sõnastuse viimistlemise, teostes kiretu psühholoogia kujutamine. Flaubert püüdis küll teadlikult romantismi vältida, kuid sellegi poolest on romantismi jooni ta teosetes näha. Teosed: romaan "Madame Bovary" 1857, ajalooline romaan "Salambo" 1862, romaan "Tundekasvatus" 1869, "Püha Antoniuse kiusamine" 1877, novelliraamat "Kolm lugu" 1877. "Madame Bovary" on romantismivastane teos. Autor naeruvääristab romantikute subjektivismi, lüürilisi emotsioone, püüdlusi muuta tegelikkust vastavaks oma soovunelmatele ja fantaasiale. Teose põhiidee: Prantsusmaa provintsielu iseloomustamine, autorile endale samastus teose tegevustik kaasaegse provintsielu banaalse tegelikkusega. Teos tõi endaga kaasa tohutut kriitikat ja viis kohtuprotsessini, mis toimus 24. jaanuaril 1856. aastal ja seda nii autori kui ka kirjastaja üle. Teos anti kohtu alla kõlbuse ja religiooni solvamise pärast. Kuid
Flaubert oli ka perfektsionist, ta avaldas vaid teoseid mis olid viimase piirini viimistletud (näiteks on Emma Bovary surmastseen kliiniliste üksikasjadeni täpselt kirjeldatud). Gustave Flauberti loomingus on eriline see, et sõnad joonistavad silme ette jooksva pildi kus pinge pidevalt tõuseb. "Madame Bovary" on romantismivastane teos. Unistused, ideaalsed kangelased kõigelt sellelt, mida romantikud poetiseerisid, röövib ta aupaiste. Autor naeruvääristab romantikute subjektivismi, lüürilisi emaotsioone, püüdlusi muuta tegelikkust vastavaks oma soovunelmatele ja fantaasiale. Prantsusmaal hakati noori fantaseerijaid ja unistajannasid, iseloomustama sõnaga bovarism niivõrd sügavalt, piltlikult ja tabavalt kirjeldas Flaubert inimese hinge ja igatsusi, kes ei taha leppida sellega, et elu on kole, argipäev hall, ja kes iga hinna eest püüab tuua oma ellu ilu, mille olemasolu teab ta tänu kirjandusele, muusikale, teatrile.
valmistas Charleis’ile palju meelehärmi kuigi Emma ise sellest aru ei saanud. Temast oli vale pidada armukesi, lausa kahte(!) kuna see on truudusetu ja arrogantne. 7.Selgita, miks see romaan on romantismivastane teos. -Flaubert oli sarkastiline, irooniline, pessimistlik, romantismi vastane. Esinevad ka realismi tunnused ning romaan sisaldab liiga palju üleliigseid tiraade, mis teevad selle loetamatuks. Autor naeruvääristab romantikute subjektivismi, lüürilisi emotsioone, püüdlusi muuta tegelikkust vastavaks oma soovunelmatele ja fantaasiale. 8.Flaubert on väitnud, et tuleb „puhastada oma laused valkjast rasvakihist ja säilitada ainult lihased“. Mida ta sellega öelda tahtis? Too mõni näine Flaubert’i stiili kohta. -Tuleb olla väga tähelepanelik oma sõnastuse suhtes. -„Armastus pidi tema arvates tulema äkki, piksemürina ja välgusähvatuse saatel, otsekui
Flaubert'i teosed on nt tuntuim romaan ,,Madame Bovary", ,,Püha Antoniuse kiusamine", novellikogu ,,Kolm lugu", ajalooline romaan ,,Salambo", romaan ,,Tundekasvatus". 13. ,,Madame Bovary" sattus kohtu alla, sest see kujutas naist ebasündsast küljest, nii ta iseloom kui ka käitumine olid tol ajal tabu. Väidetavalt oli tegu kõlbluse ja religiooni solvamisega. 14. ,,Madame Bovary" on romantismivastane teos, sest autor naeruvääristab romantikute subjektivismi ja lüürilisi emotsioone, püüdlusi muuta tegelikkust vastavaks oma soovunelmatele ja fantaasiale. 15. ,,Emma, see olen mina!" tähendabki seda, et autor kirjutas enda halvad küljed ja iseloomujooned sellesse tegelasse, et seeläbi end puhastada. 16. Bovarism on seisund, kus inimene näeb end sellena, kes ta tahab olla või on oma unistustes, unustades seejuures oma tegeliku mina. ( Bovarism on tuletatud Flaubert'i
saanud lausa legendiks. 9. Nimeta Flauberti teoseid. 1),,Madame Bovary". 2)"Salambo". 3)"Tundekasvatus". 4)lõpetamata romaan ,,Bouvard ja Pecuchet". 10. Miks sattus ,,Madame Bovary" kohtu alla? ,,Madame Bovary" sattus kohtu alla, põhjuseks oli kõlbluse ja religiooni solvamine. 11. Miks on ,,Madame Bovary" romantismivastane teos? ,,Madame Bovary" on romantismivastane teos, sest autor naeruvääristab romantikute subjektivismi ja lüürilisi emotsioone, püüdlusi muuta tegelikkust vastavaks oma soovunelamtele ja fantaasiale. 12. G. Flaubert ütleb: ,,"Madame Bovary", see olen mina." Kuidas saad sellest aru? G. Flaubert kujutas madame Bovary tegelaskujuna ennast. 13. Mis on bovarysm? 14. Kuidas võib tõlgendada Stendhali romaani ,,Punane ja must" pealkirja? Pealkirjal ,,Punane ja must" on kaks tähendust: 1)punane ohviterikarjäär; must vaimulikukarjäär.
