Tunnuste ja lõppude määramine Tunnused: arvukategooria (ainsus, mitmus); Lõpud: käändelõpud võrdluskategooria (alg-, kesk-, ülivõrre) o Puhta tüve vormi annab ainsuse omastav. nimetav - o Mitmus on alati markeeritud. omastav - o Käändsõnad on substantiivid, adjektiivid, osastav -t (-sid) numeraalid ja pronoomenid. sisseütlev -sse o –im on ülivõrde tunnus. seesütlev -s o Tunnuste otsimisel määra mõttes kolm esimest käänet. seestütlev -st o Tüvemitmuse puhul oleks kõige õigem tunnus poolitada, alaleütlev -le
morfoloogiline analüüs on sõnavormidest HÄÄLIKUD (foneetika, fonoloogia) arusaamisega tegelev vormiõpetuse osa (millest koosneb sõnavorm). MUUTUVAD SÕNAD JA MUUTUMATUD SÕNAD Pane õigesse lahtrisse: verbid (tegusõnad), adverbid (määrsõnad), substantiivid (nimisõnad), interjektsioonid (hüüdsõnad), adjektiivid (omadussõnad), konjunktsioonid (sidesõnad), numeraalid (arvsõnad), pronoomenid (asesõnad), adpositsioonid (kaassõnad) Pane õigesse lahtrisse: eile, tegema, mina, üks, maja, tohoh!, ilus, ning, taga Muutuvad sõnad Muutumatud sõnad Verbid (tegusõnad) tegema Adverbid (määrsõnad) eile
arvsõnade taoliselt, kuid on nendega võrreldes ,,tühjema", abstraktsema sisuga, nt mina, tema, see, niisugune, iga, mitu. Asesõna funktsioon lauses Jüri pidi helistama mehele, kes olevat asjaga kursis pronoomen kes täidab nimisõna funktsiooni, toimides lause alusena teiselt poolt on seesama pronoomen aga abisõna, mis seob omavahel kahte osalauset Asesõna liigid tähenduse järgi asenimisõnad ehk pro-substantiivid, nt mina, tema, kes aseomadussõnad ehk pro-adjektiivid, nt niisugune, missugune, iga asearvsõnad ehk pronumeraalid, mida on ainult viis: mitu, mitmes, mitu-setu, mitmes-setmes, mitmendik Asesõna liigid tähenduse järgi Asesõna tähendus võib olla nii abstraktne, et üks ja seesama sõna võib käituda nii nimi- kui ka omadussõnade laadselt. Ma panin siia ühe raamatu. Võta see (asenimisõna) homme kaasa.
Muutuvad sõnad jagunevad omakorda käänd- ja pöördsõnadeks. Käändsõnad ehk noomenid muutuvad 14 käändes ja kahes arvus (ainsus ning mitmus). Pöördsõnade verbid pöörduvad kolmes isikus, kahes arvus, kahes ajas, neljas kõneviisis, kahes tegumoes ja kahes kõnes. Muutumatud sõnad ei pöördu ega käändu või käänduvad ainult osaliselt. Käändsõnad Tähenduse põhjal jaotatakse käändsõnu järgmiselt: · nimisõnad ehk substantiivid -- olendite, esemete või nähtuste nimetused. Nimisõnad jagunevad päris- ja üldnimedeks. Üldnimi on olendite, nähtuste või esemete liigi ühine nimetus; pärisnimi on üheainsa olendi, nähtuse või eseme nimi. · omadussõnad ehk adjektiivid -- märgivad olendite, nähtuste ja esemete omadusi · arvsõnad ehk numeraalid -- väljendavad olendite, nähtuste või esemete arvu ja järjekorda
NT: 1. Haige lebas jõuetult voodis (Nimisõna) 2. Haige koer tuli mu ukse taha (Omadussõna) SÕNALIIGID / MUUTUVAD 3. MUUTUMATUD / 1. KÄÄNDSÕNAD 2. PÖÖRDSÕNAD Käändsõnad: a) nimisõnad ehk substantiivid (NT:-mine, -us) b) omadussõnad ehk adjektiivid (Eesti keeles on ka nn vaegomadussõnu, mida ei saa käänata, aga tekstis tuleb nad omadussõnaks määrata. Lõppudega: -võitu, -ohtu, -karva, -värki, -laadi, -verd. NT: mustaverd, kullakarva, isevärki, poisiohtu, kõhnavõitu, sedalaadi) c) arvsõnad ehk numeraalid d) asesõnad ehk pronoomenid (asendavad sõnas teisi sõnaliike) (asesõnu: kõik, igaüks, üksteise, ma, sa, ta, me, te, nad, keegi, kumbki, see, iga) Pöördsõnad:
vitemus omne noxium. no evil can our steps betide. Deo Patri sit gloria, Praise we the Father and the Son et Filio qui a mortuis and Holy Spirit with them One; surrexit, ac Paraclito, and may the Son on us bestow in saeculorum saecula. the gifts that from the Spirit flow. (vt KÄÄNDELÕPPUDE KOONDTABEL) Sõnavara (nimisõnad/substantiivid): nominatiivis (nimetamise kääne) ja genitiivis (täiendi kääne) Deklinatsioonid on Roma numbrites (I, II, III, IV, V) m. = masculinum (meessoost); f = femininum (naissoost); n. = neutrum (kesksoost) creator, creatoris (III) m. spiritus, spiritus (IV) m. mens, mentis (III) f. gratia, gratiae (I) f. pectus, pectoris (III) n. Paraclitus, Paracliti (II) m. donum, doni (II) n.
