ilma spordita. 14. In meinem Leben spielt Sport keine Rolle. Minu elus ei mängi sport mingit rolli. 15. Mir ist Sport völlig egal. Sport ei ole minu jaok tähtis. 16. Mir ist es zu schade, Zeit für Sport zu verbringen. Mul on kahju oma aega raisata spordile. 17. Sport hilft dem Menschen, gesund, stark, klug und aktiv zu werden. Sport aitab olla inimestel terve, tugev, tark ja aktiivne. 18. Sich mit Sport zu beschäftigen, ist wichtig für die Gesundheit. Spordiga tegelemine on oluline tervisele. 19. Ich mag Sport, bin aber kein Sportler. Mulle meeldib sport, aga ma ei ole sportlane.
Mis juhtuks spordiga kui kliima muutuks? Meie arusaam sportimisest muutuks suurel määral. Kui kliima soojeneks, oleks meil soe lumetu ilm. Lumi sulaks ära ka muudes populaarsetes suusakuurortites. Alati populaarsest suusatamisest saaks vaid sisehallides harrastatav hobi. Kaoks ära maailmameistrivõistlused suusatamises. Seevastu kui kliima muutuks külmemaks, oleks igal pool rohkem lund ja suusatamine muutuks veelgi laiemalt levinuks. Me kõik oleme kuulnud s...
veresoontest ning kapillaaridest. Aort ja arterid on paksude seintega, elastsed, taluvad survet ning nendes liigub veri kiiresti. Pulss on arterite rütmiline kokkutõmbumine ja lõtvumine. Veenide seinad on õhemad, mitte nii elastsed, vere ühesuunaline liikumine tagatakse klappidega, veri voolab aeglasemalt, veene on kaks korda rohkem kui artereid. Mõju hingamisaparaadile Kui inimene tegeleb spordiga tal ei ole õhupuudust. Inimene saab rahulikult joosta, rattaga sõita ja igasugu trenni veel teha. Mõju liigutusaparaadile On alati vormis ja probleemita liigub. Inimesel on kerge liikuda, tal ei valuta selg või jalad või veel mingi kehaosa. Ta saab rahulikult kummarduda ja tal on kerge liigutada käsi ja jalgu. Inimesel ei valuta lihased , inimestel on väga kasulik spordiga tegeleda.
......... 3 2. Sport................................................................................................................... 4 2.1. Spordi ajalugu.............................................................................................. 4 2.2. Spordi ajalugu Eestis.................................................................................... 4 2.3. Spordirajatised............................................................................................. 4 2.4. Spordiga kaasnevad nähtused.....................................................................5 3. Kokkuvõte........................................................................................................... 6 4. Kasutatud allikad................................................................................................ 7 2 1. Sissejuhatus
võileib jah ei ei jah ei ei 2 puder jah jah jah jah ei ei 5 võileib jah ei jah jah ei ei 1 muu jah jah jah jah jah jah 0 SUITS TEATER KINO enam ei, aga olen viimase suitsetanud aasta jooksul viimase 10 päeva jooksul ei rohkem kui aasta tagasi viimase kuu jooksul Kas spordiga tegelevat ei rohkem kui aasta tagasi viimase aasta jooksul ei viimase aasta jooksul rohkem kui aasta tagasi ei rohkem kui aasta tagasi viimase aasta jooksul enam ei, aga olen viimase suitsetanud aasta jooksul viimase kuu jooksul enam ei, aga olen rohkem suitsetanud kui aasta tagasi viimase kuu jooksul enam ei, aga olen viimase
tavattööd,sestseeavaldabanaloogiliselttreeningugaorganismiletugevattoimet. - nimetatutelelisaksaitavadtaastumistkiirendadamitme-sugusedtoidulisandid(vitamii- nid, mineraalid,süsivesikutesegud,taimsedadaptogeenid en-en,eleuterokok, kuldjuurjt.), mis aitavadkorrigeeridapuudujääkeigapäevasestoitumises. - spordigategelejatoidulaualon soovitatavadkergestiseeditavadtoidudja ülekaalus peaksjällegi olemasüsivesikurikasningtäisväärtuslikkevalkesisaldavtoit. Spordiga tegelemisel püüdke vältida - suhkrutooteid,maiustusi, - jahutooteid:valgesai, saiakesed,koogid, - liialt rasvarikkaidtoite:pannkoogid, rasvanesink jms. Siia rühmakuuluvadka ameerikapärasedtoidud hamburgerid ja muuselline. Organismienergiagakindlustamisel on oluline,et viimanetugevamtoitumiskordoleks umbes34 tundi ennekehalisttöödja mittehiljem.Tundennepingutustvõetavkerge einepeabolemakergestiseeditav sobibnäiteksüks banaan,klaasapelsinimahla,jogurt jm
Te i s m e l i s t e t ü d r u k u t e t o i t u m i s h a r j u m u s e d Te i s m e l i s t e l , k e s t e g e l e v a d s p o r d i g a , o n p a r e m a d t o i t u m i s h a r j u m u s e d , kui nende eakaaslastel, kes ei tegele spordiga. Noored naissportlased ja mittesportlased ei saa piisavalt kaltsiumi ja ei suuda omastada piisaval määral rauda. Croll ja tema meeskond leidis ka selle, et põhi- ja keskooli õpilaste harrastatavad tegevused nagu näiteks: jõusaal, uisutamine ja maadlus, olid toitumisharjumuste näitajad sama head või isegi paremad, kui samaealistel õpilastel, kes tegelevad meeskonnaspordialadega. Kuigi uuringud on näidanud , et harrastusspordiga seotud spordialadega
Motivatsioon spordis Kodune ülesanne nr 4 Põhjuseid, miks lastel võib tekkida vastumeelsus spordiga tegelemise osas, on mitmeid: 1) Neile võib tunduda see konkreetne spordiala, millega tegeletakse, või tegeleda proovitakse, liiga keeruline või siis vastupidiselt liiga igav. Kui antud spordialal vajaminevate oskuste omandamine on raske või keeruline või on liigutuste õppimine keeruline, tekib vastumeelsus, loobutakse liialt kiiresti, tuju langeb. Kui antud spordiala tundub lastele igav, siis ei viitsita pingutada või üldse kaasa teha.