kontekstile, foonile, mis annab igale sotsiaalsele faktile ainulaadse tähenduse. Siit ka arusaam, et tõlgendusi võib olla palju, need sõltuvad uurija väärtussüsteemidest, kultuurist jne ning kontekstist, mille uurija valib. Valdavaks saab kvalitatiivne uurimismetoodika, mis võimaldab vabamalt interpreteerida tulemusi, aga kvantitatiivsete meetodite toel annab uuritavast objektist tõesemat informatsiooni. Põhiväärtuseks on loomingulisus, kreatiivsus, mis aga võib viia subjektivismi (OHT!) · Mis on fuktsionalistliku paradigma sisu? Sotsioloogia makrotasandi paradigma, mille kohaselt ühiskond on süsteem, mis koosneb allsüsteemidest, millel igaühel on oma funktsioon, mida täites nad kindlustavad süsteemi (ühiskonna) toimimise ja säilumise. Ühiskonna aluseks on sotsiaalne kord ja kokkulepe (konsensus). Tuntuimad esindajad: T.Parsons, R. Merton. · Võrdle ja vastanda omavahel sotsioloogia kaht klassikalist teooriat - funktsionalism ja konfliktiteooria.
vihkas sentimentaalset väär-ilu ja tungis tõelise elu poole (ilma seda saavutamata, sest oli lõplikult romantik). Ta kirjutas palju proosat, luulet ja kriitikat. Ta on suursugustanud meie naturalismi, andnud sellele subjemtiivselt luulelise varjundi, süvendanud seda kuni elu algjuurteni, küllastanud seda sarkastilise paatose ja isesuguse hämara romantismiga. Oksa on peetud eluaegu ja hiljemgi pooliku haridusega andekaks inimeseks. Ta on viinud meil kirjandusliku subjektivismi kaugemate piirideni kui ükski teine. Ta oli inimene, kes avaldas julgeid mõtteid ega pidanud teisi paremaks. Jaan Oks oli ka mitmeti ekspressionismi eelkäijaks eesti kirjanduses. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Jaan Oks. Elektrooniline materjal Internetis aadressil: http://www.zone.ee/saarekirjanikud/jaan%20oks.html http://www.kirmus.ee/nypli/koolid/1996/syvalep.html http://www.opleht.ee/Arhiiv/2004/17.09.04/elu/6.shtml
progressiivse kiejanduse mõju all. Liiv hindas kõrgelt C.R. Jakobsoni, Kreutswaldit, Koidulat ja Vesket. Jakobsonile pühendas ta veel elu lõpuosas andunult luuletusi ja miniatuure. Suurt mõju avaldas Liivi luulele ka Eesti vanem ja kaasaegne rahvalaul. See puudutab nii Liivi luuleloomingu sisu, kompositsiooni, stiili kui ka keelt kitsamas mõttes.Kaasaegsest kirjandusest hindab Liiv realiste, eriti E.Petersoni, suhtub aga kriitiliselt sümbolistlikku luulesse. Liiv mõistab hukka E.Enno subjektivismi ja müstitsismi, näidates, et Enno luule pole isikliku kannatuse luule, vaid valuta valu kunst. Liiv nõudus, et kirjanikud õpiksid tundma rahvakeelt, kasutada keelt, mida ,,kõik mõistavad ja kirjutava." Liivi loomingulises tegevuses on võimalik eristada kahte perioodi, piiriks loetakse 1894. aastat. Esimene loomingu periood oli aastail 1885-1894, teine 1894-1913. Peale sisulise iseärasuste on need loomingujärgud ka zanriliselt erinevad. Oma esimese luulekogu käsikirja seab Liiv 1892
Oletame, et ma olen ristitud. Ma olen veendunud ristiusu õigsuses. Mida see tähendab? Kas seda, et mul on tugevalt alust uskud, ma peaaegu et tean, et ristiusu keskne sisu on tõene? Kui see nii on, siis see ei ole ristiusk, usk Kierkegaardi järgi.(Meos 2000) Usk ei ole kognitiivne, teadmisel põhinev suhe mingisse olukorda. Usk on fundamentaalne olukord, mis iseloomustab inimese suhet eksistentsi; olukord, mil eksistents esineb kõige puhtamal kujul. (Meos 2000) Kierkegaard täpsustab oma subjektivismi, purustades lõplikult kõik usku väljastpoolt koos hoidvad sidemed. Usk peab liituma objektiivss ebakindlusega: Kierkegaard pilkab ,,tõemeelset meest'', kes kinnitab, et kui talle näidataks piisavalt märke igavesest elust sealpoolses maailmas, siis ta oleks küll valmis selle nimel riskima kõigega, mis tal on. See teadmine ei aitaks: vastupidi, see takistaks teda tulemast usu objektiivse ebakindluse juurde. See hävitaks võimaluse pöörduda usku. (Meos 2000)
