Jrk. nr. Vanus Sugu Klass Elukot Hommikusöök Äratus Magama minek Aastat M/N 10-12 klass Maakond Jah/Ei Kell Kell 42 16 N 11 Ida-Viru Jah 07.00.00 00.00.00 1 43 17 M 11 Jõgevamaa Jah 07.00.00 00.00.00 2 60 18 M 12 Tartumaa Jah 07.00.00 00.00.00 3 39 18 M 12 Lääne-Viru Ei 07.10.00 00.00.00 4 7 16 M 10 Valgamaa Jah 07.15.00 00.00.00 5 10 16 M 10 Valgamaa Jah 07.15.00 00.00.00 6
30-39 18% 180 18% 180 16% 160 40-49 17% 170 18% 180 17% 170 50-59 17% 170 17% 170 18% 180 60-74 19% 190 16% 160 22% 220 Kokku 100% 1000 100% 1000 100% 1000 2. Esindusliku üleriigilise küsitluse puhul peavad olema kaetud kõik maakonnad vastavalt rahvastiku jagunemisele. Arvuta proportsioonid, kui mitu intervjuud üle Eesti tuleb läbi viia täites tabeli: Tee päring Statistikaameti andmebaasist, aga mõtle ennem tegutsemist! Harjumaa sh. Tallinn 39% 390 Hiiumaa 1% 10 Ida-Virumaa 13% 130
Tärnid antakse kolmeks aastaks. Tärnide taotlemiseks peab hotell või motell vastama vastava liigi majutusettevõttele kehtestatud miinimumnõuetele ning olema kantud majandustegevuse registrisse. 1.1 Lühiülevaade nõuetest tärnihotellidele: 1. Ühene tuba min. 9 m2, kahene tuba min. 12 m2 (kehtib vähemalt 70 % numbritubadele). Kõikides numbritubades vann/dušš ja tualett. Pääs hotelli ööpäevaringselt, vastuvõtuteenindus töötab min. kell 7.00-23.00 Hommikusöök, sooja toidu tellimise võimalus. Vannitoas üks käterätik ja üks vannilina voodikoha kohta. 2. Lift, kui hoones on 4 või enam korrust. Min. 10 % mittesuitsetajate toad. Telefoni kasutamise võimalus. 3. Ühene numbrituba min 10 m2, kahene numbrituba min. 14 m2. Ööpäevaringne vastuvõtuteenus. Arvuti kasutamise võimalus koos interneti ühendusega. Televiisor kõikides numbritubades. Restoran. Hommikusöögi numbrituppa serveerimise võimalus. Soojade
Nõo Reaalgümnaasium Statistika uurimustöö Tervslik eluviis Nõo Reaalgümnaasiumi õpilaste seas Koostas: Klass: Juhendaja: Nõo 2011 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 MÕISTED...............................................................................................................
