Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Suhtlemine moodustab väga suure osa meie elust". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suhtluses, klientsutan, suhtlemine, suhtleme, sõbranna, esmamulje, muljet, emotsioonid, osapoole, igapäevases, suhtlema, kuulamine, vaatan, eneseväljendus, minus, rakenduskõrgkool, ettevõtlus, majandusarvestuse, õppetool, lilleoja, suhtlejanaja, altermann, mõdriku, pööra, pereliikmete, harjunud, parima, aspekte, jääks, huulte, imestamaLÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA14KÕ Eneli Eiert MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2014 Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus tehakse sihipärast koostööd. Hea suhtlemine kujuneb mitme oskuse koostoimest, mida tuleb osata õigel ajal valida. Peale oskuste mõjutavad suhtlemist veel mitmed tegurid näiteks oskus äraöelda, enesekehtestamine ning inimese mina-tasand. Kõik peaks olema proportsioonis ning mitte olema äärmuslikes oludes. Suhtlemisel suur roll on ka kehakeelel, mis peaks kindlasti olema avatud ja mitte näitama ükskõiksust. Suhtlemine on tähtis oskus igal pool ning igas olukorras, nii eraelus ka karjääriredelil. Selleks,
Maire Tars, klienditeenindus ja suhtlemise alused KONTROLLTÖÖ SUHTLEMISE ALUSTEST Angel Lootus TAK17 1. Defineeri – mis on suhtlemine? Suhtlemine on kommunikatsioon kahe inimese vahel, Suhtlemisprotsess algab partneritajust ja see omakorda sümpaatiast. Samas ei saa me tihti valida oma suhtluspartnerit sümpaatia alusel, vaid peame suhtlema ka nende inimestega, kes jätavad meid ükskõikseks või tunduvad ebasümpaatsed. 2. Mis sõltub suhtlemisoskusest (peale selle, et me inimestega hästi läbi saame)? Oskus informatsiooni edastada ja vastuvõta ehk kuidas me suudame teisele inimesele edasi anda
........ 61 Visuaalsed vahendid ..................................................................... 63 Zesti tähendus sõltuvalt kultuurikeskkonnast ehk regionaalsed iseärasused . ................................................................................. 81 Soolised iseärasused ..................................................................... 87 Auditiivsed vahendid ..................................................................... 87 Verbaalne suhtlemine ...................................................................... 89 Kuulamine ....................................................................................... 99 Erinevad käitumisviisid suhtlemises ...................................................104 Enesekehtestav käitumine...............................................................111 Konflikt ..............................................................................................117
kaasaegse teeninduse kui suhtlemise põhimõtted. Materjal on jagatud osadeks ja vormistatud nii, et sul oleks võimalikult mugav selles liikuda edasi ja tagasi, järkjärgult ja hüpetega. Uuri hoolega, sest just sellele materjalile toetub selle kursuse edasine tegevus. Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1 Erinevate suhtlemisvahendite mõju suhtele
