Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Stepihundi analüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
stepihunt, kiskja, peremees, hingeelu, kiiks, saatuse, üksindus, kunstnikud, toore, herman, hesse, jungi, uskuda, senikaua, valitseda, tegusid, heast, sugugi, võitu, rõõm, arhetüüpne, paradiisist, taheta, eksistents, muutuma, elajas, ilmetu, täiuslikuks, üksindusest, inimeseks, temale, sidemeid, eksinud, ootas, maailmaga, muutud, hinges, diagnooskogemustest. Tähele tasub panna sedagi, et Harry Hallery nime initsiaalid ühtivad autori omadega. Nõnda siis on Harrys palju Hesset ning Harry piinade kaudu võib aimu saada Hesse läbielatud kriisi sügavusest. Alustuseks tutvustatakse Harry Hallerit, Stepihunti, kõrvaltvaataja silme läbi: ta on viiekümnendale eluaastale lähenev mees, kes tundub kuidagi võõras. Kõrvaltvaataja tunneb Harrys vaimsust ja hingestatust, erakordsust ja andekust, tundlikku hingeelu, tõelise vaimuinimese tarkust. Samuti on tajutav Harry Halleri haigus: ta kannatab psüühiliste piinade, peavalude ja alkoholismi käes, ta on arendanud endas ,,geniaalset, piiritut, õudset kannatusvõimet", kuid selle haiguse põhjus pole mitte maailmapõlgus vaid enesepõlgus. Harry vaevab end pideva eneseanalüüsiga ning on jõudnud arusaamisele, et ta on lõhenenud inimeseks ja stepihundiks, kusjuures lepitada neid kaht poolust ei suuda
Ta talub aastaid kannatlikult kõike halba, kuid ükskord katkeb temagi kannatus. Lugejas tekitab ta imetluse või hirmu asemel hoopis kaastunnet. Tundub, nagu oleks tõeline Kurat hoopis Antsus. Nendes teostes on loodud kolm küllaltki erinevat nägemust Kuradist. Kõik nad on küll erinäolised, aga nad on pandud täitma ühte ülesannet- näidata inimeste pahesid. Kuradit ei saa süüdistada kõiges halvas, inimene otsustab oma saatuse siiski ise oma tegudega. ------------------------ Kuradi mitu nägu Legendi järgi on Lucifer esimene Jumala poolt loodud ingel. Issand tegi temast enda asetäitja ja pani asevalitsejaks teiste üle. Oma võimu kuritarvitades tõstis ta koos ühe kolmandikuga inglitest Jumala vastu mässu, et ise taeva ja maa valitsejaks saada. Vastuhakkajad osutusid kaotajateks ja karistuseks saadeti nad elama Põrgusse. Nii sai Luciferist allilma valitseja kurjuse ja sõnakuulmatuse kehastus
Ta ongi nagu isiksuse kõige olulisemaks arhetüübiks, kuna see on isiksuse arengu lõppeesmärk. · Arhetüüp ego Erinevalt teistest arhetüüpidest on see täielikult teadlik arhetüüp. See on teadvuse kese. Ego arhetüüp on "mina arhetüüp". See annab inimesele järjepidavuse, paneb meid planeerima, analüüsima mingit oma kogemust. Jung ütleb, et ego püüab alati isiksuses domineerida, olla keskne element ning püüab panna ignoreerima neid sügavamaid hingeelu kihte. Ego kujuneb alati meie isikliku kogemuse baasil. Need on olulisemad arhetüübid isiksuse seisukohalt, kuid Jungil oli veel väga palju arhetüüpe. Aga need ülejäänud arhetüübid isiksuse seisukohalt nii suurt rolli ei mängi. Need arhetüübid on tänapäeval suhteliselt levinud. Psühholoogias kasutatakse neid üsna sageli. Erinevusõpetus Jungi erinevusõpetus käsitleb seda, mille poolest me üksteisest erineme. Jung nimelt loob oma teooria erinevatest inimtüüpidest
