.....4 1.1 Projekt ja projekti etapid............................................................................................4 1.2 Projektiorganisatsioon ja projektid põhiorganisatsioonis.......................................... 7 1.3 Projektide liigid..........................................................................................................8 2. PROJEKTI MÄÄRATLEMINE......................................................................................9 3. PROJEKTI PLANEERIMINE (KAVANDAMINE).................................................... 16 4. PROJEKTI PLAAN.......................................................................................................22 5. PROJEKTI KIRJUTAMINE......................................................................................... 23 6. PROJEKTI TEOSTAMINE...........................................................................................29 7. AVALIKKUSEGA SUHTLEMINE..................................................
ava linnavõimude vahel d SISENDID: EELDUSED JA RISKID nõunikud busside eeldusel, et bussifirma on valmis hoolduse, varuosade ja suurendama liikluse seire küsimustes koolituseelarvet Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus Eeltingimused Eeltingimused on tegurid, mis peavad projekti alustamiseks olema täidetud ning mille puudumise korral pole võimalik projekti ellu viia. Eeltingimused on tihti sidusgruppide hulgas tüliküsimuseks ja ägeda vaidluse objektiks. Projekti
(2) teostamine; (3) hindamine. Projektitsükkel Projektitsükli faasid võimaldavad projekte arendada süsteemselt, pidades konsultatsioone kõikide asjasse puutuvate sidusgruppidega. 3.HINDAMINE 1. STRATEEGILINE PLANEERIMINE Projektitsükli iga faasi ning etapi lõpuks defineeritakse olulised järeldused ja otsused, lisainfo hankimise vajadused ning konkreetsed tulemused. Faasid on progresseeruvad, mis tähendab, et iga faas peab olema enne 2. TEOSTAMINE järgmise algust lõpetatud. Seega on võimalik algselt ettenägematuid probleeme ja küsimusi Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus tuvastada, nende mõju järgmiste faaside jaoks
kvaliteedipoliitika, eesmärgid ja kohustused ning teostavad need kvaliteedisüsteemi raames kvaliteediplaneerimise, kvaliteediohje, kvaliteeditagamise ja kvaliteediparenduse abil. Kvaliteedijuhtimine on kõigi juhtimistasandite kohustus ja selle teostamine hõlmab organisatsiooni kõiki töötajaid. Kvaliteedi juhtimine Kvaliteedijuhtimine on seotud sellega, kuidas juhtida sisendit nii, et saada soovitud väljund/tulemus planeerimine sisend protsess väljund ootus tagasiside/õppimine Kvaliteedisilmus KVALITEEDIPROBLEEMIDEGA TULEB TEGELEDA JUBA KLIENTIDE NÕUETE KINDLAKSTEGEMISE PROTSESSIS NING SISENDITE HANKIMISEL. NII ON VÕIMALIK VÄHENDADA VIGADE AVASTAMISEST/PARANDAMISEST TINGITUD HILISEMAID KULUSID NING ENNETADA KLIENTIDE RAHULOLEMATUST HANKIJA SISEND PROTSESS VÄLJUND KLIENT VÄLTIMINE AVASTAMINE
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 7. peatükk PROJEKTI MEESKOND Projekti kaasatud inimesed on projekti tulemuse seisukohalt olulisim ressurss. Selles peatükis selgitame, kellest koosneb projekti inimressurss ning milline on projektijuhi roll inimressursi juhtimisel. Samuti kirjeldame võtteid, millega tagada hea projekti meeskonna valik. Projekti inimressursid Projekti teostamiseks on meil käsutada teatud hulk rahalisi vahendeid projekti juhtimiseks ning know- how ostmiseks ehk teiste sõnadega inimressursi tarbeks. Projekti sisemise inimressursi moodustab peamiselt projekti meeskond ehk need inimesed, kes on kaasatud projekti käiku kogu selle aja vältel ning kelle tegevust koordineerib projektijuht. Projekti meeskonna liikmed on reeglina vastutavad konkreetsete komponentide või teadud liiki ülesannete, näiteks raamatupidamine, koolituse korraldamine jne. eest. Lisaks sellele on projekti tegevustesse võimalik kaasata eksperte