Referaat "Kehakultuuri ja spordiga tgelemise tähtsus tütarlastele kui tulevasele emadele." Nimi:Olga Mnkowska Klass: 11B Kool:Tallinna Laagna Gümnaasium Tallinn 2008 Sisukord Mis on sport.....................................................................................................lk.3 Mis on kehakultuur..........................................................................................lk.4 Spordi kasu.............................................................
Rapla 2011 Sissejuhatus Paljud noored inimesed vaevlevad tervisehädades ja seda just vähese liikumise tõttu. Kõik noorukid peaksid olema kehaliselt aktiivsed vähemalt 1 tund päevas Vähem aktiivsed noored võiksid alustada treenigutega 30 minuti jooksul ja seda siis ajajooksul pikendades. See kõik aga oleneb inimese enda soovist ja tahtejõust. Autor soovis uurida sporditegevuse kohta Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas sellepärast, et ta ise tegeleb väljaspool kooli spordiga pidevalt. Autor seadis endale eesmärgiks välja selgitada kui paljudel tema koolikaaslastel jagub aega sportimisele ja liikumisele kooli kõrvalt. Uurimustöö probleem: Kas Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas on niisuguseid õpilasi palju, kes üldse spordiga ei tegele? Uurimustöö hüpotees: Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas on sportlik tegevus üsna suur. Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised ülesanded: · uurida kirjanduse abiga noorte liikumisaktiivsust;
Rasedusega seotud müüdid 1. Rase naine ei tohi tegeleda füüsilise aktiivsusega MÜÜT: Mõned tervislikud seisundid (nt preeklampsia, neeruhaigused, nurisünnituse oht, üle- või alakaal, jne) seavad piiranguid füüsilisele aktiivsusele, kuid kui naise tervislik seisund võimaldab tegeleda spordiga, siis seda peaks ka tegema. Tuleks vältida lööke, põrutusi, hüppeid ning jälgida enesetunnet. Tegelikult on füüsiline aktiivsus raseduse ajal väga oluline, sest valmistab ette südame- veresoonkonda, luustikku, lihastikku raseduseks ning sünnituseks. Treenides õpitakse teadlikku käitumist, ning lisaks füüsiline aktiivsusega saavutatakse emotsionaalne tasakaal, sest treenides vabaneb oksütotsiin ehk õnnehormoon mis aitab kohaneda stressiga. 2
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 INIMESTE KAAL JA TERVISLIK ELUVIIS 4 UURIMUSE ANALÜÜS 5 KOKKUVÕTE 6 2 SISSEJUHATUS Uurimustöö teemaks oli inimeste kaal ja tervislik eluviis. Inimesed on aastate jooksul hakanud vähem tervislikult toituma. Esitasin hüpoteesi, et ülekaalulised inimesed ei tegele spordiga. Uurimismeetod oli kirjalik küsitlus. 3 INIMESTE KAAL JA TERVISLIK ELUVIIS Tänasel päeval saame vaadata, et elu on võtnud väga suur tempo, väga palju on rutiinseid asju ja inimestel üldse ei ole aega ise ennast ja oma lähedaste tervisest hoolida. Väga tihti kuuleme depressioonist, vitamiinide vaegusest, kroonilisest väsimusest, sportimis vajadusest jne. See juhtub nii täiskasvanutel kui ka meie koolilastel, aga saame seda
.......................................................................................................18 Lisa 2 Sissejuhatus Läbi aegade on tehtud palju uuringuid laste ja spordi seostest. Sageli räägitakse nendes uuringutes madalast laste füüsilisest aktiivsusest ja abinõudest, kuidas tõsta laste füüsilist aktiivsust. Selle uurimistöö teema valisin eelkõige põhjusel, et tegelen ise spordiga küllaltki aktiivselt. Selles õpilasuurimistöös selgitan ma välja Paide Ühisgümnaasiumi kümnenda kuni kaheteistkümnenda klassi õpilaste spordiga tegelemise harjumusi. Töö eesmärgiks on uurida, milliste spordialadega ja kui tihedalt tegeletakse, kus ala harrastatakse, kui palju selle eest peab maksma praeguse raske majanduskriisi ajal. Kogu teoreetiline materjal saadakse refereeringute teel kirjandusallikatest ja oma andmed kogutakse küsitluse abil
Miks on sport kasulik? Lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased. Täna ma otsustan rääkida teile miks sport on kasulik ja miks sportimine noores eas on vajalik? Seda sellepärast, et paljud ei mõista spordi olulisust ning ei tea, mis neile hea on tegelikkuses. Ma toon välja sportimise kasulikkuse inimese kehale ning miks noored peaksid spordiga tegelema. Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Sport arendab kehalisi ja vaimseid võimeid, on hea südamele, hoiab sind vormis, annab hea enesetunde ja spordi tegemine on ka väga hea tegevus ajaviitmiseks. Kuid kui sport on nii kasulik tegevus, siis miks ei tegele kõik inimesed spordiga? Põhjus on lihtne – laiskus ja tahtejõu puudumine. Sportimine ja tervis peaks olema iga inimese jaoks tähtsaim. Sellest sõltub nii
Spordis ei ole lihtsaid võite Juba aegade jooksul tegelevad inimesed spordiga. Treeningu eesmärgid on kõigil erinevad, osa harrastavad seda , et saavutada head enesetunnet, teised aga selleks, et saada häid tulemusi. Sportlase elu pole lihtne, nende karjäär algab juba varases nooruses, enamikul sprodialadel peavad nad enne elukutselise karjääri algust vähemalt 10-aastat treeningutel käima. Eestis on selliseid alasid kus sportimine võib olla elukutse, näiteks jalgpall, võrkpall, tennis jne. Proffesionaalsel tasemel sportlased teavad, et
Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Väga vajalik on sport taastusravil, kus erinevate harjutuste abil saavad inimesed hakata uuesti liikuma. Ülekaalulistel ja nendel, kellel on suurem risk haigestuda vähki, diabeeti, suhkurtõvesse ning paljudesse teistesse haigustesse, aitab sport vähendada kehakaalu ning isegi päästa seeläbi surmast. Kuid kui sport on nii kasulik tegevus, et suudab teha peaaegu imesid, siis miks ei tegele kõik inimesed spordiga? Põhjus on lihtne laiskus ja tahtejõu puudumine. Muidugi on ka erandeid. Näiteks nagu need, kes on halvatud ja ei suuda iseseisvalt liikuda ja ka need, kellel pole tõesti aega. Mina arvan, et spordil on inimese elus väga tähtis osa. Sport teeb tugevaks, on hea südamele, aitab liikumispuuetega inimestel paremini liikuda, hoiab vormis, annab hea enesetunde ja on ka väga mõnus tegevus ajaviitmiseks. Sporti on vaja teha juba seetõttu, et hoida lihased töökorras. Kui
.................................................................................8 Kokkuvõte....................................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus......................................................................................................... 11 4 Sissejuhatus Igal inimesel peab olema võimalus tegeleda spordiga. Spordiga tuleks tegelda pidevalt. Sport hoiab inimest vormis ja tervena. Sport arendab ja täiustab inimest mitmeti. Noorte jaoks on loodud küllaltki palju võimalusi selleks, et nad saaksid tegeleda spordiga. Kool loob ka võimalusi selleks, et noored ikka tegeleksid spordiga, selleks on ette nähtud ka koolis kehaline kasvatus ning lisaks on ka erinevad trennid. Milliseid võimalusi aga sport pakub, milleks on vaja spordiga tegeleda. Paljud noored tegelevad spordiga?
NOORTE SPORTLIK VABAAJA TEGEVUS Referaat Tallinn 2010 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Sport on mänguline, kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus (http://et.wikipedia.org/wiki/Sport ). Kõigil noortel peab olema võimalus tegeleda kehakultuuri ja spordiga. Lastele ja noortele suunatud sportliku tegevuse toetamine omab olulist mõju nende arengule ning tagab kehaliselt ja vaimselt terve elanikkonna tekke. Lapsevanemate, õpetajate, treenerite ja valitud ning palgaliste spordijuhtide kohustuseks on innustada noori regulaarselt spordiga tegelema. Tänu vabaaja veetmise võimaluste laienemisele on noortel sportlike tegevuste valik suur. 3 SPORTLIK TEGEVUS KOOLIS
saavutamisel, kui ka taastumisel pärast treeningut või võistlust , kaalu hoidmisel ning üldise tervisliku seisundi parandamisel. Kui aktiivne kehaline koormus ületab kas või ühe tunni päeva kohta, on toidust saadava energia ja tarbitava toidu olemus väga tähtis (Rein Jalak, Peeter Lusmägi 2010: 149). Toit peab kindlasti olema mitmekesine ja tervislik, me peame tarbima palju erinevaid toite ja jooke. Toit peab olema süsivesikuterikas, ent samas kindlasti vähele rasvasisaldusega. Spordiga tegeleja toit peaks sisaldama erinevaid valkusid, sisaldama küllaldaselt vett. Päevane energiakogus võiks jaguneda 5- 6 toidukorra vahel. Kiirtoit ei ole tervisespordiga tegelejale soovitav , sest sisaldab liiga vähe süsivesikuid, liiga palju rasva, liiga vähe vitamiine ja mineraalaineid ja liiga vähe kiudaineid.(Rein Jalak 2006:125) Oma referaadis tahaksin kirjutada valgudest, süsivesikudest, rasvadest ja vee tarbimisest ja
täisteraleiba ja õunu. Kiudained aitavad kolesterooli taset alandada. Samuti tulevad kiudainerikkad toidud kasuks kui püüate kehakaalu vähendada, sest kiudained tekitavad täiskõhutunde. Kiudained meie organismis ei seed, kuid need aitavad toidul sollestikus edasi liikuda ja viivad kahjulikud ained kehast välja Uurimuse analüüs Küsitletavatest olid 5 alakaalulised, 8 normaalkaalus ja 6 ülekaalulist. Alakaalulistest tegeleb spordiga 3 inimest, normaalkaalulistest tegelevad spordiga pooled, ülekaalulistest tegeles spordiga vaid üks inimene kuuest. Seega võime järeldada, et inimesed, kes tegelevad spordiga on üldiselt normaalkaalus. Kokkuvõte Tervislik eluviis hõlmab kokkuvõtvalt piisavat füüsilist tegevust, tervisliku toitumist, õiget puhkust ja oskust lõdvestuda. Vajalikus koguses igapäevane liikumine ja õige toidusedel tagavad terve organismi ja seeläbi terve ja enesega
Liiga palju sporti tehes ning võitlustel mingi vale või kogemata juhtunud asjaolude tõttu võib surma saada või kogueluks vigastada. Lindsey Kildow kaotas rajal kontrolli vasaku suusa üle ning kukkumisel sai kannatada selg ja pea. Eestis on jalgpallur Ingemar Teeveri karjäär lõppenud, sest ta sai kaela ja selgroo vigastuse. Kõige ohtlikum spordiala on rallisõitmine, kus sai ka Markko Märteni kaardilugeja Michael Park surma. Spordiga tegelemine nõuab alati oskust ja ettevaatlikkust. Vigastused ja surmad mõjutavad sportlaste elu ning isegi ei hakka selle tõttu spordiga tegelema ja jätavad on sportlase karjääri sinnapaika. Sportlase eluviis mõjutab ka suhteid perekonnaga. Kui üks vanematest on kaugel välismaal, võivad lapsed minna halvale teele ja pahandusi tegema hakata. Lapsed hakkavad rohkem alla käima, sest nende juures ei ole teist tuge. Kuid on ka perekondi, kus ei ole üldse probleem, et üks