· Ära võta teiselt inimeselt tema vabadust! · Räägi tõtt, või vähemalt ära valeta! · Ole õiglane, koheldes võrdseid võrdsetena ja ebavõrseid ebavõrdsetena! · Vasta teistele samaga, näita üles tänulikkust! · Aita teisi inimesi, eriti kui see ei maksa midagi. · Täida õiglasi seadusi! Kes otsustab, mis on õige ja vale? Enamuses otsustab selle, mis on õige ja väär ühiskond. See, kus indiviid on üles kasvanud. Subjektivismi seisukohast vaadeldakse moraali olenevalt isikust. "Moraal on vaataja silmades". Konventsionalism on vaade, et pole olemas objektiivseid moraaliprintsiipe, kuid kõik kehtivad moraaliprintsiibid on õigustatud kultuurilise heakskiiduga tunnistab moraali ühiskondlikku iseloomu. 23. Mida väidab eetiline relativism? Relativismi kolm võimalikku teesi. Eetiline relativism väidab, et pole mingeid absoluutseid või objektiivseid
olemusse puutuvad (antropoloogilised) , poliitlised ja eetilised küsimused. Esimestena tunnetasid filosoofide ees seisvat uut ülesannet sofistid. Nende õpetus oli oluliseks eelastmeks Aristotelese loogikale, nad arendasid retoorikat ja aitasid oma tegevusega suurel määral kaasa jõukate vabade kodanike üldise haridustaseme tõusule. Levitades loodusõiguseõpetust, arvustasid nad enamasti iganenud ühiskondlike vaateid, kuid kaldusid seejuures sageli subjektivismi ja relativismi. Sokrates ja sokraatikud - Sokrates seadis endale esmaseks ülesandeks vabaneda suvalisusest õigeks tunnetuseks vajalike mõistete valdkonnas, sest tunnetuse õigsus oli tema arvates kõlbelise käitumise eeldus. Ta uskus inimese mõistusse ja tõestuse jõusse ning pidas igaüht võimeliseks kõlbeliselt käituma; tema eetika on sügavalt ratsionalistlik. Sokrates ise oli pärit lihtrahva seast, kuid pal jud tema õpilased pooldasid aristokraatiat
Haloefekt - Mulje ühelt alalt hakkab domineerima isiku kohta tervikuna · Positiivne ja negatiivne halo · Teame inimesest vaid väikest osa, kuid teeme selle põhjal otsuseid inimese kohta tervikuna · Empaatia teisesse sissetundmise võime, mille põhjal tajume inimest · Oluline on ka ühine kogemus. Seda inimest, kellega seob kogemus, mõistame paremini. · Empaatiaga liialdamine viib subjektivismi. Välimuse ja isiksuse omaduste seostamine - Meeldiva välimusega inimesi tajume meeldivamatena · Paks-heasüdamlik, prillidega-tark, blond rumal jne Loogiline järeldamine - Teeme järeldusi loogika põhjal, nt. käitumisest minevikus. Psühholoogilistest tavatõdedest lähtumine · Vaga vesi, sügav põhi · Käbi ei kuku kännust kaugele · Kus suitsu, seal tuld Efektiivse tagasiside andmise reeglid, kritiseerimine