Kästik on koostanud sõnaloendi · E. Vainiku emotsioonisõnavara empiiriline uurimus · Loetelukatsetes tuleb esile "aktiivses kasutuses" olev sõnavara · Loetelukatsetes nimetati ligi 5000 sõna, neist ligi 2000 erinevat väljendit · Emotsioonidest arusaam erineb individuaalselt (lilla, kosmos, lehm, jess, Sven jne) · Väike osa sõnadest esines 2/3 nimetamis- juhtudest · See on sõnavara olulisim osa, mille põhjal tehtud ka järeldused Emotsioonisõnavara vorm · Substantiivid (ligi kolmveerand), adjektiivid, verbid · Omasõnad · Morfoloogiliselt komplekssed Emotsioonide põhinimetused · Viha, armastus, rõõm ja kurbus · Viha algne tähendus mõru, kibe · Rõõm algselt onomatopoeetiline (helisid jäljendav) keelend · Kurbus laenatud vanavene või balti keelest · Armastus tuletis tüvest arm, mis tähendab halastust Emotsioonisõnavara iseloomulikud jooned · Palju keelendeid sarnase tähendusega, sama tüvega, ent morfoloogiliselt
Artiklis "Abstraktlikud substantivid Eesti keeles", mis ilmus "NoorEesti" II albumis 1907, arutleb J. Aavik küsimust, kuidas tuleks ne, kas, lane, line, lik, ta ja tuliitega omadussõnadest tuletada usliitelisi nimisõnu, ilma milleta on võimatu käsitella ajalehtedes mitmesuguseid politilisi, majanduslikke ja ühiskondlikke päevasündmusi. Toetudes soome keele eeskujule, soovitab ta kasutusele võtta sellised abstraktseid mõisteid märkivad substantiivid, nagu kombelisus, neitsilisus, saladuslikkus, sõbralikkus, arusaamatus, nurjatus jne. Ilukirjandusliku töö "Ruth" kirjutas Aavik Helsingis üliõpilasena a. 1907 või 1908, esiti prantsuse keeles. Aavik näitas G. Suitsule "Ruthi" käsikirja. Suits oli "Ruthist" huvitatud ja soovitas selle avaldada eesti keeles järgmises "NoorEesti" albumis. Sellega soostus autor ja kirjutas "Ruthi" eesti keelde ümber mitmete täiendustega
Esse (olema) Sg Pl 1. (ego) sum 1. (ns) sumus 2. (tu) es 2. (vs) estis 3. - est 3. - sunt · Eitamisel nn: nn sum, nn est · studisus (pl studisi) studisa (pl studisae) · Salve! Salvte! Vale! Valte! · Quid tibi nmen est? Mihi nmen est ... · et/atque/-que Grtis ag! Sg = singularis e. Ainsus Pl = Pluralis e mitmus Ius lex Ius et lex Ius atque lex Ius lexque -Õigus ja seadus Käändsõnad (noomenid) · Nimisõnad ehk substantiivid (substantiva) · Omadussõnad ehk adjektiivid (adiectiva) · Arvsõnad ehk numeraalid (numeralia) · Asesõnad ehk pronoomenid (pronomina) Käänded (csus) Nominatiiv (css nmintvus) - kes? mis? Genitiiv (css genitvus) - kelle? mille?, kuid ka kelle, mille seast? Daativ (css datvus) - kellele? millele? kellel? millel? Akusatiiv (css accstvus) - sihitise kääne, keda? mida? + eessõnad Ablatiiv (css abltvus) - määruse kääne, kellega? millega? kus? millal? mil viisil? mille pärast?