enamiku asjust, mis praegu nende südant ja meeli ülendavad pettekujutluseks pidama. Sügavam elukogemus räägib kogenematusele teist juttu. Ta vannutab noori eluaeg truuks jääma mõtetele, mis neid praegu vaimustavad. Nooruseidealismis tunnetab inimene tõde. See idealism on rikkus, mida ei tohi millegi vastu vahetada. See, kes asub head tegema, ei tohi oodata, et inimesed sel puhul kivid tema teelt ära korjavad, vaid peab valimis olema saatuse katsumusteks, et bad hakkavad neid talle just teele ette veeretama. Neist aitab üle saada üksnes jõud, mis selle vastupanu puhul inimese sisimas aina tugevneb ja häälekamalt kõlab. Need, kes selle vastu lihtsalt võitlema hakkavad, raiskavad end ses võitluses ära. 12 Rahu või aatomisõda Kuna on ilmne, kui hirmus pahe oleks sõda meie ajal, siis ei tohi proovimata jääda ükski
varju ning animat/animust ning alles seejärel võib jõuda oma tegeliku minani. 5. Ego Erinevalt teistest arhetüüpidest on see täielikult teadlik arhetüüp. See annab inimesele järjepidavuse, paneb meid planeerima, analüüsima mingit oma kogemust. Jung ütleb, et ego püüab alati isiksuses domineerida, olla keskne element ning püüab panna ignoreerima neid sügavamaid hingeelu kihte. Ego kujuneb alati meie isikliku kogemuse baasil. Erinevusõpetus : käsitleb seda, mille poolest me üksteisest erineme. Kaks põhilist inimtüüpi: ekstravert ja introvert. Jung kasutab ka Freudi mõistet libido (Freudi seksuaalenergia). Jungi libido on laiem, mitte ainult seksuaalne, vaid inimese psüühiline energia. Kui see vaimne energia on inimeses suunatud väljapoole, siis on tegemist ekstraverdiga, kui sissepoole, siis on tegemist introverdiga.
Materiaalsed asjad panevad inimesi tahtma aina rohkem, ihkama järjest enam - ometi tuleks ainult süüa, et kustutada nälg, juua, et vabaneda janust ning kanda riideid, et kaitsta keha külma eest. Loodusega kooskõlalised soovid on piiratud, väärkujutlustest sündinu ei saa lõppeda. 3. Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXIV'e kirjale? ebakindlaks ja õnnetuks teeb inimese see, kui ta ei mõista, et ainus hüve on auline elu. Teie asju hüvedeks pidades satub inimene saatuse ohvriks, aulist elu hüveks pidades ollakse aga sisimas õnnelik. Inimesi teeb õnnetuks ka pidev surmahirm ja saamahimu - soovitakse endale eesmärgitult mõttetuid asju, ilma mingi põhjuseta, lihtsalt, et oleks olemas. Tõeliseid hüvesid tajume mõistusega. Inimest teeb õnnetuks ka liigne ammuse üle kurvastamine või muretsemine eesoleva pärast. 4. Kui on õige, et välised hüved tarka ei masenda, kuidas on siis selliste asjadega nagu
Et visandit muuta, tuleb inimesel kõige pealt mõista iseennast ning oma tahtmisi. 40. Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. Eksistentsialism on olemuse filosoofia. Eksistentsialism väidab, et inimene on enda eksistentsi eest vastutav ning et iseenda kujundaja ning looja, loob oma valikutega teatud inimesepildi. Eksistentsialismi põhimõtted: teha igast inimesest oma olemuse peremees. Inimene on enda eest vastutav. Inimesel on võimatu oma inimlikku subjektiivsust ületada. Inimene pole keegi muu kui see, kelleks ta end teeb. 41. Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega? Nii kunsti kui moraali puhul on tegemist loomise ja leiutamisega, ei ole võimalik ette näha, milline võib olla tulem, moraali loomise üle ei saa enne otsustada, kui see on lõpule jõudnud, sama käib ka kunstiteose kohta
