Tasandik enam-vähem tasane ala kus on väiksed kõrguste vahed Kesk-Eesti; Suur-tasandik. Lavamaa järskude nõlvadega ümbrusest kõrgem tasandik Harjulavamaa; sudeedi lavamaa. Alamik maailmamere tasemest allpool olev maismaa surnumere alamik; kaspia alamik. Madalik tasandik mille üldkõrgus ei ületa 200m Amazonase, Lääne eesti. Mäestik koosneb paljudest mägedest ja nende vahelistest orgudest ja nõgudest. Mägismaa suur mägise pinnamoega maa-ala kus vahelduvad ühisel kõrgemal alusel paiknevad mäeahelikud platood ja mäemassiivid. Nõgu ümara ovaalse või korrapäratu põhikujuga nõgus pinnavorm
Suurim neist on keskmadalik, mis on läänest kitsas ja laieneb idapoole liikudes. Selle piirkonna pinnamood on üpris lame ning seda lõikavad mitu suuremat jõge, nagu Oder ja Vistula. Madalikust lõunasse jääb mägedevöö, mille laius on erinevatest kohtadest 90 kuni 200 kilomeetrit. Selle piirkonna lääneossa jääb Silesia-Krakovi kõrgendik, mis sisaldab suurt hulka kivisütt. Kolmas topograafiline ala asub Poola lõunapiiri ääres ning moodustub Sudeedi ja Karpaatia mäestikest. Mõlema mäestiku loodustingimused on imimasustatususele sõbralikud ja selle tõttu on need regioonid tihedalt asustatud, eriti Karpaatia. Sudeedi mäestiku kõrgeim tipp on 1602 meetrit üle merepinna, Karkonosze mäel. Karpaatia mäestik on kõrgeim kogu Poolas ja seal asub ja kõrgeim punkt riigis. Karpaadid ulatuvad veel Tsehhi Vabariiki, Slovakkiasse, Ukrainasse, Ungarisse ja Rumeeniasse.
esindajad Pariisi lähistel Versailles' lossis, et määrata kindlaks rahulepingu tingimused. Versailles`s langetatud otsused mõjutasid järgneva kahe aastakümne jooksul kogu Euroopa edasist arengut. Paljud ajaloolased on seisukohal, et just selle lepingu otsused sillutasid tee II maailmasõja puhkemisele. Versailles' rahulepinguga tehti Saksamaale liiga. Saksamaalt nõuti reparatsioone, kolooniate loovutamist Entante' riikidele oma rahva eraldamist Saksamaa riigist ehk Sudeedi piirkonna loovutamist Tsehhoslovakkiale ja kõigele sellele lisaks desarmeeriti Saksamad. Kõik need asjaolud ühtekokku olid seemneks, kust kasvas välja uus sõda. Aja jooksul moodustasid need faktid kohutava poliitilise relva, mis hiljem andis Hitleril võimaluse õigustada saksa rahva ees igat Versailles' rahulepingu rikkumist ja vägivallategu. Oli loodud ideaalne pinnas sakslaste rahvustunnetel baseeruva ideoloogia sünniks ja Hitleri võimuletulekuks
1936 Saksamaa hõivab Saarimaa (1. territoriaalne laienemine) 19. märts 1938 toimub Ansluß e. Saksamaa okupeerib Austria (ettekäändeks sealne suur sakslaste arvukus) 2. territoriaalne laienemine 28. september 1938 toimub Müncheni konverents, kus Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa arutasid Tsehhoslovakkia saatuse üle. Saksamaa nõudis Tsehhoslovakkiaga ühinemist, ettekäändeks 3 mln piiriäärset Sudeedi sakslast. Inglismaa ja Prantsusmaa annavad Saksamaale loa Tsehhoslovakkia okupeerimiseks. (sellepärast nimetatakse ,,Müncheni sobing") 15. märts 1939 Saksamaa okupeerib kogu Tsehhoslovakkia (3. laienemine) 23. august 1939 Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine. Koosneb kahest osast: AVALIK (sõlmitakse mittekallaletungi leping) ja SALAJANE (jagatakse mõjusfäärid; Saksamaa sai Lääne-Poola, hiljem osa Ida-Poolast; Nõukogude Liit sai Eesti, Läti, Ida-Poola ja hiljem Leedu)
karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks, üsna lihtne rahvas seas poolehoidu leida. Kui aga sellised juhid saavutasid kas või tühist edu , muutusid nad lausa rahvuskangelasteks ( Hitler). Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingud vihastasid nii maailmasõja kaotanud rahvaid (sakslasi, ungarlasi , türklasi) kui ka mõningaid Antandi liitlasi (itaalasi , jaapanlasi). Tsehhoslovakkia aladel elas 3. Milj. Sudeedi Sakslast. Ei arvestatud riigipiiride jagamisel etnilisi probleeme. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 28. Juuni 1918 Versailles' rahulepingu järgne süsteem.Saksamaa pettus selles , sest oli lubatud vaid 100 000 vabatahtlikest koosnev sõjavägi . Saksamaale tundus alandav , et ta kuulutati sõjasüüdlaseks ja , et ta pidi maksma reparatsioone, s.t korvama võitjatele sõjakuulutused.