1662.aastal ostis selle Riia kuberner kindralmajor Fabian von Fersen. Tema juhtimisel asuti püstitama uut peahoonet. Mõne aasta pärast valmiski barokne kahekorruseline kivist peahoone, mis üldjoontes säilinud tänaseni. Põhjasõja pöördelised sündmused ei jätnud puudutamata ka 1715.aastal Maardut, siis sai omanikuks keisrinna Katariina I. edasi liikus see veel mitme inimese kätte. Aastaid tegutses seal ka kool, kuid nüüd on seal Eesti Panga õppekeskus. (Särg, Harjumaa mõisad ja mõisnikud, 2006) lk 111- 114 Klassitsism Valga Jaani kirik Valga kiriku ehitamine algas küll juba 1787.aastal, kui pühakoja sisseõnnistamine toimus alles 1816. Pikast ehitusajast hoolimata on tegemist eesti omapärasema ning stiilsema kirikuga, mille arhitektuuris põimuvad õnnestunult nii ehitamise alguasjal eestis domineerinud hilisbarokk kui valmimisajaks ülekaalu saavutanud klassitsistlikud elemendid
Toitumisalaseid küsitlusi on läbi viidud ka hiljem. 2004. aastal Tervise Arengu Instituudi poolt avaldatud kooliõpilaste tervisekäitumist (mille alla võib liigitada ka toitumiskäitumise) uurivas raportis hinnati 10 aasta muutusi toitumisharjumustes põhiliste toiduainetegruppide alusel. Selgus, et 1991. aastal sõi regulaarselt hommikueinet ¾ õpilastest, ebaregulaarselt 14% ja umbes 10% ei söönud hommikul. See näitaja oli umbes sama ka 10 aastat hiljem: kokku veerand õpilastest kas ei söö igal hommikul või teevad seda ebaregulaarselt. R. Voki jt. õpilasküsitluste põhjal 1995. ja 1999. aastal sõid maakoolide õpilased sagedamini hommikueinet, protsendid vastavalt 80 ja 75. Seega nende küsitluste põhjal on hommikueine sööjate hulk vähenemas. Õpilaste toitumises kuulub tähtis koht koolilõunale. Pakutava toidu kvaliteet ja mitmekülgsus on aastate jooksul paranenud
Rõiva-ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: TD 12 Juhendaja: Helina Prints Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ Tallinn 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Antud uurimustöö raames läbiviidava küsituse eesmärgiks on saada ülevaatlik pilt sellest, millised on eestlaste rõivaostu ja hooldamisega seotud harjumused. Küsitluse sihtgrupiks on valitud tööealine elanikkond vanuses 18.-52.eluaastat. Eesmärgiks on uurida, millest lähtuvalt teevad mehed ja naised valikuid rõivaste ostmisel, kuidas need erinevad ja kas võib leida ka sarnasusi? Samuti soovime teada saada, milliseid kohti eelistatakse peamiselt rõivaste ostmiseks ja kui palju kulutatakse raha riietele. Üheks oluliseks aspektiks on ka rõivaste hooldamine ja sellega seotud teadmised millest lähtudes hooldatakse oma
7 2.2. Küsimustik Et teada saada õpilaste lugemisharjumuste kohta, kasutati uuringu läbiviimisel sarnast küsimustikku, mida rakendati ka Tallinna Reaalkoolis erinevas vanuses õpilaste seas (Pungas, 2008) ning Ülenurme Gümnaasiumis 6. ja 9. klasside hulgas (Vare & Köbas, 2013). Küsitlus on jagatud nelja ossa, mille ülesehitust küsimuste ja teemade kaupa võib näha tabelist 2. Küsitluse võib leida lisast 1. Tabel 2. Küsimustiku ülesehitus teemade kaupa. Küsimuste numbrid Teema 1-3.1 Ajalehed 4-4.1 Ajakirjad 5-10; 17-18 Kohustuslik kirjandus 11-16 Raamatud ja üldine lugemine 2.3. Uuringu läbiviimine ja andmeanalüüsi meetodid
pdf (22. 02. 2011). metsapõlengut.12 12 http://www.keskkonnainfo.ee/publications/16337_PDF.pdf (22.02.2011). Suurimad metsatulekahjud Eestis aastatel 1992-2008 Tabel 1.13 Aast Maakond Vald Asukoht või Tulekahju Tulekahju Pindala a nimetus puhkemise kustutamise (ha) kuupäev kuupäev 1992 Harjumaa Padise Vihterpalu 10. juuli 24. juuli 550 1997 Harjumaa Padise Vihterpalu 25. august 14. september 700 1999 Ida-Virumaa Vaivara Vaivara 10. juuli 17. juuli 500 2002 Tartumaa Vara Emajõe 3. september 16. september 504 Suursoo
