õenduse õppetool TÕ II- 1 Svetlana Müürsepp OHTLIKUD VENTRIKULAARSED RÜTMIHÄIRED Iseseisev töö Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................... 3 1. VENTRIKULAARSED EKSTRASÜSTOLID (VES) .......................................4 2. VENTRIKULAARSED TAHHÜKARDIAD (VT) ..........................................7 3. VATSAKESTE VIRVENDUS (VF) ............................................................ 9 4. ASÜSTOLIA (AS) .................................................................................11 5. PULSITA ELEKTRILINE AKTIIVSUS (EMD) .............................................12 KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................13 2 SISSEJUHATUS
Südame rütmihäiretega patsiendi õendusabi Koostaja:Maris Paas Õde 2013 II rühm Juhendaja: Eve-Merike Sooväli, õppejõud- lektor Sissejuhatus Rütmihäirete all mõistetakse südame ebaotstarbekat või ebareeglipärast löögisagedust (Makijärvi 2008a). I. kirjeldatud südame rütmihäire 19. sajandi lõpul iiri arstide Adamsi ja Stokesi poolt- teadvusekaotuse hood bradükardiaga haigetel (Gussak jt 1989). Südame aktivatsioon algab siinusõlmest, mis asub paremas kojas ning lõpeb vatsakeste südamelihasrakkude depolarisatsiooniga. Siinusõlme automatismi allasurumise korral võivad südamerütmi määrajateks saada erutustekke rakud väljaspool seda ning nende automatism võib muutuda ebanormaalselt kõrgeks, nii et väljaspool
Nitroglütseriin Isosorbiiddinitraat e. nitrosorbiid Isosorbiidmononitraat NITRAADID e.nitroühendid - nitraadid ja nitritid Silelihaskonda lgastavad ühendid, esikohal on mju veresoonkonnale e.vasodilataatorid TOIMEMEHHANISM Lõõgastavad veresoontes silelihaseid, peamiselt veene, vähem arterioole ja artereid, kuid võivad mõjuda ka bronhide, seedetrakti (ka sapiteed), kusejuha ja emaka silelihaseid Veenide silelihased lõõgastuvad müokardi O2 varustus TOIME VERERINGLE Väikestes doosides tugevam lõõgastav toime veenidesse ja nõrgem arterioolidesse ja arteritesse. Väheneb südame täitumine ja lõppdiastoolne rõhk. Langevad arteriaalne rõhk, takistus kopsuringes ja südame väljutusmaht. Veenide laienemine vere maht venoosses süstemis südame eelkoormus arteriaalne resistentsus südame järelkoormus südame väljutusmaht langeb RR Stenokardia puhul Stenokardia puhul esineb südamelihases hapnikupuudus.
Eesmärgiks on, et ATPP oleks normaalväärtusega võrreldes kahekordne 10. EKG 1 tunni möödudes trombolüüsi lõppemisest 11. CK, CK-MB iga 6 tunni järel 12. Vajadusel valu-EKG Trombolüüsi komplikatsioonid ja nende ravi · Hüpotensioon jalgade tõstmine kõrgemale · Vedeliku manustamine · Streptokinaasi- ja naitraadi-infusiooni aeglustamine · Reperfusiooni-rütmihäire o Vatsakeste ekstrasüstolid ja sünnipärane rütm ehk idioventrikulaarne rütm · Vatsakeste tahhükardia ja vatsakeste fibrillatsioon, raviks kardioversioon ja lidokaiinravi · Verejooksud · Allergiline reaktsioon raviks trombolüüsi lõpetamine ja anafülaktilise reaktsiooni ravi Rütmihäired Jälgimine ja põetus 1. Asüstoolia a. Elustamine 2. Vatsakeste fibrillatsioon (VF) a. Oht suurim esimeste tundide jooksul b. Viivitamatu defibrillatsioon c