Metaeetilist teesi ei saa järeldada deskriptiivsest: sellest, et erinevatel kultuuridel on erinevad moraalikoodeksid, ei järeldu, et objektiivset moraali ei ole olemas. Võrdle: see, et ühed usuvad, et Maa on lapik ning teised, et see on kandiline, ei tähenda, et objektiivset tõde Maa kuju kohta ei ole põhimõtteliselt olemas. Relativismi toetavad väited · Normid kujunevad alati välja kultuuris, moraal kui vaikiv sotsiaalne kokkulepe (argument subjektivismi vastu ja relativismi poolt). · Sallivus on voorus (normatiivne tees appi võetud). Relativismiga seotud probleemid · Järjekindluse probleem kui pole universaalseid moraalipõhimõtteid, siis ei saa ka sallivus olla voorus. Mis saab juhul kui teine kultuur meid ei salli? · Teiste ja enda kritiseerimise võimatus. · Kultuuri piiritlemise ja segatuse probleem. Eetika alused, 3. loeng: OBJEKTIVISM, ABSOLUTISM, PLURALISM Objektivism
lääneriikidega, käsumajandus (inimeste algatusvõime ja ettevõtlikus ei olnud soositud). NLKP peasekretärid: 1964-82 Leonid Breznev, Juri Andropov 1982-84, Konstatin Tsernenko 1984-85 ja Mihhail Gorbatsov 1985-91 Sulaaeg- 1956 algas, lõppes 1964, iseloomustab tendents seaduslikkuse taastamisele stalinismi ajal represseeritute vabastamise ning rehabiliteerimise näol aga see ei hoidnud ära uusi poliitilisi piiranguid ja karistamisi, keskenduti vajadusele arendada subjektivismi ja voluntarismi, külma sõja poliitikalt võeti üle kurss rahumeelse kooseksisteermise poliitikale, mis ei välistanud sõjalisi vastaseise, kultuuri üritati hoida sama moodi kontrolli all nagu varemgi. NLKP peasekretärid: 1953-64 Nikita Hrustsov Seltsimees Stalini kõne on meie seniste võitude kokkuvõte ning uute võitude programm. Postimees. 1946. 15. veebruar Suure vaimustusega kuulasid 9. veebruaril 1946. a. Nõukogude Liidu kodanikud meie suure juhi ja õpetaja sm
Need Preisi institutsioonid, mida ta pärast oma ametisse määramist kaitses, olid tekkinud Altensteini ja Hardenbergi reformide tagajärjel. Tõsi ka see, et Hegeli Berliini jõudmise ajaks oli Preisi ühiskonda ümber korraldanud reformiliikumine sattunud ka Preisi natsionalismi surve alla. Hegeli arvates oli see natsionalism, mida esindasid eelkõige Jacob Friedrich Friesi kirjutised, tagasipöörduva subjektiivse romantismi üks vorm ning see vääris karmi kriitikat. Sedalaadi subjektivismi kriitika on esitatud ,,Õigusfilosoofias'', mille Hegel avaldas oma Berliini professuuri päevil ja mis käsitleb poliitilise filosoofia keskseid teemasid: õiguste, omandi, moraali ja turumajanduse arengu olemus, abielu ja perekonna roll tsiviilühiskonnas, korporatsioonide roll, riigi funktsioon ja konstitutsioonilise monarhia roll selles. Pärast 1821. aastat järgnes reformidele vastureaktsiooni periood ning riigiametnikuna pidi Hegel sellega kohanduma.
Meie moraalivaated võivad lihtsalt peegeldada meie eelistusi. Eetiline relativism hoiatab arrogantsuse eest, kutsub üles tolerantsusele ja avatusele. Tolerantsil on lubatav hälve. Tolerantsus on paradoksaalne tolerantsus ütleb, et teistel ühiskondadel võivad olla teised väärtused, kuid samas ei pruugi nende väärtuste seast leida tolerantsust. Subjektivism kõik moraalipõhimõtted sõltuvad individuaalsest valikust. Konventsionalism sõltuvad kultuurist. Subjektivismi järgi teeb igaüks seda, mida õigeks peab. Kokkuvõttes puudub nii moraali mõiste üldse. See paistab olevat väär, inimesed omandavad oma moraalipõhimõtted ju ühiskonnas, grupis, perekonnas. Konventsionalism on probleemne, sest inimene kuulub tihti erinevatesse gruppidesse, mille moraaliväärtused võivad olla vastakad. Siis peab inimene ise otsustama,mis on subjektivism. Relativism ei lase erinevaid printsiipe paremateks ega halvemateks pidada.
