused · Inklusioon ehk püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine – protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest jne. Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; on mõjutatud tulevikuootuste poolt. ● Üksteisevaheline mõjustamine, tajumine. ● Kaugsuhe – kui interaktsioonid on püsivad siis on see siiski suhe, mis sest kui igapäevaselt kokkupuudet pole. Paarisuhe/sõprussuhe – omavaheliselt paika pandud normid (mis on ok, mis mitte; millist käitumist oodatakse). Kui töökaaslasega, kellega jagatakse tööruumi siis võib tekkida ka sõprussuhte-laadi asi, kuid see võib viia rollide konfliktini. Suhtlemisel kannab vahepeal hääletoon suuremat osa kui sõnum ise.
Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Üks tähtsamaid tegevust suunavaid tegureid on tagasiside, sest meile kõigile on oluline, kuidas teised inimesed meie tegevusele reageerivad. Tagasisidet saame me eelkõige teistega vahetult suheldes. Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks võivad olla teated, ideed, faktid, hinnangud, mõtted, tunded. Suhtlemise käigus annab inimene oma ideede, arvamuste ja seisukohtade näol teisele inimesele üle mingit teavet eesmärgiga panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust. Seega määrab suhtlemise sisu see, kas vastuvõtja saab sellest aru või mitte. Seetõttu tuleb arvesse võtta osapoolte tundeid, taotlusi ja võimet mõista.
Kommunikatsioon on ühe- või kahesuunaline informatsiooni edastamise protsess ning seda edastatakse sõnumi saatjalt vastuvõtjale. Ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks. Informeerimise puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. Mõnikord võib projektis osutuda vajalikuks meeskonnaliikmeid, kasusaajaid või laiemat üldsust informeerida. Suhtlemise komponentideks on : teabevahetus ehk kommunikatsioon tajumine ja tunnetamine mõjutamine Suhtekorraldus on juhtimise funktsioon, mis määratleb, loob ja säilitab kasulikke suhteid organisatsiooni ning erinevate sihtgruppide vahel, kellest sõltub organisatsiooni edu või ebaedu. Kommunikatsioon Organisatsioonis Joonis 1. Kommunikatsiooniprotsessi mudel.;(193.40.33.19/doc/OKmka03Anne.doc) Kommunikatsioon Organisatsioonis
SOTSIAAL-HUMANITAARINSTITUUT SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID Kursusetöö SOTSIAALTEADUSTE ÕPPEKAVA Juhendaja Tallinn 2010 3 SISUKORD Sissejuhatus 1. Suhtlemine 1.1. Suhtlemise põhitunnused ja reeglid 1.2. Suhtlemise tähendus elus 1.3. Suhtlemise kooslus ja protsess 2. Suhtlemist takistavad tegurid 2.1. Ebasoovitatavad reaktsioonid 2.2. Teesulud on riskantsed reaktsioonid 3. Suhtlemisoskuste ja suhtlemistõkete uurimine 3.1. Küsitluse ettevalmistamine ja läbiviimine 3.2. Küsimustike tulemuste arvutamine, tulemused, ettepanekud 3.2.1 Tulemuste arvutused 3.2.2 Tulemused 3.3 Ettepanekud Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1
.......... 17 3.7 Kuulamisoskuse parandamine............................. 22 KOKKUVÕTE............................................................. 24 SISSEJUHATUS Suhtlemine on igapäevase elu lahutamatu osa. Kui sa pole just erak ega tööta ametipostil, mis eeldab tundidepikkust üksi töötamist ning ei sisalda rääkimist, kirjutamist, lugemist või kuulamist, moodustab suhtlemine suurema 3 osa sinu elust, nii oma ajakulult kui ka tähtsuselt. Isegi siis, kui sa oled täiesti üksi, suhtled sa teatud määral iseendaga ning mingil viisil ka teistega. Seni, kuni su mõistus on elav, saadab ta välja sõnumeid teistele inimestele ning võtab neid ka vastu kõigelt elavalt ja mitteelavalt sinu ümber. Suhtlemine on koostoime, vastastikune mõju(s)tamine. Kui sõnumit ei ole
