Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Stepihundi sisukokkuvõte ja analüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
harry, stepihundi, hesse, nautima, sünnipäev, baari, kohtab, hinges, tantsib, naerda, stepihunt, keskeas, õppinud, naerma, distantsi, inimeseks, hunti, ohjata, hundil, enesehävituslik, elamise, kunas, lõppevad, plaanib, sureb, asjale, käiku, uitama, neidu, pooluse, baaris, armuke, jagab, suudad, tasapisi, tajub, valitseda, maskiball, tõepoolestHerman Hesse "Stepihunt" Kuidas Harry muutub teose käigus? Miks? Teose alguses on Harry veendunud, et temas on kaks poolt inimese ja hundi oma , mis teineteisega läbi ei saa ja ta proovis hunti endast välja ajada, aga see ei läinud tal korda. Ta tundis, nagu ei sobiks ta maailmasse. Hiljem, kui ta oli Herminega kohtunud, hakkas ta mõistma, et meis kõigis on loendamatul hulgal erinevaid isiksusi ja temas ei olegi ainult kaks. Tähtis on, et need erinevad küljed omavahel läbi saaks, teineteist täiendaksid. Reaalne ja ebareaalne teoses
Hermann Hesse "Stepihunt" Romaan kujutab endast end Stepihundiks nimetava Harry Halleri kirjapandud mälestusi koos nende fiktiivse leidja ja avaldaja, Halleri kunagise korteriperenaise vennapoja eessõnaga. Harry Haller on umbes 50-aastane erakust intellektuaal, kes ei suuda endas lepitada "inimest" ja "hunti" ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Kodanlikku konformismia ja heaolu ta põlgab, samas aga kuulub oma harjumustega sellesse maailma. Ümberringi valitsevad "tormilised kahekümnendad" labaste šlaagrite, kõrtside ja odava meelelahutusega ning poliitikute
Hermann Hesse ,,Stepihunt" ,,Stepihundi" näol on tegemist Hermann Hesse kuulsaima romaaniga. Tihtipeale on arvatud, et tegemist võib osaliselt olla ka autobiograafilise romaaniga, sest näiteks juba peategelase Harry Halleri initsiaalid on samad nagu autoril. Harry Halleri näol on tegemist keskealise mehega, kes tunneb, et temas on kaks isiksust. Üks pool on nagu tavaline inimene, ta on haritud inimene, kes tahab nautida elu hüvesid. Samas kerkib aga Harrys esile loomalik pool, mis on kodanluse kui sellise vastu. See loomalik pool tahab hävitada kõik inimsuhted ja elada üksinduses, ta ei suuda elust rõõmu tunda. Loomaliku poole nimetab Harry stepihundiks. Ta on kui üksik kiskja keset steppi,
STEPIHUNT 1. Harry karakteristika Harry erines teistest inimestest, seda näitab kas või tõsiasi, et esmakordselt sisendes väljaandja tädi majja, kiitis ta selle lõhna. Väljaandjal jäi mulje nagu tuleks ta teisest maailmast ja peaks kõike siin armsaks ja puhtaks, kuid omamoodi naeruväärseks. Tal oli põhimõtteliselt õigus, Harry ühtaegu imetles ja põlgas kodanlikku maailma, nt imetles kodanlikult puhast araukaariat kuid põlgas massimeelelahutust. Ta oli geniaalsem kui enamik inimesi ega suutnud neid mõista. Sellest tuleneb ka tema üksindus ja seltsimatus. Üksindus tekitab talle kannatusi, mida ta üheltpoolt ihkabki, sest üksluiset elu ta ka ei soovi. Keskpärane päev, mis ei too ei kannatusi ega ekstaasi on tema meelest kui ajaraisk. Teose alguses, kui Harry pole veel
,,Stepihunt" Detsember 2009 Hermann Hesse Epiloog Harry Haller oli 50.le eluaastale lähenev töötu mees, kes nimetas ennast Stepihundiks. Mõni aasta tagasi üüris ta 9-10 kuuks Tema tädi majas pööningukorrusel katusekambri ja magamistoa selle kõrval. Haller oli haige. Tal valutasid jalad, mistõttu käimine oli raskendatud. Haller oli kiindunud kunsti, ta luges palju ning armastas veini juua. Vanahärra kohtus noore neiuga, keda peeti tema armukeseks. Enne lahkumist andis Haller Talle oma märkmed, mis olid täis fantaasiaid.