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT PROJEKTI MEESKOND Projekti kaasatud inimesed on projekti tulemuse seisukohalt olulisim ressurss. Selles peatükis selgitame, kellest koosneb projekti inimressurss ning milline on projektijuhi roll inimressursi juhtimisel. Samuti kirjeldame võtteid, millega tagada hea projekti meeskonna valik. Projekti inimressursid Projekti teostamiseks on meil käsutada teatud hulk rahalisi vahendeid projekti juhtimiseks ning know- how ostmiseks ehk teiste sõnadega inimressursi tarbeks. Projekti sisemise inimressursi moodustab peamiselt projekti meeskond ehk need inimesed, kes on kaasatud projekti käiku kogu selle aja vältel ning kelle tegevust koordineerib projektijuht. Projekti meeskonna liikmed on reeglina vastutavad konkreetsete komponentide või teadud liiki ülesannete, näiteks raamatupidamine, koolituse korraldamine jne. eest. Lisaks sellele on projekti tegevustesse võimalik kaasata eksperte, kelle pan
tsükli kuludestii sh selle kasutajate kulud ning selle tarbijatelt laekuvad maksed (arvestades, et tarneahelas võib ühe lüli kulude kokkuhoid tingida olulisi (ja isegi suuremaid!) lisakulusid mõnes teises lülis). · Tuua detailselt välja: - eeldatavad kulud, nende tekkimise ajad ja seire, - iga kulu kandja, - võimalikud lisakulud riskide materialiseerumisel. 4.2 Planeerimisperiood(id) 4.3 Tulud-kulude plaan ehk kasumiplaan 4.4 Bilansi prognoosid 4.5 Rahavoo prognoos 5 Teostatavus ... ehk projektijuhtimine 5.1 Tõendused sarnaste · Kinnitused edukalt teostatud sarnaste projektide kohta, kui on; kui
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 9. peatükk ARUANDLUS Käesolev peatükk räägib sellest, miks on vajalik projekti aruandlus ning milliseid aruannete tüüpe rahvusvaheliste, sealhulgas Phare projektide puhul kasutatakse. Peatüki lõpus antakse näpunäiteid aruande vormistamise ja esitamise osas. Aruandluse eesmärk Projekti aruandlus täidab mitut eesmärki. Esmalt aitab ta dokumenteerida projekti käiku, Aruandlus tehtud otsuseid, muudatusi ja järeldusi. Aruandlust võib käsitleda projekti ühe Aruandluse eesmärk väljundina, kuna ta on projekti käigus loodud materiaalne väärtus. · Dokumenteerida projekti käiku; Aruandlusel on oluline tähendus ka projekti · Kinnitada tehtud töö; kestel, kuna tema kaudu saadakse heakskiit ja · Planeerida järgnevad tegevused; kinnitus tehtud tööle
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 5. peatükk LÄHTEÜLESANNE Selles peatükis tutvustatakse projekti lähteülesande olemust ja eesmärke. Samuti saate teada, kuidas lähteülesanne koostatakse ja missugune on selle struktuur. Oleme läbinud strateegilise planeerimise faasi. Programmi/projekti kavand on koostatud ja finantseerimine tagatud. Alanud on projekti teostamine, mis algab käivitamise etapist. Juhul kui projekti teostamiseks ei piisa kasusaava organisatsiooni teadmistest ja oskustest, tuleb teostaja leida väljastpoolt. Selleks on vajalik lähteülesande täpsustamine. Lähteülesanne on dokument, milles on esitatud täielik kirjeldus projekti eesmärkidest, oodatavatest väljunditest, tingimustest ja ressurssidest. Lähteülesanne on projekti lepingulisele teostajale kohustuslikuks alusdokumendiks. Lähteülesande otstarve Lähteülesanne on vajalik eelkõige siis, kui projekti teostab kolmas osapool, kes ei ole