Kuressaare Gümnaasium UIMASTITE KAHJULIKKUS INIMESE TERVISELE JA PEREKONNASUHETELE Uurimustöö Koostaja: Kätriin Tamm Klass: 10 C Juhendaja: Anti Liiv Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Uimastid ehk mõnuained...................................................................................................................4 1.1 Sõltuvus.....................................................................................................................................4 1.1.1 Sõltuvuse liike on mitmeid:...............................................................................................5 1.2 Uimastikahjustused inimese tervisele
Andemanalüüsi konspekt: Mõisteid küsitakse eksamis: näidete toomise, selgitamise, võrdlemise ja analüüsimise tasandil. Binaarne tunnus- sugu; jah/ei Järjestustunnus- kooli tüüp, 1-väga hea, 2- hea jne(NB!- Õpilaste hinnang koolile), kui suured on klaassid- väga suured, suured jne, milline kooli maine- väga hea, hea jne, millisesse vahemikku jääb arv (0-200, 201-301 jne) oluline oleks, et Display frequence ees oleks linnuke, siis saab teha sagedustabeli Intervalltunnus- 1-väga hea, 2-hea jne (NB!_- Kooli hoolekogu hinnang eelmise õppeaasta tulemustele?/ Kooli hoolekogu hinnang eelmise aasta juhtimisele?) , hulk (n: minu klassi avatakse), vanus (keskmine vanus), kui kaugel asub kool millestki- km-tes, Nimitunnus- millegi nimi, huviringude nimed, kooli nimi jne, kas koolis töötab nõustaja- ei tööta, töötab, mõlemad jne, Kiire ü
2 Toitumine Suur- konnakotka saakloomadeks võivad sattuda: väikeimetajad, roomajad, kahepaiksed, linnud, väiksemad kalad, suuremad putukad ja raiped. Elupaikadest sõltuvalt on konnakotka toit seotud veega. Venemaal näitavad mitmed uuringud linnu saakloomadeks: mügrid, konnad, veelinnud ja uruhiired, Indias, aga konnad ja veelinnud. Talvitumisperioodil väga tähtis toidulaual suured putukad ja imetajate korjused. Konnakotkad peavad jahti maapinnalt, ja õhust patrullides. Saak püütakse hommikul ja keskpäeval, saagijahi aktiivsus tõuseb õhtul kella 8 ajal (Keskkonnaministeerium. 2005). Jahti peavad nad koos teiste röövlindudega nagu stepikotkas. Vahel võtavad nad jõuga väiksematel röövlindudelt saagi ära. Kotkaid tõmbavad metsa tulekahjud, kuna seal on kerge jahti pidada. Eestis toituvad kotkad peamiselt konnadest, kaladest, roomajatest, lindudest, milles esineb sageli suuremakasvulised liigid nagu sinikael-part ja imetajatest, millest moodustavad 55% uruhiired
aastatel. 6 Finantsaruanne LASTERIKASTE JA VÄHEKINDLUSTATUD PEREDE LASTE NING LASTEKODULASTE LAAGRITUUSIKUTE TOETUS TEGEVUSLOAGA NOORTELAAGRITES 1. Lasterikaste ja vähekindlustatud perede laste 2 761 laagrituusiku jaotus maakondade lõikes: JRK MAAKOND ERALDATUD TUUSIKUTE ARV 1. Harjumaa 350 2. Hiiumaa 30 3. Ida-Virumaa 395 4. Jõgevamaa 120 5. Järvamaa 80 6. Läänemaa 115 7. Lääne-Virumaa 126 8. Põlvamaa 136 9. Pärnumaa 160 10
.......................20 4.5 Vanemate perekonnaseisu seos lapse arusaamadega......................................................21 4.6 Õpilaste soov abielluda..................................................................................................22 4.7 „Jah“ vastanud õpilaste abiellumise vanuse määr..........................................................23 4.8 Küsitlusele vastanute eluvaldkondade tähtsustamise tulemused....................................23 4.9 Küsitluse tulemused omasooliste abielu pooldamise kohta...........................................24 4.10 Õpilaste arvamus Eestis omasooliste abielu lubamise suhtes......................................25 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................27 Das Resümee.............................................................................................................................28 LISAD......................