Stepihunt ja Harry – isiksuse lõhestumine Harry Haller on keskealine mees, kes on lähenemas oma 50. sünnipäevale. Harry tunneb, et temas on kaks isiksust – inimene ja hunt. Tema inimlik, haritud pool soovib nautida eluhüvesid, kuid teine, loomalik pool, tahab hävitada kõik inimsuhted ja elada üksilduses. Seda teist hingepoolust kutsub Harry stepihundiks. Poleemika seisneb selles, et Haller ei suuda kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti lepitada. Sügav hingeline kriis viib ta depressiivsete mõtete valdusesse ning ta astub võitlusesse iseendaga. Huntidele on omane üksildus, instinktidest lähtumine ning vaenlaste maha murdmine. Inimene aga on loodud armastama ja elu nautima. Elus pettunud, üritab mees leida abi alkoholist ja öistest meelelahtuskohtadest
Stepihunt Hermann Hesse Tegevuspaik ja aeg: 1920ndate Saksamaal. Tegelaste iseloomustus: · Harry Haller Üksik härra, kes peagi saab 50-aastaseks. Rändab linnast linna, raha saab ta dividendide arvelt. Liigagi tõsine, kahtluste, maailmavalu, ängi, spliini käes kannatav. Väga haritud mees, kes oli kunagi tavaline kodanlane, nüüd inimesi vältiv erak. Usub sügavalt oma isiksuse duaalsuses. Ta on avaldanud patsifistlikke artikleid, mistõttu teda halvustatakse ajalehtedes, mis pooldavad sõda.
TEMA TEOSED Carl Hermann Hesse alustas kirjaniku karjääri uusromantikuna, impressionistina. Tema kogumikus ,,Luuletused" avaldatakse Hesse varase luuleloomingu paremikku ,,Peter Camenzind" on Hesse esimene romaan, mis tõi talle tuntuse: see on arenguromaan, mille kangelane ei suuda kohaneda ellu seatud tingimustega ning asub otsima oma tõelist olemust. Selles teoses on olemas Hesse romaanide peamised motiivid: kohanematus ning eneseotsingud. Jutustus ,,Ratta all" ja romaan ,,Rosshalde" mõlema ajendiks isiklikud draamad: esimeses annab Hesse edasi oma koolipõlve hingelist ahistust, tesises väljendab õnnetu abielu põhjustatud kahtlusi ja arutleb kunstnikabielu võimalikkuse üle. Ehkki Hesse saavutas kirjanikuna tuntuse ja tunnustuse Saksamaal ja Sveitsis, polnud tema varasem looming novaatorlik ega lisanud midagi olulist maailmakirjanduse üldisse pilti.
Hermsann Hesse ja "Stepihunt" (1877-1962) Elulugu Hesse sündis Saksamaal misjonääride perekonnas. Ta sai sügavalt religioosse kasvatuse, mille autoritaarsus põhjustas Hesses hingelist segadust ning ajendas teda hiljem elus ja loomingus vaimsele allasurumisele vastu hakkama. Kodust sai ka huvi idamaade vastu, kuna ema oli pärit Indiast. Hiljem on ta kirjutanud, et idamaise filosoofiaga tegelemise on tema jaoks nagu koju naasmine.