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 8. peatükk KOMMUNIKATSIOON Selles peatükis seletatakse lahti kommunikatsiooniprotsessi mõiste ning kirjeldatakse koordineerimise eesmärke ja tasandeid. Eraldi käsitletakse efektiivsete koosolekute korraldamise eeldusi ning antakse ülevaade projekti maine kujundamise võtetest. Kommunikatsioon ja informatsioon Mõistetel "kommunikatsioon" ja "informatsioon" on palju käsitlusi ja definitsioone. Seetõttu selgitame esmalt, mida selles käsiraamatus nende terminite all mõistetakse. Informatsioon on igasugune kirjalik, suuline või visuaalne teave, mida edastatakse kommunikatsiooniprotsessis. Kommunikatsioon on ühe- või kahesuunaline informatsiooni edastamise protsess. Kommunikatsiooniprotsessis edastatakse sõnum saatjalt vastuvõtjale. Kommunikatsioon hõlmab saatja, sõnumi ja vastuvõtja vahelist vastastikkust toimet. Ühesuunalist
Projekti edukaks läbiviimiseks kaasatakse vähemalt 3000 euro ulatuses muid ressursse, mille hulka kuuluvad sobiva platvormi ostmine, laoruumi rent, e-poe serverihalduse kulud. Lisaks peab laos olema piisavalt ressursse klientide tellimuste pakendamiseks. Projekti teostusfaasi perioodiks on 3 kuud ehk 01.02.2018-02.05.2018 (vt Tabel 1). Tabel 1. Projekti teostus periood (Autorite koostatud) Veebruar Tegevustiku planeerimine ning eesmärkide seadmine. Sobiva laopinna leidmine. Märts Sobiva rätseplahenduse leidmine e–poe tarbeks. Koostööpartnerite leidmine. Lisaks lepingud nii maksekeskustega kui ka transportfirmadega.
Kui erinevate rahastajate kohta on informatsiooni kogutud, siis valiku tegemiseks on vaja: määratleda täpselt oma projekti valdkond ja rahastamise objekt ning võrrelda neid võimaliku rahastaja prioriteetide ja valdkondadega; kontrollida, et taotletav summa ei ületaks rahastaja poolt antud maksimaalselt lubatud toetust; Projekti ettevalmistav, käivitav etapp peab lõppema otsusega projekti plaanimise või kõrvalelükkamise kohta. Projekti planeerimine Projekti kavandamisel selgitatakse probleemi, püstitakse eesmärgid, seatakse kaugemad sihid, koostatakse täpne tegevuskava, kirjeldatakse projekti meeskonda, pannakse kokku eelarve, tutvustatakse projektitööga kaasnevat aruandlust ning oma tegevusele hinnangu andmist. Probleem ja taust Projektikavandi koostamine algab probleemi kirjeldamisega ja taustinfo andmisega antud probleemi kohta. Antakse ülevaade hetkeseisu kohta ja selgitatakse, miks on antud projekt vajalik.
................................................................................................... 13 1.5.2 Projektijuhtimise elektroonilised õppematerjalid...................................................... 14 1.5.3 Projektijuhtimise õppematerjalid paberkandjal ......................................................... 16 1.5.4 Projektijuhtimise tarkvara ......................................................................................... 18 2 Planeerimine .............................................................................................................................. 20 2.1 Projektijuhtimise e-konspekti õpieesmärgid ..................................................................... 20 2.2 Konspekti sisu ................................................................................................................... 20 2.2.1 Tegevuste hierarhia ............................................................