Clemenceau, Suurbritanniapeaminister D. Lloyd George ja Itaalia peaminister V .Orlando. Tähtsamad otsused võeti vastu siiski Wilsoni, Clemenceau ja Lloyd George'i salajastel läbirääkimistel. 6. Nim. riike, mis said iseseisvaks peale 1. Ms. Austria Ungari keisririik lakkas olemast. Austria muutus väikeseks vabariigiks, Ungari aga kuningriigiks.Kolmas riik, mis tekkis endise Austria-Ungari aladele, oli Tsehhoslovakkia vabariik, mille koosseisu läks Sudeedimaa. Sudeedi sakslaste probleem muutus 1930. aastatel Tsehhoslovakkia jaoks saatuslikuks. Selle alad läksid Serbia- Horvaatia-Sloveenia kuningriigile mis hiljem hakkas kandma Jugoslaavia Kuningriige nime. 7. Kirjelda Saksamaa taasrelvastumist ja Itaalia ja Jaapani vallutusi. 1933. aasta algul tuli võimule Natsionaalsotsilistik Töölispartei(natsid) Adolf Hitleri juhtimisel, kes teatas oma kavatsusest tühistada "ebaõiglane ja Saksamaad alandav" Versailles' rahuleping. 1933
Kolooniad: · Läksid RL kontrolli alla e. muutusid RL mandaat territooriumiteks. Sisuliselt jagasid Inglismaa ja Prantsusmaa need territooriumid ära. Reparatsioonid: Saksamaa pidi maksma reparatsioone, millest põhiosa läks Prantsusmaale. Sellest saab 20. saj. Rahvusvaheliste suhete keskne probleem. Rahulepingud: · Austriaga Saint-Germaini rahu. Viimane keiser pagendatakse ja kuulutatakse välja vabariik. Tekkivad Ungari, Tsehho-Slovakkia, Jugoslaavia. Sudeedi sakslaste ala liidetakse Tsehho-Slovakkiaga. · Ungariga Trianoni rahu. Ungarlastel on võimas rahvustunne, aga neilt lõigatide palju territooriumist ära, mis tekitab pingeid. Transilvaania antakse Rumeeniale, mis oli neile eriti tähtis.(Rumeenia saab ka Venemaalt Besarmaania, mitte küll Pariisi rahukonverentsiga.) Pärast rahu sõlmimist leiab palju etnilisi ungarlasi ennast väljaspool Ungarit. · Bulgaariaga Neuilly rahu
kuningriigiks. Maad hakkas valitsema endise keiserliku sõjalaevastiku juht admiral Miklós Horthy. Ungari riigipiirid kehtestati 1920. aasta Trianoni rahuga.Kolmandaks riigiks, mis tekkis endise Austria-Ungari aladele, oli Tsehhoslovakkia vabariik, mille piiridesse jäid Tsehhimaa, Moraavia, Slovakkia, osa Sileesiast ja Taga-Karpaatide Ukraina. Tsehhoslovakkia koosseisu läks ka endine Austria-Ungari maa-ala Sudeedimaa, kus enamiku elanikkonnast moodustasid sakslased. Sudeedi sakslaste probleem muutus 1930. aastate lõpul Tsehhoslovakkia jaoks saatuslikuks.Austria-Ungari küljest lahutatud lõunaslaavi alad läksid Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigile, mis tekkis 1918. aastal ning hakkas hiljem kandma Jugoslaavia Kuningriigi nime. Nõukogude venemaa Maailmakaardilt kadus ka Vene keisririik. Esialgu sõdis Venemaa Antandi poolel. Kuid 1917. aastal puhkenud veebruarirevolutsiooni käigus kukutati Venemaal
kaugel ning nad ei tahtnud, et sõda uuesti puhkeks (nö lepituspoliitika ehk järelandmine Saksamaa nõudmistele). Tšehhoslovakkias erinevad rahvused: tšehhid elasid enamasti lääne osas (7,2milj), sakslased lääne pool piiri ääres – Sudeedimaa – või idas (3,25milj), slovakid rohkem ida osas (3milj) ja ungarlased (700 000). 1938. aasta kevadest hakkas Saksamaa endale Sudeedimaad nõudma. Ka Tšehhoslovakkias oli oma natsi partei ja need samad Sudeedi sakslased hakkasid nõudma autonoomiat, et saaksid oma valitsuse. Kuigi alguses olid autonoomia soovid, siis aja möödudes hakati nõudma ühinemist Saksamaaga. Alustati propagandat, et tuleks liita Saksamaaga, kuna sudeedi sakslasi kiusatakse taga, on vaja taastada ajalooline õiglus ja kas on õige, et nii suur rahvamass on oma riigist eemale tõmmatud? Tšehhoslovakkial ei olnud toetajaid (oli küll valmis). Lääneriike ei kottinud, kuna liiga kaugel. 1938