Mitte elu vaid ennast tuleb kergelt võtta Herman Hesse romaani peategelane Harry Haller on pealtnäha tavaline keskealine meesterahvas, kuid tema sees on peidus kaks poolust, hunt ja inimene. Pidev võitlus hinges toob kaasa rahulolematuse ja kriitika ümbritseva suhtes, kuid Harry kuulub juba harjumusest sellesse maailma. Liiga kõrged eluideaalid ning kohanematus selles paigas toovad kaasa pideva masenduse. Ta nõuab elult ülimat ning ei suuda leppida tema totruse ja toorusega. Harry on elus pettunud ning püüab oma mured unustada alkoholiga, kuid ka see ei päästa. Tihe positsioonivõitlus inimeses ja hundi vahel teeb olemise veelgi raskemaks. Loomalik instinkt tahab elada omaette ning ning kõike maha põlata. Inimene aga püüdleb kõrgema vaimse oleku poole
.................................................................................................................................4 STEPIHUNT ......................................................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................................................................6 2 Elulugu Hermann Hesse sündis 2. juulil 1877. aastal Saksamaa linnas Calw. Tal oli 3 õde. Vanuselt oli Hesse teine laps perekonnas. Olles kristlike misjonäride Maria Hesse ja Johannes Hesse poeg, hakkas ta 1890. aastal õppima Göppingeni ladina koolis ning järgmisel aastal läks üle Malborni protestantlikusse seminari. Usuteadlast aga Hessest ei saanud ning tema põgenemise tõttu koolist ta peagi kõrvaldati. Hesse püüdis õppida ka teistes koolides, kuid asjata.
ilusaks. Kõik halb just kui suunatakse portreesse. Dorian lubab endale, et ei kuula enam kunagi Henry nõuandeid, lepib Sibyliga ning nad abielluvad. Sibyl sooritab enesetapu. Samal ajal jätkab Dorian kaksikelu elamist: päriselus on ta ebakõlbeline, mida ka portree kajastab. 6. Dorian ei räägi maalist kellelegi pikka aega. Aastad mööduvad ja ühel ööl kohtab ta Basilit, kellele ta esmakordselt maali näitab, aga kuna Basil vihastab ta välja, peab Dorian mehe tapma. Dorian laseb Alan Campbellil Basili surnukeha hävitada. 7. Sibyli vend leiab Doriani ja tahab teda tappa. Dorian palub mehel tema nägu lähemalt vaadata ja loogiliselt mõelda, kas nii noor mees sai 18 aastat tagasi tema õe enesetapus süüdi olla. Mees vabandab ja laseb Dorianil minna
ilusaks. Kõik halb just kui suunatakse portreesse. Dorian lubab endale, et ei kuula enam kunagi Henry nõuandeid, lepib Sibyliga ning nad abielluvad. Sibyl sooritab enesetapu. Samal ajal jätkab Dorian kaksikelu elamist: päriselus on ta ebakõlbeline, mida ka portree kajastab. 6. Dorian ei räägi maalist kellelegi pikka aega. Aastad mööduvad ja ühel ööl kohtab ta Basilit, kellele ta esmakordselt maali näitab, aga kuna Basil vihastab ta välja, peab Dorian mehe tapma. Dorian laseb Alan Campbellil Basili surnukeha hävitada. 7. Sibyli vend leiab Doriani ja tahab teda tappa. Dorian palub mehel tema nägu lähemalt vaadata ja loogiliselt mõelda, kas nii noor mees sai 18 aastat tagasi tema õe enesetapus süüdi olla. Mees vabandab ja laseb Dorianil minna
O lahkus saarelt omatehtud algelise parvega. Poseidon purustab aga selle. Satub faiaagide saarele. Rannas kepslevad tütarlapsed, kelle seas ka imekaunis kuningatütar Nausikaa. Too viis O kuninga juure, korraldati pidustused, võitlusmängud. Pime laulik laulis sõjast, O puhkes itkema. Ta pajatas kogu oma loo. Faiaagid andsid padaarokeid kaasa ja viisid ta oma laeval Ithakale. Poseidun muudab faiaagide laeva aga kaljuks. Rannal muudab Athena O-e kerjuseks. Kohtab siis esimesena oma seakarjust, seejärel poega, kellele ütles, kes ta on. Järgmisel pääval läks poika lossi, O järgnes. Käitus kerjusena. Õhta juhatati ta Penelope juure. Seal ta valetas, et on palju rännanud ja O kohanud. Penelope lasi vanal orjataril O jalgu pesta, kes ta jalal oleva armi tõttu ära tundis. Järgneval päeval pidi Penelope valima endale meha. Korraldati võistlused: tuli vinnata O vibu ja seejärel läbi 12 kirve silmade nool lasta
jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid odysseuse ithakale. Jumalanna Athena moondab odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks olla koos.