ehk nuumerus. Pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis võib kuulub öeldise koosseisu. Muutumatu sõna on sõna, mida ei saa käänata ega pöörata. Muutumatute sõnade klassi kuuluvad määrsõnad, asemäärsõnad ja hüüdsõnad ning kõik abisõnad ehk partiklid. Muutumatutele sõnadele vastanduvad muutuvad sõnad. 5. Nimisõnad e substantiivid On iseseisvad täistähenduslikud käändsõnad, mis muutuvad lauses käändes ja arvus ning tähistavad asju, olendeid, nähtusi. Nimisõnad saavad lauses esineda aluse (subjektina) ja sihitisena (objektina). Vastavad küsimustele kes? ja mis?. Nt Meri kohises. Tüdrukud kuulavad muusikat. Tähenduslikult teisesed nimisõnad väljendavad tegevust (jooksmine, jooks) või omadust (ilu). Nimisõnu liigitatakse omakorda mitmelt aluselt lähtuvalt. 1
Kõige selgem sõnaklass on algusest peale olnud verbid (verbidel on kõige ühesemalt mõistetavad muutmisel, omatähendusel ja süntaktilisel funktsioonil põhinevad tunnused). Antiikajal hakati verbidest eraldama partitsiipe, mis on justkui verbid, kuid mida muudetakse nagu noomeneid (ld particeps 'osaline'). Seejärel hakati edasi jaotama noomeneid e käändsõnu. Kõigepealt eraldati substantsi e iseseisvat olendit, eset või nähtust väljendavad substantiivid e nimisõnad (edaspidi objektid). Sõnaliigid II Siis eraldati objektide omadusi tähistavad epiteedid e adjektiivid. Noomenite klassist viidi täielikult välja interjektsioonid ja adverbid. Loogilisi suhteid väljendavad sõnad jagati neljaks: prepositsioonid (e eessõnad), konjuktsioonid (e sidesõnad), pronoomenid (e asesõnad) ja artiklid. Sõnade liigitamisel on kasutatud alati kolme liiki kriteeriume: sõnade muutmist sõnade omatähendust
3. est Pl pluralis 1.(nos) sumus 2. (vos) estis 3. sunt Eitamisel non: non sum, non es Studiosus (pl studiosi) meessoost ülõpilane studiosa (pl studiosae) naisüliõpiane Salve! Salvete! Tere! Vale! Valete! Head aega! Quid tibi nomen est? Mis on su nimi ? Mihi nomen est......... Minu nimi on.... et/atque/-que ja Gratias ago! Aitäh! Käändsõnad (noomenid) Nimisõnad ehk substantiivid (substantiva) Omadussõnad ehk adjektiivid (adiectiva) Arvsõnad ehk numeraalid (numeralia) Asesõnad ehk pronoomenid (pronomina) Käänded (casus) caasus: Nom=Nominatiiv ( casus nominativus) kes? Mis? Gen=Genitiiv (casus genitivus) kelle? Mille ?, kuid ka kelle, mille seast? Dat=Daativ(casus dativus) kellele?millele?kellel?millel? Acc=Akusatiiv (casus accusativus)- sihitise kääne, keda?mida
Esimesed sõnad on foneetiliselt väga ebatäpsed Keren: uurimise kolmandal kuul (1.0 1.1) oli ainult 9% uutest sõnadest enam-vähem täiskasvanu moodi, 1.5.-1.6 oli juba 45% enam-vähem õiged. Paljudel lastel esineb nn leksikaalne spurt. Kerenil oli see umbes 1.4 vanuses (enne 25. alla 25 sõna nädalas 25. nädal 44 uut sõna, 26. nädal 36, 27. 31 ja siis jälle alla 25). Kile: sõnade omandamise keskmised näitajad (Handbook Enamus esimesi sõnu on täiskasvanu grammatika järgi substantiivid, kuid ka muid. näit gone "miski puudub ootamatult"; tegevuse edukus - there või did-it; ebaõnnestumine uh-uh või oh dear, kordamine more või again. Tüüpilised esimesed omadussõnad on suur ja väike. Vihman: opositsioonide puhul kasut. ühte sõna mõlemas tähenduse up/down, anna/võta. Neid nimetatakse suhtesõnadeks. Vihman nimetab situatsioonisõnu protoword, näit oi-oi `kõik põnev', tähh igasugustes situatsioonides. Lapsed kitsendavad või laiendavad oma mõisteid