Suhtlemine on täpselt samasugune etendus, kus öeldud sõnad, näoilmed, liigutused ja teod mõjutavad suhtluspartnereid meile vajalikus suunas. Tõsi, enamus meist ei rakenda neid võtteid teadlikult, rohkem alateadlikult või siis üldse mitte. Kuid nagu iga planeerimisega, saab ka suhtlemise planeerimine aidata kaasa enda valitud märksõnade rõhutamisele“ (Reinsalu, 2013). Meie elu koosneb väga palju suhtlemisest, me suhtleme nii tööl, kodus kui ka vabal ajal sõpradega. Suhtlemine on sotsiaalne tegevus, mille abil me loome kontakte ja suhteid teiste inimestega, rahuldame arvutul hulgal igapäevaelu praktilisi vajadusi ja samas ka lõdvestume suheldes ja tunneme elust mõnu. Suhtlemine toimub lisaks rääkimisele ka žestide, miimika ja kehakeele abil. Väidetavalt edastatakse isegi 50- 93% informatsiooni ilma sõnadeta. „Selleks, et olla hea suhtleja ei pea tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse „hea suhtleja”, siis selle all
SUHTLEMINE Info vahetuse kaudu mõjutamine Jaguneb: Kaudne mõjutamine toimub kas ühepoolselt või pika aja tagant (nt meedia, raamatud, film, teater, kirjad, e-post) Otsene mõjutamine on vastastikune ja kohene (vahendite abil telefon, sms, msn) Suhtlemine näitab meie suhtumist iseendasse, teistesse ja ümbritsevasse Pole võimalik mitte suhelda, kõik meie ümber on suhtlemine. ( G. Aarma) KEHAKEEL Kehakeelel on oma sõnad silmside, kehahoiak, käeliigutused, näoilme, hääle valitsemine, distantsitsoonid. Olulisim on silmside, sest lapsest peale teame, et inimene, kes otsa ei vaata, valetab. Samuti on ebamugav raakida inimesega, kes meile üldse otsa ei vaata. Soovitav silmade piirkonda vaatamise aja pikkus on kuni viis sekundit, sest liigne jõllitamine põhjustab vestluspartneris ebamugavust
vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Suhtlemise abil saan ma ennast väljendada, teostada, oma emotsioone välja elada, sõpru leida ja informatsiooni omandada ning vahendada. Selleks, et olla hea suhtleja ei pea minu arvates tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse ,,hea suhtleja ,, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas seltskonnas ja olukorras rääkida. Suhtlemine on minu jaoks palju enamat kui rääkimine. Minu definitsioon ,,heale suhtlejale´´ oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Tuleb ette olukordi, kui olen sattunud kokku inimesega, kes ainult lobiseb ja lobiseb ning enamasti ainult endast. Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata, aga tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja. Minu jaoks asub hea suhtlemise võti
TEENINDUSKEEL KUI ORGANISATSIOONI TEENINDUSKULTUURI KANDJA Seminaritöö Juhendaja:dotsent Heli Tooman Pärnu 2015 SISSEJUHATUS Igas asutuses on tähtsal kohal nii klienditeenindajad kui kliendid. Ilma nendeta ei saa organisatsioon toimida. Alati on vaja inimestega suhelda, seda siis kas verbaalselt või mitteverbaalselt. Mitteverbaalset keelt ehk kehakeelt nimetame me teeninduskeeleks. Suhtlemine on väga laiali ulatuv. Suhtlemine toimub kas internetis, telefoni teel, inimesega näost-näkku. Inimesed peavad suhtlemist vajalikuks iga päevaselt. Seminaritöö eesmärk on analüüsida teeninduskeelt suheldes tööandjaga, kliendiga, kolleegidega. Leida enda teeninduskeele head ja vead ning teha ettepanekuid teeninduskeele parandamiseks. Materjalid otsiti raamatutest ning näiteid on toodud igapäeva elust. 2