elustamisest ravimid elustamisel Adrenaliin 1mg/ml – esmane ravim südameseiskuse korral (VF;VT;PEA;ASY). Parandab südamepärgarterite ja ajuvereringet, lisab südame töömahtu, beetaretseptori stimulatsioon Annused: i/v boolus 1mg iga 3-5 minuti järel, iga doosi järel 20 ml. Vedelikku; trahheasse 2- kordne i/v doos lahjendusega 10 ml-ni. Mitte samasse veeni soodaga! Atropiin 1mg/ml – elustamissituatsioonis ASY, PEA korral, sümptomaatiline bradükardia, AV blokaad. Tõstab südamelihase O2 vajadust. Annused: ASY, PEA-1mg i/v, iga 3 min järel, max 3mg. Bradükardia – 0,5-1mg i/v Amidorone (cordarone) 50mg/ml – südameseiskus VT või VF , mõjustab peamiselt südant, mis avaldub südame löögisageduse aeglustumise, südamelihase kontraktiilsuse vähenemise ning hüpotensioonina, samuti müokardi hapnikuvajaduse vähenemisena. Annused: 300mg lahustatuna 20-30 ml 0,9% NaCl või %% glükoosis kiire infusioonina i/v või doos 150 mg kiire infusioonina
lõõgastav ja neis verevoolu suurendav toime · P.o.absorbeerub täielikult, kuid allub esmasele maksapassazhile, eritub rinnapiima; metaboliseerub ja väljub uriiniga inaktiivsete metaboliitidena, T1/2 2t · Kõrvaltoimed: peavalu, kuumahood, soojatunne, peapööritus, vererõhu langus ja pulsisageduse tõus; jalgade tursed. Iiveldus ja kõhukinninsus ning allergilised nahareaktsioonid. Mööduv igemete hüperplaasia, vanematel meestel on mööduv rindade suurenemine. Müokardi isheemia süvenemine Kaltsiumi kanalite blokaatorid Verapamiil · Näidustused: hüpertensioon, stenokardia, supraventrikulaarsed tahhüarrütmiad, atriaalsed automatismid · Imendub p.o.hästi, biosaadavus ~20%, ~70% eritub metabliitidena uriiniga, osa metaboliite on aktiivsed, ~20% roojaga, T1/2 ~7t, läbib HEBi ja platsentaarbajääri · Ca2+ blokeeriva toime tulemusena neg inotroopne toime ja erutusjuhtivuse pikenemine, lisaks lõõgastab silelihaseid ja langetab
Eristatakse kahte tüüpi südamelihaskiude kodade ja vatsakeste töömuskulatuuri ning erutustekke- ja juhtesüteemi kiude. Esimene neist moodustab peamise osa südame massist ning teostab mehaanilise pumba tööd. Erutustekke- ja juhtesüsteemi kiud täidavad ülesandeid südame erutusprotsessis. Normaalse südame funktsiooni tagab korrapärane impulsside teke ja nende levik. Erutus, mis tekib kusagil kodades või vatsakestes, levib kõigile mitteerutatud lihaskiududele, kuni on müokardi kiud viimseni erutusest haaratud. Kõrvalekaldeid südame rütmis nimetatakse arütmiateks. Arütmiad on küllaltki sagedased nii tervete kui südamehaigust põdevate inimeste seas. Südame rütmihäirete ehk arütmiate põhjuseks on muudatus kas impulsi tekkes, impulsi juhtivuses või mõlemas. 1.Südame elektrofüsioloogia Südame juhtesüsteemi spetsialiseerunud rakud on võimelised tekitama aktsioonipotentsiaale depolariseerides iseennast rütmiliselt ja korduvalt lävepotentsiaalini
teatud vanuses või teatud füsioloogiliste tingimuste korral. · Hingamisarütmia sissehingamisel südame löögisagedus suureneb(kiireneb), väljahingamisel aga aeglustub. Miks? Sissehingamise ajal suureneb sümpaatilise närvisüsteemi toonus. Väljahingamisel aga prasümpaatiline, sellele vastavalt siis südametegevus muutub. Enam on südame arütmia välja arenenud lastel. Eriti vanuses 7-9 ja 16-18. · Tahhükardia Südame tegevuse kiirenemine ehk südame pekslemine. Füsioloogiline tahhükardia esineb emotsionaalse pinge ja füüsilise koormuse korral ning temperatuuri tõusu korral (palaviku korral väga iseloomulik). Patoloogiline tahhükardia võib olla südame vereringe puudlikkuse näitajaks. Tahhükardia võib olla ka põhjustatud kilpnäärme ületalitlusest (liialt palju toodetakse kilpnäärme hormoone)