Efektiivne suhtlemine Ajalooliselt on suhtlemise mudeliks peetud toru, kus teave edastatakse ühelt inimeselt teisele. Tänapäeval vaatame suhtlemist kui protsessi, kus suhtlemine koosneb mitmest komponendist, peamisteks nendest on: -- informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine -- suhtlemispartneri tajumine -- suhtlemispartneri mõjutamine Suhtlemise esimene komponent informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine näitab suhtlemise tihedat seost kommunikatsiooniga ehk teabe vahetamisega. Kommunikatsioon on suhtlemise informatsiooniline külg ehk mõtestatud märkide vahetamine saatja ja vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsilises kontekstis. Kommunikatsioon on sotsiaalne interaktsioon sõnumite kaudu. Eesti keeles on olemas erinevad mõisted ,,suhtlemine" ja ,,kommunikatsioon"
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED Osa A (teooria) Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus e. kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine e. interaktsioon · Vastastikune tajumine e. pertseptsioon informatsioonivahetus, regulatiivne funktsioon, emotsionaalne funktsioon. Enesetunnetus, tunnetuse areng üldiselt, ühistegevuse korraldamine. Suhtlemisvajadused Suhtlemise aluseks on kompleks vajadusi, nt: · Inklusioon püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustuse saavutamine Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel
See võib toimuda nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Inimkommunikatsiooni osadeks on saatja, vastuvõtja, tagasiside ja aeg. Nii mõtlemiseks kui oma mõtete edasiandmiseks kasutavad inimesed sümboleid. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimkommunikatsiooni tähtsuseks on: füüsiline heaolu(nii enda kui ka teiste), enesemääratlus, tööalane kommunikatsioon(suhtlemine töötasandil). Suhtlemine võimaldab meil kontrollida ja juhtida oma keskkonda. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? Arusaamine (teiste inimeste soovide,arvamuste jne mõistmine), meelelahutus, arvamuse mõjutamine(teiste inimeste mõjutamine enda eesmärkide saavutamiseks), paranenud suhted, tegevus. 4. Millised sõnumid on verbaalsed? Informatsiooni edasiandmine teistele ja ka selle vastuvõtmine sõnaliselt, suuliselt ehk keele kaudu.
arusaadav ka vastuvõtjale. 11.Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust?Kommunikatsiooni efektiivsuse tõstmine- tuleb jätta endast hea esmamulje, tuleb sõnastada oma mõte kuulajale huvitavalt ja arusaadavalt, tuleb kuulata enda partnerit ja talle pidevalt tagasisidet anda. Juttu saab huvitamaks teha kehakeele, miimika, intonatsiooniga mängimise teel. Keskkond tuleb valida nii, et see soosiks kommunikatsiooni nt. Ei saa rääkida suure müra sees, sest seal ei kuule midagi. Keskkond ei tohiks ka tähelepanu kõrvale juhtida. Tuleb rääkida kuulajale arusaadavas keeles. Mitte kasutada mitmetähenduslikke sõnu, kui kuulajale võib tähendus ebaselge olla. Sõnum peab olema otsekohene ja aus, selge, sirgjooneline, peab toetama kuulajat, sõnumi peab edastama kohe, 12.Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust?Kuulaja tõstab kommunikatsiooni efektiivust