Schuschnigg kõrvaldati valitsusest, kantsleriks pandi natside juht. 12.märtsil 1938.marssisid sakslased Austriasse sisse. 13.märtsil 1938 ansluss (Austria on ühendatud Saksamaaga). Lääneriigid avaldasid protesti, aga see oli tühine, reaalselt midagi ette ei võetud. Soome ja Tsehhoslovakia ainukesed riigid, mis peale IMS demokraatia säilitasid. Slovakias ligikaudu 14,7 milj elanikku (6,5 tsehhi; 3,25 saksl; 3 slovak; ungarlased; poolakad). Sakslaste osa Sudeedimaa (sudeedi sakslased). Hitler rendas kampaaniat, et sudeedi sakslased on Tsehhosl. tagakiusatud, allasurutud tuleks liita emamaaga. Tegelikult ei olnud Sudeedimaa kunagi Saksamaa koosseisus olnud. 1938.a sügisel nõudis Saksamaa konkreetselt Sudeedimaa loovutamist. Kas vabatahtlikult või sõjaga! Tsehhoslovakia selja taga (garant) oli Prantsusmaa, aga polnud valmis sõdima. Sekkus hoopis Inglismaa, kes tahtis probleemi rahumeelselt lahendada 29.09.1938
Vapil on krooniga valge kotkas punasel taustal. Poola keel (polski, jzyk polski [jenzõk polski]) on lääneslaavi keel. Geograafiline asend Poola asub Kesk-Euroopas, Läänemere kaldal. Poolal on ühine piir Vene Föderatsiooni Kaliningradi oblasti (210 km), Leedu (103 km), Valgevenemaa (416 km), Ukraina (529 km), Slovakkia (539 km) Tsehhimaa (790 km) ja Saksamaaga (467 km). Merepiir on 528 km. Loodus Põhilise osa Poola pinnamoest moodustavad madalikud. Edelas on Sudeedi mäestik, lõunas Karpaadi mäestik. Kõrgeim mägi, Rysy (2499 m), asub Tatra mägedes. Pikimaks jõeks on Visla (1047 km), suurimaks järveks on niardwy (13,8 km2) ja sügavaimaks järveks Hacza (108 m). Kliima on mõõdukas, suurte aastaajaliste erinevustega talved on pilvised, külmad ja sademeterohked; suved on mahedad, kuid sagedaste vihmadega. Rahvastik Rahvaarv: 38,6 miljonit (2001), mis on ligikaudu 0,7% maailma rahvastikust, rahvaarvult Euroopas 8. riik ja maailmas 29.
Haruldane kogu Euroopas(metsatööstuslooduslike metsade pindala väheneb) Sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Sõnajalgtaimed ehk pteridofüüdid on soontaimede hõimkond, kuhu kuulub umbes 20 000 liiki. Eestis kasvab pärismaisena 47 liiki sõnajalgtaimi. Sõnajalgtaimed 1) põhjaraunjalg Asplenium septentrionale 2) roheraunjalg Asplenium viride 3) haruline võtmehein Botrychium matricariifolium 4) virgiinia võtmehein Botrychium virginianum 5) sudeedi põisjalg Cystopteris sudetica 6) karedahambane osi Equisetum x trachyodon 7) mudalahnarohi Isoetes echinospora 8) ogane astelsõnajalg Polystichum aculeatum 9) Brauni astelsõnajalg Polystichum braunii 10) odajas astelsõnajalg Polystichum lonchitis BRAUNI ASTELSÕNAJALG Polystichum braunii Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Nimtus pärineb Versailles´ rahulepingu nimest,mille võitjariigid Saksamaaga 28.juunil 1919 allkirjastasid. Versailles´ rahuleping jõustus 10. jaanuaril 1920. Versailles´ süsteemi eesmärk oli nõrgestada Saksamaad,kuid samas hoida ära ka uue maailmasõja puhkemine. Süsteem pani aluse uuele maaimasõdjale,sest süsteem koostati võitjariikide poolt ning ei arvestanud rahvaste vaba enesemääramisõigust. Näiteks liideti Sudeedi alad,millel elas ca 3 miljonit sakslast,28.oktoobril 1918 rtekkinud Tsehhoslovakkiaga. Versailles´ süsteemi suurim nõrkus oli see,et rahuleping, millel süsteem püsis sätestas sakslaste sõjasüü ning oli seetõttu sakslaste rahvuslikuks alanduseks. ] Majandus. Kõige keerulisemaks kujunesid Saksamaa majandusprobleemid-Saksamaa kohustus maska reparatsioonimakseid. Kui Saksamaa ei suutnud neid maksta,okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia 1923. aasta 11
