.............................................15 2.4 Poliitika ja võim.....................................................................................................16 KOKKUVÕTE................................................................................................................18 3 SISSEJUHATUS Töö autorid valisid analüüsimiseks 2010. aasta filmi "Mäleta mind", kuna Will Fettersi kirjutatud romantiline draama pälvis möödunud aastal palju tähelepanu. Film on pärjatud kahe auhinnaga ning ülemaailmse portaali The Internet Movie Database'i kasutajad on sellele andnud seitse punkti kümnest. Romantiline draama keskendub kahele noorele inimesele: Tylerile, kes elab oma elu pidevas masenduses peale venna enesetappu ning Allyle, kes võtab alates oma ema mõrvast igat päeva kui oma viimast. Põhiosatäitjateks on Robert Pattinson, Emilie de Ravin ja Pierce Brosnan.
1988. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIII lennu näitlejana. 1.4 Praegune pereelu Ta on olnud abielus kaks korda. Esimest korda abiellus ta siis, kui õppis rätsepaks, ehk aasta pärast gümnaasiumi lõpetamist. Esimesest naisest läks lahku pärast sõjaväge. Naine oli endale uue mehe leidnud kahe aastaga. Praegu on Elmo abielus Linnateatri näitleja Anne Reemanniga, kellega ta abiellus 17. mail 1990. aastal. Peres on kolm tütart: Saara Nüganen (18-aastane) , Maria-Netti Nüganen ( 15- aastane) ja Sonja Nüganen ( 8-aastane). Vanim tütar õpib klaverit ja keskmine balletti. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) 1.5 Töö Pärast kooli lõpetamist asus Elmo tööle Viljandisse teatrisse ,,Ugala", kus ta töötas 1992. aastani, näitlejana. Esimene aasta kujunes Elmole väga töiseks. Oli kaks lavastust ja kuus osa. Tema esimene osa oli Kolu-Per Peeter Tammearu lavastuses A
See on üks teine Ann! Kas üks Eesti teismeliste viimase kümnendi armastatumaid raamatutegelasi mitte ei sure koos selle filmiga? küsib kirjanik Aidi Vallik, kelle originaalstsenaariumi Peeter Sauter ja Rainer Sarnet parema tulemuse huvides ümber kirjutasid. Aidi Vallik, kas olete Anni-filmiga rahul? Selles filmis on palju ilusat ja head, Rainer Sarnet on minu meelest äärmiselt huvitava mõttemaailma ja kauni käekirjaga kunstnikunatuur. Nii on see film minu jaoks visuaalselt vägagi nauditav. Ka töö näitlejatega on olnud suurepärane. Noorukesed Ragne Veensalu ja Lenna Kuurmaa on oma rollides imetlusväärsed, eriti Ragne demonstreerib väga ilusat, tundlikku mängu. Kui saatus annab, tahaksin talle kunagi mõne rolli kirjutada. Seda enam, et «Hingede»-filmis ei avaldu Anni karakter üldse sellisena, nagu ta raamatutes «Kuidas elad, Ann?» ja «Mis teha, Ann?» kujutatud oli, nii nagu ma seda kunagi kavandasin ja konstrueerisin
Arvamus tekitas vastukaja USAs, hipiliikumise ajal muidugi muutusid tema raamatud popiks (teised raamatud räägivad ka seksuaalteemadel). Põhiliselt kasutatakse ikkagi info edastamiseks sõnu. Vis antr on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes on laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antr on väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Algelt mõeldi visuaalse antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne. Paljud olid uurimusfilmid, nt uuriti näoilmeid või kuidas inimesed kasutavad ruumi jne. Visual Anthropology räägitakse