PROJEKTIJUHTIMISE TEEMA – PROJEKTI PLANEERIMISE ANALÜÜS Kodutöö Juhendaja: Tallinn 2015 Meie muutuvas maailmas tegeletakse aina enam projektidega. Näiteks on olemas ettevõtteid, kelle põhitegevus ongi ainult projektide planeerimine ja läbiviimine, kuid on ka selliseid organisatsioone, kes tegelevad projektidega vaid aeg- ajalt. Eelkõige, siis kui on vaja lahendada tavatööst erinev ajutine ülesanne, nagu näiteks töötajate atesteerimine, uue osakonna loomine või talvemängude korraldamine (Salla, 2007, lk 5). Kuna organisatsioonid tegutsevad tänapäeval aina kiiremini muutuvas tegevuskeskkonnas, sõltub ettevõtte konkurentsivõime ja elujõulisus aina enam selle paindlikkusest ja arenemisvõimest
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 10. peatükk PROJEKTI HINDAMINE Selles peatükis käsitletakse projektitsükli viimast faasi. Räägime programmide/projektide hindamise olemusest, peamistest kriteeriumidest ning seostest loogilise maatriksiga. Samuti käsitleme hindamise erinevaid ajastamise võimalusi. Projekti hindamine on kindlatele kriteeriumidele tuginev projekti tulemuste ja mõju analüüs püstitatud eesmärgi kontekstis. Hindamist teostatakse selleks, et: kogemuste põhjal õppida, mis õnnestus ja mis mitte; kaaluda, kas projekti kavandamiseks ja elluviimiseks on paremaid mooduseid; kontrollida, kas täideti projekti üldised ja otsesed eesmärgid; tagada dokumenteeritud materjal juhuks, kui projekti lepingupartneriga tekib vaidlus teemal, mis saavutati ja mis mitte; hinnata, millised probleemid on lahendamata ning missuguseid edasisi tegevusi oleks vaja. Sellest lähtub uue proj
meeskond, kus toimib koostöö (number 10) ning hästi planeeritud ja läbimõeldud üritus (number 12). Peamisteks vahenditeks eesmärkide saavutamisel on kogemustega tehnikute kaasamine (number 3), kõikide meeskonnaliikmete ideedega arvestamine (number 5), sujuv koostöö toetavate organisatsioonidega (number 6), kogemustega inimeste kaasamine 11 projektimeeskonda (number 8), oskuslik aja planeerimine vabatahtlike poolt (number 9) ja populaarsete infokanalite kasutamine seminari reklaamimiseks (number 11). 12 3. STRATEEGIA KUJUNDAMINE JA EELDUSTE NING RISKIDE MÄÄRATLEMINE 3.1 Strateegia kujundamine Projekti strateegiliseks kavandamiseks, juhtimiseks ja hindamiseks on autorid koostanud loogilise raamsüsteemi ehk LRS maatriksi (vt tabel 3). Seeläbi sõnastatakse selgemini eesmärgid ja seostatakse tegevused, väljundid ning eesmärgid.
tulemit. Jälgimine ja kontrollimine- kogub andmeid ja kontrollib edenemist vajalike parendustegevuste kindlakstegemiseks. Lõpetamine- projekti tulemite formaalne aktsepteerimine ja projekti lõpetamine. PMBOK pädevusvaldkonnad: Skoobihaldus- määratleb projekti edukaks täitmiseks vajalikud tegevused. Ajahaldus- määratleb ja hindab kestuse, planeerib ajakulu erinevate tegevuste jaoks, samuti koostab ajagraafiku ja tagab sellest kinnipidamise. Kuluhaldus- kulude planeerimine, hindamine ja kontrollimine ning eelarve koostamine. Kvaliteedihaldus- kvaliteedi planeerimine, kindlustamine ja kontroll. Personalijuhtimine- projekti meeskonna loomine, arendamine ja juhtimine. Kommunikatsioonihaldus- aja- ja asjakohase projektiga seonduva informatsiooni loomine, kogumine, korrastamine, salvestamine ja levitamine. Riskihaldus-riskide määratlemine, analüüs, riskide maandamisega seotud tegevuste planeerimine, jälgimine ja kontroll.