väärtushinnangute väärastumine. Peategelane näeb seda väärastumist ja ei taha elada oma elu selles väärastunud maailmas. Ta püüab selle vastu võidelda, kuid tõdeb aja jooksul, et millegi nii suure vastu tema üksi ei saa. 12. Milles näeb Holden ,,kuristikku"? Holden näeb ,,kuristikku" enda ja ülejäänud ühiskonna üldises erinevuses ja väärtushinnangute erinevuses. 13. Nimeta viis Nobeli kirjanduspreemia laureaati. E. Hemingway, K. Hamsun, T. Mann, H. Hesse, A. Camus. 14. Nimeta ilukirjanduse kolm põhiliiki, tooge iga juurde üks näide eesti kirjandusest ja üks näide maailma kirjandusest. Eepika: J. Kross ,,Kolme katku vahel", F. Kafka ,,Protsess"; lüürika: D. Kareva ,,Orvujälg"; E. Dickinson ,,Armastuskirjad"; dramaatika: L. Koidula ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola"; W. Shakespeare ,,Romeo ja Julia". 15. Nimeta Eesti hümni sõnade ja viisi autorid. Eesti hümni sõnade autor on J. V. Jannsen ja muusika autor on F. Pacius. 16
Algeslt toimub tegevus Leningradis, kus toimuvad igapäevaselt suured pidustused ja aadlikud elavad priiskavalt. Seejärel kolib Onegin maale- mõisa, mille omanikuks on ta saanud. Seal tutvub ta Tatjanaga, tagasihoidliku maaneiuga. Kuna Jevgeni ise on nii tüdinud pralledest ja on elanud truudusetut elu, siis tema jaoks pole olemas sellist asja nagu armastus. Peale kahetsevat duelli oma parima sõbraga ja tolle selle läbi tappes naaseb Jevgeni tagasi Leningradi, kus kohtab oma sõpra kindrali ja tolle naist ning saadest teada, et see kaunis daam on tema kunagi ära põlatud Tatjana. 4. Iseloomusta Onegini elu maal tegevus mõisas, suhted talupoegadega, naabritega, enesetunne. Kas maaelu toob midagi põhimõtteliselt uut Onegini ellu? Selgita! Kui Jevgeni mõisa kolis hakkas ta tegelema taupoegade probleemidega ja andis neile rohkem lahtised käed. See seik peegeldab Venemaa 19. sajandi alguse olusid, kus
Esimene armastus oli tagasihoidlik ja saladus. Just viietesitskümneaastaseks saanud, armus ta uuesti noormehesse, kellega ta ei teinud enam esimesel korral tehtud vigu. Nad said sõpradeks ja kohtusid tihti, kuid kui lõpuks tuli otsustav hetk, sai ta valusalt oma järgmise õppetunni: suudelda tuleb lahtise suuga. Ükskõik kui enesekindlana ja teadlikuna Maria ka ennast ei tundnud, tegi ta alati midagi valesti, mis andsid hiljem põhjust tema üle naerda. Nooruses sümpaatsena tundunud poisid suutsid Mariale lõpuks kõik ebameeldiva mälestuse jätta. Hoopis teistsuguste meestega kohtus ta tööalaselt. Maria oli väga taibukas prostituut. Ta nimelt haris ennast seksiteemaliste raamatute lugemisega kui ta oli otsustanud sellise töö kasuks, siis pidi ta teadma sellest kõike, et olla parim. Tänu oma intelligentsuse ja kuumaverelisuse tõttu kujunes tal kiiresti välja väga lai ja kindel klientuur.