mängisid peaosa Olivia Newton-John ja John Travolta. Ajalugu: 1963 - Jimist ja Warrenist saavad suured sõbrad (autorid). 1970 - neil tuleb mõte teha muusikal. Lõpuks valmib muusikal, mis saab nimeks “Grease” 1971 - sõbrad katsetavad esmakordselt 5 tundi kestvat muusikali. Siis saab sellest kõige edukam lavatükk. Hiljem samal aastal näevad seda kaks New Yorgi produtsenti ja nad tahavad seda filmi maailmale näidat. i. 1972 – algab muusikali Grease tähelend Broadwayl 1978 - valmib film, mille peaosas on John Travolta ja Olivia Newton-John. 1982 - Patricia Birch pöörab süžee tagurpidi. Nüüd on lugu ujeda poisi ja karmi keskkooliplika armastusest. Siis olid peaosas Maxwell Caulfield ja siis veel tundmatu Michelle Pfeiffer. 1998 - antakse välja “Grease” uuendatud heli ja värvidega koopia. “Grease” auhinnad: 7 Tony auhinda,4 Kuldgloobust, Oscar parima tunnusloo eest- Hopelessly Devoted To You/ (Lootusetult hoolin sust ma)
Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Põhiliselt kasutatakse info edastamiseks ikkagi sõnu. Visuaalne antropoloogia on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes. Üldiselt on väga laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antropoloogia on üldiselt väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad vis.antropoloogia alla filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Ühest definitsiooni vis.antropoloogia kohta pole, see on ajas muutunud. Algselt mõeldi vis.antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Tertia sotsiaal PALGAMÕRVARID Filmianalüüs Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Filmivalik tulenes suuresti asjaolust, et film oli plaadil olemas ning valmis vaatamiseks. ,,Palgasõdurid" liigitatakse action valdkonda ning New York Post nimetas selle ka ,,kõigi aegade mehisemaks filmiks", sest näitlejateks on kõik kaasaja suurimad staarid. Rezissööriks on Sylvester Stallone ning kaasa teevad kuulsad näitlejad nagu Arnold Scwarzenegger, Bruce Willis, Jason Statham ja Jet Lee. Internet Movie Database (IMDb) reiting filmile on 6,5. Film on toodetud USA's, valminud 2010 aastal ja kestab 1 tund ja 33 minutit.
...............................10 1.2.2.Religioon.........................................................................................................11 1.2.3.Majandus.........................................................................................................11 1.2.4.Poliitika ja võim..............................................................................................12 SISSEJUHATUS ,,Imiteerimismäng" on 2014 aastal välja tulnud tõestisündinud draama, mille on lavastanud Morten Tyldum. Draama põhineb Alan Turingu biograafial ja on Andrew Hodges poolt filmiks ümber kirjutatud. Peaosades mängivad Benedict Cumberbatch, Matthew Goode, Allen Leech ja Kiera Knightley. Film oli Oscarile nomineeritud, kuid seda ei võitnud. Eestlaste jaoks linastus film kinodes 2015 aasta algul, kuid siiski eriti populaarseks ei saanud. ,,Imiteerimismäng" on ajalooline thriller film, mis räägib inglise matemaatikust Alan
..............................................................................15 2 2.10. Poliitika ja võim.............................................................................................15 Kokkuvõte..................................................................................................................17 3 SISSEJUHATUS Esimene analüüsitav film on Eesti ja Gruusia koostööl valminud ,,Mandariinid". Vaid pealtnäha lihtne lugu räägib üheksakümnendate alguses eesti külas elavatest Ivost ja Margusest ning Abhaasias toimuvast sõjast. Meeste kodu ligidal toimub kahe vaenutseva salga kokkupõtge, kust päästetakse tsetseen Ahmed ning hiljem grusiin Niko. Film lahkab rahulikus tempos kuid seejuures intensiivselt kultuuride, rahvuste ja vaadete põrkumist.