kaetud 65% kõikidest nimetamistest). Suur hulk esiletulnud väljenditest seostub isikute individuaalsete assotsiatsioonide, teadmiste ja kogemustega, kuna inimesi julgustati vabalt nimetama kõiki sõnu, mis neil emotsioonidega seostuvad (nt kohvikus istumine, kosmos, lehm, Sven jne). 1.2. Emotsioonisõnavara vorm ja sisu Valdava osa (90%) ainestikust moodustavad üksiksõnad, vaid 10% juhtudest öeldi sõnaühendeid. Sõnaliigiliselt valdavad substantiivid (73%), enam-vähem võrdselt esines adjektiive (14%) ja verbe (13%). Päritolu poolest oli valdavalt tegu omadussõnadega, võõrsõnu tuli esile vaid 0,3%. Morfoloogiliselt moodustavad kõige suurema osa (45%) korduvalt esiletulnud emotsioonisõnavarast tuletised, liitsõnu oli 13% ja morfoloogiliselt lihtsaid tüvisõnu 14%. Üks katse eesmärke oli välja selgitada, mis on eestikeelsed emotsioonide põhinimetused ja kas nad kuuluvad või ei kuulu eesti keele põhisõnavara hulka
tegevust. Sõnad võivad moodustada kompleksseid struktuure, liitsõnu, ja nende tähendus ei pruugi siis olla moodustusosade summa. Sellised juhul räägitakse idiomatiseerunud tähendusest, nt eesti isamees, pikkpoiss, pikksilm jpt. Üks keeleteaduses sageli vaidlust tekitavaid küsimusi on olnud see, kas on olemas sõnaliigitähendus kui selline. Seda peetakse pigem küsitavaks, kuna grammatiliste ja semantiliste sõnaklasside vahel puudub selge liigendus. Nt ei ole kõik substantiivid asjasõnad (nt tagaajamine, sõit). Need väljendavad protsesse. Samuti ei ole kõik omadusi väljendavad sõnad adjektiivid, nt kaunidus, punasus. Semantilised sõnarühmad 1) sõnad, millel on ka ilma lausekontekstita piiritletud ja selge tähendus (nt isikunimed, liigimõisteid väljendavad sõnad nt jalgratas, maja, tool; 2) suhtelise tähendusega sõnad, mis sõltuvad teistest sõnadest ja vajavad neid oma tähenduste avamiseks, nt
Nt ga, peale, kuna Grammatiline kategooria liikmed · väljendavad samasse mõistelisse valdkonda (nt AEG) kuuluvaid tähendusi; · esinevad üksteisega vastanduvalt (st korraga ei saa esineda näiteks kaht aja valdkonda kuuluvat morfeemi, millest üks väljendaks olevikku ja teine tulevikku); · väljenduvad ühe keele sees tavaliselt sarnasel viisil (nt ajatunnus markeeritakse verbisufiksiga vms). Sõnaliigi ja grammatilise kategooria seostest substantiivid verbid adjektiiv ARV AEG VÕRDLUSASTMED KÄÄNE ASPEKT SUGU KÕNEVIIS KLASS SUBJEKTI / OBJEKTI ÜHILDUMINE MÄÄRATLUS (markeering) Sõnaliigid: Nimisõna ehk substantiiv sõnaliik, millesse kuuluvad sõnadega väljendame entiteete (nt olendeid, esemeid ja kohti)
Grammatiline kategooria on komplekt või hulk süntaktilisi omadusi, mis · väljendavad samasse mõistelisse valdkonda (nt aeg) kuuluvaid tähendusi; · esinevad üksteisega vastanduvalt (st korraga (nt sams sõnas) ei saa esineda näiteks kaht aja valdkonda kuuluvat morfeemi, millest üks väljendaks olevikku ja teine tulevikku) · väljendatakse ühe keele sees tavaliselt sarnasel viisil (nt ajatunnus markeeritakse verbisufiksiga vms) Sõnaliigid on substantiivid, verbid, adjektiivid. Substantiivid Verbid Adjektiivid ARV AEG VÕRDLUSASTMED KÄÄNE ASPEKT SUGU KÕNEVIIS KLASS SUBJEKTI ja OBJEKTI MÄÄRATUS MARKEERING (ühildumine) 44. Sõnaliigi ja lauseliikme seostest