5. Seostada eelistusi lõpliku kasutamisega. 6. Leida eelistusväärtus (eelistatavale vastav skaalapunkt) iga turul oleva kauba jaoks. 7. Analüüsida, mis suunas saab ja tasub muuta antud tunnust või kaupa, et tarbijad suhtuksid sellesse soodsalt (st leida valged laigud tururuumis). - reklaamipsühholoogilise reklaamijast sõltumatu teenistuse eelised: 1. objektiivsemat väljastpoolt tulevat vaatenurka pakkuv instants, keda ei sega sisemise hierarhia ja subjektivismi piirangud, rutiinid antud toodangu osas; 2. instants, kellel on kogemused ja teadmised just sellel alal - - reklaami mõjumismehhanismide tundmises (üks asi on valmis meisterdada toode, teine asi see inimestele tuntavaks ja ihaldatavaks muuta); 3. üksus, kellel on hea ligipääs erialasele teabele ning pidevalt uuenevatele uurimisandmetele; 4. loovisiksusi kasutav grupp, kelle põhitegevus ongi suunatud uue väljamõtlemisele,
Dokumente ja allikaid tuleb uurida nii nagu see tegelikult oli. Ajastu väärtused (tugevused ja nõrkused). Kunstis- moraalis ei saa rääkida positivistlikus laadis. Seega oli ta vastu igasugustele moonutustele, ilustustele. Toonased ajaloolased uskusid tõsimeeli, et ajalugu võib vaid rekonstrueerida teadaolevate faktide põhjal sellisena, nagu ta tegelikult oli, kuid juba nende endi teosed näitasid, et reaalselt on see võimatu. Ka Ranke enda teostes on subjektivismi (ta oli äärmuslik konservatiiv) ning peegeldub toonastele arusaamadele vastav arusaam maailma asjadest. Siiski tõi ta historiograafiasse enamiku tänapäevastest põhimeetoditest, kaasa arvatud ka selle, et ajalugu uuritaks niivõrd palju kui võimalik primaarsete allikate kaudu. Sulev Vahtre(1926-2007)- eesti allikaõppe isa: Ajaloolane, kes kaitses kraadid allikaõpetuse töödega. Tartu Ülikooli kauaaegne Eesti ajaloo professor
1. üksikindiviidide elusid 2. ühiskonda tervikuna * 3. kindlat eluvaldkonda 3. August Comte kohaselt peab sotsioloogia positiivse teadusena 1. vältima negatiivset hinnangut ühiskonna arengust 2. sisaldama häid ehk positiivseid väärtusi 3. olema väärtustevaba ning objektiivne * 4. Sotsioloogia klassikalise arenguetapi puuduseks peetakse 1. Strukturalismi 2. Subjektivismi 3. Tehnokratismi 4. Dogmatismi * 5. Mesosotsioloogia tähistab 1. Moraalset sotsioloogiat 2. Keskastme sotsioloogiat * 3. Lihtsat sotsioloogiat 6. Auguste Comte kirjutab kolmest teaduse arenguetapist. Need on 1. Teoloogiline, metafüüsiline, positiivne * 2. Agraarne, metafüüsiline, positiivne 3. Teleoloogiline, feodaalne, teoloogiline, 4
seminari.Põhiline, mida ajaloolane peab tegema, oli tema arust esitada ajalugu nii, nagu see tegelikult oli olnud, et on objektiivne. Seega oli ta vastu igasugustele moonutustele, ilustustele. Toonased ajaloolased uskusid tõsimeeli, et ajalugu võib vaid rekonstrueerida teadaolevate faktide põhjal sellisena, nagu ta tegelikult oli, kuid juba nende endi teosed näitasid, et reaalselt on see võimatu. Ka Ranke enda teostes on subjektivismi (ta oli äärmuslik konservatiiv) ning peegeldub toonastele arusaamadele vastav arusaam maailma asjadest. Siiski tõi ta historiograafiasse enamiku tänapäevastest põhimeetoditest, kaasa arvatud ka selle, et ajalugu uuritaks niivõrd palju kui võimalik primaarsete allikate kaudu. Sulev Vahtre eesti allikaõppe isa: leidis kroonikatestjutustav tekst vahel riimid taastas siis Liivimaa noorema riimkroonika (teised kroonikad viitasid sellele) tegi magistritöö 1955 avaldas raamatuna 1960a