8". Kui kõige armastas kuid, kes välja John Yorneri meeldejäävamaks hukkus abiga. Naisel on ka neli Taylori rolliks oli, on ja lennukiõnnetuses. last, kolm bioloogilist jääb Kleopatra. See on Elizabeth, pärast ning üks adopteeritud. maailma kuulus õnnetust oli suures Praegu elab Elizabeth ajalooline film. masenduses, tarbis Taylor koos oma mehe Oma elus sai Elizabeth hulgaliselt alkoholi ning Larry Florenskyga Taylor kaks "Oscari" rahusteid. Järgmiseks suures villas Beverly preemiat. Esimese sai ta õnnelikuks meheks oli Hillsis. Tal on suur 1960. aastal Eddie Fisher, kelle ehete fetis, kuid teda ei filmi"Butterfield 8 " abielu näitlejannaga ei huvita tavalised eest
aspektide abil kahte filmi. Uurimisülesanded: analüüsida filmi „Intouchables“; analüüsida filmi „Mandariinid“. Uurimisülesannete lahendamiseks kasutatakse õppejõu poolt välja pandud õppematerjale ning autorite enda konspekte. Töö koosneb kahest osast. Töö esimeses osas keskendutakse filmi „Mandariinid“ analüüsimisele. ”Mandariinid“ on Eesti-Gruusia koostöös valminud film, mis kandideeris 2015. aastal parima võõrkeelse filmi Oscarile. Filmi tegevus toimub 1992. sügisel Abhaasias. Tegemist on gruusia sõjaaegse filmiga, kus omavahel sõdivad grusiinid ja kaukaaslased. Tegevus toimub Abhaasias, eestlaste kogukonna maadel, kes 3 on sunnitud sõja tõttu oma kodud hülgama ja Eestisse tagasi tulema. Sinna alles jäävad kaks eestlasest meest, kes elatuvad mandariinide kasvatusest - Ivo ja tema naaber
Kõige tähtsam Tyleri meelest on kokkuhoidev ja hooliv pere. Raha on teisejärguline. Tylori isale aga on raha teenimine esmajärguline. Tema arvates saab raha eest kõike. Unustades raha teenimise kõrval ka oma laste jaoks olulise. Kuid Ally ja tema isa on tavalised inimesed, kelle jaoks on oluline just perekonna toetus. Kuna Ally jäi 11-aastaselt ilma emata, on isa endast andnud kõik, et Ally ei tunneks millestki puudust. Tema kaitseinstinkt ja hirm tütart kaotada hakkab Allyt liigselt ahistama. Ta tunneb, et ei saa vabalt hingata, kuid ta mõistab isa hoolitsemist ja saab tema hirmust aru. Mässumeelsus tärkab Allys pärast kohtumist Tyleriga, kellesse tüdruk lootusetult armub. Ühiskonna kirjeldus, mis antud filmis kajastatud Filmis on kajastatud tänapäevane ühiskond koos selle arenguga ning vigadega. Tehnika ja majanduse areng ning inimese mõtlematu tegevus on kaasa toonud katastroofiliste sündmuste arvu pideva suurenemise
Freaksiga sarnaselt algab ka West of Zanzibar´i tegevus tsirkuses, kuid kandub üsna pea üle musta mandri südamesse, kannibalide ja elevandiluu küttide räpasesse maailma. Lugu kõike inimlikku halvavast kättemaksust, mis pimestab tasujat muutes ta lausa kurjuse kehastuseks.Lon Chanley jalutu salaplaane hauduva kättemaksjana on lausa võrratu aga seda on ka kogu lugu ise. "Dracula" 1931, Browning tegi selle Universalile. See film teenis nii palju, et MGM produktioon saatis Irvin Talbergi välja, et saada Browning tagasi. See oli Browningu suurim hitt, kuigi kaugel veel tema parimast filmist. Järgmisel aastal tuli välja tema meistriteos " Freaks", andes rohelise tule talle Thalbergi poolt ,arvatavasti empaatiast loo erinevate persoonide tõttu: päkapikud, kääbused, habemega daam, hermafrodiit, relvitu naine ja elavad torsod koos jalgadega või üldse puudulike jäsemetega. Kõik mängijad olid reaalsed tegelaskujud.