Rootsi ja Soomega. Kaks edukamast pääsesid finaalturniirile ning südilt esinenud Eesti polnud ühel hetkel sellest sugugi kaugel. Avamängus kaotati Stockholmis Rootsile 2:7, kuigi 3. minutil juhiti 2:0! Seejärel saavutati Turus 1:0 toredusvõit Soome üle. Kõik jäi viimase mängu ( Saksamaaga) otsustada. Köningsbergis 18000 pealtvaataja ees võitis Eesti poolaja 1:0 ning oli 45 minuti kaugusel MM finaalturniirist. Siis tuli hättasattunud sakslastele appi kohtunik, sudeedi sakslane Bruno Pfitzner, kes fikseeris viigiks olematu värava. Seejärel lasi ta sakslastel nurgalöökide puhul blokeerida Eesti väravavahi Evald Tipneri ning Saksamaa võitis lõpuks 4 : 1 . Eesti pidi ainsa alagrupi meeskonnana pidama kõik mängud võõrsil, sest Kadriorgu plaanitud kohtumisest Saksamaaga tuli loobuda, kuna staadioni renoveerimise tööd ei saanud valmis. Lõplik tabel: 1.Saksamaa 3 3 0 0 11-1 6 2.Rootsi 3 2 0 1 11-7 4 3
Austriasse. Seda nimetati Anslussiks. Sõjaplaan Otto. Sakasamaa soovis sõlmida Austriaga ühe lepingu (mida mul ei ole kirjas:P). Hitler totus Austria natsiparteile. 9.märtsil korraldati Austrias referendum Saksamaaga ühnemise küsimuses. Selle tulemusena 13.märts 1939 lakkas A riik olemast ja hakkas kandma nime Ostmark. - Tsehhoslovakkia kriis. Hitler viis väed Ts, et vabastada sudeedi sakslased. 15.märts 1939 lakkas Ts olemast, see jagati kaheks: näiliselt iseseisev Slovakkia; Böömi ja Määrimaa, mis liideti Saksamaaga. Lahing Inglismaa pärast 22. juunil 1940 sõlmiti Compiegne'i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Pr kaasa arvatud Pariis sattus Saksa okupatsiooni alla. Alisumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ja jätkas võitlust Hitleri vastu.
Kindral Francod toetasid Saksamaa ja Itaalia. Kodusõda Hispaania oli teise maailmasõja eelprooviks, polügooliks, kus katesetati uut relvastust ja lahingutaktikad. 1939a märtsis ühendati Saksa Austriaga, see oli Versai lebinguga rangelt keelatud, kuid Hitler tallas lepingu sätted jalge alla. Austrias sai Saksmaa osa. 1938a kevadel tervnes olukord Tsehholovakkia umber, kus oli suur ja mõjukas Sudeedi-Sakslaste väeülemus. Hitler soovis sudeedide ühedmaist Saksamaaga. Sõjaliselt üsna tugev Tsehhoslovakkia oli valmis enda Saksa vasta kaitsma, kuid ootas sell juhul relvaga appi oma liitlasi, Suurbritanniad, Prantsusmaad ja Nõgukogude liitu. Kriis venis läbi 1938a suve. Lääneriigid soovisid ka seekord järelandmisetga sõda ära hoida. 29nov 1938 toimus Muchenis Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia ja
1939 Itaalia-Saksa teraspakt ning 09.1940 kolmikpakt Itaalia-Saksa-Jaapan. Lisaks liituvad Ungari, Bulgaaria, Rumeenia ja Slovakkkkkkkkkkia. WOOOOT roflcopter · Sakslastele eluruumi võitmine, Kõik Saksa ühte suurde riiki, tuntud kui 3. riik.(Hitlerliks S) Ühendab kõik territooriumid mis on asustatud sakslastega) 1938 märts toimub Anslusss (Austria liidetakse saksamaaga) Saksamaa liitis jõuga. Saksama kantslriks pärast seda saab Austria natsiparte juht. Sudeedimaal elavad Sudeedi sakslased keda on kokku 3 milj, seal tugev natsistipartei kes nõuab liitumist Saksamaaga. 38 a septembris tuleb kokku Münchenis konverents kus võtavad osa Pr peaminister, I peaminister, Itl esindab Mussolini ja S Hitler, puudub Tsehhoslovakkia esindaja. Otsustatakse, et demokraatlik Tsehhoslovakkia (39 märts) peab oma sakslastega asustatud alad loovutama Saksamaale.See on kõige suurem järeleandmine Hitlerile.