Kõikidel muudel juhtudel tuleb klienditeenindajal alati klienti teenindada ja temaga teeninduslikult suhelda. Ükskõik, millisel viisil klienditeenindaja klientidega suhtleb, tuleb tal hoolitseda selle eest, et suhtlus õnnestuks, teades suhtlusahela koostisosi ja etappe ning mõistes nende omavahelist toimimist. Selleks, et suhtlus üldse saaks toimuda, peavad olemas olema vähemalt kaks suhtluspartnerit ja sõnum, mis nende vahel liigub, st mille üks suhtluspartneritest saadab ja teine vastu võtab. Saatja on isik, kes räägib, kirjutab või zestikuleerib selleks, et edastada sõnumit. Vastuvõtja on isik, kes, kuulab, jälgib või loeb edastatavat sõnumit. Sõnum koosneb tähendusest ja mõttest ning on väga tähtis, et saatja sooviks ja oskaks seda edastada viisil, mis on vastuvõtjale arusaadav. Saatjalt vastuvõtjani jõudmiseks läbib sõnum keeruka teekonna ehk suhtlusahela, mille koostisosadeks on lisaks saatjale, sõnumile ja vastuvõtjale veel sõnumi
kommenteerivad ja mõtestavad. Probleemid algavad siis, kui lapsed jäävad oma vägivaldsete eeskujudega omapäi. Kui vanemad või lapse usaldusisikud suudavad meedias nähtut seletada, koos lapsega arutada ja aidata seda mõtestada, on meediavägivalla mõju käitumisele suhteliselt tagasihoidlikum (Lehtsaar, T). Sotsiaalmeedia mõjud Sotsiaalmeedia on tänapäeva elu alus ilma selleta ei saa kohe kuidagi. Kujutlege, kui mõnest suurlinnast kaoks internet kas või üheks päevaks. Katastroof! Pooled inimesed, kes on harjunud päevast päeva oma emotsioone, eluolu ja muud säärast sotsiaalmeedia kaudu vahendama, koguneksid tänavatele märatsema. Neil pole enam väljundit ja see, mida nad muidu kommentaariumides kirjutavad, jõuaks nüüd majaseintele. Tulevad e-postkasti näiteks pakkumised, et saadaval on e-raamatud. E-luger, nagu keegi juba moodsa sõna leiutanud. Ja pajatatakse mingist tahvelarvutist. Raamatu lugemine, mitte paberkandjal
Kuulamine on aga kombinatsioon tähelepanust(inimesel on valikuline tähelepanu, st ta ei pööra kõigile helidele tähelepanu, ja kindel tähelepanu nivoo), kuulmisest, arusaamisest(sõnumitele kindla tähenduse omistamine, sageli sõltub isikust ja tema maailmavaatest) ja meeldejätmisest. Kuulamine on enamasti tahtlik ja inimese poolt kontrollitav tegevus. 8. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside on reaktsioon vastuvõetud sõnumitele. Seega saab sõnumite edastaja tagaside abil aru, kuidas sõnumi vastuvõtja sellesse suhtub ning võib ennustada ka vastuvõtja tulevast käitumist. Tagaside on aktiivse kuulamise osa, seega ka inimkommunikatsiooni tähtis osa, sest kui poleks tagasidet, oleks äärmiselt raske teise poole reaktsiooni interpreteerida. 9. Milline on aja roll inimkommunikatsioonis? Aeg mõjutab väga inimese kuulamist, kuna aktiivse kuulamise jaoks on inimesel tarvis üsna palju aega ja
................................................................................................................ 3 Imagost ja edust suhtlemisel....................................................................................................... 6 SUHTLEMIST SOODUSTAVAD TEGURID.......................................................................... 9 SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID............................................................................ 16 VERBAALNE JA MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE.....................................................23 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................25 2 SUHTLEMISOSKUS Sotsiaalpsühholoogia põhimõisted on hoiak, normid, võimustruktuurid, rollid, rühmadünaamika ja etalongrupp. Hoiakud on õpitud kalduvused reageerida teatud isiku või objekti suhtes pooldavalt või mittepooldavalt.