paista tulevat: Nipernaadi ja Joona satuvad peopaika, teeseldes köstrit ja abilist. Nende vale tuleb ilmsiks. Kaklus. Kadri peab Joonat süütuks, aga Nipernaadi peab põgenema. 6. KAKS SVIDRILINDU-PAABUKEST. Kati ja Nipernaadi kõnnivad III päeva mehe väidetava talu poole. Tallu jõudes läheb Nipernaadi sulasele rääkima, et on perenaise sugulane ja peatub siin vaeslapsega. Valetab Katile, et taluperemees on tema onu, kes kujutab endale ette, et on peremees. Kati kahtleb Nipernaadi sõnades pidevalt. Õige talurahvas jõuab hommikul koju. Peremees võitleb härjaga ja saab viga. Kati vaimustub onust: linna arstile minnes lepivad pulmapäeva kokku, nii et kui Nipernaadi tahab Katiga talust lahkuda ja tunnistab neiule vale üles, tahab tüdruk ikkagi paigale jääda. Nipernaadi lahkub üksi. 7. SEEBA KUNINGANNA. Nipernaadi külmetab metsas. Leiab kõrtsi, kust natukeseks sooja saada. Sealsamas sadamad leiab ka tööd
paista tulevat: Nipernaadi ja Joona satuvad peopaika, teeseldes köstrit ja abilist. Nende vale tuleb ilmsiks. Kaklus. Kadri peab Joonat süütuks, aga Nipernaadi peab põgenema. 6. KAKS SVIDRILINDU-PAABUKEST. Kati ja Nipernaadi kõnnivad III päeva mehe väidetava talu poole. Tallu jõudes läheb Nipernaadi sulasele rääkima, et on perenaise sugulane ja peatub siin vaeslapsega. Valetab Katile, et taluperemees on tema onu, kes kujutab endale ette, et on peremees. Kati kahtleb Nipernaadi sõnades pidevalt. Õige talurahvas jõuab hommikul koju. Peremees võitleb härjaga ja saab viga. Kati vaimustub onust: linna arstile minnes lepivad pulmapäeva kokku, nii et kui Nipernaadi tahab Katiga talust lahkuda ja tunnistab neiule vale üles, tahab tüdruk ikkagi paigale jääda. Nipernaadi lahkub üksi. 7. SEEBA KUNINGANNA. Nipernaadi külmetab metsas. Leiab kõrtsi, kust natukeseks sooja saada. Sealsamas sadamad leiab ka tööd
kalduvuse liik, seostudes puudulikkuse ja liialdusega. Loomutäiuseks nimetatakse inimese positiivset loomupärast kalduvust erinevalt käituda ja elada. Millised eetika koolkondi Te teate eetiliselt õige ja vale teo eristamisel? Nimetage nad ja tooge välja nende positsioonide erinevused. Sentimentalsim : südametunnistuse hääl õigeks otsuseks. Dentoloogiline (kohustuse) eetika : tegudel on motiiv. Religioosne ja sotsiaalse hüve eetika: inimene peab käituma vastavalt A) jumala või saatuse tahtele B) sotsiaalsele hüvele (rass, rahvus, riik jne). Konsekventsionalsim, sh utilitarsim: käitu nii, et teo tagajärjeks oleks rohkem õnne. Kriteeriumiks teo tagajärjed. Eksistentsialism (Kierkegaard, Sartre) / voluntarism (Nietzsche) Selgitage eetilise sentimentalismi filosoofilist positsioone eetilise / ebaeetilise teo kriteeriumiks on sisetundel põhinev südametunnistuse hääl . Kui me näeme midagi ebaeetilist toimuvat, tekitab see meis tugevaid emotsioone