kontrollimise protsess, mis peab tagama püstitatud eesmärkide saavutamise Juhtimisstiil juhi hoiakud, tema poolt rõhutatud osategevused ja toimingud, nende sooritamisel eelistatavad menetlused, viisid ja võtted Juhtimiskultuur võib kujuneda mõjuka juhi poolt pikemat aega viljeldud ja teiste juhtide poolt ulatuslikult järgitud juhtimisstiilist Juhi ülesanded: 1) tööde planeerimine ja jaotamine, töö efektiivsuse tõstmise kavade väljatöötamine 2) alluvate allüksuste jooksva töö täitmise kontrollimine ja hindamine 3) kontaktide pidamine, info vahetamine 4) tööde organiseerimine, alluvate tegevuse kooskõlastamine, nõupidamiste läbiviimine 5) arvestus või selle kontrollimine, vajalike materjalide, toorme ja info tellimine 6) otsuste tegemine 7) alluvatega tootmis-ja muude probleemide arutamine ja analüüsimine
Ootused võistlevad omakorda aja ja kulude kriteeriumiga. Inimestel on erinevad ootused, mis ajas muutuvad ning ühe kriteeriumi alusel edu saavutamine tähendab tihti teistes järeleandmiste tegemise vajadust (vt. joonis 1.). 4 Joonis 1. Konfliktsed projekti kriteeriumid. Teine oluline aspekt on see, et iga projekti edu sõltub projektimeeskonnast. Töövõtted (tööjaotus, protsesside kirja panemine, planeerimine, ajakavade koostamine ja eelarvestamine) on kindlasti vajalikud, aga tegevused, mida need tehnikad planeerivad ja kontrollivad, teostatakse inimeste poolt. Ilma töötajateta pole midagi planeerida ega jälgida. Seega projektijuhi töö on mõjutada inimesi. Projektimeeskonna liikmed on tavaliselt erinevatest osakondadest ja erinevatelt juhtimistasanditelt ning hindavad projekti edu kriteeriume (aeg, kulud ja tulemuslikkus) erinevalt. Projektid, mis puudutavad
1. ENERGEETIKA NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISE ALAMPROGRAMM JA VÄLISÕHUKAITSE ALAMPROGRAMM Sisukord Sisukord..........................................................................................................................3 1.1 Seletuskiri.................................................................................................................4 1.1.1 Alamprogrammide koostamine, eesmärgid ja prioriteedid................................4 1.1.2. Esitatud taotluste ülevaade prioriteetide lõikes................................................6 1.1.3 Rahastamisettepanek ja eelarve eelnõu tabel.....................................................7 1.2 Riiklikud projektid, eesmärgid ja ettepanekud.........................................................8 1.3 Eeldatav mõju prioriteetide lõikes..........................................................................13 Lisad: Lisa 1. KIK-ist laekunud rahastamistingimustele vastavate p
Tarkvaraprojekti esialgne kavandamine Tarkvaraprojekti esialgsel kavandamisel koostatakse tarkvaraarenduskava. See hõlmab järgmisi tegevusi: · Projekti visiooni määratlemine, · Põhiotsustaja määratlemine, · Projekti eesmärkide määratlemine, · Riskihaldus, · Efektiivsete personalikasutuse strateegiate kujundamine, · Ajaarvestus. Nagu eelmisest punktist nähtub, peab ka Tarkvaraarenduskava suhtes rakendama muudatuste juhtimise skeemi. Käsitleme järgnevas lühidalt tarkvaraarenduskava iga alajaotust. Projekti visioon. Enne mistahes projekti käivitamist peab projektimeeskond projekti põhieesmärgi suhtes kujundama ühised arusaamad ja need ka kirjalikult lühidalt formuleerima. Põhieesmärk peab olema kõrge, kuid reaalne. Halvim on, kui projekti täitjad saavad aru eesmärkide ebareaalsusest, kuid projekti juhtkond mitte; sellisel juhul täitjate motivatsioon langeb kiiresti. Visioonist peaks lähtuma, määratlemaks, mida loodav tarkvara peab võimaldama ja mida mitt
......................... 9 Vastuolu kaebusest, et tihti tuleb töid ümber teha ........................................................................................ 9 Projektijuhtimise vastuollu ............................................................................................................................. 9 Projekti kolm vastastikku seotud kohustust .................................................................................................... 10 Projekti planeerimine .......................................................................................................................................... 12 Eduka projekti eeldused.................................................................................................................................. 12 Probleem on õige ........................................................................................................................................ 12 Lahendus on õige ........