”Steve: “ Kas see on okei, et me nii lähedal teineteisele oleme?” Sofia: “ Jah!” Nad istuvad asemele, mille Sofia teinud oli. Nad lähenevad teineteisele ning suudlevad. Sofia: “ Ma soovin südamest, et see oleks alati nii.” Steve: “ Oled sa kindel, et sa end hästi tunned?” Sofia: “ Paremini, kui kunagi varem.” Nad istuvad rahulikult teineteise kaisus ning vaatavad Nicolas Sparksi filmi “ The Longest Ride.” Sofia:” See film on mulle alati südamelähedane olnud.” Steve :” Päris kurva lõpuga film, kuid mõtlema panev.” Film vaadatud, õhtusöök söödud otsustasid Steveja Sofia piiluda loodusesse. Sofia väljus oma koduuksest esimest korda 5 aasta jooksul. Esimese asjana ta hingas ja tundis seda värsket õhku ning tugevat tuult, mis temani jõudis. “ Tuul on vaibumas,” ütles Steve. Sofia: “ Küllap läheb üle.” Neil oli õigus. Torm oli tõesti tagasi tõmmanud. Kell
ABJA GÜMNAASIUM RÄNDAVATE PÜKSTE ÕESKOND REFERAAT TÖÖ KOOSTAJA: MIRELL PÕLLUMÄE ABJA 2009 Sissejuhatus Rändavate Pükste Õeskond. Kirjanik: Ann Brashares Carm e n , Tibby, Lena ja Bridge t on liivaka s ti a e g a d e s t pe al e olnud sõbra t a rid. Nad elava d sa m a s väikelinn a s, käivad koos koolis ja on siiani ka suve d veet n u d koos. Nüüd, kuue t ei st a a s t a s t e n a , tuleb neil esim e s t korda suvi vee t a lahus, kuid nad on kindlalt otsust a n u d oma v a h e l ühe n d u s t pidad a . Tibby osta b kaltsuk a s t teks a p ü k si d , mis kum m a lis el komb el sobiva d neile kõigile. Tüdruku d tulev a d
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
saalis kustusid. Enamik põhilisi zanreid eksisteeris juba tummfilmiajastu lõpul: komöödia, õudus, melodraama, vestern ja põnevik alates mõõgakangelase seiklustest kuni eepiliste sõjafilmideni. Muusikal saabus koos heli tulekuga, ning heli andis lisavõimalusi ka roimafilmidele. Igal filmitüübil on omad reeglid. (http://www.johvihuvikeskus.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=59; Naughton, Smith 2008) Dokumentaalfilmides peab film kajastama huvitavaid seiku või inimesi, kultuurisündmusi, teaduslikke fakte või hüpoteese. Seal ei ole näitlejaid, vaid on lihtsalt inimesed või loomad, kes elavad oma elu vms. (http://et.wikipedia.org/wiki/Mängufilm) Mängufilmil peab olema teema, idee ja etteantud ülesande lahendus. Mängufilmis kasutatakse näitlejate mängu. Mängufilm ise jaguneb ka veel zanriteks, näiteks komöödiafilm ehk film, kus kasutatakse rohkesti huumorit. Siis on veel draama, kus ei
Koos paari sõjamehega tungib ta Pirita kloostrisse, nõudes Agnese vabastamist. Gabriel laseb abtsissi kinni võtta ja viib Agnese endaga kaasa. Nad on väga õnnelikud ja sõidavad Venemaale, kus on Gabrieli kodu. Temast saab Vürst Gabriel. Nii hakkavadki Vürst Gabriel ja Agnes von Mönnikhusen koos elama ja saavad väga õnnelikeks. Jah, orjastamise kohta küll oli, kuid see teema polnud põhiline. Pigem oli raamatu tähtsaim teema Agnes ja Gabriel. Üllatas mind ka see, et film oli niivõrd ümber tehtud. Kuigi nii filmi kui raamatu mõtted olid erinevad. Film oli pühendatud ikkagi salajasele vabadusele ja raamat ehk rohkem eestlaste orjastamisele ja lihtsalt ehk ajalootaustaga romaan. Kuid filmi plussiks oli see, et see oli küll ümber tehtud, kuid hästi, osavalt ja kaasakiskuvalt, nagu ka raamat, kuid lihtsalt paberil. Kokkuvõte. Parajasti on Liivi sõda ja võim üle Eesti on põhiliselt sakslastel