muuta ja seostada. Anomalistid: keeles püsivat süsteemsust pole kuna see on täis anomaaliaid ehk hälbeid, erandeid. · Platon (u 428-348 eKr) defineeris substantiivi ja verbi: substantiiv on see, mille kohta midagi öeldakse. · Aristoteles (384-322 eKr) klassikalise grammatika rajaja. Ta lõi peaaegu ammendava sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku. Substantiivid (onoma) ja verbid (rhma). 2) Aleksandria periood (Dionysios Trax); Siit sai alguse meie grammatiline traditsioon. Raamatukogu loomine ning klassikaline kreeka keele uurimine. Grammatikud Aristarchos (III/II saj eKr) ja Dionysos Traakiast (II saj eKr). Aleksandria koolkond käsitles keelt kui midagi sellist, mida saab täpselt kirjeldada. Tunti 8 sõnaliiki: nimi(sõna), tegusõna, kesksõna, asesõna, määrsõna,
Muud substantiivklasside süsteemid kategoriseerivad substantiive nende referentide spetsiifiliste semantiliste omaduste põhjal: 1) aine elusus, abstraktsed ja verbaalsubstantiivid, elutus, 2) kuju silmatorkavalt ühedimensionaalne, kahedimensionaalne või kolmedimensionaalne, 3) terviklikkus, konsistents painduv, kõva/jäik või mittejagatav, 4) suurus substantiivklassi süsteem hõlmab o~2- 20 klassi, mille vahel jagunevad kõik selle klassi substantiivid; tavaliselt ei saa üks substantiiv kuuluda korraga mitmesse klassi; klassi väljendamine on kohustuslik kõigis kontekstides. Kääne on grammatiline kategooria, mis väljendab sõna semantilist-süntaktilist vahekorda lause teiste sõnadega. Kääne väljendab objekti-, koha-, ajasuhteid. Käändekategooria peamine funktsioon on eristada lauseis grammatilisi funktsioone e lause moodustajate semantilisi rolle: agent tüüpiliselt
tähenduskirjelduse andmine on võimalik. • Klassikaline tähendusdefinitsioon hõlmab genus proximum’i (defineeritava liigikuuluvuse) ja differentia specifica (eristavad tunnused). • Probleemiks võib osutuda liigikuuluvuse määratlemine ja varieerumised. • Probleem on ka siis, kui mõni tuvastatud olulistest tunnustest teatud sõna puhul ei esine. • Klassikalises sõnaliikide jaotuses jagunevad nt. substantiivid konkreetseteks ja abstraktseteks. • Konkreetsed: individuatiivid, ainenimetused, kollektiivsõnad. • Abstraktsed: protsessid, omadused, suhted. Tähenduskomponendid Pragmaatiline tähendusmudel Geoffrey Leech (s. 1936), lähtub kommunikatsiooniprotsessist: • mõisteline tähendus (nt. naine sisaldab mõistelisi tunnuseid [+inimene] [– meessoost] [+ täiskasvanu] • sotsiaalne tähendus – avab suhtlejate sotsiaalsed ja geograafilised karakteristikud