1. Sissejuhatus Igas organisatsioonis töötavad teenindajad, igas organisatsioonis on kliendid. Nende vahel toimub suhtlemine, kas siis suuline, kirjalik või zestikuleeriv. Seda suhtlemist saab nimetada kui teeninduskeeleks. Teeninduskeel toimub iga kliendiga. Ka interneti teel saadetud e-mail, või telefoni kõne küsimaks midagi väga väikest, või lihtsalt ettevõttesse sisse astumine on juba suhtlemine klientidega.. 2. Olulisemad hea teeninduskeele tunnused. Hea teeninduskeele sõnalise suhtlemine võib väljenduda erinevalt. Kõige parem on aga kliendi kohene märkamine, tema teretamine, viisakate väljendite kasutmine, optimism, kliendiga arvestamine, soovitamised, tagasiside küsimine, lahkumisel viisakalt head päeva soovimine. Kuid ka pisikesed asjad, mida sõbrannaga rääkides tähtsaks ei pea, on kliendiga
Suhtlemisoskus on elu üks tähtsamaid oskusi. Definitsiooni järgi on suhtlemine inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jalule seadmine. (Alas, Liigand, & Virovere, 2008, lk 74) Suhtlemisel tehakse koostööd ning inimene rahuldab oma vajadust teise inimese järele, mida peetakse inimese üheks tugevamaks vajaduseks. Psühholoogid rõhutavad, et inimene suhtleb kogu oma olemusega. Tema suhted teiste inimestega sõltuvad suhtumisest:
1. SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Edukas suhtlemine on keeruline oskus, millega vaid vähesed ilma pideva enesetäienduseta toime tulevad! (Fletcher, C.M) 1.1 Kontakti loomine ja esmamulje Kontakti loomine ja edasine suhtlus sõltub sellest, millise esmamulje sa oma vestluspartnerile jätad. Esmamulje on sinu esimene ja sageli ainus võimalus anda aimu sellest, kes ma olen - tekitada tunne, mis tõenäoliselt jääbki püsima. Esmaste lühidate vestluste jooksul kujundavad teised sinust oma arusaama ja otsutavad, kas sa meeldid neile või ei. Sellest, kas sind nähakse siira, huvitava ja vaimukana, sõltub see, kas sinuga tahetakse ka edaspidigi juttu puhuda. Esmakohtumisel igaühele võrdselt meele järele olla pole võimalik, mistõttu ei ole olemas ühtki ,,õiget" esmamuljet,
Tavaliselt on inimene päeva jooksul mitmes erinevas rollis näiteks ema, abikaasa või töötaja. Nende erinevate rollidega kaasnevad ka erinevad käitumisnormid ja samuti loevad meie isikuomadused. Mina töötasin klienditeenindajana toitlustusasutuses 4 aastat ja aasta oli siis 2006, kui ma seda tööd alustasin. Nende aastatega puutusin ma kokku väga erinevat tüüpi klientidega, kes tegid teenindamise lõbusaks kui ka põrguks. Minu jaoks oli oluline jätta endast kui teenindajast hea esmamulje, et kliendil oleks alati meeldiv tulla tagasi meie asutusse. Veel pean tähtsaks hea teeninduse juures seda, kui näitame üles hoolitsust ja austust iga kliendi vastu, olgu see klient kas optimist või pessimist. Üks tähtsamaid omadusi teenindajana töötades on pühendumus, minul lõpuks see puudus ning otsustasin ka selle töö lõpetada. Töötades teenindajana püüdsin käituda klientidega nii nagu soovin ma, et käitutakse minuga mõnes asutuses, kus olen kliendi rollis.
Suhtlemine inimestega - loomulik või õpitav? Inimestega suhtlemine on vajalik osa meie igapäevaelus. Inimestega suhtlemisest võib tulla meile tulu või kahju, vastavalt kuidas me oleme osanud situatsioone ära kasutada ja kuidas on teised sellele reageerinud. Tihti öeldakse, et inimestega suhtlemine tuleb loomulikult ja et seda pole vaja õppida, harjutada, kuid iga päev näitab vastupidist. Tihti suhtutakse suhtlemisse inimestega kui loomulikku asja, mida une pealt osatakse teha ja mis ei vaja õppimist. Selline väärarusaam võib viia lõpuks suurte konfliktideni inimestega, kellele me oleme mulje jätnud kui oskamatu, või ebapiisav suhtleja, kes ei näe oma sõnade varjatud mõtteid ja ei oska aru saada informatsioonist mida talle antakse.