14 adhesioon (kleepumine, kinnijäämine) angio- veresooni puudutav angiograafia (veresoonte röntgenuuring) artro- liigestega seotud artroskoopia (liigeste uuring,-ravi) auto- ise-, oma- autoagressioon (enda vastu suunatud vägivald) bi- kaks bilateraalne (kahepoolne) bradü- aeglane bradükardia (südametegevuse aeglustumine) derma- naha- dermatiit (nahapõletik) dia- läbi, vahel diafüüs (toruluu keskmine osa) düs- eba- düspnoe (hingamishäire) e-, eks- välja- ekskreet (eritus) ekstra- eraldi ekstrasüstol (südame vahelöök) extern- väline a.iliaca externa (välimine niudearter)
Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni. Normaalne ööpäevane uriinihulk (diurees). Normaalne alla 2l (1.3-1.5) Polüuuria – diurees > 2 l/ööpäevas Oliguuria – diurees < 500 ml/ööpäevas Anuuria – diurees < 100 (200) ml/ööpäevas Milliselt vererõhu väärtuselt algab hüpertensioon? RR 140-160/90-95 mmHg. Alates 140/90mmHg stabiilselt. Mis on tahhükardia ja bradükardia? Tahhükardia ehk südamepekslemine on südame löögisageduse tõus võrreldes tavapärasega. Tahhükardiat esineb tervetel inimestel sageli ning see ei ole seotud mingi püsiva tervisekahjustusega ega kutsu iseenesest seda esile. Terve inimene talub kaebusteta südame löögisageduse kõikumist vahemikus 40– 160 (ja enam) lööki minutis. Südame löögisageduse tõusu võivad tervetel inimestel esile kutsuda füüsiline pingutus, teatud ravimite tarvitamine,
osa, mis aeglustab südame rütmi seda enam, mida kaugemal on uus erutustekke kolle.Atrioventrikulaarsete impulsside korral on südame löögisagedus u. 60 korda minutis (erutuse levimiskiirus 0,02-0,05 m/s), Hisi kimbu ülaosast lähtuvate impulsside korral u. 50 ja vatsakeste seines olevast juhtetee osast lähtuvate impulsside puhul u. 30 * minutis (levimiskiirus u 1m/s kodades ja erutusjuhtesüsteemis 2...4m/s). Aeglane rütm on müokardis vaid eriolukorras, näiteks intensiivsel venistamisel. (3) Südametsüklis korduvad reeglipäraselt faasid: süstol ja puhkefas diastol. Süstol on nn. Absoluutse refraktaarsuse period, mil südamelihas ei vasta ärritajatele uue erutuse tekkega. Südametsükli kestus on u 1...0,85 s, siis absoluutne refraktaarsus kestab 0,20 sekundit, millele järgneb suhtelise refraktaarsuse period 0,2...0,05 s, kus erutusteke obn võimalik normaalsest tugevamte ärritajatega
Loomadel teikb profuusne, sageli verine kõhulahtisus. 3. Bradükardia- Bradükardia (bradycardia) löögisageduse aeglustumine. Enamasti vaagusnärvi või tema tuumade ärritamisest (intrakraniaalse rõhu tõus). Reflektoorne bradükardia vallandub siseorganites paiknevate närvilõpmete ärritamisel (Goltzi refleks, silma-südame refleks). Diastoli kestus pikeneb, LM kasvab, SMM jääb endiseks · Ravimid (arekoliin, pilokarpiin) parasümpaatilist süsteemi stimuleerivad ravimid. · Bradükardia tekib ka siinussõlme erutuvuse vähenemisel tema kahjustuse tagajärjel. · Väga sügava bradükardia korral on süstol siiski liigseks koormuseks müokardile, võivad tekkida vereringe häired. 4. Asfüksia- Asfüksia (asphyxia) e. lämbus põhjuseks hingamisteede täielik sulgus (võõrkehad, turse, kasvajad, kitsad rakmed, lõastusvahendid). Hingamisteede ulatusliku stenoosi puhul kuhjub alveolaarõhku ja verre CO2. See ärritab hingamiskeskust põhjustades hingeldust