Sportimine ja tervis peaks olema iga inimese jaoks tähtsaim. Sellest sõltub nii meie füüsiline kui ka vaimne heaolu. Spordi saab jaotada tervisespordiks ja võistlusspordiks. Tervisespordis ei ole oluline võitmine, tähtsal kohal on enda heaolu. Sport on inimesele kasulik, sest see pikendab inimese eluiga tunduvalt. Terve inimene elab kauem! Spordist ja lihaste aktiivsest töötamisest sõltub meie sisemine vaimne heaolu. Inimene, kes ei tegele natukenegi spordiga, justkui närbuks kogu oma olemuselt. Närbunud olek põhjustab aga inimestele stressi. Inimeste elu on kiire, neil on palju tööd ja seetõttu ei leia paljud aega sportimiseks. Nad ei teadvusta aga endale, et natuke sporti tuleks kiiresse ajagraafikusse kuidagi mahutada, sest see leevendab stressi, kergendab olekut ja inimene tunneb end paremini ja õnnelikumana. Lisaks aitab sport hoida keha heas vormis. Praegu on esile tõstetud probleem, et rasvumine on
pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu ning milliste probleemidega nad sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised küsimused nagu millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks võtma? Kas sportimine mõjutab vanemate ja laste suhteid
Sport kui elustiil Mina( M), intervjueeritav (I): M: Tere päevast! I: Tere ! *naeratab* M: Otsustasin intervjueerida Teid, kuna tean, et te tegelete spordiga. Mis sport see on ja miks see meeldib teile ? I: Ma tegelen iluuisutamisega. See on ilus, kuid väga traumaohtlik sport, aga ikka iga profesionaalne sport on seotud mingil määral traumariskiga. Miks see mulle meeldib? Sellega tegeles minu ema ja vanaema ja võib-olla hakkas see mulle meeldima nende mõjul. Juba lasteaiast saadik käisin uisutamas, aga see mulle koheselt meeldima ei hakanud. M: Mis Teile meeldib selles spordis? Kas oli ka suuri raskusi ? Kuidas Te nendest üle saite ?
.............................................4 5.SÜSIVESIKUD ON TERVISESPORTLASE PARIM ENERGIALLIKAS.....................................5 6.RASVAD ORGANISMIS JA MEIE TOIDUS..................................................................................5 7.TERVISESPORDIGA TEGELJA PEAB..........................................................................................6 8.VALGUD TERVISESPORTLASE TOIDUS....................................................................................6 9.SPORDIGA TEGELEJALE SOBIVAD RASVAVABAD JA VALGURIKKAD TOITAINED.......7 10.VITAMIINID JA MINERAALAINED...........................................................................................7 11.SOOVITUSED VITAMIINIDE PAREMAKS OMANDAMISEKS..............................................8 12.TOITUMISE PÕHITÕED VASTUPIDAVUSE ARENDAMISEL................................................8 13.TOITUMISSOOVITUSED VASTUPIDAVUSTREENINGU PUHUL.........................................9 14
.............................................4 5.SÜSIVESIKUD ON TERVISESPORTLASE PARIM ENERGIALLIKAS.....................................5 6.RASVAD ORGANISMIS JA MEIE TOIDUS..................................................................................5 7.TERVISESPORDIGA TEGELJA PEAB..........................................................................................6 8.VALGUD TERVISESPORTLASE TOIDUS....................................................................................6 9.SPORDIGA TEGELEJALE SOBIVAD RASVAVABAD JA VALGURIKKAD TOITAINED.......7 10.VITAMIINID JA MINERAALAINED...........................................................................................7 11.SOOVITUSED VITAMIINIDE PAREMAKS OMANDAMISEKS..............................................8 12.TOITUMISE PÕHITÕED VASTUPIDAVUSE ARENDAMISEL................................................8 13.TOITUMISSOOVITUSED VASTUPIDAVUSTREENINGU PUHUL.........................................9 14
Kehalise kasvatuse vajalikkusest koolis. Kehalise kasvatuse ja spordiga tegeleja on tõenäoliselt õnnelikum kui inimene, kes sellega ei tegele. Kehalise liikumise kaudu saab positiivseid emotsioone kõige loomulikumalt väljendada. Spordiga tegeldes saab võimendada positiivseid emotsioone ja elada välja negatiivseid. Spordi abil saab emotsioone teistega jagada. Kehaline kasvatus pakub palju võimalusi õpetada last käituma rühma liikmena. Koos sportimine, eriti meeskonnamängud, aitavad arendada grupitunnetust ja teistega arvestamist. Edu saavutamiseks peab üksikisik allutama oma tahtmised ja soovid kollektiivi omadele. Kehalise kasvatuse tund annab võimaluse ennast kehtestada neil, kes on
Noorte sportimisvõimalused Tere kallid sõbrad! Räägin teile sportimisest, sellega kaasnevatest pingutustes ning ka võimalustest, mis on tänapäeva noortel spordiga tegelemiseks. Teema valisin sellepärast, et olen sellega ise kokku puutunud ja sport on minu jaoks väga huvitav ning oluline. Olen tegelenud spordiga pea 10 aastat. Alustades ujumisega(u. 4 aastat) ning minnes edasi kergejõustikuga(u. 5 aastat). Sellise ajaga olen kogenud, et võib tekkida tüdimus. Põhiliselt tuuakse trenni mittetegemiseks lihtsaid ettekäändeid ja põhjuseid. Küll on liiga palju õppida või paha olla või ei taheta üksi minna. Kuid treening on just see mis viib eesmärgini. Eesmärgini jõudmiseks on vaja vältida ka vastakaid tundeid ja emotsioone, mis takistavad treenimist.