Sisu: Menelaose vend Agamemnon saab kreeklaste ülemjuhatajaks. Otsiti kokku Kreeka kuulsaimad kangelased. Odüsseus on üks neist. Ta ei tahtnud sõtta minna ning seetõttu mängis hullu. Ta külvas põllul soola, vastas küsimustele jaburalt. Sõjamehed panid tema poja adra ette, et kui ta hull on, siis sõidab pojast adraga üle. Kuid Odüsseus ei riskinud poja eluga. Achilleus oli teine kangelane, kes oli saatuse fenomeni ohver. Ema oli hirmul ja proovis poega säästa, pannes pojale selga tüdrukute riided ja viies ta tüdrukute juurde mängima. Tüdrukute seas laoti relvad lauale ja linnas lavastati vallutamist. Kõik tüdrukud tormasid kiljudes minema, ainult Achilleus haaras relva. Nii saadi ka tema kätte. 4
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
tegelikult tõeliselt tõde, sest tõde peitubki ju tema sõnul surmas. Fakt, et paljud inimesed ei soorita enesetappu, tähendab Ciorani jaoks seda, et nad teevad oma eksistentsi veelgi raskemaks ning piinarikkamaks, ki see juba on. 1. Mida tähendab "kõikide väärtuste ümbervääristamine"? "Kõikide väärtuste ümbervääristamine" tähendab peale aastatuhandeid kestnud pettuse ja vale tõe päevavalgele toomist. Nietzsche väidab, et just tema on Saatuse poolt väljavalitu, tänu kelele jõuab inimkond tõeni, mis laidab maha kõik senised valed, mida tõe pähe on serveeritud. 2. Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli "kõigi väärtuste ümbervääristamises" ja "katte eemaldamises" kristlikult moraalilt? Nietzsche kirjeldab end kui geeniust ning suurkuju, kes toob maailmale tõe ehk rõõmusõnumi. Ta peabki end rõõmusõnumi toojaks. Samuti märgib ta, et tänu temale on taas maailmal lootusi.
Kordamisküsimused kohustusliku kirjanduse kohta. (Need küsimused peaksid teile andma aimu, kui täpselt tuleb loetud tekste eksamil teada ja millele tähelepanu pöörata. Eksamil tulevad küsimused pole täpselt needsamad, kuid kui te oskate neile vastata, siis oskate vastata, siis oskate tõenäoliselt vastata ka eksamiküsimustele.) Küsimused Camus' Sisyphose müüdi kohta: Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? o Absurditunne võib ükskõik kellele ükskõik missugusel tänavanurgal näkku karata. Niisugusena nagu ta on oma ahastamapanevas alastuses, oma särata valguses on ta hõlmamatu. o Kui meilt vahel küsitakse, mida me mõtleme, ja me vastame: ,,Ei midagi", siis võib see mõnel puhul olla vale. Armastajad teavad seda väga hästi. Aga kui vastus on siiras, kui ta kajastab seda isepäralikku hingeseisundit, kus tühjus muutub kõnekaks, kus argipäevaste toimingute ahel katke
Voorustest on neile veel vajalikud kindlameelsus, mehine kohusetunne, vaprus ja eneseohverdus. Seegi seisus peab saama erilise ettevalmistuse oma ülesannete õigeks mõistmiseks ja täitmiseks riigi ees. Himustavale hingealgele vastab kolmas arvukas seisus - talupojad, käsitöölised ja kaupmehed jne., s.o. kõik tootva ja teenindava tööga hõivatud inimesed. Siia kuuluvad ka kunstnikud, poeedid, näitlejad. Kolmanda seisuse ülesandeks on inimelu aineliste vajaduste rahuldamine. Nende tööst elatuvad ka mõlemad ülemised kihid, kes aga peavad kolmandale seisusele looma kõige soodsamad elu- ja töötingimused. Riigi juhtimisest see seisus - rahvas - osa ei võta, kuna tal puuduvad riigi juhtimiseks vajalikud võimed, eeldused ja ettevalmistus. Neile on aga lubatud eraomand. Nende peamiseks vooruseks on mõõdukus ja enesevalitsemine.