müokardiit lihaskesta põletik, tunnusteks üldine nõrkus, teket soodustab külmetumine ja väsimus perikardiit südame väliskesta (epikardi ja südant ümbritseva perikardi) põletik, serooskilede puhul võivad tekkida fibriinist liited (adhesioonid) epi- ja perikardi vahel tekitavad pidevat valu pankardiit põletikus kogu südame sein, kõikvõimalikud nähud · Südamelihase verepuudus e müokardi isheemia tavaliselt südame arterite ahenemisest või sulgusest tingitud verevarustuse puudulikkus, kui müokardi rakud juba surevad, siis tekib infarkt Südameõõs on vaheseinte abil jagatud kaheks pooleks parem pool (venoosne veri) ja vasak pool (arteriaalne veri), ning kumbki pool omakorda kaheks ülemised osad on kojad, alumised on vatsakesed. Välispinnal on kodade ja vatsakeste piiril näha pärgvagu; vatsakeste vahel eesmine ja tagumine vastakestevaheline vagu
KONTROLLTÖÖ III Veri. Süda ja vereringe. Ainevahetus. Hormoonid AINEVAHETUS Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus: AV on biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist ja paljunemist. Organismi AV-s kulgeb 2 täiesti vastupidist, kuid lahutamatut protsessi: anabolism ja katabolism. Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja aine. (rohelistel taimedel põhineb anabolism fotosünteesil, mis lähtub lihtsaist anorgaanilistest ühenditest CO", H2O, NH3; loomadel, seentel, väiksemal osal taimedest aga pms toiduga saadavatest valmis, kuid kehavõõrastest orgaanilisest ainest, mis paljudel juhtudel pärast esialgset teatava tasemelist lagundamist, kasutatakse organismiomaste ainete ehitamiseks
Endokriinsed- nt primaarne hüperaldosteronism Neuroloogilised- nt intrakraniaalse rõhu tõus Isoleeritud süstoolne hüpertensioon- vananemisel seoses veresoonte rigiidsusega Ravimid, mis võivad kõrvaltoimena põhjustada hüpertensiooni Glükokortikosteroidid Mineralokortikosteroidid Sümpaatomimeetilised ained MAO inhibiitorid Erütropoetiin Antidepressandid Isu pärssivad ravimid Hüpertooniatõve tüsistused Ateroskleroosi kiirenemine, infarkt, insult, müokardi hüpertroofia, hiljem südamepuudulikkus hüpertooniline kriis. Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks riskifaktoriks - aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaigustele. Sümptomid: Essentsiaalse hüpertensiooniga seotud sümptomid avalduvad sageli alles tüsistuste tekkimisel. Vahel esinevad mittespetsiifilised ilmingud: peavalu, pearinglus, väsimus, ninaverejooks, närvilisus. Võib kurta üldist halba enesetunnet koos peavaluga,