PEREKONDADE SPORTLIKUD TRADITSIOONID Kunda 2012 MIKS MA VALISIN SELLISE TEEMA? OLEN SPORDINI JÕUDNUD LÄBI ISA EESKUJU VÄÄRTUSTAN SPORDIGA TEGELEMIST ARVAN,ET SPORDIGA TEGELEMINE VÕI MITTE TEGELEMINE ON SEOTUD PEREKONDLIKE TRADITSIOONIDEGA EESMÄRK UURIDA TRADITSIOONI SAADA TEADA KUI SPORTLIKUD ON KAASÕPILASED JA NENDE PEREKONNAD MILLISED ON NENDE PEREKONDADE SPORTLIKUD TRADITSIOONID TÖÖ ÜLESEHITUS SISSEJUHATUS 1 PERETRADITSIOOONID 2 TRADITSIOONID 3 SPORT KUI SOTSIAALNE IDENTITEET 4 AUTOR ENDAST JA SPORDI JUURDE JÕUDMISEST 5 UURIMUS LÕPPSÕNA KASUTATUD KIRJANDUS LISAD
Sport kui elustiil Sport on mänguline, kehaline või vaimne tegevus ja meelelahutus. Igal inimesel on võimalus valida endale kõige sobivam viis, kas siis rahvasportlasena, tippsportlasenavõi siis lihtsalt spordihuvilisena, seljuhul võib öelda, et mingilmääral tegelevad spordiga kõik. Osad spordivad seepärast, et saavutada hea enesetunne, teised tahavad saavutada sellega vormika keha, kolmandad aga püüavad jõuda sealjuures tippu. Oma eesmärkide saavutamiseks tuleb teha tükk tööd, sest ükski tulemus ei tule iseenesest ega üleöö. Mõnele on eesmärgiks teha sporti, et hoida normaalset kehakaalu ja mitte haigestuda. Õige toitumise ja piisava trenni tegemisel võib saavutada ka raskemast inimesest keskmise kehakaaluga inimese. Küll
Probleemiks on ebatervislikud eluviisid. Tervisliku eluviisi alla kuuluvad tervislik toitumine, spordiga tegelemine,puhkus, mitte suitsetamine ja mitte tarbida alkoholi . Et järgida tervislike eluviise tuleks süüa mõõdukalt, magusaga mitte liialdada, süüa vitamiine, vältida rämpstoitu, tegeleda spordiga, puhata ennast välja, mitte tarbida alkoholi, mitte suitsetada ja mitte kasutada narkootikume. Tervislik eluviis hõlmab kokkuvõtvalt piisavat füüsilist tegevust, tervisliku toitumist, õiget puhkust ja oskust lõdvestuda. Vajalikus koguses igapäevane liikumine ja õige toitumine tagavad terve organismi ja seeläbi terve ja enesega rahuloleva inimese. Ka tervislik eluviis võib olla maitsev ja lõbus. Tuleb vaid leida endale sobiv kehaline tegevus ja tervislik toitumine! .
Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Väga vajalik on sport taastusravil, kus erinevate harjutuste abil saavad inimesed hakata uuesti liikuma. Ülekaalulistel ja nendel, kellel on suurem risk haigestuda vähki, diabeeti, suhkurtõvesse ning paljudesse teistesse haigustesse, aitab sport vähendada kehakaalu ning isegi päästa seeläbi surmast. Kuid kui sport on nii kasulik tegevus, et suudab teha peaaegu imesid, siis miks ei tegele kõik inimesed spordiga? Põhjus on lihtne laiskus ja tahtejõu puudumine. Muidugi on ka erandeid. Näiteks nagu need, kes on halvatud ja ei suuda iseseisvalt liikuda ja ka need, kellel pole tõesti aega. Mina arvan et spordil on inimese elus väga tähtis osa. Sport teeb tugevaks, on hea südamele, aitab liikumispuuetega inimestel paremini liikuda, hoiab vormis, annab hea enesetunde ja on ka väga mõnus tegevus ajaviitmiseks. Sporti on vaja teha juba sellepärast, et hoida lihased töökorras
suurematele võistlustele võistlema. Sportlastel on sport ja sportimine mõeldud enda elu parandamiseks ja füüsilise koormuse tagamiseks. Iga sportlane oskab ja teab oma spordiala reegleid ja kus saab oma ala mängida või harrastada. Sportlastel on tulnud sportimisharjumused, mis ei kao ära ja sportlased tahavad iga päev spoti teha. Sportimisharjumustega kaasneb see, et sportlased tahavad spordiga pidavalt tegeleda, kui nad ei saa, siis on sportijad pahased ja vihased. Sportlasetel kujunevad sportimisharjumused välja väga varakult, aasta või kahe aasta pärast treeningu tegelemisega. Sportlastel on palju võistlusi, kus nad saavad käia ja osaleda. Sportlased võidavad võistlustel palju auhindu: rahalisi auhindu, karikaid, diplomeid, raamatuid, vahepeal isegi medaleid. Sportlastel on kujunenud tahtmine käia igasugustel võistlustel, sest nad
nagu näiteks hiljuti andis Eesti Vabariigi president Toomas H. Ilves üle tunnustava preemia nendele kelle tegevus mõjutab Eesti ühiskonda ja samuti ka nendele, kes saadavad korda midagi maailma mastaabis. Isegi väike heategu muudab meie tulevikku. Kolmas võimalus enda tulevikku paremaks muuta on läbi spordi. Sport on küll tervisele kasulik ja kõik peaksid sellega mingil määral tegelema, kuid profisportlased on hoopis teine klass. Profid teenivad spordiga tegeledes elatist, aga raha pole ainus põhjus miks nad sellega tegelevad. Spordis saab ennast väga hästi teostada. Eneseteostus on inimese elus sama oluline kui majanduslik kindlustatus. Saavutada eesmärk, mille oled püstitanud on hea, aga maailmatasemel saavutusega kaasneb ka rahaline preemia ja autasu. Investeerimine sporti tuleviku nimel tagab igal juhul hea tervisliku seisukorra, aga profitasemel sport toob ka raha sisse. Meie tippsuusataja A