SOTSIAAL-HUMANITAARINSTITUUT SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID Kursusetöö SOTSIAALTEADUSTE ÕPPEKAVA Juhendaja Tallinn 2010 3 SISUKORD Sissejuhatus 1. Suhtlemine 1.1. Suhtlemise põhitunnused ja reeglid 1.2. Suhtlemise tähendus elus 1.3. Suhtlemise kooslus ja protsess 2. Suhtlemist takistavad tegurid 2.1. Ebasoovitatavad reaktsioonid 2.2. Teesulud on riskantsed reaktsioonid 3. Suhtlemisoskuste ja suhtlemistõkete uurimine 3.1. Küsitluse ettevalmistamine ja läbiviimine 3.2. Küsimustike tulemuste arvutamine, tulemused, ettepanekud 3.2.1 Tulemuste arvutused 3.2.2 Tulemused 3.3 Ettepanekud Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1
juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob suhteid Me vajame suhteid. Miks? - Liigijätkamiseks - Organiseeritud ühiskonna loomiseks ja säilitamiseks - Stimulatsiooniks - Tagasisideks - Toetuseks kriisihetkedel - Elumõtte leidmiseks Suhtlemise funktsioonid: - Suhtlemise kaudu arendame ennast.
Estonian Business School Diplomiõpe SUHTLEMINE JA SUHTLEMISPROBLEEMID Kursusetöö Getri Järvsoo ÕDB-11 Juhendaja: prof. J.Ennulo Tallinn 2002 1 1 SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 4 2 ESMAMULJE KUI SUHTLEMISE ALUS................................................................................. 5 2.1 ESMAMULJE TÖÖVESTLUSEL........................................................................................................5 2.2 ESMAMULJE SELTSKONNAS...........................................................................................................7 3 HINGEELU KUI SUHTLEMISE SISU...................................................................................... 9
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K14KÕ Kairis Baumann MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Pille Kriisa MA Mõdriku 2014 Suhtlemine on tänapäeval väga lai mõiste. Mis see siis õieti on ? Saan tuttavaga tänava peal kokku, vahetame paar sõna – suhtlemine . Helistan emale, et küsida läheb ja räägin ka oma tegemistest – suhtlemine. Lähen õhtul sünnipäevale, istume laua taga ja klatšime neid, kes kohale ei tulnud – suhtlemine. Avan arvuti – suhtlemine. Need on vaid vähesed näited, kuidas suhtlemine ümbritseb meid igal sammul. Mina isiklikult eelistan kõigele neile näost näkku suhtlemist, kuna mulle meeldib inimestele silme vaadata kui ma nendega räägin. Mis võib päris häiriv olla, aga kes mind hästi teavad,
ORGANISATSIOONI KÄITUMINE Suhtlemine ja suhtlemisstiilid. Mina,kui suhtleja... Organisatsioonis saab esile tõsta kaks suhtlemisviisi. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Mina isiklikult eelistan suhelda horisontaalsel viisil,vastavalt minu ametikohale kohaste ning samal joonel olevate kaaskolleegidega. Ametliku suhtlemise üks alaliike on ka vertikaalne suhtlemine,mida ma võimalikult palju pigem väldin. Minu kogemuste põhjal on see tekitanud pigem pingeid, millest räägin kokkuvõtvalt konfliktide alapunktis. Suhtlemine on väga vajalik organisatsioonile kuna selle kaudu kordineeritakse kogu tegevust. Väga tähtis on partnelussuhe organisatsioonis,mis tähendab kahepoolset võrdsust. Samuti on tavaelus väga tähtis oma teist poolt näha ning tähele panna. Seda suhet tahan iseloomustada järgmiste tunnuste kaudu ning seetõttu