Klassifikaator Verbi ja substantiivi eristust on peetud universaalseks, aga: Gil (2008; Miestamo 2013 kaudu): riauniindoneesia keeles ei ole verbi ja noomeni ega ühegi muu sõnaliigi eristust; ayam makan võib tähendada: ‘kana sööb, lähme kana sööma, mina söön kana, kanarestoran, kanaroog’ jne. Universaalne on see, et kõigis keeltes jagunevad sõnaliigid avatuteks ja suletuteks. - Avatud on tüüpiliselt verbid, substantiivid ja adjektiivid ja võibolla ka adverbid (nendesse liikidesse on kerge lisada uusi sõnu) - Suletud: konjunktsioonid jm grammatilised sõnad, nt eessõnad (aja jooksul küllalt muutumatud, sisaldavad piiratud arvul sõnu) Hausa keeles (lääne-tšaadi, Nigeeria) on adjektiivide klass suletud, koosneb 12st liikmest Sõnaliikide liigitusalused: • Morfoloogiline – vastavalt sellele, mis kategooriaid sõna kasutab. Nt eesti keeles
1) filosoofide periood: Platon sõnade päritolust ja häälikusümbolismist; Aristoteles lause struktuurist, keele ja maailma vahekorrast, keeles peituvatest kategooriatest ja metafoorist; Platon (u 428-348 eKr) defineeris substantiivi ja verbi: substantiiv on see, mille kohta midagi öeldakse. Aristoteles (384-322 eKr) klassikalise grammatika rajaja. Ta lõi peaaegu ammendava sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku. Substantiivid (onoma) ja verbid (rhēma). Platonil on esimene säilinud spetsiifiline keelt puudutav arutlus. Seda eelkõige dialoogis Kratylos. Oluliseks küsimuseks oli, et kas keel põhineb phusis-el või nomos-el? Phusis tähendab inimloomust ja nomos ühiskonnareegleid. Arutlus käis selle üle, kas inimloomus on olemuselt halb ja vajab taltsutamiseks seadusi, või on seadused tegelikult inimloomuse loodud. Inimene on ainuke, kes on võimeline uurima ja arutlema selle üle, mida ta näinud ja
Substantiiv ehk nimisõna viitab entiteedile ehk siis olemasolevale objektile, nähtusele või mõistele. Tegusõna ehk verb viitab tegudele või sündmusele. Omadussõna ehk adjektiiv viitab millegi omadusele. Määrsõna ehk adverb määratleb verbiga viidatud tegevuse viisi. Arvsõna ehk numeraal on sõna, millega väljendatakse arvu või järjestust. Asesõna ehk pronoomen on sõna, mida kasutatakse substantiivi asemel. Abisõnad on näiteks artiklid, abiverbid, partiklid jts. Substantiivid ja verbid on universaalsed, st nad esinevad kõikides keeltes. Omadussõnad on osaliselt universaalsed. Millised on tavalisemad grammatilised kategooriad? Tavalisemad grammatilised kategooriad on arv ehk numerus, klass (sh sugu ehk genus ja elusus), määratlus ehk definiitsus, kääne ehk casus, võrdlus, aeg ehk tempus, isik ehk persona, kõneviis ehk modus, laad ehk aspekt ja polaarsus. Millised on võimalikud arvu eristused? Tüüpilisem arvu eristus on ainsus ja mitmus
· Salve! Salvte! (tere, ainsus, mitmus) · Vale! Valte! (head aega, ainsus, mitmus) · Quid tibi nmen est? (mis on su nimi?) · Mihi nmen est ... (minu nimi on...) · et/atque/-que (ja) · Grtis ag! (aitäh) · Ius et lex, ius atque lex, ius lexque (õigus ja seadus) · Vel/-ve (või) · Ius vel lex, ius lexve (õigus või seadus) Käändsõnad (noomenid) · Nimisõnad ehk substantiivid (substantiva) · Omadussõnad ehk adjektiivid (adiectiva) · Arvsõnad ehk numeraalid (numeralia) · Asesõnad ehk pronoomenid (pronomina) Käänded (css) Nominatiiv (css nmintvus) - kes? mis? Genitiiv (css genitvus) - kelle? mille?, kuid ka kelle, mille seast? Daativ (css datvus) - kellele? millele? kellel? millel? Akusatiiv (css accstvus) - sihitise kääne, keda? mida? Ablatiiv (css abltvus) - määruse kääne, kellega? millega? kus? millal? mil viisil? mille pärast?