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid
olukorraga enam seotuna ja tunnustatuna. Paraneb nende eneseusaldus, töörahulolu ja koostöö juhtidega. Uuringute põhjal on osalevad alluvad tavaliselt enam rahul nii oma töö kui ülemusega. Selle tulemusena vähenevad konfliktid ja stress, tunnustatakse asutuse eesmärke ja seistakse vähem vastu muutustele. Alluvatel võib samuti väheneda kaadrivoolavus ja töölt puudumine, sest nad peavad oma töökohta heaks ja iseend edukamaks. Osaluse käigus paraneb inimestevaheline suhtlemine. Tööprobleemide arutelu selgitab olukorda ja aitab kaasa valearusaamade vältimisele. Kui alluvatel on rohkem infot asutuse tegevuse ja finantside kohta, võimaldab see neil teha paremaid soovitusi. Osalus, võim ja liidristiilid Osalust võib vaadelda juhtide ja alluvate vahelise jaotusprotsessina, mille käigus kumbki pool arendab vastastikuseid suhteid: juht annab valikuliselt, informeerib, konsulteerib, juhendab,
- Publiku vaatamine - Sõnade selge väljahääldamine - Paus olulise sõna või lause järel, oluliste sõnade või lausete rõhutamine ((hääle tugevuse tõstmise kaudu). Hea esinemise korral publik kuuleb, saab aru ja kuulab. III LOENG 16.02.2012 Õpetaja ja õpilane: sotsiaalne mõju ja sotsiaalne taju (Kristi Kõiv, PhD). I. Interaktsioon – sotsiaalne mõju Sotsiaalpsühholoogia uurib järgmise valdkondi: Inimestevahelised suhted: teiste tajumine, meeldivus, suhete dünaamika, sotsiaalne mõju; Isiksus: mina-kontseptsioon, hoiakud; Grupikäitumine: konformsus, allumine, grupi dünaamika; Suhtlemise kolm külge: 1) Teabe vahetamine ehk kommunikatsioon 2) Teise/te inimese/te mõjutamine ehk interaktsioon 3) Teise/te inimese/te tajumine, hindamine, mõistmine ehk sotsiaalne pertseptsioon (taju). KOMMUNIKATSIOON Robotiga suhtlemine
mitmesugused tähtpaevakõned. Piduliku kõne eesmärk on ühendada koosviibijaid, luua pidulik või harras meeleolu, rõhutada mõne sündmuse tähtsust või austada mõnd inimest tema tähtpäeval. Olmekõnedes kasutatakse rohkesti mitmesuguseid retootilisi võtteid ja kujundlikku keelt. Esinejalt nõuavad sellised kõned suurt meisterlikkust ja head sõnaseadmisoskust. Ilus kujund üllatab ja jääb meelde, retooriliste võtetega liialdamine aga võib soovitud tulemuse asemel tekitada müra, mis kuulajaid häirib ning nende tähelepanu oluliselt kõrvale juhib. Seltskonnakõne ainevalikut mõjutab kõneleja isikupära- see võib olla keerukam, aga ka üsna lihtne, näiteks meenutus ühiselt läbielatud sündmusest või pöördumine kellegi poole. Hea olmekõne on liigutav, tekitab uudseid mõtteid, ülevaid tundeid. Kõneleja peaks vältima enesekesksust, oma isiku liigset rõhutamist ning keskenduma rohkem kuulajaskonnale.
Suls (1972) kirjeldab nalja mõistmise eeldusena võimet ära tunda ning lahendada inkongruentsuse nalja ootuspärase puändi ja konteksti poolt loodud ootuste vahel, mis loob aluse huumori tajumise kaheks astmeks: • Üllatus, mis on tingitud tavatusest, inkongruentsusest (prillidega lehm). • Koherentsus ehk sidusus (inimene omistab üllatavale seosele tähenduse, lahendab „probleemi”) – nt, loomaaia külastaja küsib talitajalt: „Miks on gorilladel nii suured ninasõõrmed?”, talitaja vastab: „Sest neil on nii suured sõrmed.” Reklaamis: pilt-lause-lugu: pildi ja lause koostoimes luuakse kujunemise eeldused ja kujuneb tavatu ja positiivset emotsiooni kandev lugu. 4. Hirmuapellatsioonid • Hirmuapellatsiooni kasutatakse andmaks mõista, et toote mittetarbimine võib tuua halbu tagajärgi (negatiivne lähenemine).