Erilised tänud lähevad autori õele Agnes Järvelaiule innustamise ja toetamise eest. 7 1. Filmimuusika olemus Filmimuusika on muusika, mis on mõeldud filmitegevuse saatmiseks. See hõlmab nii orkestrimuusikat, koorimuusikat kui ka muud instrumentaalset muusikat, mis on hoolikalt ajastatud algama ja lõppema kindlal ajal filmi jooksul, et suurendada mängitava stseeni dramaatilist ja emotsionaalset mõju vaatajale. (Encyclopedia 2007 s.v. film music) Filmimuusika loojad kasutavad muusikat aitamaks jutustada lugu, juhindudes rezissööri nägemusest filmist. Filmimuusika on filmi huvitamaks muutmise seisukohast üks kõige olulisemaid elemente. (Redman 2014) Filmimuusika on kirjutatud kas ühe või mitme helilooja poolt koostöös filmi rezissööri ja/või produtsendiga ning esitatakse tavaliselt orkestri või bändi poolt. Võivad esineda ka instrumentaalsolist, koor ja vokaalsolistid. Muusika salvestatakse helirezissööri poolt
Kirjanduse Secunda teine arvestus Pilet nr 1: 1) G. B. Shaw elu ja looming, ,,Pygmalion" Inglise teatri ja realistliku draama uuendajaks sai iiri päritolu näitekirjanik George Bernhard Shaw (1856 1950). Süstemaatilist kooliharidust saamata siirdus ta 1876. aastal Londonisse, kus püüdis edutult romaanikirjanikuna läbi lüüa. Kirjutas ka kunsti- ja muusikaarvustusi, kuid pühendus hiljem peamiselt teatrikriitikale. Shaw polnud teatrihuvilisena rahul tolleaegse inglise kodanliku teatriga, kes tema arvates seisis tegelikust elust väga kaugel, pakkudes publikule vaid tühist ajaviidet. Shaw´le meeldis Ibsen
klimbi), praadi (sea, lamba, karbonaad, kotletid), ja magustoitu( kiselli, vahukoor keedisega, rosinad suhkrus). Kuid masin ei hakanud tööle, ainus mis ta tegi oli rosinad suhkruga. Taldrik läks kogemata katki ka. Kessu ja Tripp vaatasid televiisorist filmi, kus oli karupere. Kessu pani mett teleka ette ja siis tuli karupoeg telerist välja.Sõi mett ja uhkustas. Kutsus erinevaid loomi, kuid Kessul polnud sööki neile pakkuda. Film läbi, karu läks tagasi. Ema pärast kurjustas, et laud oli magusaga koos. Kessu seletas, et karu jne. Külaliste järel tuleb võõrustajal endal koristada. Kessu enam ei söö suures toas teleri ees mett, olgu külas kes tahes. Kiri Kaarlilt. Margi peal oli sinine meri, palmid, palmi taga piilus keegi. Kiskusid margi natuke servast lahti, et piiluda. Läksid selle kaudu Aafrikasse. Lõvid seal, Tripp õpetas trikke. Lõvid tahtsid ära süüa, kavaldasid üle. Põgenesid tagasi
Samas ei keeldunud abi andmast, võttis kõik varju alla. Pärast tuli aga välja, et Vaquer oli kogunud väga suure hulga raha. Ta oli väga ihne lihtsalt. Võrdlus: Balzac-,,Inimlik komöödia"-erinevad etüüdid. ,,Eugenie Grandet"-tütarlaps kelle isa Felix on rikkur. Õnnetu elu. Isegi kui inimesed on rikkad, ei tähenda, et elu on ideaalne ja õnnelik. Sama Goirot'is. Isegi kui rikas- elas vaeselt pansionis. Rahaline suhe ei teinud elu paremaks. Felixi kaunis tütar-ei anna tütart kohe ära. Hakkab raha meelitama meestelt. Kes rohkem pakub-see saab. Raha nimel abiellumine. Ärilisel eesmärgil tehtub abielud pole üllad. Felixi vennapoeg tuleb elama-vend teeb enesetapu, jätab lapse vennale. Felix müüb firma maha osakute kaupa. Lihane laps-pole nii oluline. Felix-ei pöördunud oma lihase tütre vastu. Vennapoeg armus tütresse, kes andis raha vennapojale. Vennapoeg tuli Pariisist tagasi-rahaahne, kihlus aristokraadiga, oli saanud rikkaks. Tütar pettus täiesti