Ackley jääb magama. Holden mõtleb Stradlater ja Jane kohtumisest. Siis äratab ta äkki Ackley üles ja küsib, kuidas saada kloostrisse. Ackley vihastab ja tahab, et Holden lahkuks. Holden lähebki kooli peale hulkuma ja talle saab selgeks, mida ta teha tahab: Pencyst lahkuda. Ta plaanib umbes nädala New Yorgis redutada, siis koju minna. Ta müüb maha oma kirjutusmasina, et raha saada. Lahkudes karjub ta üle kooli: Head und kretiinid! Holden läheb rongi peale, et sõita New Yorki. Seal kohtab ta ühe koolivenna ema (koolivenda peab ta jobuks) ja kiidab oma koolivenna tema ees taevani, ema jääb uskuma. Holden valetab oma nime kohta (Rudolf). Ema kutsub ta suveks oma pojale külla. Holden arvab, et ei läheks ka siis kui peale makstaks. Jõudnud New Yorki, tahab ta kellelegi helistada, kuid ei suuda mõelda välja, kellele (õde magab ja toru võtaks vanemad, D. B, on Hollywoodis, Jane G-le pole vastavat tuju helistada jne). Ta ei helistagi ja sõidab hoopis taksoga hotelli
Kirjeldab Hemingway esimesi samme kirjaniku teel, palju portreesid jne. Elurõõmus, optimistlik. Ernest Hemingway "Kellele lüüakse hingekella" Peategelane on vaid veidi üle kahekümne aasta vanune noor mineerija Robert Jordan. Ta saadetakse üle rindejoone - vaenlase tagalasse geriljasalka, missiooniga lasta rünnaku alguses õhku kohalik sild, kuid seda peab ta tegema täpselt rünnaku alguses, mis teeb ülesande väga raskeks.Ta kohtub paljude heade inimestega, kaotab paljud, kohtab oma elu armastust. Saades ülesandega ühelepoole, saab ta haavata ja jääb ülejäänud pääsenutest maha. Robert Jordan teejuhiks on hispaanlane Anselmo, kes aitab ta rindejoone taha ja viib kokku Pabloga, salgapealikuga. See mees on oma paremad ajad ära elanud: oli kunagi vägev fashistide hirm, kuid seal on ta juba päris raisus, ta on alla andnud, mures ja kardab surma. Kogu salga kõige nõrgem lüli tegelikult, kuid siiski pealik
Sisukord 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. Sissejuhatus 12. 13. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on 2007.aastal ilmunud romaan, mille autoriks on Andrus Kivirähk. Minategelane Leemet, viimane mees, kes teadis ussisõnu on jäänud üheks vähestest metsa alles jäänud inimestest. Kõik on külla kolinud, ussisõnad unustanud ning hakanud elama uut elu, elama jumala jaoks, sööma leiba, põldu harima. Vaid Leemet, tema pere ema ja õde, ning onu Vootele ja mõni pere veel, on metsa alles jäänud. Samuti võib metsast leida ka rästikud, kellega Leemet peale ussisõnade selgeks saamist tihti suhtlema hakkab, inimahvid Pirre ja Rääk, kes on viimased endi hulgast ja kes kasvatavad metsas kitsesu
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus
,,Jumalaema kirik Pariisis" Victor Hugo See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis. Oskuslikult on vahele põimitud peatükid, mis käsitlevad Pariisi arhitektuuri. Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea. Olles kirikus varjul, ei ole ta näinud inimeste viha ja silmakirjalikkust. Kuigi loodus pole temaga helde olnud, suudab ta rõõmu leida sealt, kust keegi teine seda otsidagi ei oska. Quasimododoga peaaegu ühele pulgale võib ka Esmeral
aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust Nipernaadi külaskäik võib küll muuta naiste elu huvitavamaks ja endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes tõsta ajutiselt nende enesehinnangut, tundes, et keegi neid tahab, minema. kuid Toomase lahkumine taandab kõik need emotsioonid sootuks. Kuid mitte kõiki, keda Nipernaadi kohtab, ei taba halb õnn. Oma rännaku jooksul suudab ta kakluste tekitamise, südamete Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" murdmise, pettuste ja põldude ujutamise kõrval ka inimesi kokku viia ja elusid päästa. Siiski pole need võrreldevad kogu kahjuga, Daniel Defoe ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused" mida rändur tekitab. Oma suvise rännakuga jõuab Nipernaadi käia parvega külas Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid"
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
peksupostis. Tiinat võib võrrelda kergesti põleva tunglaga. Ta ihaldab õnne ja armastust ega nõustu neid millegi muu vastu vahetama. Mari on seevastu halli ja jaheda loomuga. Tema hingeelul puudub sügavus. Marit juhib eluteel vaistlik kadedus. Ta on loodud tööinimeseks ja orjaks, kes ei märka elu helget poolt. Margus on oma aja inimene, passiivne ja allaheitlik. Samas osutab kirjanik tema erinevustele Mariga võrreldes. Marguse on maha surunud külaühiskond, hinges asub ta Tiina poolel. Tegelaste loomusesse on autor kätkenud oma elukäsituse. Ta osutab, et ausal, siiral ja erakordsel inimesel on raske elus õnne leida. Ümbrusest kõrgemal seisjat püüavad kaasinimesed paratamatult madaldada, muuta endasarnaseks. Jääb vaid kaks võimalust: kas keskkonnaga samastuda või ebavõrdses võitluses hukkuda. Tiina surm Marguse käe läbi teose lõpus on ülistuseks armastusele. Armastusele, mida
PILET 1 Anton Tsehhovi elu ja 2 novelli analüüs 1860-1904 Elu: Pärit Taganrogist, ,,See oli linn, kus isegi koerad läksid igavusest hulluks." Vanaisa oli pärisori, töötas end ise üles ja ostis pere pärisorjusest vabaks. Isa oli väikekaupmees. Võimukas, karm, lapsed pigem austasid, kartsid teda kui armastasid. Ema oli kunstnikuhing. Õppis kohalikus gümnaasiumis. Süvenes tema teatri- ja kirjandushuvi. Isa pankroti järel kolib pere Moskvasse, Ts jääb maha, et gümnaasium lõpetada. Samal ajal töötab koduõpetajana, et peret abistada. Moskvas astub M. ülikooli arstiteaduskonda. Õpingutesse suhtub väga tõsiselt, samas süveneb kirjandushuvi. Hädad tervisega: süveneb tuberkuloos. 1890 Sahhalini saarele, et tundma õppida sunnitööliste elu. Mõjub tervisele tõsise põntsuna. Pärast seda jääb püsima väikel
Antsla Gümnaasium Jumalaema kirik pariisis referaat ..... 12.b klass Õpetaja, juhendaja: I Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus Victor Hugo Raamatu tegelased Teose probleem Raamatu sisu: · 1. raamat · 2. raamat · 3. raamat · 4. raamat · 5. raamat · 6. raamat Filmid selle teose põhjal kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib teosest nimega ,,Jumalaema kirik Pariisis". Selle raamatu valisin ma ise, kuna õpetaja välja pakkutud raamatutest ei leidnud ma ühtegi mis mind ennast huvitaks ja motiveeriks mind seda tööd tegema. Kuna umbes aasta aega tagasi alustasin ma selle raamatu lugemist ja pärast paari kümmend lehekülge jäi see mul pooleli otsustasingi selle raamatu kasuks. Kuna nüüd ma sain selle raamatu ikkagi lõpuni loetud. Sellel raamatus oli palju mõistmatut meile, kuna me elame teises kultuuris aga ka samas sarnast. Victor Hugo Victor hu