informatsioon, aktsepteeritud alternatiivid ja kriteeriumid; piiramatud ressursid ja aeg; maksimaalne majanduslik tulemus (S. Robbins) Ratsionaalse otsustamise piirangud: Probleemide keerukus; piiratud ressursid, aeg, informatsioon, piiratud alternatiivid, juhi piiratud kognitiivsed võimed; erinevad eesmärgid ja ootused soovitud tulemuste osas (H. Simon); eetika, väärtused, kultuur, kokkulepped (R. Daft) 24. Mida kujutab endast ajurünnak ja millal on seda sobiv kasutada? Ajurünnak struktureeritud protsess ideede genereerimiseks; sisaldab kahte etappi: I etapp ideede genereerimine, II etapp rühmitamine ja kritiseerimine Selle tehnika kasutamise eesmärk on paberilehekeste ja kiire tempo abil kaasata kõik efektiivsesse ajurünnakusse. Kasutada on seda hea siis kui soovitakse kiiret ja efektiivset ajurünnakut, kus arvestatakse igaühe panusega. Seda võib kasutada ka soojendusülesandena enne teiste loominguliste tööriistade kasutamist. 25
näpunäiteid (meelespea). Näiteid OÜ Agentuur turundusplaanist on toodud punktides, mille koostamine on (konsultantide kogemuse alusel) plaanide koostamise praktikas olnud kõige keerulisem. 5 P L AN E E R I M I SE E T T E V AL M I S T U S Plaani koostamise vajalikkus Äri- ja turundusplaane vajavad nii alustavad kui tegutsevad ettevõtted. Edukas organisatsioon peab tundma oma sise- ja väliskeskkonda turunduse planeerimine hõlmab endas teabe kogumist ja analüüsimist nii turul toimuva kui ka organisatsiooni enda kohta. Kirjaliku dokumendi koostamine on hea viis selle teadmise formaliseerimiseks. Plaan on juhtimistööriist, mis määratleb organisatsiooni/äriidee tugevused ja nõrkused ning võimalused ja ohud, dokumenteerib eesmärgid ja kirjeldab nende saavutamiseks vajalikud ressursid. Valmis äri- või turundusplaan on hinnang ettevõtte äriideele, mis on omakorda elujõulise turundussõnumi
§ 1. Ratsionaalne otsustusprotsess §2. Simulatsioon (modelleerimine) Modelleerimine on laiem mõiste kui simulatsioon. 4. Asukoha valimine. 1.1. Otsustamise olemus ja otsustusprotsessi elemendid Modelleerimine mudelite koostamine ja uurimine(analüüs). Mudel on töövahend. 4.1.Asukoha valimise strateegiad ja etapid Asukohavaliku ees seistakse siis, kui tootmine Otsustamise-tegutsemisviisi leidmine, probleemi lahendamise protsess ja tegevuse tulemus. Simulatsioon tegelikku olukorra modelleerimine, protsesside matkimine, immiteerimine, ei mahu olemasolevatesse raamidesse või on mujal tootmiskulud väiksemad. Strateegiad: Kolm aspekti: probleemi lahendamiseks vajalike tegutsemisvariantide ettevalmistamine, õppimine läbi tegutsemise. Mudelid:1.materiaalsed(füüsilised)ehk ainelised , 2.mõttelised 1)uue a