seminari.Põhiline, mida ajaloolane peab tegema, oli tema arust esitada ajalugu nii, nagu see tegelikult oli olnud, et on objektiivne. Seega oli ta vastu igasugustele moonutustele, ilustustele. Toonased ajaloolased uskusid tõsimeeli, et ajalugu võib vaid rekonstrueerida teadaolevate faktide põhjal sellisena, nagu ta tegelikult oli, kuid juba nende endi teosed näitasid, et reaalselt on see võimatu. Ka Ranke enda teostes on subjektivismi (ta oli äärmuslik konservatiiv) ning peegeldub toonastele arusaamadele vastav arusaam maailma asjadest. Siiski tõi ta historiograafiasse enamiku tänapäevastest põhimeetoditest, kaasa arvatud ka selle, et ajalugu uuritaks niivõrd palju kui võimalik primaarsete allikate kaudu. Sulev Vahtre eesti allikaõppe isa: leidis kroonikatestjutustav tekst vahel riimid taastas siis Liivimaa noorema riimkroonika (teised kroonikad viitasid sellele) tegi magistritöö 1955 avaldas raamatuna 1960a
Distantsi ja binokulaarse võistluse meetod - mida kaugemalt reklaamteade on äratuntav, seda parem, ning kui kasutame mitmesuguseid reklaame paarikaupa binokulaarse võistluse stiinuline, siis reklaam, mis teised kõige paremini alla surub, on ka reeglina efektiivsem. 31 Spetsiaalne reklaamipsühholoogilisi teenuseid pakkuv firma on: 1) Objektiivsemat väljastpoolt tulevat vaatenurka pakkuv instants, keda ei sega sisemise hierarhia ja subjektivismi piirangud, rutiinid antud toodangu osas. 2) Instants, kellel on kogemused ja teadmised just sellel alal - reklaami mõjumehhanistmide tundmises. 3) Üksus, kellel on hea ligipääs erialasele teabele ning pidevalt uuenevatele uurimisandmetele. 4) Loovisiksusi kasutav grupp, kellele põhitegevus ongi suunatud uue väljamõtlemisele, lähtudes inimtunnetuse psühholoogilisest olemusest, kelle tegevust ei saa segada kõrvalised tegurid sedavõrd, nagu nad võivad segada «seesolijaid»
vasem, mees ja naine, paigalseisev ja liikuv, sirge ja kõver, valgus ja pimedus, hea ja halb, nelinurk (ruut) ja ristkülik....; teistel lisaks: kuum ja külm, kuiv ja märg, tahke ja hõre, raske ja kerge). 8.)Sofistika- arendasid retoorikat ja aitasid oma tegevusega kaasa jõukate vabade kodanike üldise haridussüsteemi tõusule, levitades loodusõiguseõpetust, arvustasid enamasti iganenud ühiskondlikke vaateid, kuid kaldusid sageli subjektivismi ja relativismi. 9.)Sokrates ja sokraatikud- tunnetuse õigsus oli kõlbelise käitumise eeldus, pidas igaüht võimeliseks kõlbeliselt käituma. 10.)Antiikfilosoofia klassikaline süsteem- Demokritos pidas maailma tõeliseks olemuseks aatomite liikumist, uuris nende kuju, suurust, paiknemist. Tema eetikas põhineb inimese elu eesmärgiks olev õnn tunnetusrahul ja meeleselgusel. Aristoteles lõi oma aja ulatuslikema teaduste süsteemi
Kirjutamine nõudis temalt ränka vaeva ja palju aega. Tema meelest tuli ainult tegelaste öeldu, tehtu ja muljed alles jätta. Kõik autori kommentaarid ja abstraktsioonid tuli eemaldada. Loomingu aluseks peab olema tegelikkuse uurimine. Kunst peab olema impersonaalne. Tema realismiklassika hulka kuulub ,,Madame Bovary", mis on täiesti romantismivastane teos. See anti kõlbluse ja religiooni solvamise pärast isegi kohtu alla. Seal naeruvääristab ta romantikute subjektivismi, lüürilisi emotsioone, püüdlusi moonutada tegelikkust ning fantaasiat. Ajaloolise romaani ,,Salambo" kallal töötas Flaubert 5 aastat. See räägib Puunia sõjast, millele teos pühendatud ongi. Tema kolmas suur romaan on ,,Tundekasvatus", mida ei osatud 20. sajandini kuidagi hinnata. Kriitikuid ajas segadusse see, et Flaubert on teoses oma seisukohti osavalt varjanud ehk saavutanud täieliku impersnaalsuse. Ta käsitleb ka moraali- ja filosoofiaküsimusi, ise neile vastuseid andmata
teadmistesüsteemile, teadvus saab subjektiks (ladina keeles all-olev, aluseks-olev). Keskajal ja veel varem võis subjekt tähendada ükskõik millist asja kui oma omaduste kandjat. Uusajal kitseneb selle sõna tähendus mõtlevale hingele. Asjad seevastu saavad objektideks (ladina keeles vastu-asetatu) teadvuse jaoks. Selles mõttes on siin juttu uusaja subjektiiv-filosoofilisest lähtekohast. Subjektiiv-filosoofiline filosoofia ei tähenda aga sugugi tingimata "subjektivismi" selles tähenduses nagu viimati nimetatud terminit sai defineeritud loengus sofistide kohta. Metoodilise kahtlusega saavutatud alustunnetust cogito, ergo sum mõistab Descartes kõigi mõistuslike olendite jaoks üldkehtiva tunnetusena igalühel on võimalik see mõtteeksperiment läbi teha ja mitte keegi, kes seda teeb, ei saa Descartes`i väite ja veendumuse kohaselt mitte jõuda samale äsjarefereeritud tulemusele, millele temagi jõudis. Õpetus kahest substantsist