I KÄÄNDKOND · Pearõhust lugedes 1-silbilise tüvega noomenid · Tüvi lõpeb pika vokaali või diftongiga · Enamikus substantiivid, lühendid, tähtede ja nootide nimed jm · Näiteks: jää, luu, tee, vöö, hai, krae, täi, või, argoo, halvaa, kanuu, revüü, epopöa, kakao, hea, hää, pai, prii, prostoi, truu, muu. · Võõrsõnadest: aaloe, kardavoi, meierei, salvei. PÕHITÜÜP PUU · Puu, puud, puusse, puude, puid e puusid, puudesse e puisse · Omasõnad: -aa, -oo, -uu, -öö. · Võõrsõnad: -ee
Substantiiviklasside süsteem on grammatiline süsteem, mida mõnes keeles kasutatakse nimisõnade kategoriseerimiseks. Substantiiviklassid põhinevad sageli (vähemalt osaliselt) referentide omadustele (nt sugu, elusus, kuju). Klassi võib markeerida: 1)substantiivile liituv afiks; 2)kliitik või mingi sõna; 3)ühilduv afiks verbil. ,,Korralikul" substantiiviklasside süsteemil ühes keeles on järgmised omadused: 1) 2-20 klassi, mille vahel jagunevad kõik selle keele substantiivid;2) tavaliselt ei saa üks substantiiv kuuluda korraga mitmesse klassi; 3)substantiiviklassi väljendamine on kohustuslik kõigis kontekstides. Näide jidiny k (Austraalias) 20 klassifitseerijat, mis väljendavad referendi olemust või potentsiaalset kasutamisvõimalust, nt: 1)jarruy durrgu ,CL:LIND öökull' 2)buri birmar ,CL:TULI süsi' 3)mayi badil ,CL:SÖÖDAV TAIM teatud pähkel'
saab sõnu muuta ja seostada. Anomalistid: keeles püsivat süsteemsust pole kuna see on täis anomaaliaid ehk hälbeid, erandeid. · Platon (u 428-348 eKr) defineeris substantiivi ja verbi: substantiiv on see, mille kohta midagi öeldakse. · Aristoteles (384-322 eKr) klassikalise grammatika rajaja. Ta lõi peaaegu ammendava sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku. Substantiivid (onoma) ja verbid (rhma). 6. Aleksandria periood (Dionysios Trax); Siit sai alguse meie grammatiline traditsioon. Raamatukogu loomine ning klassikaline kreeka keele uurimine. Grammatikud Aristarchos (III/II saj eKr) ja Dionysos Traakiast (II saj eKr). Aleksandria koolkond käsitles keelt kui midagi sellist, mida saab täpselt kirjeldada. Tunti 8 sõnaliiki: nimi(sõna), tegusõna, kesksõna, asesõna, määrsõna, eessõna, artikkel, sidesõna. Ei tuntud
Analogistid: keel on põhimõtteliselt süsteemne, analoogiate alusel saab sõnu muuta ja seostada. Anomalistid: keeles püsivat süsteemsust pole kuna see on täis anomaaliaid ehk hälbeid, erandeid. Platon (u 428-348 eKr) defineeris substantiivi ja verbi: substantiiv on see, mille kohta midagi öeldakse. Aristoteles (384-322 eKr) klassikalise grammatika rajaja. Ta lõi peaaegu ammendava sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku. Substantiivid (onoma) ja verbid (rhma). Aleksandria periood (Dionysios Trax); Siit sai alguse meie grammatiline traditsioon. Raamatukogu loomine ning klassikaline kreeka keele uurimine. Grammatikud Aristarchos (III/II saj eKr) ja Dionysos Traakiast (II saj eKr). Aleksandria koolkond käsitles keelt kui midagi sellist, mida saab täpselt kirjeldada. Tunti 8 sõnaliiki: nimi(sõna), tegusõna, kesksõna, asesõna, määrsõna, eessõna, artikkel, sidesõna
Ta sõi supi ära. Moodus e kõneviis - Kõneviisi abil edastab kõneleja oma suhtumist verbiga väljendatavasse tegevusse. Kõneleja hindab, kas tegevus toimub kindlalt, oletatavasti, teatud tingimustel või käsu korras. Isik e pööre - Pöördelõpud, mis kujunenud grammatiseerumise teel sõnatüvedele liitunud pronoomenitest. Käändelised e infiniitsed vormid (3 rühma süntaktilise käitumise alusel): 1) infinitiivid e tegevusnimed võivad esineda sama lauseliikmena kui substantiivid (subjekt ja objekt), nt Reisida on tore; 2) partitsiibid e kesksõnad käituvad adjektiivide sarnaselt (täiendi rollis), nt loetud raamat; 3) gerundiivivormid kajastavad verbiga väljendatud sündmust, käituvad määrsõnade sarnaselt (määruse rollis), nt Süües kasvab isu. 6. Nimisõna e substantiiv - Substantiiv tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? 5
Substantiiviklasside süsteem on grammatiline süsteem, mida mõnes keeles kasutatakse nimisõnade kategoriseerimiseks. Substantiiviklassid põhinevad sageli (vähemalt osaliselt) referentide omadustele (nt sugu, elusus, kuju). Klassi võib markeerida: substantiivile liituv afiks; kliitik või mingi sõna; ühilduv afiks verbil. ,,Korralikul" substantiiviklasside süsteemil ühes keeles on järgmised omadused: 220 klassi, mille vahel jagunevad kõik selle keele substantiivid; tavaliselt ei saa üks substantiiv kuuluda korraga mitmesse klassi; substantiiviklassi väljendamine on kohustuslik kõigis kontekstides. Näide jidiny k (Austraalias) 20 klassifitseerijat, mis väljendavad referendi olemust või potentsiaalset kasutamisvõimalust, nt: jarruy durrgu ,CL:LIND öökull' buri birmar ,CL:TULI süsi' mayi badil ,CL:SÖÖDAV TAIM teatud pähkel' Tüüpiliseks substantiiviklassi näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem.