....................................................................................................11 1.6. Ettevõtte välised riskid.....................................................................................12 1.7. Ettevõtte sisesed riskid.....................................................................................13 1.8. Projekti riskid...................................................................................................14 1.9. Tegevuste hierarhia...........................................................................................15 2. PROJEKTI JA ORGANISATSIOONI STRUKTUUR JA RESSURSID................17 3. PROJEKTI TEGEVUSTE AJAKAVA....................................................................18 3.1. Kommunikatsiooni plaan..................................................................................20 4. PROJEKTI FINANTSPLAAN................................................................................21 LISA 1
Personalijuhtimine on sihikindel ja süsteemne protsess, kus personali kujundamisel luuakse juhtide poolt tingimused vajalike töötajate organisatsioonikindluse suurendamiseks ja mittevajalike töötajate väljavahetamiseks. 36. Millised on personalijuhtimise olulised eesmärgid? Efektiivse tööjõu säilitamine · Töötajate tasustamine · Organisatsioonikultuur · Töötajatevahelised suhted Efektiivselt töötava personali ligimeelitamine · Personali planeerimine · Töö analüüs · Personali värbamine · Personali valik Personali efektiivsuse suurendamine · Personali koolitus · Personali arendamine · Personali hindamine 37. Millised on personalijuhtimise valdkonnad? Isiskkoosseisu arvestus ja plaanimine; personali värbamine; personali valik; tööjõu arendamine; tööjõu hindamine; (personali tasustamine; töösuhted). 1. Andmete kogumine - keskkonna uurimine - org
Juhtimise mõiste Lähtumine objektist Lähtumine juhtimisprotsessist Lähtumine juhtimismeetodist b. Kolm tähtsat asjaolu, mis on vajalikud juhtimise olemuse mõistmiseks Kahe osapoole mõju teisele Ühe osapoole mõju teisele Tulemuste eesmärgivastavuse kontroll c. Juhtide ülesanded Tööde planeerimine ja teostamine, töö efektiivsuse tõstmise kavade väljatöötamine Alluvate allüksuste jooksva töö täitmise kontrollimine ja hindamine Kontaktide pidamine, info vahetamine Tööde organiseerimine, alluvate tegevuse kooskõlastamine, nõupidamiste läbiviimine Arvestus või selle kontrollimine, vajalike materjalide, toorme ja info tellimine Otsuste tegemine
· Mõtlemisviis, mis käsitleb meid ümbritsevas maailmas ja meis endis toimuvat/leiduvat süsteemidena ja süsteemidesse kuuluvana. · Näiteks: majandussüsteemid (kapitalism, turumajandus), õigussüsteem jne. 2. Süsteemi definitsioon, selgita (kasuta joonist). · Süsteem omavahel seotud objektide terviklik kogum, mis on mitteamorfne ja terviklik. Süsteemi iseloomustavad elemendid ehk objektid, sidemed, hierarhia ja käitumine. Sageli on süsteemi piiritlemine keeruline. · Süsteemi struktuur ja omadused peavad garanteerima süsteemi eesmärkide täitmise. · Joonised: Sisendiks on mingi ressurss, tegevuseks (süsteemis sees) mingi teisendus/protsess ja väljundiks tulemus. 3. Selgita süsteemide klassifitseerimise aluseid. · Käitumine staatilised vs dünaamilised (ajas muutuvad).