Priiduga on Ehala teinud koostööd mitmel korral, nii filmi ,,Karli ja Marliny" , ,,Eine murul", ,,Harjutusi isesisvaks eluks"puhul on nende kahe koostöö olnud väga hea ja sujuv. Ehala hindab Priitu selle poolest, et ta annb muusika osas vabad käed, kuigi ütleb julgelt välja oma arvamuse. Filmi ,,Karli ja Marliny´´ 6 tegemisel nähti palju vaeva et film ja muusika kokku viia, kuid sellega saadi hakkama. Selle filmi eest sai Priit veel kiita kui hästi oli film ,,muusikasse tehtud". Kui kuuldi, et muusika on tehtud pildist hiljem, ei tahetud seda uskuda. Ehala teoseid on peetud ka liiga keerulisteks, nende pidevalt vahelduvate taktimõõtude ja raskesti arusaadava rütmi ja loogika pärast. Nagu J. Viiding on kunagi öelnud lihtsad aga väga sügavamõttelised. Mõned tuntumad teosed milllele Ehala on muusikat kirjutanud.
- ühes vagunis suri kolonel ehk Pöörane Bob (tahtis et teda nii kutsutaks) - ka jõulude ajal olid selles kitsas vagunis, jõuluööl puges Billy hulguse kaissu ja rändas ajas tagasi aastasse 1967 4 - Billy ei saanud oma tütre pulmaööl magada oma naisega rahulikult, väljas oli täiskuu, tundis nagu oleksid ta jalad elektrit täis, läks aega surnuks lööma, jalutas maja peal ringi, ootas taldrikut, mis ta kaasa viiks, vaatas tagurpidi filmi ja siis edaspidi - kui film oli vaadatud läks tagaaeda, et seal tralfamadoorlasi oodata, peagi saabusidki, Billy läks nende taldrikule, kus hakkas ta aju taas tööle - tralfamadoorlastel puudus kõnevõime, Billy suhtles nendega arvutusmasina ja eletrioreli abil, Billy uimastati, kui ta taas teadvusele tuli, oli tta tagasi vagunis, millega sõitis läbi Saksamaa - Billy hakkas magama jääma, kui tuli keegi ja ta sealt ära ajas, ütles et tema Billy kõrval ei maga, sest ta sipleb ja niuksub
Kesk nurmi täis valmivat vilja, Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel, Ju lapsena teesid armastas meel Kui tõsta need luuleread nõukogude aega, mil valmis film, siis omandavad need sõnad, tundub, veel suurema rõhutuse. Eriti: ma kõnnin hallil lõpmata teel. Eks olnud ju nõukogude aeg hall kesk nurmi täis valmivat vilja (ehk: samal ajal, kui leidus väljaspool me aheldet kodumaa piire ka vabadust, kus vaba vaimu nii jõhkral moel alla ei surutud). Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel (ehk: ma ei tea, millal see kõik kord lõpeb, kas üldse lõpeb). Ju lapsena teesid armastas meel siin on tee mitmuses, ja laseb