alal savid. Selle tulemusel tekkis kuulus Lontova sinisavi. Üsna laial alal paiknevad ka Alam- Kambriumi Lükati ja Tiskre kihistu aleuriidi- ja liivakivikihid, mis tekkisid pärast mõningat kulutusperioodi. Neid kihistuid ei leidu vaid Kagu-Eestis. Kesk- ja Hilis-Kambriumis valdasid Eestis peamiselt kulutusperioodid, mistõttu neid kihistud on väiksemal alal. Ordoviitsiumi lademe avamused paiknevad Põhja-Eestis, Vormsil ja Hiiumaa põhjaosas. Ordoviitsiumis moodustunud settekivimite paksus on Eestis keskmiselt 160-180 m. Ordoviitsiumi ajastul (480 – 435 milj. a. t.) oli Eesti ala jälle mere all. Ordoviitsiumi mereelustik oli Kambriumi omast rikkalikum ning ka fossiilide säilimistingimused olid lubjakivis soodsamad. Alam- Ordoviitsiumi rannalähedase mere olustikku iseloomustab liiva ja massiline brahhiopoodide fosfaatsete karpide kuhjumine. Nendest rikastunud setendid on tuntud oobolus-fosforiidina.
Riigikontroll · riigi auditor, vastutab, et riigi varasid kasutataks efekiivselt · Riigikogu nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul viieks aastaks · Praegune riigikontrolör Mihkel Oviir teist ametiaastat järjest · Eesmärk anda majanduskontrolli kaudu Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori ressursse kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult Eesti maakonnad 1. Harjumaa - Tallinn 2. Tartumaa - Tartu 3. Valgamaa - Valga 4. Ida-Virumaa - Jõhvi 5. Lääne-Virumaa Rakvere 6. Läänemaa Haapsalu 7. Saaremaa Kuressaare 8. Järvamaa - Paide 9. Võrumaa - Võru 10. Põlvamaa - Põlva 11. Pärnumaa - Pärnu 12. Viljandi maakond Viljandi 13. Hiiumaa Kärdla 14. Raplamaa - Rapla 24
Piirkond 1913 1939 1990 2004 Tallinn ümbrusega 44,3 49,6 44,3 44,2 Kirde-Eesti 36,4 26,8 24,1 13,6 Muu Eesti 19,3 23,6 31,6 42,2 Sisemiste erinevuste täpsemaks kirjeldamiseks vajame Eesti jaotamist regioonideks. Eesti peamised regionaalsed üksused on maakonnad, mis igaüks (Rapla- ja Jõgevamaa siiski välja arvatud) kujutavad endast majanduslikke ja ühiskondlikke tervikuid - eriti kui nende halduspiire kohati veidi parandada. Ent mitmed maakonnad on omavahel üsna sarnased ja ei sobi hästi meie eesmärkidel, sest sarnaste maakondade kirjeldamisel tekib palju kordusi. Otstarbeka kirjelduse andmiseks oleks tarvis maakondi rühmitada. Kuid üldlevinud rühmitusviisi pole veel kujunenud. Alljärgnevalt kirjeldame eraldi nelja maakondlikku regiooni
5% 5% 18% 6% 11% 6% 7% 10% 7% 7% 10% Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka Pärnumaa Valgamaa Võrumaa Põlvamaa Harjumaa Viljandimaa Tartumaa Läänemaa Raplamaa Hiiumaa Lääne-Virumaa Jõgevamaa Ida-Virumaa Järvamaa www.neti.ee turismiinfo seisuga 18.10.2011 19 Turismiseaduse järgi on majutusettevõtete põhilised liigid:
hulka inimesi ning veebikeskkonnas sai seda kiirelt teha. Küsitlus viidi Loo Keskkooli gümnasistide seas läbi interneti vahendusel, kasutades selleks Google Docs keskkonda. Internetis läbi viidud küsitlusele oli võimalik vastata ajavahemikul 2.-16. detsember 2016. Küsimustik koosnes 16 küsimusest, millest 13 olid valikvastustega ning 3 vabateksti väljaga. Ankeet oli anonüümne ning autor kasutas saadud tulemusi üldistatud kujul. Küsitluse küsimused ja ette antud vastuse variandid olid koostatud teoreetilise materjali põhjal. Andmete analüüsimiseks ning jooniste tegemiseks kasutas autor Microsoft Word 2016 ja Microsoft Office Excel 2016 andmetöötlusprogramme. 3.2. Valim Andmete kogumiseks kasutati küsitlust ja eesmärgistatud valimit. Küsitluses osalejad valiti selle alusel, kes õpib praegu gümnaasiumi astmes ning on nõus ja valmis küsitluses olevatele küsimustele vastama