teha 4. Efektiivsusuuringud kui efektiivne see oli ja milles väljendus efekt. Reklaamiuuringud on süstemaatiline teabe kogumine ja analüüs selleks, et edustada või hinnata reklaamistrateegiaid, reklaamteateid ja reklaamikampaaniaid. Reklaamiuuringud võib jagada rakenduslikeks ja teaduslikeks. Spetsiaalne reklaamipsühholoogilisi teenuseid pakkuv firma on : 1. Objektiivsemat väljastpoolt tulevat vaatenurka pakkuv instants, keda ei sega sisemine hierarhia ja subjektivismi piirangud, rutiinid antud toote suhtes 2. Instants, kelle on kogemused ja teadmised just sellel alal reklaami mõjustamismehhanismide tundmises 3. Üksus, kellel on hea ligipääs erialasele teabele ning pidevalt uuenevatele uurimisandmetele 4. Loovisiksusi kasutav grupp, kelle põhitegevus ongi suunatud uue väljamõtlemisele, lähtudes inimtunnetuse psühholoogilisest olemusest, kelle tegevust ei saa segada kõrvalised tegurid
üldse. Perestroikaaja juhtivad tegelased õigustavad oma tegusid, süüdistavad kuna- gisi vastaseid ja oponente ning võitlevad nii oma koha eest ajaloos. Vanade arvete klaarimine, avalik vaen ja vihkamine, teadlik valetamine ning provokatsioonid, laim ja võltsingud ning äärmine irratsionalism pole siin erandlikud nähtused. Esi- tatakse vastastikku ränki süüdistusi kuritegudes, genotsiidis, vandenõus, reetmi- ses jms. Äärmusliku subjektivismi ja fantaasia viljaks võib pidada mitmesuguseid sise- ning välisvandenõuteooriaid, eriti neid, mis lähtuvad endisest KGB ring- konnast. Niisugused skeemid eitavad kas osaliselt või täielikult põhjalike reformide vajadust, õhutavad ksenofoobiat ja riikide- ning rahvustevahelist vaenu. Need autorid, kes aktsepteerivad muutuste ja perestroika vajadust ning seletavad toimu- nut süsteemi kriisiga, lähtuvad moderniseerimise kontseptsioonist. Mingit kon-
11. Selgitage milles seisneb deontilise allumatuse tees! 2. Deontilise allumatuse tees: Traditsiooniline vastus lähtub arusaamast, et meeldimine ei allu deontilistele tehetele meeldimist ei saa mõttekalt: kohustada, ette kirjutada, nõuda. "Esmalt tuleb jõuda otsusele ühe eelneva küsimuse suhtes. Mis on need "asjad", mida kuulutatakse kohustuslikuks, lubatuks, keelatuks jne? Me nimetame neid "asju" tegudeks." Georg Henrik von Wright (2001). 12. Mida saab näidata robustse subjektivismi näitega? Robustne subjektivism: Standardeid ei avastata, vaid luuakse. Järelikult, on võimalik luua ka meeldimisele tuginevaid standardeid! Robustne subjektivist: hea = meeldib. Kui "meeldivus" on väärtuse standardiks, siis ei ole võimalik osutada kunstiteosele, mis oleks hea, kuid mis ei meeldiks. Headus sõltuks meeldimisest. Nõue "peab meeldima" oleks ülearune! NB! Argument on loogiline: sellise hindaja faktiline leidumine ei ole oluline. 13
Strukturalismis tungib subjekt reaalse (Lacani soovid, ihad) poole, kuid struktureeritakse agressiivse sümboolse korra poolt, mis on peamine ühiskonnas. Poststrukturalismis muutub reaalne ihade tekitamise "masinaks". Eksisteerib väga erinevaid lähenemisi, kuid kõiki neid iseloomustab subjektikesksus erinevalt just strukturalismi objektiivsuse püüdele, mis allutas endale subjekti -- inimese. Erinevalt eksistentsialistlikust filosoofiast käsitleb poststrukturalism subjektivismi väikese kollektiivi seisukohast, mis püüdleb kollektiivselt struktuuride võimu paljastamisele ning siis neile vastuhakule. Samas pole subjektil terviklikku olemist, strukturalismis oli see äramääratud struktuuri poolt. Struktuuri pahupoolt võrreldes struktuuriga saab kirjeldada järgmiste punktide kaupa: struktuuri staatilisusest ja korrastatusest jääb välja ajalugu ja igasugune dünaamika.