haigused. Kirjaniku hing oli käristatud kaheks. Kõigest sellest hoolimata sammus Dostojevski edasi, mured ei murdnud teda. Elu lõpu aastatel oli ta õnnelik, viisakas ja heal järjel. Koduses elus armastas ta tihti naljagi heita, tal oli vajalikuks kombeks aprillinalja teha, lastega lõbutseda. Lapsi kasvatas ta hästi, ise elas korralikult võimles, jalutas, armastas puhtust. Suur ja vägev hing sädeleb meile vastu kõikjalt selle saatuse valulapse teoseist (A.Meiessaar 1935:12). Oma iseloomult ei olnud Dostojevski mitte turist. Teda ei huvitanud eriti ei maastik ega ajaloolised paigad, ei haaranud teda palju ka kunstid: ehitusmälestised, teatrid, kunstigalleriid. Mis aga ta tähelepanu endale tõmbas, see oli rahvas ise kogu oma eluoluga tänaval, vagunis, lõbustuskohtades ja mujal. Mingi erilise vimma tõttu kõige võõra vastu ei saanud ta siiski ka ta süvenemine rahvaellu olla eriti põhjalik (O.Urgart 1936:90). 2
Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9 Wilhelm Reich......................................................................................................................13 Alfred Adler....
aega. "targale ja saladuslikule tahtele vastavalt". · Niisiis Jumal asub väljaspool aega ja küsimus selle · Hindud ja Platon püüdsid seda seletada kohta, millal maailm loodi on mõttetu. reinkarnatsiooni teooriaga, mille kohaselt on · Loodu ja ajalisus inimesed juba eelnevas elus oma saatuse · Maailma kontrueerivaks faktoriks on mateeria, aeg määranud. ja vorm (igavesed ideed). · Tahtevabadus ja predestinatsioon · Ühe osa olemisest loob Jumal lõplikus vormis · Kirik pehmendas üsna pea Augustinuse õpetust. (inglid, hinged, tähed), teise osa muutuvas vormis · Vastavalt sellele pole Jumal inimesi ette äravalinud (elusolendite kehad)
Selle ideede maailma ja näilise tegelikkuse maailma suhtest räägib Platoni koopa võrdpilt. Vt slaide. Ilus kuulub ideede sfääri ja on tabatav mõttetegevuse kaudu. Ilu ei ole tajutav meelte kaudu. Selle järgi saadakse ainult ebapuhtaid ja segaseid arvamusi. Platon rõhutab ilu ideedesfääri kuulumist. Ilusa idee vastuhelk on ainult kaunistes asjades. Kaunis võis olla ka hing või headus või hellus, tõde. Lõpuks sulab kõik ühte Platoni arvates. Loovad kunstnikud ja jäljendavad kunstnikud Platoni arvates. Esmakordne looja on loov kunstnik. Jäljendav kunstnik on see, kes selle loomingu vaatajani, kuulajani viib ja vaataja mällu üritab söövitada. Näiteks etleja või esitaja, rapsood, kes Homerose tükke ette kannab on jäljendaja, tõlgendaja. Loovad kunstnikud on tõele lähemal, sest vormivad ideid, mis nende vormis avalduvad. Jäljendajad on minesi kunstnikud. Ainult näilise tegelikkuse peegeldajad.