midagi. ○ 1936 Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit ehk Berliin Rooma telg ○ 1936 Anitkomitern pakt Jaapani ja Saksamaa vahel ○ Anšluss aastal 1938. Okupeeriti Austria, mida ka sakslased Versailles`i lepingu järgi teha ei tohtinud 6 ○ 1938 Müncheni Konverents, kus arutati Sudeedi piirkonna saatust. Seal otsustati, et sakslased võivad selle võtta, nad võtsid hoopis kogu Tšehhimaa. ○ 1939 Nõudis Hitler Danzigi koridori ja see oli teise maailmasõja ajendiks!? 7
Lagedas paigas ei suuda ta iseseisvalt sirguma hakata. Ilma inimese abita saab noor kuusk tekkida vaid vana metsa varjus. Kuid seal kus kuusik juba kanda kinnitanud, pääseb ta lõpuks enamasti ka alaliseks valitsejaks. Eestis teadaolev kõrgeim puu on kuusk, mis asub Tartumaal Järvseljal. Selle vähem kui 200aastase hiiglase kõrgus on üle 45 meetri. Kuuse vanuse ülempiiriks on 400 aastat. Praegu loetakse Euroopa kõrgeimaks puuks kuuske, mis asub Sudeedi mägedes ja on ligi 65 meetrit kõrge. Levik Harilik kuusk on levinud peaaegu kogu põhjapoolses Euroopas ja suurel alal Aasias. Eestis on kuusk tavaline metsapuu. Ta on nõudlik mullaviljakuse suhtes, tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes ja üsna põuatundlik. Kuusk on varjutaluv puu ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub välja teisi puuliike nagu mändi, kaske ja teisi puid. Kuusest veel varjutaluvam puuliik Eestis on jugapuu. Talvede suhtes on kuusk
elanikku, aga see oli paljurahvuseline riik. Tsehhe u 6,5 milj, sakslasi 3,2 milj, slovakke 3 milj ja lisaks veel ungarlased ja poolakad. Hitleri nõue oli, et nad peaksid loovutama need alad, kus elavad sakslased, slovakkia lääneosa ja kandis nime Sudeedimaa ja neid nim sudeedisakslastest, nad polnud tegelt kunagi saksamaal elanud, elasid enne Austriaungaris. Nüüd Sm alustas kampaaniat, et tsehhoslovakkias kiusatakse tagasi sakslasi ja surutakse alla jne. Sudeedi sakslastel oli ka oma natsionaalsots partei ja hakkasid ka nõudma, et tuleks ühendada. Pmst Sm propakanda selle suhtes ,et vaesed sudeedi sakslased on allasurutud ja et sakslased peaks ikka elama saksa riigis. Tsehhoslovakkia oli valmis sõdima, aga lääneriigid sõda ei tahtnud ja jällegi nad otsustasid Saksamaa nõudmistele vastu tulla. Nimelt 29 sept 1938 toimus Müncheni konverents. Seal osalesid Sm, Itaalia, Prantsusmaa ja Inglismaa.
Koonduslaagrid- kinnipeetud isikute ajutine kompaktne kinnipidamiskoht, mille eesmärk on suure hulga isikute (eriti sõjaliste vastaste) massiline isoleerimine ja/või hävitamine juhul, kui neid ei ole võimalik mahutada tavapärastesse vangilaagritesse. 4-aasta plaan- majanduse arendamiseks, 1936 Autobahn- strateegilised maanteed Sudeedimaa- ajalooline piirkond Loode-Tsehhis, nime saanud Sudeedi mägede järgi. Teise maailmasõja eel oli piirkond asustatud sakslastega (umbes 25% elanikkonnast), kes olid sinna jäänud pärast Esimese maailmasõjale järgenud Austria-Ungari ja Saksa keisririigi lagunemist ja rahvusriikide tekkimist. Aastal 1938 anti Sudeedimaa Müncheni kokkuleppega Saksamaale. 1923 valimisseaduse muutmine- 2/3 parlamendi saadikukohtadest enim hääli saanud parteile 1925 opositsiooniparteide laialisaatmine 1933 tulekahju Riigipäevahoones, I vangilaager Dachaus
Saadetakse Saksamaa poolt Austriale ultimaatum, nõutakse selle saksamaaga ühinemist. Märtsis tulevad Saksa väed sisse ja toimub Anschluss - austria liitmine saksamaaga. Selle piikronna juhiks saab Austria natsipartei juht- Seyss Inguart. Septembris tuleb Munchenis kokku konverents, kus osalesid siis Prantsusmaa esindaja, Inglismaa esindaja- Chamberlein, Itaaliast- Mussolin, Saksamaalt- Hitler. Otsustatakse hitleri kasuks, Tsehho-Slovakkia peab loovutama Hitlerile Sudeedi-sakslaste elamisalad. TIPPSÜNDMUS. Oktoobris viib Hitler oma väed Sudeedimaale sisse ja see liidetakse Saksamaaga. 1939. märts- okupeerib Tšehhi. Samtui okupeerib Danzigi ja Klaipeda.- see kõik näitab, et lepituspoliitika kukkus läbi ja Hitlerile järeleandmisi teha pole mõttet. Lääneriigid kinnitavad Poolale, et saksamaa rünnaku korral Poolat hätta ei jäeta. Hitler näeb, et Lääneriikidele ta enam loota ei saa. Lääneriigid hakkasid asju ajama Nõukogude liiduga. 1939