Uurimismeetodina on kasutatud juhtumianalüüsi. Lõputöös püstitatud ülesannete lahendamiseks kasutatakse kombineeritud uurimismeetodit, rakendades nii kvalitatiivsele- kui kvantitatiivsele uuringule omaseid andmekogumismeetodeid. Andmeanalüüsimeetodiks on valdavalt kasutatud statistiline meetod kasutades kirjeldavat statistikat. 6 Uurimistööna viib autor läbi küsitluse paberkandjal ja küsitluse veebikeskkonnas, kus osalevad PTJ-d ehk Päästeameti päästekeskuste operatiivkorrapidajad, meeskonnavanemad, rühmapealikud ning operatiivkaardi haldamise eest vastavad teenistujad - valmisolekubüroo pealikud ja peaspetsialistid. Samuti autor saadab ametliku päringu Ida päästekeskuse kriisireguleerimise büroo juhtivspetsialistile lisaandmete ära kaardistamiseks ohtlikke ettevõttete kohta
Ave Uudmäe ja Thea Rumberg. Nõu ja jõuga aitas ankeedi parendamisele kaasa Jüri Kruusvall. Uurimisprojekti teostamisel osales palju inimesi. Nii ankeedi koostamisel kui projekti elluviimisel oli oluline roll kanda SA REC Estonia töötajatel, eelkõige Heidi Hansonil. Ankeedi koostamisele aitasid kaasa Tarmo Pauklin (Eesti Keskkonnauuringute Keskuse juhatuse liige), Madis Kõrvits (Tallinna Keskkonnaamet, juhataja asetäitja). Kokku küsitleti 2001.a. 607 inimest. Küsitluse viis läbi ja valimi moodustas TNS Emor. TNS Emor omnibuss-tüüpi uuringute valim moodustatakse isekaaluvana, st et kasutatakse üldkogumi proportsionaalset mudelit, kus kõik küsitletud inimesed esindavad võrdset arvu üldkogumi inimesi. Valimi territoriaalse mudeli aluseks olid jooksvad rahvastikuandmed seisuga 01.01.2000. Kokku küsitleti Tallinnas iga Omnibuss-küsitlusega 152 inimest. Andmestik koguti seega 5 järjestikulise küsitluse käigus ajavahemikus august – november 2000
Eesti rahvust ei olnud, olid eri hõimud, kes sõdisid omavahel. Muinasajal kujunevad välja kihelkonnad ja kihelkondade ühendused MAAKONNAD. · Teatu piirkonna külad moodustavad kihelkonna, mis oli MuinasEesti tähtsaimaks haldusüksuseks. 13.saj alguses on Eestis u. 45 kihelkonda. Põhiliselt välisohu tõttu liitusid kihelkonnad suuremateks maakondadeks.Eestis oli 8 maakond: Virumaa, (põhja eestirakverest), Rävala, (tallinna ümbrus), Järvamaa, Harjumaa, (vasakul üleval) , Läänemaa, (haapsalu), Saaremaa, Ugandi, (otepää, tartu alla lõunasse), Sakala. (viljandipärnu all. Peale selle olid KeskEestis neli väikemaakonda: Alempois, Nurmekunda, Mõhu, Vaiga. Muinasaja lõpul oli märgata mõningaid maakondade ühistegevuse tundemärke, mis viitasid riikluse kujunemise algetele. Eesti rahva loomulikule arengule tegi aga lõpu ristisõdalaste sissetung XIII sajandi alguses. 12081227 Muistse vabadusvõitlus
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond – küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond – sai alguse tööstuspöördest I
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest Ing