Marx usub, et ta on avastanud ühiskonna arengu seaduse. ta ei arenda seda süstemaatiliselt. Ta tahab individualiseerida seaduspärasused, mis määravad inimühiskonna arengut. Üksikinimene on ühiskondlik, tema olemus areneb välja teatud ühiskonnasüsteemi taustal. Ühiskonnasüsteem muutub koos materiaalse tootmisviisi- majandussuhete- muutumisega. Sellepärast on ka ajaloo ülim määrav jõud majanduslikud tegurid. Ajaloolised murrangud muudavad tootmisviisi. Inimkonna saatuse otsustavad küsimused puudutavad majandust. NIETZSCHE ÕPETUS VÕIMUTAHTEST Teistest kõrgem motiiv on võimutahe. Sellel põhineb reaalsus. Ta loob erilaadsusi, tema olemusse kuulub eri viisidel ilmnemine. Elu on võimutahe- inimsus- ja ilma selleta elu ei ole. Võimutahe toimib kogu reaalsuses, mitte ainult inimeses. Me teeme kõik alati kõigepealt pildiks, kujutiseks meist endist. Oleme iseenda sümbolite vangid. Püüd võimule on universaalne jõud. Nagu näiteks seksuaalsus
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari · Platoni koopamüüt · Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine (episteme) on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus (doksa) · Platon uskus reinkarnatsiooni, hing kehastub taas (vahepeal on ideede maailmas) · Platoni õpetust
see viimasest puhtam, ja jumalikum kui miski muu. Ma ei taha käia sõprustega ringi pepsilt, vaid kõige karusema julgusega. Kui nad on tõelised, siis pole nad mingid klaasniidid ega jäälilled, vaid kõige tugevam kõigest, mida me tunneme. Sest mida me praegu, pärast kõigi nende ajastute kogemusi, õieti teame loodusest või iseendast? Mitte ainsatki sammu pole inimene astunud oma saatuse probleemi lahendamise poole. Rumaluse taunimises ühineb kogu inimeste kirev lõputus. Ent rõõmu ja rahu magus siirus, mida ma ammutan sellest liidust oma venna hingega, on pähkel ise, millele kogu loodus ja kogu mõte pole enamat kui kest ja koor. Õnnelik on maja, mis annab peavarju sõbrale! Nagu peo puhuks rajatud lehtla või kaar, võiks see vabalt olla ehitatudki ainuüksi selleks, et teda ühelainsamal päeval võõrustada
missugune ajakasutus mõjutab tulevikuvisioonile lähemale jõudmist käesoleval aastal kõige rohkem. Meie ees on tohutult valikuid.sada erialaajakirja, sada telekanalit,sada raamatut, ent me peame oskama teha õigeid valikuid, sest muidu upume valikutesse. Pead looma raamistiku, mis aitab teha õigeid valikuid ja just neid, mis sind eesmärgi poole viivad.Lakka olemast kõikide valikute teener ning sinust saab nende peremees. Saul Bellow, romaanikirjanik: ,,Tegevuskava vabastab sind valikutest." Victor Hugo:" Sellel, kes igal hommikul kavandab toiminguid eelolevaks päevaks ning seejärel seda kava järgib, on lõng, mis juhib ta läbi isegi kõige tegevusrohkema labürindi.Tema kavakindel ajakorraldus on nagu valguskiir, mis piilub läbi kõikide tema toimetuste.Aga kui tegevuskava puudub, kui ajajaotamine on lustlikult jäetud juhuse hooleks, kuhjuvad asjad kaoseks, mis ei allu liigitamisele ega revideerimisele