piiratakse nende õigusi(jäetakse neist ilma), keelustatakse juutide ja sakslastevahelised abielud. 1938- Kristallöö, kus rüüstatakse juutide poode, ettevõtteid ja üldiselt kohustatakse neid kandma rinnas taaveti tähte. Likvideeriti tööpuudus. Hitleri ideoloogia sisaldab kahte teemat: sakslane kuulub aariarassi ja peab valitsema maailma, 2) aaria rassile tuleb võita eluruum e siis need territooriumid, kus sakslased elasid (tsehho-slovakkia äärealad- sudeedi sakslased, Austria, Ida-Preisimaa,) Põhitakistav leping selle teostamisel oli Versailles’ rahuleping 1935 a- Hitler kuulutas, et Versaille lepingu tingimused on ebaausad. Loob armee, seab sisse 2.aastase sõjaväe kohustuse ja paneb aluse Wehrmachtile. 1935- loob Hitler ka mereväe, sõlmides selleks Inglismaaga mereväe kokkuleppe. 1936- Hitler viib oma väed Reini demitaliseeritud tsooni, Prantsusmaa ei reageeri. 1935- liidetakse saksamaaga Saarimaa
Teistele riikidele see eriti ei meeldinud, aga samas ei olnud tegu justkui sõjaga, liitmine oli näiliselt rahumeelne, põhinedes lepingutel. Tsehhoslovakkia riik jäi Austria ja Saksamaa vahele. Riigipiirid olid määratud Pariisi rahuga, aga Sueedi mäestiku piirkonnas elas 3 miljonit sakslast, kes olid umbes 25% kogu rahvast. Alguses nõuti sakslastega asustatud alade ühendamist Saksamaaga. Tsehhoslovakkia oli demokraatlik riik ja tegelikult ei olnud sudeedi sakslased Hitlerist vaimustatud neil oli omavalitsus, minister valitsuses, oma partei. Varsti hakkasid sudeedisakslased ise ka nõudma, et nad saaks Saksamaa osaks. Suurbritannia kartis, et alata võib sõda nad sekkusid 1938 diplomaatiliselt. Peaminister Chamberlain lendas kohale ja hakkas Hitleriga läbi rääkima 29. septembril toimus Müncheni konverents. Seal kohtusid Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Itaalia. Tsehhoslovakkiat, ked asi puudutas, sinna ei kutsutud
(Clemenceau) ja Inglismaa (Lloyd George) huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks. Versaille rahu Kirjutati alla 28.06.1919 Versailles'i peeglisaalis. Põhipunktid: · Saksamaa loovutas alasid Elsass-Lotringi alad Prantsusmaale, Poola sai tagasi nn Poola koridori (Ida-Preisimaa polnud enam Sks koos) ja Danzig ehk Gdansk; Tsehhoslovakkiale anti Sudeedi alad; Leedule Memeli ehk Klaipeda alad, Taanile Sks piiri nihutati lõuna poole. Saksamaalt võeti ära kõik kolooniad Vaikse ookeani saared Jaapanile, Aafrikas asuvad kolooniad jagati ära Prantsusmaa ja Suubritannia vahel. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi 1/8 territooriumist. · Reini vasakkallas ning parema kalda ala 50km raadiuses kuulutati demilitariseeritud tsooniks
Fifth level Läik-sõnajalg DRYOPTERIS goldiana Leheroots 40 -50 cm Click to edit Master text styles Niiskemat kõdurikast Second level mulda Third level Fourth level Varjulist ja tuulte eest Fifth level kaitstud kasvukohta Paljundada eostega Sudeedi põisjalg CYSTOPTERIS sudetica Kuni 75 cm , kuid Click to edit Master text styles tavaliselt 40-50 cm Second level Kahelissulgjad Third level Lubjalembeline taim Fourth level Fifth level Maarja-sõnajalg DRYOPTERIS filix-mas Üle 1m Click to edit Master text styles Risoom püstine Second level Niiskemat pinnast ja
Pariisi rahukonverentsi koostatud rahulepingutega loodud poliitilist korraldust euroopas hakati nimetama versai süsteemiks. Pariisi rahukonverentsil loodi rahvasteliit- rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks peeti riikide vaheliste tükide rahumeelset lahendamist ja vajadusliku. 1930-datel aastatel hakkasid maailmas tekkima mis lõpuks viisid välja teise maailmasõjani. 1931- jaapan tungis kallale hiinale ja vallutas mansuuria. Arvult kolmandal kohal olid slovakid. Sudeedi sakslastel tekkis saksamaaga ühinemisnõuded natsipartei, mida suunati Berliinis. Saksamaa propaganda väitis, et sakslasi kiusatakse Tsehhoslovakkias taga. Sõjaliselt tugev Tsehhoslovakkia oli valmis end saksa agressiooni korral kaitsma, kuid ootas sel juhul relvaga appi ka oma liitlasi Suurbritanniat, Prantsusmaad ja nõukogude liitu. Kriis venis läbi 1938 aasta suve. Aina selgemaks sai lääneriikide soov ka seekord osaliste järeleandmistega sõda ära hoida