Eesti rahvust ei olnud, olid eri hõimud, kes sõdisid omavahel. Muinasajal kujunevad välja kihelkonnad ja kihelkondade ühendused MAAKONNAD. · Teatu piirkonna külad moodustavad kihelkonna, mis oli MuinasEesti tähtsaimaks haldusüksuseks. 13.saj alguses on Eestis u. 45 kihelkonda. Põhiliselt välisohu tõttu liitusid kihelkonnad suuremateks maakondadeks.Eestis oli 8 maakond: Virumaa, (põhja eestirakverest), Rävala, (tallinna ümbrus), Järvamaa, Harjumaa, (vasakul üleval) , Läänemaa, (haapsalu), Saaremaa, Ugandi, (otepää, tartu alla lõunasse), Sakala. (viljandipärnu all. Peale selle olid KeskEestis neli väikemaakonda: Alempois, Nurmekunda, Mõhu, Vaiga. Muinasaja lõpul oli märgata mõningaid maakondade ühistegevuse tundemärke, mis viitasid riikluse kujunemise algetele. Eesti rahva loomulikule arengule tegi aga lõpu ristisõdalaste sissetung XIII sajandi alguses. 12081227 Muistse vabadusvõitlus
21/10/2010 17:48:00 2NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max Weber
· Dokumentide sisu avaldamine riskitakse kaotada murdeomapära ning normaliseeritakse kogu tekst tänapäeva ortograafiareeglite järgi · Sisu, vormi ja kohalike eripärade esitamine lisaks sõnavarale säilitatakse ka murde ja grammatika eripärad Tõs - Tõstamaa Võ - Võrumaa Rõu - Rõuge LNg - Lääne-Nigula Pal - Palamuse Urv - Urvaste Võn - Võnnu Räp - Räpina Lä - Läänemaa Pee - Peetri Vai - Vaivara Vän - Vändra Sa - Saaremaa Lüg - Lüganuse Pha - Püha Var - Varbla Äks - Äksi Saa - Saarde Mar - Martna Phl - Pühalepa Vig - Vigala Pä - Pärnumaa San - Sangaste Mih - Mihkli Pil - Pilistvere Vas - Vastseliina Pär - Pärnu Se - Setumaa MMg - Maarja- PJg - Pärnu-Jaagupi
16 Vaatlus Kirjaldad võimalikult täpselt, mida sa näed; 8.04.2016 Allikad https://www.entk.ee/valmis-uurimus-tartlaste-rahulolu-noorte-vaba-aja-tegevustega (08.04.2016) Toomel, Paula 2006. Eesti Päevaleht. Saiakang vs ekstreemsport ehk millega noored vabal ajal tegelevad. http://epl.delfi.ee/news/melu/saiakang-vs- ekstreemsport-ehk-millega-noored-vabal-ajal-tegelevad?id=51032927 (Toomel, 2006. 08.04.2016) Uus, Maiu 2005. Läänemaa noorteuuringu tulemuste analüüs. https://l.facebook.com/l.php?u=https%3A%2F%2Fwww.tlu.ee%2FUserFiles %2FHaapsalu%2520Kolled%25C5%25BE%2FLETS%2FLaanemaa-noorteuuringu- tulemuste-analuus.pdf&h=hAQGkA8U1 (Uus, 2005. 08.04.2016) Nimmerfeldt, Gerli 2009. Noortemonitor. Noorte vaba aeg. http://www.noorteseire.ee/system/resources/BAhbBlsHOgZmIjkyMDEwLzEyLzE0LzE 1XzM4XzQwXzcwMV9Ob29ydGVNb25pdG9yXzIwMDlfZmluYWwucGRm/15_38_40
XIX sajandi lõppu ja XX sajandit iseloomustab koordineerimata ardenni täkkude import ja kasutamine mõisnike poolt. 1911 Asutati Baltimaade Külmavereliste Hobuste Kasvatajate Selts, mille eesmärgiks oli kooskõlastada ardenni hobuste aretust. Seltsi tegevus lõppes mõne aasta pärast seoses I Maailmasõja algusega. 1913 Rühm Virumaa mõisnikke ostis Rootsist ardenni tõugu noorhobuseid, mis paigutati Virumaa ja üksikud ka Harjumaa mõisatesse. Sellega pandi alus ardenni hobuste kasvatamisele Põhja- Eestis. Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon lõpetas mõisnike tegevuse Eestis. 1920 Eesti Vabariigi Põllutööministeeriumi poolt korraldati ülemaaline hobuste registreerimine, et kindlaks teha tõumaterjali hulk ja leviku piirkonnad. Tõuhobuste registreerimine näitas, et ardennid olid kõige rohkem levinud Põhja-Eestis, vähemal määral leidus neid ka Tartu- ja Võrumaal.