altkäemaksu võtmises (ta oli päriselt süüdi) ning kaotas kõik oma tiitlid. Hiljem hakkas oma mõisas katseid tegema, nägi, et külmutatud toit säilib kaua ning hakkas ka ise palju külmutatud toitu sööma ning suri selle tõttu. Mõned arvavad, et tema kirjutas Shakespeare’i teosed. Baconi arvates on olemas iidolid, mis ei lase inimestel tõeliste teadmisteni jõuda: 1)sugukonna iidol– inimene mõtleb valesti, sest kõik mõtlevad valesti 2) koopa iidol – igal inimesel on oma kiiks, pm istub oma „koopas“ 3) turu iidol – inimesed ei oska kasutada kohast/täpset keelt 4)teatri iidol – usaldatakse liialt teatud autoriteete + näited! Teadmiste saavutamiseks on 3 teed: 1) sipelga tee – inimene kogub palju teadmisi kokku, aga ei loo seoseid 2) ämbliku tee – palju seoseid, aga seos reaalse eluga on nõrk 3) mesilase tee – vaatlused ja katsed ning nende andmete läbitöötlus on tasakaalus Pilet 2 1. Loodusfilosoofia. Demokritos ja aatomiõpetus
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ,,baas", millelt alustame, s
5. Hellenism. Esindajad on küünikud, epikuurlased, stoikud ja skeptikud. Erineb varasema filosoofiaga märgatavalt. *Küünikud väljendasid oma eluviisiga totaalset põlgust kaasaegse ühiskonna seaduste, kommete, väärtuste ja stereotüüpide vastu. Pole võimalik maailma muuta, vaid oma suhtumist sellesse, loobudes ühiskonnas tunnustatavatest väärtustest – sisemine vabadus. Tõeline nauding on see, kui hing on rahulik ja rõõmus. *Epikuurlased – tundsid huvi saatuse vastu. Tuli vabaneda kannatustest ning saada õnnelikuks. Õnne tagab teadmine millest tuleb hoiduda ja mille poole püüelda. Inimene peab arukalt valima, et saada maksimum naudinguid. Selleks et endaga rahul olla, ei pea endast kuulsust jääma järeltulevate põlvede ees. *Stoikudel olid treeningud rahu saavutamiseks. Inimene on õnnelik siis, kui ta allub saatusele. Tõelisteks hüvedeks on voorused: tarkus, õiglus, mehisus ja arukus. Kurjus seisneb pahedes
on kahepoolne. Sama moodi pole ka jumala kohta võimalik täielikult teada saada kas ta on olemas. Tuleb lihtsalt võtta risk ja uskuda.Augustinuse ja Kierkegaardi arvates me usume jumalat kuna kogu jumala olemus on absurd. Kuna meil pole mitte kuidagi võimalik teada saada mis või kes jumal tegelikult on. Cioran tekstid 1.Kuidas cioran kirjeldab inimest Cioran kirjeldab inimest kui karjas kõndivat orja, kes lepib saatuse löökidega ja maailma pakutava narrusega. Tema arvates on inimlik headus vastuolus elu endaga. Kõik inimlikud tunded nagu armastus, kurbus, rõõm jne jagab ta eksitavateks või haisvateks tunneteks. Tema arvates vaid pahedega inimesed on elamist väärivad isendid. 2.Mida arvab Cioran inimese elust. Inimese elu on elamist väärt vaid siis kui see on täis pahesi ja tundeid. Kõikide nende elu kes nii ei tunneta elavad elu, mis paikneks just kui surilina all
1 IMMANUEL KANT (1724 - 1804) I. ELU, ISIKSUS, TEOSED Õhtumaine filosoofia saavutab I.Kanti teostes oma kõrg- ja pöördepunkti. Erakordne on seejuures, et kõik see sünnib ühe mehe mõttetöö tulemusena. Samal aastal (1781) kui Lessing, suur saksa valgustusaja luuletaja ja tähelepanuväärseim kriitik, sulges silmad, ilmus Kanti esimene peateos, "Puhta möistuse kriitika". Selle teosega saavutab Euroopa valgustus oma körgpunkti ja ühtlasi ületab end körgemal astmel. Kant sündis 22. aprillil 1724 Königsbergis (Preisimaal) sadulameistri pojana. Üks ta esiisadest oli väljarännanud Sotimaalt mõned sajandid enne Immaneuli sündi. Tänu oma vanematekodule, eriti emale oli ta kokkupuutes pietismiga, mis nõudis puhta mõistuse usu asemele ehtsat tundelist ja ranget vagadust.