· Karvane maarjalepp · Saaremaa robirohi · Laialehine nestik · Palu-karukell I kategooria, kõige rangem, 31 soontaimeliiki ja 4 samblaliiki Brauni astelsõnajalg (Polystichum braunii ), (sõnajalalised) LK1 odajas astelsõnajalg (Polystichum lonchitis), (sõnajalalised) LK1 ogane astelsõnajalg (Polystichum aculeatum ), LK1 (üks leiukoht Raplamaal) põhja-raunjalg (Asplenium septentrionale), (raunjalalised) LK1, (ainult Prangli s.) rohe-raunjalg (Asplenium viride), (raunjalalised) LK 1 sudeedi põisjalg (Cystopteris sudetica) LK1 karedahambane osi (Equisetum xtrachyodon ) ,(osjalised) LK 1 haruline vtmehein (Botrychium matricariifolium), (maokeelelised) LK1 virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum), LK1 muda-lahnarohi (Isoetes echinospora ),(lahnarohulised) LK 1 (Mähuste järv) kollane käoking (Aconitum lasiostomum), (tulikalised) LK1 liiv-hundihammas (Astragalus arenarius), (liblikõielised) LK1 villtulikas (Ranunculus lanuginosus), (tulikalised) LK1
Lennuväge ega allveelaevu ei tohtinud omada. Pealvee laevastiku aluste arv oli samuti piiratud. Saksamaa pidi loovutama 1/8 oma territooriumist naabritele (Holland, Taani, Prantsusmaa (sai kõige rohkem), Austria, Tsehhoslovakkia). Prantsusmaa sai endale Alsace ja Lorraine kaevanduste piirkonnad. Saarimaa jäi Rahvasteliidu mandaat alaks. Samuti Klaipeda ehk Memel. Poola sai endisest Preisimaast omale nn Poola koridori. Sellega jagati Saksamaa kahte ossa. Danzig jäi vaba linnaks. Tsehhi sai sudeedi alad. Saksamaa kolooniad läksid Rahvasteliidu kontrolli alla. Reini jõe kaldale loodi demilitariseeritud tsoon, kus ei tohtinud olla relvastust ega sõjaväge. 10.09.1919 Saint-Germani leping - rahuleping Austriaga. 27.11.1919 Nevilly leping - rahuleping Bulgaariaga. 04.06.1920 Trianoni leping - rahuleping Ungariga. Ungari jäi ilma 1/3 territooriumist ja 1/3 rahvastikust. Palju ungarlasi jäi elama Rumeeniasse - Transilvaaniasse. 18 10.08
Müügikeeld: Kaunis kuldking, Siberi võhumõõk, Näsiniin, Talvik, Karukold, Niidu-kuremõõk. Looduskaitseseadus 2004, 3 kategooriat kaitstavaid liike: I kõik leiukohad kaitse alla, II 50% leiukohtadest kaitse all, III 10% leiukohtadest kaitse all. I kategooria, kõige rangem, 31 soontaimeliiki ja 4 samblaliiki. N: haruline vtmehein, virgiinia võtmehein, muda-lahnarohi, karedahambane osi, põhja-raunjalg, rohe-raunjalg, sudeedi põisjalg, ogane astelsõnajalg, odajas astelsõnajalg, Brauni astelsõnajalg, pisilina, sinine kopsurohi, silmjärvikas, nõtke näkirohi, Ruthe srmkäpp, lääne-srmkäpp, rohekas õõskeel, lehitu pisikäpp*, mägi-kadakkaer, kollane käoking, liiv-hundihammas, püstkivirik, püsiksannikas, harilik kobarpea*, pehme koeratubakas, sinihall luga, nõmmluga, ahtalehine kareputk, mägi-piimputk, mägi-lipphernes, villtulikas. II kategoorias 118 soontaime ja 26 samblaliiki
I koik leiukohad kaitse alla II 50% leiukohtadest kaitse all III 10% leiukohtadest kaitse all I kat taimed - Brauni astelsonajalg, odajas astelsonajalg, ogane astelsonajalg, pohja-raunjalg, rohe-raunjalg, sudeedi poisjalg, karedahambane osi, haruline võtmehein, virgiinia votmehein, muda-lahnarohi, kollane käoking, liiv- hundihammas, villtulikas, rohekas ooskeel, lääne-sõrmkäpp, Ruthe sõrmkäpp, pehme koeratubakas, sinine kopsurohi notke näkirohi, püramiid-akakapsas*, püstkivirik, sinihall luga, nommluga,
L. ja Saksamaa vahel. Nõukogude Liidu suhtumine neutraliteeti oli mittesoosiv ja et nii hüljatakse Rahvasteliit ja sõprade abi. Balti riikide neutraliteet olevat illusoorne. Saksamaa suhtumine neutraliteeti – erapooletul tuli arvestada oma geopoliitilise asukohaga ning otsida kooskõla jõuga, mis asus tema ruumi vahetus läheduses. Kui koostööks selle jõuga ei oldud valmis vabatahtlikult, siis see jõud kasutab vägivalda. Kuid 1938.a. seisukohad muutusid. Saksamaa tahtis lahendada Sudeedi küsimust ja et kui algab sõda Tsehhoslovakkiaga, siis võib Rahvasteliit võtta vastu otsuse agressori peatamiseks ja nõuda Baltimaadelt N.L. vägede läbimarsi õigust. Seega hakati toetama neutraliteeti. Nii Nõuk. Liit kui ka Saksamaa pidasid nende vahele jäävate riikide neutraalsust sõja korral võimatuks. 19 3. novembril 1938 kiitis Riigikogu heaks neutraliteedi seaduse ehk nn erapooletuse