objektides, paikates ja taevas (äikese ajal), võis olla ka sõnades, mille abil sai loitsuda, nõiduda ja haigusi ravida (nim. tarkadeks või nõidadeks). Väe tõttu peeti osasid kive jne pühadeks. Enim väge oli peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. Tihti kanti kaelas loomade hambaid ja kihvu, lootes nii nende väge omastada. Joodi ka looma teatud elundite verd. Animism elusa ja eluta looduse hingestamine. Uku Eestlaste muinasaja jumal. Tõnn Pärnu- ja Viljandimaa koduhaldjas(setudel Peko). Tarapitha ainuke Liivimaa kroonikas kajastatud jumal. Legendi järgi saarlaste jumal, kes lendas Virumaalt Saaremaale (kihutas nii suure matsuga, et järgi jäi suur auk Kaalis). Hing - inimese isikupära kandja, väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda ning vahel asuda isegi teise olendi sisse. Mõnel pool arvati, et inimese surma korral siirdub hing putukatesse ja seepärast oli keelatud tappa ,,hingeloomi" nt.
Tartu Forseliuse Kool Angelika Talantseva 9b Oska ja julge otsida abi Uurimistöö Juhendaja: Kätlin Juurik Tartu 2018 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................... 1. HÜPERAKTIIVSUS............................................................................................. 2. DEPRESSIOON................................................................................................. 3. ÄREVUSHÄIRED............................................................................................... 3.1. Ärevushäirete liigitamine...........................................................
Kuid rahvastiku tiheduselt on Euroopa seevastu Aasia järel teisel kohal. Põhjast lõunasse ulatub Euroopa läbi kolme kliimavöötme ja idast läände läbi viie ajavööndi. ----11 Kõige läänepoolsemas ajavööndis (nn Lääne-Euroopa aeg), mida Londonis (Greenwichi observatooriumis) läbib 0-meridiaan, asuvad peale Suurbritannia ka Iirimaa, Island ja Portugal. Enamik Euroopa riike asub ajavööndis, kus kellaaeg on Greenwichi ajaga võrreldes ühe tunni võrra ees (nn Kesk-Euroopa aeg). Euroopa geograafiline asend on soodne nii elupaigana kui ka majanduse arenguks. Head looduslikud eeldused on valdavalt tasane pinnamood, mõõdukas kliima, piisavad veevarud, mitmekesised maavarad. Suhteliselt harva tuleb ette suuri looduskatastroofe, nagu maavärinad või vulkaanipursked. Hävitavaimaks on Euroopas olnud Vesuuvi purse aastal 79, mis mattis tuha alla Pompei linna
........................................................................... 37 6.3.6. Maastik ja talumotiivid ............................................................................................... 39 6.3.7. Meretemaatika ............................................................................................................ 43 6.3.8. Erandid........................................................................................................................ 45 7. Küsitluse analüüs .................................................................................................................. 46 Kokkuvõte..................................................................................................................................... 55 Summary....................................................................................................................................... 58 ...............................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