Ootused loovuse ja uuenduslikkuse osas seotud pidevalt muutuva keskkonnaga. Lojaalsus indiviidi eesmärkide samastamine ning organisatsiooni omadega ning pühendumine organisatsioonile. 2. Juhtimise mõiste ja funktsioonid Juhtimine inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning ühtseks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine, selleks et saavutada organisatsiooni eesmärgid ning rahuldada liikmete vajadused Juhil vähemalt 1 alluv 4 tegevust : Planeerimine, Organiseerimine, Eestvedamine, Kontrollimine. 3. Juhtide klassifikatsioonid Tasandite järgi 3 kategooriat : esmastasandi juhid, keskastme juhid, tippjuhid. Juhtimisvaldkondade järgi : finantsjuhid, turundusjuhid, personalijuhid, operatsioonide juhid, administratiivjuhid, muud juhid. Personalijuhi töövaldkondadeks on organisatsiooni personalipoliitika ja -strateegia formuleerimine, organisatsiooni juhtide nõustamine ja suunamine personalipoliitika ja
◦ Ebatõhus ja raisakav ning toodab nö liiga palju pabereid 6. Kuidas on tänapäevane valitsemiskorraldus kujunenud? • Esimene kõikehõlmav ja iga kodanikuni jõudev valitsemiskorraldus tekkis Napoleoni reformide tulemusena Prantsusmaal ja selle vallutatud territooriumidel 19.sajandi alguses. • Napoleoni reformide tulemusena jaotati valitsusaparaat sektoriteks (ministeeriumid) ning ministeeriumidesisene tööjaotus tekitas sügava hierarhia • Keskvalitsuse hierarhia kõrval loodi piirkondlikud allüksused ning kohalikud kogukonnad kaasati avaliku võimu üksustena vaitsemiskorraldusse. • Valitsussektor hakkas tuginema ühtsele eelarvele ja maksusüsteemile ning üldisele avalikule teenistusele 7. Miks on vaja nii palju valitsusasutusi ja milliseid rolle need täidavad? • Kõigil valitsusasutustel on selged rollid.
testimise korraldus. Testiplaan juhendab, suunab ja piirab testimise ressursside kasutamist, et saavutada testiplaaniga määratud eesmärgid. Testiplaanil võib olla ka alamplaane. Peamine testiplaan kirjeldab sel juhul, milliseid alamplaane luuakse ning tähtaegu nende koostamiseks. Näiteks jõudlustestimise plaan võib olla eraldi dokument, mis koostatakse vastavasse etappi jõudes. Testiplaan on tegevuse Testimise planeerimine väljund. Testiplaan on sisendiks tegevustele: Testilugude koostamine ja täpsustamine ning nõuete täpsustamine, Testimine, Testikeskkonna seadistamine, Vastuvõtutestide määramine ning vastuvõtutestimine Testiplaani koostamise eest vastutab: Testijuht (täitja) Testilugu Testiloo eesmärgiks on detailselt kirjeldada, kuidas toimub mingi süsteemi omaduse toimimise kontrollimine, millised tegevused peab testija läbi viima ning kuidas otsutada, kas süsteem toimib korrektselt
Organisatsioonis teostatavad protsessid Protsessid jagunevad üldiselt: · põhiprotsessideks luues etteantud tingimuste juures defineeritud tulemust - tootmine, teenuse osutamine · tugiprotsessideks toetades sisuliste protsesside teostamist - ressursside hankimine, toodete/teenuste disain, infosüsteemi haldamine jne · juhtimisprotsessideks juhtides organisatsiooni ja tema toimimist ning arendamist (innovatsiooni) - strateegiline planeerimine, eelarvestamine jne Täpsemalt mõistetakse põhiprotsessidena järgmisi protsesse: · sisemine logistika o algmaterjali vastuvõtmine (ladustamine) o algmaterjali kontroll · opereerimine o tootmine o pakendamine o tootekontroll o hooldamine · välislogistika o lõpptoodete arvestus o tellimuste täitmise haldamine o kohaletoimetamine · müük ja turundus o klientide juhtimine ja tellimuste vastuvõtt o reklaamikampaaniate korraldamine o turu-uuringute tegemine · teenindus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