rahvahääletus Saksamaaga ühinemise ,,seadustamiseks". Ühinemist toetas 99% hääletanuist. Hääletamine ei olnud paljudel juhtudel vabatahtlik, sest valitses hirm juba enne okupatsioonivähede saabumist Austrias tegutsema hakanud Gestapo repressioonide ees. Müncheni konverents. Tsehhoslovakkia piirid oli määranud Pariisi rahukonverents kuid nii, et riiki jäi kolm miljonit sakslast, kes elasid peamiselt Sudeedi mäestiku piirkonnas. Pärast Hitleri võimuletulekut asutati Sudeedisaksa Partei, mis joondus NSDAP järgi. Kohe pärast Austria liitmist Saksamaaga teatati, et ei lepi oma olukorraga, mis tekkis peale 1. Maailmasõda. Nende nõudmised tähendasid Tsehhoslovakkia suveräänsuse likvideerimist. Algas nn Tsehhoslovakkia kriis, mis kestis 1938. a suve. Saksamaa ähvardas Ts.-t kallaletungiga, kuid Ts. oli tugevaima sõjaväega väikeriik Eur-s ning oli valmis vastu hakkama
See oli teise maailmasõja eelproov, polügoon, kus katsetati uut relvastust ja lahingutaktikat. 1938-Lakkas eksisteerimast Austria riik, mis sunniviisiliselt ühendati Saksamaaga. Toimus Anschluss, mis oli Versailles'i lepinguga oli rangelt keelatud. 1938-aasta aprillis-mais, teravnes olukord Tsehhoslovakkia ümber, kus oli suur ja mõjukas sudeeli-Sakslaste väemus, tollal suuruselt teine rahvusgrupp Tsehhide järel (Slovakkid olid kolmanal kohal). Sudeedi sakslastel tekkis Saksamaaga ühinemist nõudev Natsipartei, mida suunati Berliinist. Sõjaliselt tugev Tsehhislovakkia oli valmis end Saksa agresooni korral kaitsma, kuid ootas sel juhul relvaga appi ka oma liitlasi Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Nõukogude liitu. Kriis Viniss läbi 1938. aasta suve, lääneriigid üritasid ka seekord osaliste järelandmistega sõda ära hoida. . . 29. sept 1938 toimus Münchenis Saksamaa, Suurbritannia, Itaalia juhtide kohtumine, kus otsustati Saksamaa
mõõdetud 44,1 m, olles ühtlasi Eesti kõrgeim puu. Siinne kõrgeim kuusk 48 meetri kõrgune puuhiid murdus aga 1967. aasta oktoobritormis. Kuuskedest vaid mõned meetrid madalamal sirguvad põlised männid. Teises rindes kasvavad lisaks 20-30 m kõrgustele kuuskedele mõned pärnad, alusmetsas on aga rohkesti pihlakat. Eelmise sajandi keskpaigas kasvas Kilingi-Nõmme kandis ka 53 m kõrgune kuusk, mis langetati 1948. aastal, vrd. Euroopa kõrgeim puu 64,7 m kõrgune harilik kuusk kasvab Sudeedi mägedes Tsehhis. Meie jämedaima kuuse tiitlile pretendeerivad võrdselt ligi 4,3 m tüveümbermõõduga (1 m kõrguselt) Kuuskede kuningas Pärnumaal ja Tsuura kuusk Valgamaal. Kuuskede kuningas kasvab Surju vallas Lambakülas Raja talu põllu servas (Kilingi metskonna kvartalil nr. 63). 33,5 m kõrguse puu tüvi haruneb 140 cm kõrgusel kaheks haruks (harud 275 ja 243 cm). Tsuura kuusk asub Lükardi külas Tsuura talu lähedal mäeveerul.
isoleeritult või väga hajusate asurkondadena; 2) liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. Näited I kategooria kaitsealustest liikidest Eestis: 1. Sõnajalgtaimed: Rohe-raunjalg, Virgiinia võtmehein, Sudeedi põisjalg 2. Katteseemnetaimed: Kollane käoking, Pisilina, Mägi-kadakkaer, Püramiidjas akakapsas, Nõmmluga, Lehitu pisikäpp, Pehme koeratubakas 3. Sammaltaimed: Suur paelsammal 4. Seened: Limatünnik, Taigapässik 5. Loomad: Ebapärlikarp, Kõre, Must-toonekurg, Suur- konnakotkas, Väike-konnakotkas, Lendorav, Euroopa naarits 64. Kaitstav looduse üksikobjekt (näited)
Levik: piiratud aladel, peamiselt Kirde-, Kesk-, Ida- ja Edela-Eestis. Tähtsamad taimekooslused: sõnajala-kaasik, sõnajala-sanglepik, sõnajala-kuusik, sõnajala- haavik, sõnajala-saarik. KAITSTAVAD TAIMELIIGID SALU- JA LAANEMETSADES 43 I kategooria: jalgtarn (Tilleoru maastikukaitseala, Keila ümbrus, Karula Rahvuspark), sudeedi põisjalg (Toila maastikukaitsealal), lehitu pisikäpp (Kurtna maastikukaitsealal, Jänijõel, Muraka rabas), odajas astelsõnajalg (Pikkjärve ääres), sinine kopsurohi (Tartu lähistel) II kategooria: roomav akakapsas (Abruka saarel), varju-püsikluste (puudub Lõna- ja Kesk- Eestis), uimastav varesputk (Abruka saarel), laialehine nestik (Ida- ja Loode-Eestis),
annaabi.ee 