poolkuuklapid ning veri suunatakse edasi järsu tõukega. Et takistada vere tagasivalgumist, sulguvad klapid ning algab vatsakeste diastol (sellega kaasub teise südametooni teke). Kui rõhk vatsakestes muutub väiksemaks kui kodades, avanevad taas atrioventrikulaarklapid ning veri voolab taas kodadest vatsakestesse. Siinusarütmia – südametsüklite ajaline erinevus 4.Südame löögisagedus e. pulss. Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Erutuse tekkimise rütm siinussõlmes. Südame löögisagedus sõltub: vanusest – noores eas lööb kiiresti; vanemas eas oleneb füüsilisest vormist soost – meeste süda lööb aeglasemalt, sest südamelihas on tugevam ja võimaldab rohkem verd välja pumbata. Hormoonide erinev konsentratsioon. eluviisidest – valesti toitudes südame töö raskeneb; väsimus: süda taob kiirelt kehalisest aktiivsusest – vormis inimese süda lööb aeglasemalt
Äkksurma risk tõuseb vanusega, meestel sagedasem kui naistel. Suhteliselt harvad kuni 40 aastaste seas. 35-40 aastate seas äkksurm seotud kaasasündinud südamehaigustega. Südamehaigusega indiviidi äkksurma risk kõrge tugeval kehalisel koormusel. Äkksurma põhjused: hüpertroofiline kardionüopaatia. Südame diastoolse täitumise häired- enamast sümptomiteta, hingeldus, stenokardia, ebatavaline väsimus, teadvusekaotushood, rütmihäired. Parema vatsakese kardiomüopaatia- tahhükardia või vatsakeste fibrillatsioon koormuse ajal, parema vatsakese müokard on asendunud rasvkoega või fibroseerunud, parem vatsake laienenud ja kontrahheerub halvasti. Pärgarterite anomaaliad: ÄS tavaliselt kuni 20 aastatel (minestamine ja stenokardia liikumise ajal), tekib südame isheemia; Marfani sündroom – pikakasvulised, pikkade jäsemetega, mitraalklapi prolaps. WPW- sündroom- mööduvad rütmihäired, surma põhjuseks kodade fibrillatsioon
EEG ajubiovoolude registreerimise meetod. Biovoolud on nõrgad, neid on võimalik tugevdada ja üles võimendada. Registr. Asetatakse pealaele elektroobi, need võivad olla erinevad. Elektroensefalogrammil on näha amplituudi ja sagedusega lained. Sarnaste sageduse kuju ja amplituudiga laineid jagatakse tähestiku järgi, viide erinevasse rühma. Sarnased lained esinevad rühmiti ja neid nim. rütmideks. Lained ja rütme on 5: Alfa, beeta, deeta, delta, gamma rütm. Mida iseloomustab miski rütm: alfarütm koosneb korrapärastest sinusoidaalse kujuga lainetest, amplituudiga 20-60 mikrovolti, rütmi sagedus on 8-13 Hz. Alfarütm iseloomustab ajukoore puhkeseisundit. Ta domineerib kuklasagarates, täiskasvanud ärkvel oleval inimesel esineb ta kinniste silmadega. Alfarütmi depressioon esineb nt. kinniste silmadega kui anda mingi ülesanne mõelda millelegi, või tuleb mingi heliärritus, mis äratab tähelepanu ja alfarütm kaob.
Kirjelda lühidalt ASD olemust, tunnuseid, ravipõhimõtteid. Normoloogia kohaselt pärast sündi ovaalmulk ehk fossa ovalis`e ees olev klapp sulgub (asub kodade vaheseinas ja looteeas laseb verd läbi). Sulguse põhjuseks on sünni järgselt vasemas kojas tõusev vererõhk. Selline rõhkude erinevus säilib inimesel kogu elu. Kuid 25% lastest võib jääda foramen ovale väikeses ulatuses persisteerima. Tunnused: ● Hingeldus, ● tahhükardia füüsilise pingutuseta, ● süstoolne kahin (ilmnevad juba varakult). ● Haiged peavad hästi vastu ilma füüsilise koormuseta, sest parem vatsake on võimeline kohanema vere suurenenud mahu väljutamisega. ● EKG muutused, ● RÖ-südame parema poole laienemine. ● Ultraheli uuringus sedastatavad: parema koja diastoolse diameetri suurenemine ja kodade