Osa inimeste puhul kehtib enam X-mudel, osa inimesi soovib aga oma võimetele täielikku rakendust, seetõttu peaks juhtide suhtumine oma töötajatesse muutuma Y-teooria suunas. 6.Inimloomus ja selle 6 põhikomponenti 1.Individuaalne eripära – iga inimene on erinev, tuleb läheneda erinevalt 2.Tajumine – maailma tunnetamine, inimene püüab tegutseda oma tajumise põhjal, vastavalt oma uskumustele, väärtushinnangutele ja ootustele, sellest tuleneb valikuline tajumine: inimene kaldub tähelepanu pöörama oma töökeskkonna nendele iseärasstele, mis vastvaad tema isiklikele ootustele. 3.Inimene on tervik – ei eralda töö- ega eraelu. Amet kujundab teataval määral inimest, seetõttu peab juhtkond kandma hoolt selle mõju üle kogu isiksusele. 4.Motiveeritud käitumine. Eeldab inimese käitumise põhjuste tundmist, juht peab arvestama sellega, et mingi tegevus võib nii suurendada kui ohustada alluvate vajaduste täitumist, inimeste
vajalikud tingimused. 6. Inimloomus ja selle 6 põhikomponenti. Inimese kui organisatsiooni osa käsitlemisel eristatakse kuut põhikontseptsiooni: 1. Individuaalne eripära – avaldub sündimisel. Temperament, iseloom, võimed, füsioloogiline talitlus ja psüühilised protsessid on inimestel erinevad. Elu käigus omandatud isiklikud kogemused muudavad neid veelgi erinevamaks. Inimeste motiveerimisel tuleb läheneda individuaalselt, leida õige lähenemistee. 2. Tajumine – maailma tunnetamise viis. Inimesed näevad olukordi ja asju erinevalt. Sama töömaailm näib igale alluvale erinev, olenevalt tema isikupärast, vajadustest, rahvusest, kogemustest jne. Olgu olukord milline tahes, inimene püüab tegutseda oma tajumise põhjal, vastavalt oma uskumustele, väärtushinnangutele. ja ootustele. 3. Inimese terviklikkus – inimene tegutseb tervikuna. Organisatsioonid soovivad kasutada inimese oskusi või mõistust, kuid siiski kasutatakse kogu inimese isiksust
Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine
· Õpilase käitumise kirjeldamine, mis häirib õppeprotsessi · Vajadusel õpilaste isoleerimine · Õpilase valikuvõimaluste arendamine; parandamise võimalus · Bill Rogers. Taasleitud käitumine lk 51-89 Sekkumine Aja mahavõtmine Et lapse probleeme vähendada SUHTLEMINE Siltide vältimine, peegeldamine, küsimine, mudelid SUHTUMINE Armastus, aktsepteerimine ANTISOTSIAALNE KÄITUMINE ON KIRJELDAV TERMIN ISELOOMUSTAMAKS EKTERNALISEERITUD (VÄLJAPOOLE SUUNATUD) TEGEVUSTE ALAKLASSI, KUI RIKUTAKSE TAHTLIKULT TEISTE INIMESTEVÕI ÜHISKOONAÕIGUSI. Antisotsiaalne käitumine on üldmõiste. Sotsiaalsearengu vastu suunatud.
Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine
.........................................................................................................22 Eksamiülesanne 8 ..................................................................................................27 2.6. Mina-pilt ja emotsioonid.................................................................................. 27 Eksamiülesanne 9 ..................................................................................................33 III. GRUPID, MEESKONNATÖÖ JA SUHTLEMINE................34 3.1. Gupp ja selle käsitlemise alused...................................................................... 34 Eksamiülesanne 10.................................................................................................39 3.2. Meeskonnatöö organisatsioonis.......................................................................42 Eksamiülesanne 11.................................................................................................47 3.3
piirini,... võim: positsiooni võim, stimuleeriv võim, karistav võim, eksperdi võim, eeskuju võim)? 102. Mis iseloomustab üles suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis(vastuvõtlikkus: ...tahe vastu võtta sõnumeid altpoolt)? 103. Mis iseloomustab horisontaalset kommunikatsiooni suures organisatsioonis(eesmärgid, barjääride vähendamine: suurem rõhk organisatsiooni kui terviku efektiivsusele, tihedam suhtlemine, sagedane rotatsioon, võitjakaotaja situatsioonide vältimine)? 104. Mis juhtub informatsiooniga liikumisel mööda organisatsiooni hierarhianivoosid? 105. Mis on kuulujutud, miks ja kuidas need tekivad(K=t*e*1/K; Kkuulujutud, ttähtsus, eebamäärasus, kkriitiline meel)? 106. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki(auditoorium, kommunikatsiooni allikas, tagasiside .../..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