Väärtustan oma aega . Vabaaeg on väärtuslikum aeg elus . Iga inimene mõistab vabaaega erinevalt . Mõne jaoks on see perega koos veetmine, mõnele koristamine , paljude jaoks on väljas lõbutsemine ja mõnele spordiga tegelemine . Vabaaega ja üldse aega tuleb sisustada hoolikalt . Tuleks arvestada ka puhkusele , muidu võib joosta ummikusse . Kunagi kui ma veel väike olin pani mu ema mind balletti . See polnud kõige parem tegu , kuna ma olin nii väike , et ei õppinud sealt palju ehk kogemus puudub . Suuremaks saades täitis mu vabaaega tantsimine . Käisin showtantsus ja laupäeviti balletis . Seal sain ma ennast vabaks lasta ja mõelda ainult tantsimisele . Olin grupi
eluks.Näiteks kui nooruk tegeleb aktiivselt jooksmisega siis hiljem hakkab ta ka vanemana peale näiteks tööd jooksmas käima. Kolmandaks aitab ennetada igasuguseid haiguseid mis võivad tekida täiskasvanuks saamisel.Aitab kaasa ülekaalulistel lastel saada lahti liigsest rasvkoest,see aitab säilitada ja saavutada tervisliku kehakaalu.Aitab alandada madalat vererõhku neil kellel on kõrge vererõhk.Riskitegurid saavad alguse lapsepõlves. Kui ei tegele aktiivse spordiga või kehalise aktiivsusega siis võib olla see alguseks haiguste kujunemisel.Seega mida rohkem spordiga tegeleda seda väiksem on risk ja parem tervis.
Osalemine maratonil 2013 aastal Ajakasutuse juhtimine Koostaja: .... Õpperühm: .... Juhendaja: .... Olen väikesest saadik palju spordiga tegelenud. Leidmaks endale sobivat spordiala milles ennast kindlalt ja hästi tunnen, olen proovinud paljusid alasid. Paar aastat tagasi hakkasin intensiivsemalt tegelema spordiga, eelkõige võhmatrenniga. Kuna nii öelda trenniharjumus oli veel olemas, ei olnud mulle peale paari aastast pausi uuesti trenniga tegelema hakkamine raske, vaid vastupidi saavutasin paari kuuga hea füüsilise vormi. Esimene suurem katsumus oli joosta tervisejooksu sarjas töökaaslastega. Sarjas oli 22
com 55536221 Juhendaja: Marina Rüütel Tallinn 2014 Liikumine tervendab maailma Viimasel ajal inimesed tihti väidavad, et sportlik eluviis on hea tervise vundament. Olen sellega täiesti nõus, kuid kunagi ei tohi üle oma jõu sporti teha, näiteks ei või ülepingutada igasuguse võistkondliku spordi tegemisega nagu korv- ja jalgpall.Inimesed hakkavad spordiga tegelema oma lapsepõlvest saadik. Tihti vanemad valivad nendele spordiala, kuid see ikka tuleneb laste eelistest.Lapsed alati armastavad erinevates spordiklubides käima, sest sel ajal kui nad on noored, nendel on palju energiat, mida nad peavad ära kulutama.Minu arvamus on selline, et vanemad peavad oma lapsi sundima sporti tegema kuni nad saavad täiskasvanuteks ning suudavad ise valikut teha.Enamik noortest, kes ei tegele spordiga, tihti veedavad
Sisukord 1. Uurimistöö teemavalik 3 2. Uurimistöö eesmärgid, hüpotees, struktuur 4 3. Uurimistöös kasutatavad allikamaterjalid 5 4. Uurimistöö metoodika 6 5. Uurimistöö ajakava 7 6. Juhendaja kinnitus, kuupäev 8 2 1. Teemavalik Valisin selle teema selle pärast, et ma ise tegelen selle spordiga ja ma tahan saada rohkem teada sellest ning tahan teada mida teavad Põltsamaa noored sellest spordist. Tahan teada saada, palju noori tahavad tegeleda selle spordiga ja kas Põltsamaal on võimalik seda korraldada. 3 2. Uurimistöö eesmärgid, hüpotees, struktuur Eesmärk: Saada teada midagi uut oma spordist ja tutvustada seda sporti oma uusimistöö lugejatele.
samuti lõua all kaelal kaelalihase ja kõri vahele jäävas vaos). Pulssi tuleks lugeda 10 sekundi jooksul ning korrutada tulemus kuuega, niiviisi saab teada pulsi suuruse ühes minutis. Südame löögisagedus ühes minutis peaks jääma alla 140 löögi. Peale neljandat raseduskuud tuleb hoiduda kõhuli ja selili tehtavatest harjutustest. Nõuandeid kehaliste harjutustega alustamiseks Harjutustega tuleks algust teha pikkamööda. Kui varem ei ole spordiga aktiivselt tegeldud, ei tohi raseduse ajal kindlasti suure koormusega treenimist alustada. Raseduse esimese trimestri ajal on enesetunne enamasti kehv ja jõuvarud piiratud, et veel ekstra spordiga tegelda. Teise trimestri jooksul on tavaliselt enesetunne parem ja sel perioodil võib siis ka mõõduka treeninguga algust teha.