tundlikule filmilindile, aga võib ka vaadelda ainult ekraanil. Üleskirjutis e elektroentsefalogramm. Üleskirjutisel on paralleelselt korraga näha erinev arv kanalite üleskirjutisi. Kanalite arv sõltub aparaadi võimalustest. On 2, 4, 6, 8, 12, 16 ja 32 kanalilised aparaadid. Aparaadil eristatakse erineva kuju, tugevuse ja sagedusega laineid. Need sarnased lained esinevad rühmiti ja rühma nimetatakse rütmiks. Eristatakse 5 rütmi, millest 2 on nn põhirütmid: alfa rütm – koosneb korrapärastest sinusoidaalse kujuga lainetest sagedusega 8-13 Hz. See rütm domineerib ajus kuklapiirkondades ja ta iseloomustab ajukoore puhkeseisundit. Ärkevoleval inimesel esineb see kinniste silmadega. beeta rütm – koosneb ebakorrapärase kujuga lainetest, sagedusega 14-30 Hz. Võrreldes alfa rütmiga, on beeta rütm märkse madalama amplituudiga (seega nõrgemad). Domineerib ärkveloleval inimesel otsmikusagarates. Iseloomustab
vaadelda ainult ekraanil. Üleskirjutis e elektroentsefalogramm. Üleskirjutisel on paralleelselt korraga näha erinev arv kanalite üleskirjutisi. Kanalite arv sõltub aparaadi võimalustest. On 2, 4, 6, 8, 12, 16 ja 32 kanalilised aparaadid. Aparaadil eristatakse erineva kuju, tugevuse ja sagedusega laineid. Need sarnased lained esinevad rühmiti ja rühma nimetatakse rütmiks. Eristatakse 5 rütmi, millest 2 on nn põhirütmid: alfa rütm – koosneb korrapärastest sinusoidaalse kujuga lainetest sagedusega 8-13 Hz. See rütm domineerib ajus kuklapiirkondades ja ta iseloomustab ajukoore puhkeseisundit. Ärkevoleval inimesel esineb see kinniste silmadega. beeta rütm – koosneb ebakorrapärase kujuga lainetest, sagedusega 14-30 Hz. Võrreldes alfa rütmiga, on beeta rütm märkse madalama amplituudiga (seega nõrgemad). Domineerib ärkveloleval inimesel otsmikusagarates
->vasak vatsake -> aordi kaudu organismi laiali, va. kopsud. Südames pumbatakse veri vatsakestes „alt-üles“ – paremast vatsakesest kopsu arteritesse ning vasakust aorti. See on tagatud südame apex’ist algava ja ülespoole liikuva vatsakeste kontraktsiooniga (vt järgmine punkt) ning südame lihaskiudude spiraalse asetusega, sest just selline asetus lähendab kontraktsiooniajal. Süda on õõnesorgan, mille põhiliseks struktuuriks on südamelihas ehk müokard. Müokardi rakud – müokardiotsüüdid - on erutuvad, võimelised genereerima APd. Müokard koosneb kahest osast: I - töömüokard / tüüpiline müokard – suurem osa. Tema kontraktsioon on südame pumbafunktsioon. II - atüüpiline müokard – väiksem osa. Moodustab südame erutustekke- ja juhtesüsteemi, pumpamisel tema roll tähtsusetu. Atüüpilise müokardi ülesandeks on südame rütmi genereerimine ning südame eri osade talitluse koordineerimine