vastuvõtmine, tõlgendamine ja hindamine (Kidron:2004:45). Suhtluspartneri tajumine sõltub inimese hetke tunnetest, huvidest, vajadustest ja isiksuseomadustest. Tajutakse teise inimese välistunnuseid, tundeid, käitumist, kõnelemist ja suhtumist endasse. 1.1.1 Isikutaju etapid Isikutaju protsessis võib eristada 4 etappi. Äratundmine. Toimub inimese äratundmine, eristamine. Sel etapil jälgitakse üksiktunnuseid: miimikat, liigutusi, kehaehitust ja riietust. Kujuneb esmamulje. Üldmulje kujunemine. Tajuja hindab teise inimese meeldivust /ebameeldivust, sõbralikkust /ebasõbralikkust jne. Märgatakse teise inimese meeleolu ja püütakse kindlaks teha ka psühholoogilisi omadusi. Sotsiaalsete tunnuste tajumine. Tajutakse rahvust, ametit, perekonnaseisu. Otsitakse vastavaid märke välimusest ning ka verbaalsetest suhtlemisvahenditest. Omavaheliste suhete prognoos. Püütakse ennustada, milliseks võivad kujuneda
MINA SUHTLEJANA Üldiselt suhtlemiseks võib nimetada tegevust, kus üks osapooltest edastab teisele informatsiooni. Suhtlemise käigus antakse edasi erinevaid küsimusi, mõtteid, tõekspidamisi ja arvamusi. Info edastamiseks on erinevaid viise, kuid enim kasutatavad on kõnelemine, kirjutamine ja kehakeele kaudu väljendamine. Igapäevases suhtluses suudan end piisavalt hästi väljendada, et teine pool aru saaks minu mõttest. Võib öelda, et suhtlen erinevate inimestega erinevalt. Võõraste isikutega on ametlikum kõnetoon ja enda olek tõsisem. Sõprade ja perega olles olen väga vaba suhtleja. Vahest võin teistele isegi tunduda veidrikuna, sest teen iroonilisi nalju ja käitun võib-olla liiga vabalt. Ilmselt on see tingitud sellest, et tööl olles olen rahulik ja tõsisema olekuga. Kuskil peab ju enda emotsioonid välja laskma.
SISUKORD SISSEJUHATUS Enamik meist on olnud olukorras, kus on tekkinud probleeme avalikuse ees suhtlemisega. Jääb mulje nagu oleks samas ruumis parasjagu kaks paralleelset maailma kuulajate oma ja see, kus asub esineja. Kõik, mida esineja teeb ja räägib, ei jõua millegipärast kuulajateni. Ilmselgelt on kõik seda kogenud, kuid osaliselt me ei pane seda tähele. Samuti olen mina sattunud sellisesse olukorda ning lõpptulemus võib sellel olla kurb ja masendav. 1. SUHTLEMINE Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Ühe tervmeelse definitsiooni kohaselt on suhtlemine on tunnete ja mõtete transport ühest ajust teise ja kuna puudub otsetee, siis kasutame me sõnu ja kehakeelt, et ennast mõistetavaks teha
................................................................................................................ 3 Imagost ja edust suhtlemisel....................................................................................................... 6 SUHTLEMIST SOODUSTAVAD TEGURID.......................................................................... 9 SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID............................................................................ 16 VERBAALNE JA MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE.....................................................23 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................25 2 SUHTLEMISOSKUS Sotsiaalpsühholoogia põhimõisted on hoiak, normid, võimustruktuurid, rollid, rühmadünaamika ja etalongrupp. Hoiakud on õpitud kalduvused reageerida teatud isiku või objekti suhtes pooldavalt või mittepooldavalt.