Sportimine peaks olema iga inimese jaoks tähtis, kuna see aitab hoida keha ilusas vormis ja samuti on see tervisele hea. Just nende kahe välja toodud punkti pärast teen ka mina sporti. Trenni tegemine on olnud mu kaaslaseks juba väikesest saati ja ma tõesti armastan seda. Kuid siiski, mida sportimine täpsemalt minu jaoks tähendab ? Paljud lapsed käivad trennides, kuna nende vanemad on neid juba väikesest peale sundinud. Ma olen samuti juba päris pisikesest peale spordiga tegelenud, kuid mitte kunagi ainult selle pärast , et vanematele meeldib. Tegevus peab ikka endale ka meeldima ja seda tuleb nautida. See on minu põhimõte sportimises. Nagu juba eespool sai mainitud, olen ma päris pikka aega tegelenud spordiga. Esimene trenn , kus ma tublilt kaasa lõin oli peotants. Sellega seotud mälestused on pärit lausa lasteaiaaegadest . Peale selle käisin ma mõnda aega Tartus vehklemistrennis ja Elvas show-tantsus. Viimane oli
Eneseanalüüs Minu temperamendi tüüpi iseloomustab kõige rohkem flegmaatik. Flegmaatik on passiivne, hoolikas, mõtlik, rahuarmastav ja ühtlane inimene. Minu õppimis- ja tööstiili iseloomustab see, et mul läheb kauem aega õppimisega ja tööd teen sihikindlalt ning põhjalikult.Minu temperamenditüübiga sobivad elukutsed on spordiga seotud alad. Minu temperamenditüübiga läheb mu iseloom sellega päris hästi kokku. Ma olen aktiivne, iseseisvne, enesekindel, rõõmsameelne, järjekindel, julge ja usaldav. Veel on iseloomulikud tunnused mulle lobamokk, endaõigustaja. Kuid arendama peaksin töökust, kannatlikust,tähelepanemist ja abivalmi. Minu jaoks on kõige olulisemaks suhted sõpradega, sportlikud saavutused, perekond ja korralik haridus
paberkandjal olevale küsimustikule, mis oli osaliselt valikvastustega. Vastamiseks kulus keskmiselt 5-7 minutit. Küsitlus koosnes kaheksast erinevast küsimusest ning selle pikkus oli kaks A4-suuruses lehte. Esiteks küsiti vastaja vanust ning sugu. Need andmed olid vajalikud, et vastuseid paremini grupeerida ning, et tekitada ülevaatlikumat pilti. Järgmiseks oli küsitud, mitmel päeval nädalas tegeleb vastanu spordiga ning, kui pikalt kestab või kestavad treening või treeningud. Seda infot oli vaja selleks, et tekiks ülevaade, kui palju õpilased üldse sporti teevad. Järgmiseks küsiti vastanutelt, millist või milliseid spordialasid nad harrastavad. Seda infot oli vaja teada, kuna spordialad, mis sisaldatavad sünkroonseid liigutusi on muusikast rohkem mõjutatud kui asünkroonseid liigutusi sisaldatavad spordialad. Kui oli teada, kumba liiki
·arengu saavutamiseks tuleks treeninguga tegeleda vähemalt 3-4 korda nädalas vähemalt 30-40 minutit korraga Tervisesportlase toitumine Tervisliku toitumise põhialused on sarnased nii tervisespordiga alustajale, edasijõudnud tervisportlastele kui ülekaalulistele. Toit peab kindlasti olema mitmekesine ja tervislik, me peame tarbima palju erinevaid toite ja jooke. Toit peab olema süsivesikuterikas, ent samas kindlasti vähese rasvasisaldusega. Spordiga tegeleja toit peaks sisaldama erinevaid valkusid, sisaldama küllaldaselt vett. Päevane energiakogus võiks jaguneda 5 - 6 toidukorra vahel. Kiirtoit ei ole tervisespordiga tegelejale soovitav, sest sisaldab liiga vähe süsivesikuid, liiga palju rasva, vähe vitamiine ja mineraalaineid ja liiga vähe kiudaineid Süsivesikud on tervisesportlasele parim energiaallikas Süsivesikud on organismi ühed tähtsamad energiallikad, tervisliku toitumise puhul peaks
Paljud teevad sporti kas niisama, või mingil kindlal eesmärgil (näiteks: end vormis hoida, kaalu langetada, võita võistlustel vms.). Spordialasid on palju ja igaüks saab valida omale sobiva. Populaarsemad spordialad on suusatamine, korvpall, võrkpall ja jalgpall. Mulle meeldib sport, kuna see on asi mis viib mu mõtted mujale. Ma ei ole inimene kes koguaeg paigal istuks, mulle meeldib liikuda. Sport on osa minu vabast ajast. Tegelen spordiga päris palju, mängin korv- ja võrkpalli, sõidan palju jalgrattaga, käin jooksmas mõnikord ja talvel suusatan. Minu kõige lemmikum spordiala on võrkpall. Olen sellega tegelenud juba 3-4 aastat. Võrkpalli mängides muutub mu tuju paremaks, ma saan enda välja elada ja kõige toredam on see, et seda saab mängida koos sõpradega. Mulle meeldib käia võrkpalli võistlustel, kuna saan oma oskused proovile panna ja õppida uusi kavalaid võtteid võidu saavutamiseks