A. H. Tammsaare ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" 1. Jürka tuli Maa peale, sest ta tahtis õndsaks saada. Ta tahtis ka, et tema lapsed (kaksikud) oleksid hingekirjas. Ta lootis, et tema lapsed saavad õndsaks kui neil on hing. 2. Kui Jürka vanasse Põrgupõhja tallu kolis, oli tal naine nimega Lisete. Lisetel ja Jürkal siis lapsi ei olnud, kuna nad poleks neid ülal pidada jõudnud. Kõrvalt vaadates tundus nende suhe üks täiesti tavapärane suhe olevat, kuigi tuli tegelikult välja see, et Lisete pettis oma meest tema sulasega (kord nägi Jürka sulast maja aknast välja hüppamas ning Lisete tuli ise ka pidevalt küünist). Kui Lisete ükskord küünist jälle tuli, läks Jürka sinna ja pani hoone koos sulasega põlema. Jürkal oli vaja uut sulast ja nii tuli tema tallu Juula. Varsti oli näha, et Juula jääb päev-päevalt üha unisemaks. Ta ei saanud süüa, sest tal hakkas koguaeg paha. Lisete sai aru, et Juula on rase ning ta rääkis sellest Jürkaga. Tul
Seitsmes rahukevad märksõnad - laps ja ema läksid pihlakaid korjama moosi jaoks kodust kaugemale niidetud põllupeenrale, teel sinna korjati ka veidi herneid ja mööduti koertest ja lehmadest, sadas vihma - II MS järgne aeg, pihlakaid korjates laius ümberringi sõjajärgne Eestimaa, lennukid lendasid üle pea, kuid ema sõnul polnud need ohuks, riik kaitses - tee läbi metsa, lapsel hirm, kõhe, leidis metsavendade keedupoti - ema oli vaene, elas oma venna ja õega, kes teda ja tütart ülal pidasid - tütar armastas ema, väljendas seda trampides, tembutades, ema kaelas rippudes ja tema kodust ära minnes nuttes - tütar usub, et pihlakad kaitsevad teda vanakurja eest - ilm muutus ilusaks, ema ja tütar jooksid marju täis pangega mööda teist teed koju - tegid koduteel pausi ja istusid maha ning nautisid ilma, siis jätkasid, läksid üle jõe, mis oli tütrele hirmutekitav, ema vedas teda kukil
Häälest tundis Kristiina ära Simoni. Ta lasti sisse. Simon tuli, et Kristiinat ära viia. Läks peaaegu kakluseks, kui Kristiina nõustus Simoniga koju minema. Kolme nädala pärast tuli Laurits oma tütrele järele. Kristiina rääkis isale Erlendist ja soovist katkestada Simoniga kihlus. Isa suhtus sellesse pigem halvasti ning ta püüdis Kristiinat ümber veenda. Lõpuks oli isa nõus kihluse tühistamisega, sest ta ometi ei tahtnud oma tütart panna mehele, kellega tütar õnnelik ei oleks. Kuigi ta ei unustanud mainida, kui hea mees Simonist saaks. Sellest aga, et Kristiina abielluks mehega, kes on kuulus oma raisatud varanduse ja sohinaise poolest, ei suutnud Laurits kohe üldse mitte leppida. Päevad Jørundi talus olid tasasemad. Kristiina oli õnnetu, sest ta ei saanud isa kuidagi nõusse andmast teda Erlendile. Ühel päeval tuli isa koju uudistega, et Simon on endale leidnud naise, nad on õnnelikud,
jagamine kõrgeteks ja madalateks, tunnete eitamine, mõistuspärasus jne). · Romantism vastandas ennast klassitsismile, tema ratsionalistlikule lähenemisviisile, tema rangetele reeglitele. Romantism rõhutab tundeid, olema vaba, ei mingeid kitsendusi. Loominguvabadus on absoluutne. · 1827 romantismi manifest Victor Hugo esikdraama ,,Cromwell" eessõnas · 1830 lavastab Hugo draama ,,Hernani", kus eirab täielikult klassitsistliku draama reeglistikku tähistab romantismi võitu Prantsusmaal. · Romantismi kirjanik lähtub ideaalist, aga mitte tegelikkusest. Kirjanik omistab tegelikkusele seda, mida ta tahaks elus näha, sest tegelikkus ise ei rahulda romantikut nad on tegelikkuses pettunud. · Siit ka mässu romantiseerimine. Näide: Lermontoni poeemi ,,Deemon" peategelane on paradiisist välja aetud ingel, keda Lermontov kujutab tüüpilise romantilise mässaja ja kannatajana.