I love walking in the rain because nobody knows i'm crying. Sometimes I wanna go to sleep and never wake up. Nutmiseta pisarad on kõige valusamad. Kurbuse kõige kõrgemal astmel pisarad puuduvad. Vahel naeratad ka siis, kui süda tegelikult nutab. Nuta, kui on valus, ära häbene seda, las pisarad viivad kurbuse minema. Tihti üritan peita oma pisaraid naeratuse taha, Ma nutan iga päev lootes, et kunagi saavad pisarad otsa,kuid mu silmad reedavad mind. Kõige parem seltskond on üksindus. Tõelist valu, mis on sul südames, ei anna pisaratega välja nutta. Ma lasin su käest , arvates, et tuleb paremaid . Avastades lõpuks , et oled ainuke , kes midagi on tähendanud ja tähendad siiamaani . Sa olid mu parim sõbranna ja nüüd.. mu armastatu pruut. Kui tihti pole miskit hästi ja kui harva on KÕIK täiuslik . Parem üldse mitte olla,kui olla mitte keegi. Kunagi saan ka mina õnnelikuks Iga inimene on mõnikord kurb
Filosoofia arvestus SH 2010 talv 1. PILET 1. Keskaja filosoofia üldiseloomustus Keskaja filosoofia lühiiseloomustus: 1.Seotus religiooniga: Jumalakesksus olemise, hüve ja kauniduse allikas on Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kui kõlbluse alust, tema jäljendamist ning temaga sarnanemist peetakse inimliku elu ülimaks eesmärgiks. Kreatsionism maailma on loonud Jumal eimillestki. Providentsialism Jumal valitseb loodud maailma, ajaloo ja inimese üle. Kõigil sündmustel on (taga)mõte. Revelatsionism kõige usaldusväärsem tähtsate tõdeda teadasaamise viis on jumalik ilmutus. Valitses mõte, et tõeline filosoofia on kristlik religioon. Filosoofia saab olla vaid teoloogia ori.Kkeskaja filosoofia alguseks peetakse hetke, mil filosoofia teadlikult religiooni teenistusse asus. Alguses püüdis Philon Aleksandriast kasutada nt platonismi ja püthagoreismi ning sidus seda juudi usundi ja teoloogia alusena. Hiliskeskajal aga prooviti leida moodus filosoo
Emmi ja Juuliuse abielu oli armastav ja rahulik. Emmit vaevas aga kogu aeg väike kompleks, Juulius oli haritud ja tark mees, ja kui ta uuesti kooli läheb muutub ta veelgi targemaks ja haritumaks. Emmi tundis, et ta pole Juuliust väärt ja on talle vaid üks suur rumal koorem. Juulius aga armastas oma naist siiralt. ,,Head jumalad on mulle rohkem andnud, kui ma väärt olen. Kõige muud võin ma küll oma käe ja vaimu rammuga võita, aga kodukolde õnne ei saa keegi saatuse käest välja sundida, selle peab ta kingituseks saama." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 175 ). Anna armastan oma poega ja käis teda tihti vaatamas, väike Valeerius armastas tädi Annat ja tundis tema vastu seletamatut kiindumust. Emmi oli kohutavalt armukade. Juulius tundis aga endiselt Anna vastu suurt sõprust. Annaga rääkides võis loota, et teda mõistetakse. Anna oli tema ainus tõeline ja väärtuslik sõber. ,,Ma tänan sind, Anna. Ei ole midagi paremat
ära elada ja mul tuli nüüd ise otsida endale elatusvõimalusi. Korvike asjadega käes, vankumatu tahtega hinges, sõitsin ma Viini. Selle, mis oli 50 aastat tagasi õnnestunud mu isal, lootsin ma saatuselt kätte võidelda ka endale; ma soovisin samuti saada "millekski", kuid loomulikult mitte mingil juhul ametnikuks. II PEATÜKK ÕPINGUTE JA PIINADE AASTAD VIINIS Selleks ajaks, kui suri minu ema, oli üks minusse puutuv küsimus juba saatuse poolt ära otsustatud. Tema haiguse viimastel kuudel sõitsin ma Viini, et seal ära anda eksamid akadeemiasse astumiseks. Vedasin endaga kaasas suurt pampu oma joonistustega ja olin täis veendumust, et ma annan eksami ära nagu muuseas. Loeti ju mind juba reaalkoolis terve klassi parimaks joonistajaks ja sellest ajast olid minu võimed joonistamises suurel määral kasva-nud. Uhke ja õnnelik, olin ma täiesti veendunud, et saan oma ülesandega kergesti hakkama.
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei
annaabi.ee 