(Kardiovaskulaarne süsteem.) · Poolkuuklapid: aordiklapp, kopsutüveklapp · Kojavatsakeseklapid e. atrioventrikulaarklapid e. hõlmklapid e. puriklapid: mitraalklapp e. vasak kojavatsakeseklapp e. bikuspidaalklapp. Trikuspidaalklapp e. parem kojavatsakeseklapp. Pärgarterite verevarustus: · Vatsakeste süstolis katavad avatud aordiklapi hõlmad sissepääsu pärgarteritesse. · Veri pääseb nendesse ainult diastolis, kui klapihõlmad on suletud. Müokardi peamise osa moodustab südamelihaskude. Südamelihaskiud koosneb mitmetest seostusdiskide ühendatud kardiomüotsüütidest. Sideliidused muundavad südamelihase funktsionaalseks süntsüütiumiks. Refraktaarsus. Kui südametsükli kestus on 1...0,85s, siis kestab absoluutne refrakataarsus umbes 0,20 sekundit. Sellele järgneb erutuvuse järkjärgulise taastumise e. suhtelise refraktaarsuse periood kestusega 0,02...0,05s, mille jooksul võib uue erutuse esile
(Kardiovaskulaarne süsteem.) · Poolkuuklapid: aordiklapp, kopsutüveklapp · Kojavatsakeseklapid e. atrioventrikulaarklapid e. hõlmklapid e. puriklapid: mitraalklapp e. vasak kojavatsakeseklapp e. bikuspidaalklapp. Trikuspidaalklapp e. parem kojavatsakeseklapp. Pärgarterite verevarustus: · Vatsakeste süstolis katavad avatud aordiklapi hõlmad sissepääsu pärgarteritesse. · Veri pääseb nendesse ainult diastolis, kui klapihõlmad on suletud. Müokardi peamise osa moodustab südamelihaskude. Südamelihaskiud koosneb mitmetest seostusdiskide ühendatud kardiomüotsüütidest. Sideliidused muundavad südamelihase funktsionaalseks süntsüütiumiks. Refraktaarsus. Kui südametsükli kestus on 1...0,85s, siis kestab absoluutne refrakataarsus umbes 0,20 sekundit. Sellele järgneb erutuvuse järkjärgulise taastumise e. suhtelise refraktaarsuse periood kestusega 0,02...0,05s, mille jooksul võib uue erutuse esile
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talitlust patoloogiline- ja kliinil
Mõjutavad: Eelkoormus lõpp-diastoolne seinapinge/rõhk Järelkoormus veresoonte vastupanu ületamiseks vajaminev seinapinge Kontraktiilsus südame kokkutõmbejõud Südamesagedus 31. Südametalitluse hormonaalne (hormooni, adrenaliin, türoksiin) ja närviregulatsioon (sümpaatilise ja parasümpaatilise närviimpulsi toime). Südametalitluse hormonaalneregulatsioon: Hormoonid Adrenaliin stimuleerib südametööd (hirm, erutus) Türoksiin suurendab müokardi tundlikkust sümpaatiliste närviimpulsside suhtes aeglaselt aga püsivalt Südametalitluse närviregulatsioon: Närvisüsteem-piklikus ajus kardiovaskulaarne keskus Sümpaatilised kiud-stimuleeriv toime(kiirendab erutuse teket,löögimaht tõuseb) Adrenaliin,noradrenaliin Parasümpaatilised kiud-pärssiv toime(aeglustab erutuse teket,diastol pikeneb) Uitnärv, atsetüülkoliin 32. Vereringeosad ja nende ülesanded.
Süda - õõnes lihaseline elund kaks koda, kaks vatsakest, klapid. Klappide sulgumine on tingitud rõhkude erinevusest kahel poole neid. Mõõtmed - pikimõõt 14 cm ristimõõt 12 cm maht 250-350 ml HÜPERTROOFIA südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. PÄRGARTERID südamelihast verega varustavad veresooned, mis täituvad verega põhiliselt lõõgastumise faasis. SÜDAME LÖÖGISAGEDUS E. PULSS erutuse tekkimise rütm siinussõlmes (siinusrütm). Sõltub: · vanusest · soost · eluviisidest · kehalisest aktiivsusest · emotsionaalsest seisundist · keha asendist. SIINUSARÜTMIA südametsüklite ajaline erinevus. Funktsioon südame põhiülesanne on vere paiskamine vereringesse. Selleks peab südamelihas kontraheeruma ning sellele järgnevalt lõõgastuma: süstol kontraktsioon diastol lõõgastumine. Südame süstol ja diastol moodustavad südame tsükli.