Rebane 3. Sepp (3799) 8. Ilves 4. Mägi 9. Koppel 5. Kask 10. Pärn 11. 12. Perekonnanimed pärinevad kohanimedest (sageli talunimed), isikunimedest, loodusest (taimed, loomad), ametinimetustest ja omadustest (nt Pikk, Rõõmus). Perekonnanimed on suures osas lingvistiliselt substantiivid, adjektiive ka palju (Rõõmus, Rikas); on üksikuid verbe (Juhtund, Eitea), adverbe (Viltu, Õkva), pronoomeneid (Meil), numeraale (Neljandik) ja interjektsioone (Kurnau). Aluskääne suures osas nominatiiv ja genitiiv, ülejäänud käändeid vähe. Eestis pole perekonnanimedel tüüpilist malli, vaid kasutatakse keelesõnu kui nimesid, mis on nimed vaid seetõttu, et nad on selleks pandud. Tüüpilised tuletised on -la, -ste, -ma ning -son
Palju liitsõnalisi nimesid, mis olid tüüpilised eestistatud nimedele. Sageli tõlgiti saksakeelest eesti keele. Sagedad olid ka mugandused. Eestistajad püüdsid seda tavaliselt vältida. Perekonnanimesid 40 000 v 50 000.Rahvastikuregistris 147 000 nime, u 1/3 unikaalsed. Perekonnanimede päritolu: Kohanimed, mis sageli talunimed, ka üldtuntud kohanimed Isikunimed, vahel tulnud ka talunime kaudu Loodusest Ametinimetused Lingvistiliselt vaadeldes enamik substantiivid, on ka adjektiive. On ka verbe ja pronoomeneid. Oluline see, et nimedel pole tüüpilisi tunnuseid, mis neid muudest sõnadest eristaks. Neid on raske vormiliselt eristada. On mingeid tuletisi: -la, -ste, -ma, -son. Eisen kirjutas perekonnanimede tekkimisest. Andrus saareste kirjutas perekonnanimedest 1934. Julius Mägiste pööras tähelepanu eestistatud nimedele. Leo Leesment ja Leo Tilk perekonnanimede ajaloost. Helmut Tarand, Edgar Rajand praeguste perekonnanimede seletused
Selle vältimiseks kasutatakse teisi meetodeid: superlatiivsed komparatiivid eituse ja küsimuse abil, nt Taignavalmistamine ei saa olla lihtsam kui Browniga, st Browniga on see kõige lihtsam. Superlatiivse sisuga adjektiivid: ideaalne, täiuslik, perfektne, ainulaadne, unikaalne, originaalne, absoluutne. Nt täiuslik päikesekaitse, kordumatu värskus ja elujõud. Superlatiivse sisuga substantiivid: liider, teenäitaja, meister, musternäidis, kroonijuveel, paradiis. Nt Vaibaparadiis või tervisliku toitumise musternäidis. Intensiivsust väljendavad täiendsõnad: üli-, ime-, ultra-, tipp-, super- jne, nt ülisoodsalt anname ära või imeodavad kõned või tuliuus Mazda. Intensiivsusadverbid laienditena: väga, eriti, iseäranis, uskumatult, hämmastavalt,
annaabi.ee 