"Pea suu!" Helga Nõu Tegelased: Tiina, Ville, Sven Allan, Ingrid, Ralf, Cilla, Marika, Joakim ja teised õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja paljud teised. Peategelane: Tiina Karman oli 15-aastane eesti tüdruk, kes käis Rootsi koolis. Tüdruk oli iseloomult hoolitsev ja kohusetundlik. Ta elas koos ema, isa, tüütu venna ja talle väga tähtsa olendi - Oskariga. Oskar oli nimelt tema hamster. Tiinal oli ka sõbranna, kelle nimeks oli Anna. Tiina oli armunud ühte Ralfi, kes oli temast kõvasti vanem ja töötas ühes loomapoes abilisena. Probleemid:
1951. aastal André Bazin, Jaques Doniol-Valcroze ja Joseph-Marie Lo Duca (Vikipeedia, 2014). Filmikriitika ja –teooria sai uue tähenduse, liikudes poliitiliste ja sotsiaalsete aspektide pealt rohkem filmide misanstseeni analüüsile. Ajakirja üks suuremaid juhtfiguure André Bazin kirjutas aastatel 1944-1958 mitmeid artikleid, mis koondati 4-köiteliseks kogumikuks pealkirjaga „Qu’est-ce que le cinéma?“ (Mis on film?). Neis arendas Bazin oma realismiteooriat ja tõstis filmikunsti esile teistest kunstivormidest just oma võime tõttu paremini reaalsust edastada ja talletada, eelkõige kasutades selleks pikki kaadreid, suurt teravussügavust, piiratud montaaži ja võimaluse korral ka vähem tuntud nägusid rollides (Bazin & Barnard, 2009). 5 Nouvelle Vague: murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis
Honoré de Balzac „Isa Goriot“ 1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin’i soovitust abielluda Victorine’iga, kes peagi tänu Vautrin’ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene’i suhtuma kui oma po
Pansionis on peidus mingi saladus ja see on seotud ajaloo endaga. Kõikidel saladustel, mis on varjul pansioni inetu fassaadi taga, on ühine nimetaja raha. 19. sajandi alguses toimus Balzaci sõnutsi võimas ajalooline murrang: raha võim muutus absoluutseks ja universaalseks. Algas "rahasajand". Isa Goriot' saatus on kodanliku ajastu inimese tragöödia, ebaõnnestunud rahapaigutamise tragöödia. Pansionis arenev peamine draama ei ole seotud ei petetud isa kannatuste ega ka Vautrin'i ja Gobsecki vandenõude ning intriigidega. Vaese üliõpilase Rastignaci võitlus Pariisiga, tõus mööda karjääriredelit ja tema hinge mandumine pakub autori sõnade järgi "kõige dramaatilisemat teemat meie moodsast tsivilisatsioonist". Saitanov, I. 2006. Maailmakirjandus 19.sajand · romantism · kirjandus. Avita 8.2. Minu nägemus teosest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