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii
oleks tohtinud eriti kulutada, sest tal hakkas raha otsa saama. Kuid sellegipoolest võttis ta takso. Holden kutsus Sally kohtama. Sally nõustus. Kohtamisele oli veel palju aega. Holden kolas veel linnas ringi ja nägi ühes poes ühte muusika plaati, mida ta juba ammu Pheobele tahtis osta. Ta ostiski selle ära. Õhtul sai Holden Sallyga kokku ja läksid teatrisse. Sally märkas ühta oma tuttavat ja läks rääkis temaga juttu. Holden vihastas selle peale, sõimas Sallyl näo täis ja läks baari ning jõi ennast täis. Õhtul helistas ta Sallyle ja küsis, et kas ta võib ikka kuuske ehtima tulla. Sally sai aru, et Holden on täis ja seega vastas jaatavalt. Öösel hiilis Holden oma koju ja rääkis oma õe Pheobega. Pheobe oli üllatunud, et Holden nii vara koju oli tulnud. Holden kinkis Pheobele oma punase mütsi ja katkised plaadi killud. Pheobe rääkis, et ema ja isa pidid tulema hilja öösel. Seega ei olnud Holdenil palju aega. Ta läks kähku alla ja helistas mr
vaimustusega monarhia kukutamist 1917. aastal. Sellest meeleolust kantuna kirjutas ta artikli ,,Intelligents ja revolutsioon", poeemi ,,Kaksteist", milles revolutsionääride rühma eesotsas marsib Jeesus Kristus, luuletuse ,,Sküüdid" jm. II PILET 1. Maailmaloomismüüdid erinevates piirkondades kes loob, millest loob ja kuidas loob (3 omal valikul) 2. Modernistlik proosa (valida 1 autor ja teos), nt Hamsun, Joyce, Kafka, Hesse, Bulgakov, ,,kadunud põlvkond" - Remarque v Hemingway Vastused: · Egiptus: Loojajumalaks Ra, kes varjab end ürgkaose Nuni vetes. Ra aevastusest tekivad uued jumalad. Lausumisega loob Ra kõik muu + Maati (tõe- ja õiguse jumal) India: Brahma loob kõik, (k-a aeg) esialgseks meditatsiooniperioodiks oli öö, tekkis uus loomeprotsess (päike ja tähed) Hiina: Kaost sisaldav muna, peajumal Pan Gu lööb katki, munavalgest taevas,
Vene filosoofia oli liiga illusoorne, ideaalne. T naerab välja filosoofilisi ringe Moskva ülikooli juures. Filosoofilised ringid röövisid iseseisvuse. Nendes ringides austati Schellingit, kes käsitles maailma vaimu arengut ja samastas selle maailmavaimu maailma hingega die Weltseele (naissoost). Maailma vaim/ hing peegeldub oma erinevate tahkudega looduses, ajaloos ja ka inimeses endas. Maailmas ei ole midagi sellist olemas, mis ei oleks juba olemas hinges. Schelling samastas objekti ja subjekti. Schelling väärtustas naiselikkuse alget. Iginaiselikkus inimene võib ennast parandada siis, kui ta armub. Kui ta armub, siis lähendab inimene ennast maailmavaimule. See teema jätkub ka T esimeses romaanis. Näidakse lugejale, et ka aadliku tegevuses puudub see lõpetatud, tasakaalustatus. Mingeid tulemusi ei ole. 8. september 2009 Selles kogus üritab Turgenev kujutada ka segaseisuslasi. T tunneb segaseisuslaste vastu
Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis". Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid eesmärgiks ei olnud ju seksuaalne rahuldus, vaid inimese kui sellise, tundmaõppimine läbi armastuse. Sealjuures võis ka tajuda, et ta toda sama inimest juba väga hästi tundis, et ta oli teda juba varem tundma õppinud. Seega võis ta alati aimata millist valet vastava inimese juures kasutada
annaabi.ee 