keegi vigastada. Üle 70 protsendi õnnetustest juhtus kodus või vabal ajal. Kolmandik õnnetustest toimus kas argipäevatoimetusi tehes või sporti harrastades. Töö juures toimus iga viies ja liikluses iga seitsmes õnnetusjuhtum. Spordiharrastajate seas olid vigastusterohkeimad spordialad jalgpall ning saali- ja jäähoki. · Sportimine: Näiteks on statistika kohaselt 10 % kõikidest Euroopas juhtunud õnnetustest seotud sportimise ja spordiga. Spordiga seotud vigastuste ennetamiseks on mitmeid võimalusi. · Elementaarsemad ohutusnõuanded spordi harrastamisel: Erinevate spordivahendite kasutamisel tuleb kindlasti järgida ohutusinstruktsioone ning neid tuleb kasutada sihtotstarbeliselt. Teatavate spordialade (näiteks jalgrattasõit, rulatamine, rulluisutamine, lumelauasõit, hoki jne) harrastamisel kasuta kindlasti kiivrit ja erinevaid kaitsmeid. Kaitse oma silmi! Kanna päikese- või kaitseprille (näiteks lumelauasõit,
seda kandma. Probleem on selles, et kiirel liikumisel mantli hõlmad löövad liiga lahti, samuti on ebamugav bussis istuda. Ma arvan, et see mantel on valesti õmmeldud valmis, seega soovin raha tagasi saada. Teenindaja: Need mantlid on väga kallid. Ma ei saa nii lihtsalt tagastada teile raha, mul ei ole õigust seda teha. See mantel, mida te ostsite, on valmistatud uue põlvkonna kvaliteetsest materjalist, mis on nii vee- kui määrdumiskindel, ja on mõeldud inimestele kes palju tegelevad spordiga ja on väga aktiivsed. Need mantlid võimaldavad kandjal kiiresti liikuda ja isegi sportida. Seepärast mantli hõlmad löövad liiga lahti. See on uue toote omapära. Nii et, ma arvan, et mantliga kõik on korras, kuid ma saan selle mantli saata ekspertiisile, võib olla tõesti on olemas mingi tootmisdefekt. Kas teil on ostutekk kaasas? Klient: Jah, kõik on olemas. Võtke, palun. Teenindaja: Kas te saate jätta oma telefoninumbrit, igaks juhuks? Klient: Kirjutage, 579 443 60.
Liigne arvutis olemine võib kahjustada silma nägemist ning rühti. Kannatada saab ka kirjastiil, sest internetis suheldes kasutatakse sageli slängi ning ei kasutata korrektset kirjakeelt. See pärsib ka laste ja noorte omavahelist suhtlemist. Internetis ,,surfamise’' asemel saaksid nad tegeleda palju muuga. Teismeeas peaks esikojal olema kooli lõpetamine, kuid kahjuks osadel see nii ei ole. Nemad kas keskenduvad sõpradele või huvialadele. Kuid tegeledes palju spordiga ei pruugi jääda aega sõprade jaoks ning vastupidi. Vabal ajal saab ka ennast harida, liikuda suunas, kus eluga jõuda tahetakse, lugeda teemakohast kirjandust. Raamatute lugemine üleüldse arendab sõnavara kui ka parandab kirjastiili, see annab hea aluspõhja, mille najal edasi liikuda töökoha poole. Kuid lugemine on jäänud noorte seas järjest tahapoole, ei loeta enam enda jaoks, vaid käsu peale. Väga oluline on vabal ajal ka kindlasti puhata. Ei tasu üle pingutada
ja vastupidavamaks. Kingakülgede tugevdamiseks hakati kasutama kängurunahka, täiustati naelkingade nailonvoodrit ning jooksukingadele võeti kasutusele vahetatavad naeltallad. Tänu toodete kõrgele kvaliteedile, uuendustele ja toodete mitmekesisusele saavutas Adidas 1970-ndate keskel rahvusvahelises konkurentsis domineeriva positsiooni. 1970-ndatel aastatel alanud kehakultuuribuum tabas Adidast ootamatult. Miljonid aktiivse spordiga mittetegelenud inimesed hakkasid äkki huvi tundma enda treenimise vastu. Eriti suurenes sörkjooksuhuvi. 1980-ndatel aastatel tegeles sellega 25- 30 miljonit ameeriklast, 10 miljonit inimest kasutas jooksukingi vaba aja veetmiseks. Olles kindel oma turu- liidri positsioonis, ei hakanud Adidas sörkjooksukingade turule eriti aktiivselt püüdlema. Sellele turule oli ilmunud aga palju tegijaid: Puma, Brooks, New Balance ja Tiger. Kõige agressiivsem ja uuendusmeelsem oli aga Nike. Oregoni
Tervislikkuse juures vast kõige tähtsam on eluviis, kui töötatakse nädal läbi kontoris ja eriti ei liigutata, siis on tervis ja enesetunne halb. Sellise olukorra vältimiseks üritan õppida palju, et tulevikus ei hakka kontorirotiks. Minule selline töö ei istu, sest olen rohkem praktilise ja vaheldusrikka töö poolt. Mullle ei meeldiks töötada seal, kus ma ennast mugavalt ei tunne. Kindlasti ei ole mina ainukene, kes tegeleb spordiga. Paljud inimesed teevad füüsilist trenni ning käituvad õigesti, sest trenn on kasulik meie südamele. Kui sporti teha, siis automaatselt tõuseb ka tuju ning enesetunne muutub märgatatavalt paremaks. Iseloom on mul selline, et pean lihtsalt midagi tegema muidu hakkab väga igav. Selle peletamiseks tegelengi ma spordiga. Usun, et sport tagab elus hea tervise. Väga palju mõjutab meie tervist ka söök. Söök pidi olema nagu peegel- mida söön, see ma ka olen
annaabi.ee 