Organite vereringe häired äge mesenteriaaltromboos, songa strangulatsioon jne Verejooksud seedetrakti või kõhukoopasse peptilise haavandi verejooks, aordi aneurüsmi perforatsioon jne Põhilised sümptomid, mis võivad esineda ägeda kõhu sündroomi korral: Kõhuvalu (koolikuline, pidev) sündroomi defineeriv sümptom Isutus, iiveldus, oksendamine (sh verine) Peristaltika muutused kõhukinnisus, kõhulahtisus (sh verine) Sokk tahhükardia, hüpotoonia, oliguuria, tahhüpnoe Palavik viitab infektsioonile/põletikulisele protsessile Kõhulihaste pinge, peritoneaalärrituse nähud viitab põletikulisele protsessile kõhuõõnes 5. Äge kõht. Diagnostika. Diferentsiaaldiagnostika. Ravi. Diagnoosimine: Anamnees valu lokalisatsioon (kus? kas muutis asukohta?), teke (aeglaselt või äkki?), iseloom (tugevnev/muutumatu/nõrgenev? koolikuline/pidev?), kiirgamine (kuhu?), kaasnevad sümptomid
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
Patsiendi saab raputamisega, väga tugeva ärritusega äratada, korraks avab silmi. Soopor ei ole veel absoluutne teadvuse kadu. c) kooma on kõige raskem, inimne on teadvuse kaotanud. Kvalitatiivsed teadvusehäired on deliirium, psühhoosid jne. Kooma, selle põhjused ja hindamine *Täielik ja püsiv teadvusetus *Maksimaalselt laiad pupillid * Arefleksia *Atoonia Kooma on orienteerumisvõime kadu koos samaaegse ärkveloleku puudumisega. Ei ole ühtne seisund ega etioloogiline diagnoos. Vähemväljendunud kooma: letargia, soopor või somnolents. Kooma esinemine viitab mõlema ajupoolkera spetsiifilisele düsfunktsioonile või ajutüve retikulaarse aktiveeriva süsteemi või nende mõlema düsfunktsioonile. Düsfunktsiooni mehhanismiks võib olla orgaaniline kahjustus, ainevahetushäire või ka psühhogeenne tegur. Hindamine Glasgow koomaskaalaga: A Silmade avamine 4 spontaanne, 3 kõnetamisel, 2 valuärritusel, 1 üldse mitte
· Exitantia (ergutid nagu khat & amfetamiin) · Euphorica (euforiseerivad ained nagu heroiin) · Hypnotica (trankvillisaatorid nagu kava) · Phantastica (närvihälvitid nagu peyote & ayahuasca) Vaimuhaiguste ravimravi etapid (Th. A. Ban'i järgi) · 19/II p : morfiini, kaaliumbromiidi, hüostsiini, paraldehüüdi kasutuselevõtt algas käitumise piiramine keemiaga · 20/I p : nikotiinhappe, penitsilliini, tiamiinietc kasutuselevõtt diagnoos täpsemaks ; kadusid ajupellagral põhinevad psühhoosid & süfiliitiline nõdrameelsus, vähenes düsmneesiajuhtude sagedus · 20/II p : maania, skisofreenia, depressiooni,ärevushäirete, obsessiivkompulsiivse häire tõhus ravimravi Ravimiteaduse algusajast · Claude Bernard'i (1813-1878) kätte jõudis 1845 kuraare; näitas, et vöötlihaseid halvav toime on kusagil närvi & lihase kohtumiskohas, trükis tulemused 1856
Sageli esinevad nt luulumõtted, motoorne rahutus, insomnia jne. Opiaadid. Toimepunkt:opiaat-retseptorid. Morfiin, heroiin, metadoon. Väljendunud tolerantsuse teke. Intoksikatsioon. Eufooria, pidurdamatus, tähelepanuhäired, otsustusvõime halvenemine, uimasus, teadvuse hägunemine. Võõrutus opiaatidest. Tugev iha tarbida opiaati, veritsus ninast või aevastamine, pisaravoolus, lihasvalud, oksendamine, külmavärinad, tahhükardia. Kannabinoidid. Intoksikatsioon. Eufooria, ärevus, rahutus, paranoia, otsustus- ja tähelepanuvõime alanemine, reaktsiooniaja pikenemine, aeg kulgeb aeglaselt või isik kogeb mõtete kulu järsku kiirenemist, hallutsinatsioonid, söögiisu suurenemine, suukuivus. Võõrutus. Tekib pärast kannabinoidide kestvat suurtes annustes kasutamist. Kestus mõnest tunnist 7 päevani. Sümptomid: ärevus, ärrituvus, treemor, higistamine ja lihasvalud. Rahustid ja uinutid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