määral agency osakaalu sotsiokultuurilistes ptotsessides. Samas leiab Bourdieu, et nö tavainimene jääb siiski hätta sotsiaalsete protsesside loogika seletamisega, ning seetõttu on vaja refleksiivset sotsioloogiat. Samas peab sotsioloog olema teadlik, missugustest eeldustest ta lähtub, mis on tema teoreetilis-metodoloogiline baas, selle piirangud. Refleksiivne sotsioloogia on nagu refleksiivne atropoloogiagi pidev pendeldamine subjektivismi ja objektivismi vahel. ,,Praktilised põhjused: teoteooriast" (1977) Habitus. Habitus on mõiste, mille Bourdieu laenas ............................... Selmet maadelda struktuuri ja subjektiivse kogemuse vahekorra üle, keskendub Bourdieu sotsiaalsele praktikale. Just sotsiaalsed praktikad peegeldavad ja taastoodavad nii objektiivseid sotsiaalseid suhteid kui ka subjektiivseid tõlgendusi sotsiaalsest reaalsusest. 4.loeng-Kultuurisotsioloogia II. Andreas Ventsel 10
Kas see väide on tõene? Abstraktselt on see määramatu, ent kui me sellesse usume, siis me anname sellele väitele aluse, et see võib üldse tõeseks osutuda. Kui inimene sellesse ei usu, siis see aga ei saagi tõeseks osutada- ta ei anna väitele isegi mitte võimalust tõeks saada. Igasugused väited on tõesed siis, kui nad on kasulikud, edukad ja annavad praktilist tõestust. Dewey võtab omaks Jamesi tõekäsitluse, ent heidab kõrvale subjektivismi e kasulikkus ei ole ainult see, mis pakub konkreetselt minule lahenduse. Tõde peab olema objektiivselt, teaduslikult kontrollitav. Inimene hakkab mõtlema hetkel, mil tema elus toimub midagi ärritavat või hämmastavat. Kõikide meie tunnetuslike protsesside eesmärk on praktilisus. Tema filosoofia võtmesõnaks saab kohandumine. See ei ole passiivne leppimine, vaid aktiivne reageerimine mingile olukorrale e kahtlusele. Inimese tunnetuse eesmärk on õppida neid olukordi valitsema. Nt
töötas Columbia ülikoolis). -) Oma radikaalsete ideedega ja eksperimentidega kasvatuse ja koolireformi valdkonnas oli tal suur tähendus kogu Ühendiriikide kultuurile. -) Ta saavutas nii suure autoriteedi, et käibele läks väljend, et Ameerika avalikus elus pole ükski asi enne ära otsustatud, kui John Dewey pole oma sõna öelnud. * Ta oli täiesti nõus Jamesi pragmaatilise tõe käsitlusega, kuid Dewey arvates pidi tõde olema ka midagi kasulikku ja edukat. -) Ta heitis tolle subjektivismi kõrvale. * Inimene oli tema arvates loomade või taimedega võrreldav organism. -) Inimene hakkab mõtlema niipea kui tema elus juhtub midagi arusaamatut, hämmastavat, mis teda rahutuks teeb. * John Dewey leidis, et kui looduse valitsemisel on inimesel olnud suuri edusamme, siis eetilises valdkonnas on ta ikka veel lapsekingades. -) Kui loodusteadus hakkas arenema alles siis kui vabaneti kasutust metafüüsikast, siis
Arendab teesi, et kriisinähud Lääne ühiskondades võivad saada alguse lõhest kultuuri ja ühiskonna vahel, lõhest kultuurilise modernsuse ja majanduslik administratiivse süsteemi nõuete vahel. Avangardistlik kunst tungib sisse igapäevaelu väärtusoientatsiooni ning nakattab eluilma modernismi mõttelaadiga. Modernismi mõttelaad on suur meelitaja, mis paneb valitsema piiritu enese teostus printsiibi, nõudmise autentse enese kogemuse järele, üleärritatud tundelise subjektivismi ning vabastab sellega hedonistlikud motiivid, mida on võimatu ühendada tööelu ja distsipliiniga ja üleüldse eesmärgipärase eluviisi moraalse te alustega. See on kultuur, mille modernism on täis vaenulikkust majanduse ning juhtorganite relatsioneeritud argipäeva konventsioonide ja vooruste vastu. Neokonservativismis kerkib küsimus, kuidas panna kehtima norme, mis piiraksid ohjeldamatust, taaslooksid distsipliini
annaabi.ee 
