Armastus jõud või nõrkus (3)

Armastus – jõud või nõrkus?
 
Armastus on tunne, mida kõik inimesed mõistavad erinevalt, kuigi samas võetakse see kokku ühe lihtsa sõnaga. Seda sorti inimeste vahelised tunded annavad palju jõudu, kuid samas suudab ka nõrgestada kõige tugevamad isikud. Armastus on tunne, millest ei ole pääsu ka selle maailma kõige vägevamatel. 
Olla pidevas ärevuses ja tunda liblikaid kõhus on kõige imelisem tunne siin maailmas. Seda tundis ka Stendhali realistlikus loos „Punane ja must“ Julien, kui seadis enda eesmärgiks vallutada enda tööandja abikaasa – pr de Renal 'i süda. Iga päev piinles ta armuvalus , ihates saada teada, kas tal on mõttekaaslane. Selle pärast veetis ta palju piinlevaid ning venivaid tunde, kannatades armuvalude käes. Selleks, et Julien'i südamedaamil tekiksid samasugused tunded nagu temal , oli vaja järjekindlust, mida  temas ka rohkesti leidus. Esialgne tulemusteta armuvalus piinlemine andis talle veel rohkem jõudu edasi pürgimiseks, kuni lõpuks saavutas selle, mida tahtis.
Kuid mitte alati ei vii sihikindlus võidule. Võib küll üritada kellegi südant võita, kuid see katse võib lõppeda tulemusteta. Selline õnnetu saatust tabas  Birk Rohelennu teosest „Mina, Mortimer“ Irist , kes meeleheitlikult üritas Mortimeri külje alla pugeda. Selleks kasutas ta üht enam-vähem tavalist võtet tänapäeva noorte seas – hakkas kurameerima poisi parima sõbraga. Mängides oma kaardid õigesti suutiski Iris end Mortimeri jaoks nähtavaks teha, kuid see ei kestnud kaua, sest tema plaan nähti väga kiiresti läbi. Peale sellist läbikukkumist ei kaotanud tüdruk veel lootust vaid rassis ainult edasi, et saavutada vastuarmastust. Seesugust jõudu võib inimene endas leida vaid armastuse kaudu.
On ka tundeid, mis pimestavad ning muudavad inimesi nõrgaks, mille tagajärjel ei suudeta enam ise mõelda vaid oma lastakse kallimal enda eest otsuseid teha. Isiksusi , kes lasevad liialt ennast südamel juhtida, mitte mõistusel, leidub palju. Merimee poolt kirjutatud romaanis „ Carmen “ oli don Juan just täpselt selline mees, kes andis oma elu naise hoolde suuresti hetke tunnetest. Ta järgnes mustlasnaisele kinnisilmi, võttes endale samasugused elu kombed ja uskumused. Kõik seepärast, et don Juani arvates oli Carmen   see õige, kelle nimel kõigest väest pingutada ja üritada igal viisil suhet toimima panna.
Nagu selgub ,  suudab armastus manipuleerida isegi kõige tugevama iseloomuga inimesega, tehes temast nõrga ning tundliku. Selline sügav tunne võib lämmatada igasuguse sihikindluse ja teha kellest iganes lillelapse, kes laseb elul ennast kanda. Selliseid situatsioone tuleb ka päriselus palju ette, eriti puberteedi eas, kus noored armuvad ning unustavad kõik ülejäänud tegevused nende ümber. Sõbrad jäetakse tahaplaanile, õpingud võivad isegi pooleli jääda, sest on tekkinud uus maailm, kus elavad vaid nemad kaks – armunud paar.
Armastusel ei ole ettekirjutatud piire ning see teebki ta nii eriliseks . Keegi ei saa öelda, mida tohib või mida ei tohiks tunda. Legendaarseks on ju saanud ütlus: “Armastuses ja sõjas on kõik lubatud.” Tänu sellele fantastilisele tundele elatakse läbi nii negatiivsusest tulvil või siis hoopis õnnelikke hetki ja seda kõike selleks, et olla kindlad oma eksistentsis.