Organisatsiooni käitumine Suhtlemise olemusest ja suhtlemisstiilidest Iga inimene oskab suhelda. Ja teeb seda omal unikaalsel viisil. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Sõnad on vaid suhtlemise üks osa, mida me kuuleme või ütleme. Sõnade taga peituvad mõtted. Sõnu ilmestavad hääletoon, kehakeel ja paljud muud tegurid. Suhtlemisstiile on üritatud seletada ammustest
Kuulajat mõjutavad paljud tegurid. Näiteks see kui rääkija on kõrgemal positsioonist kui kuulaja. Eelnevalt on märgitud milline peaks olema hea rääkija. Hea kuulaja suudab rääkijat kuulata kui ta ei ole monotoone, kui pole keskkonnas tähelepanu kõrvale viijaid. Kuulaja ei tohiks rääkijale näidata väsimust, hajameelsust või igavust. Hea koht suhtlemiseks ei ole koht, kus on palju müra ja muud segajad. Tõenäoliselt jääb informatsioon saamata ning suhtlemine jääb kasuta. Teaduslikud uuringud on näidanud, et pingsalt võib inimene teist kuulata 3-7 minutit. (Niiberg, 2011, lk 13). Mina olen parem kuulaja kui kõneleja. Tavaliselt olen ma kuulaja ametis ning mul tuleb see hästi välja. Vahel harva juhtub kui mina ei kuula. Tuleb ette, et kõneleja on monotoonne ning siis on tõesti raske tähele panna faktidele mida ta esitab ning püüab minuni anda. Ka siis küsin üle, kui millestki aru ei saa. Mina kui inimeste tundja ja mõjutaja
Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine 6. Tähenduse komponendid (denotatiivne, konnotatiivne) Denotatiivne (skeemil konnotatiivse sees) tähenduse esemeline, materiaalne külg Konnotatiivne tähenduse emotsionaalne ja kogemuslik külg 7. Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Kommunikatsiooni liigitus Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne Grupisisene grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei
meie enda omad. Tihti tundub, et see on meile võõras, seisab eraldi, kuid on kaasatud. Tihti saadavad sõnad: ma pean, mul tuleb (inimene ise ei ole subjekt vaid objekt). Ambivalentne seisund. Lahti saamiseks tuleb teadvustada, kellele need osad kuuluvad. 2. Ühe osa endast eendan keskkonda ja hakkan seda vaatama keskkonna osana. Omistan enda tunded jne, mida ei suuda endas hoida, keskkonda ümber ja suhtleme siis ise endaga keskkonna osana. Olen kellegi peale vihane, kuid kannan selle viha üle temale (tema on minu peale vihane). Inimene ei taha tunnistada end nende seisundite olemasolu. Tihti on seotud mineviku olukordadega, kus seisund on endaga midagi halba kaasa toonud. Esiteks jällegi tedvustamine. Mida Peeter räägib Paulist, räägib rohkem Peetrist kui Paulist. 3. Seisundid, tunded, hoiakud, mis peaksid kuulma väljapoole
profesionaalset, hoolivat ja kliendikeskset teenindust. Konfliktidega kokkupuutumisel on üheks põhiküsimuseks, kuidas neid lahendada, kuidas nendega toime tulla. Olen veendunud, et konflikti mõistmine ja tema toimimisest arusaamine aitab kaasa sihipärasele tegutsemisele. Konflikt teostub ja laheneb sageli üksikisikute tasandil. Seepärast on põhjust rääkida, kuidas inimesi mõjutavad võimuvõitlus, eelarvamused, rollikäitumine, püüd jätta endast head muljet, õiglustunde haavamine ja isiklike hingeprobleemide lahendamine konflikti kaudu. Neid põhjusi nimetatakse konflikti tekkimise psühholoogilisteks põhjusteks, sest need on seotud otseselt suhete ja hingeeluga. 4 1. KONFLIKTIST ÜLDISELT Ilmselt on meil kõigil ette tulnud olukordi, kus oleme sunnitud kas või iseenda jaoks vastama küsimusele, mis on konflikt. Konflikt on üks neid eluvaldkondi, mida me
lahendamiseks juhtnööre kuid ka selleks, et juhuslik lugeja mõistaks, et konflikti tekkimine ei tähenda, et sellega oleks tutvused lõppenud. Tuleb vaid probleemide lahendamiseks vestelda. 3 KONFLIKT ,,Ladinakeelne sõna communicatio tähendab suhtlust, sidet, ühendusteed. Sotsioloogias tähendab kommunikatsioon inimestevahelist suhtlemist, majanduses ja tehnikas aga ka infovahetust, ühendusteid. ... Suhtlemine on info ülekandumine edastajalt vastuvõtjale ja sellest arusaamine." (Alas, R.1997:191-192) See, mida keegi tahab teisele öelda, võib suuresti erineda sellest, mida teine aru saab. ,,Konflikt on mingi sekkumise või vastasseisu tulemusena tajutav sobimatu erinevus. Traditsioonilise seisukoha põhjal on konflikt halb ja seda peab vältima." (Alas, R. 1997: 206) Inimeste omavahelises suhtlemises on konflikt tavaline nähtus ja ka paratamatu. ,,Konfliktid võivad olla põhjustatud:
Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine 5. Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Kommunikatsiooni liigitus: Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne Grupisisene grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole Organisatsioonisisene- tavaliselt formaalne Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis 6. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine
ellusuhtumist, orientatsiooni, rassi. Minu jaoks on oluline see, et inimesega oleks meeldiv suhelda ja koos olla. Kui inimesega on koos hea olla, siis ei oma sellised asjad mingit tähtsust. Mida rohkem erinevate inimestega suhelda saan, seda mitmekesisemaks muutub ka minu enda maailmapilt ja suhtumine. Igal inimesel on elus olla õigus selline nagu ta soovib. Minu arvates on vale näidata kellelegi näpuga ja väita, et tema mõtleb valesti, riietub koledalt või käitub vääralt. 3. Esmamulje Olen viisakas 99% teretan esimesena ning samuti käib juurde naeratus. Konkreetne soovin võimalikult kiiresti jõuda eesmärgini. 4. Ma mõtlesin ning ei leidnud ühtegi parasiitsõna. Samuti ei osanud abikaasa ega sõbrad midagi öelda. Parasiitliigustusteks võiks pidada seda, kui olukordades kui ma end hästi ei tunne, siis puudutan oma juukseid ja jalg läheb istudes automaatselt üle põlve. 5. Suhtlemistõkked.
..............................................12 4.Kliendi ootused..................................................................................................... 14 5.Suhtlemine.............................................................................................................15 5.1. Kuulamisoskus....................................................................................................................................................15 5.2. KEHAKEEL ehk mitteverbaalne suhtlemine.....................................................................................................17 5.3. VERBAALNE ehk sõnaline suhtlemine.............................................................................................................21 6.Kontakti alustamine ja lõpetamine........................................................................26 7.Käitumine kriisisituatsioonides.............................................................................28 7.1
Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Kommunikatsiooni liigitus: Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne Grupisisene grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole Organisatsioonisisene- tavaliselt formaalne Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis 5. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised)
sellega ka äärmusese. Mul on üks tuttav, kunagi käis suhtlemise koolitusel. Nüüd käib asi temaga umbes niimoodi, et kui ma ütlen talle, et palun pane see laptop kinni. Siis ta vastab, et kas sa mõtled seda laptopi, mis asub õpetaja laual. Seda ikka. Kas ma pean ainult kaane sulgema või pean ma päris kinni panema? Ja nii lõpmatult. Ärge minge nende tehnikatega liiale! Peegeldamise koha pealt ültes Mark, et ma ajasin ta päris segadusse. Ehk Marki jaoks muutus suhtlemine raskeks. Tegelikult me kasutame neid tehnikaid täiesti alateadlikult kogu aeg. Kaja. Mida sa tegid nädalavahetusel? Sporti tegin. Sportisid? Mis sporti sa tegid? Jooksin. Jooksid? Pikka maad? Ei, lühikest. Lühikest? Kas sul oli tunne, et ma sind kuulasin? Panite tähele, mis ma tegin? Ma kordasin kogu aeg. Ja kui ma oleks seda niisama jutu käigus teinud, enne kui teie tähelepanu sellele juhtinud, et see on tehnika, siis oleks see tundunud täiesti loomulik. Paus.
annaabi.ee 
