erinevaid kehakultuuri alasüsteeme ja nende dimensioone ühiskonna ja tema osade seostes. Lüschen (1968): spordisotsioloogia on valdkond, mis käsitleb teoorias ja uuringutes mängu, sihipärast ja hinnatavat tegevust, mida sooritatakse interaktsioonis. Spordisotsioloogia ainevaldkonna teadmiste kogumi moodustavad järgmised teemad: sport ja ühiskond, sport ja inimtegvuse valdkonnad (töö, vaba aeg), sport ja sotsiaalvaldkonnad, spordi institutsionaalsedorganisatsioonilised küsimused, sport individuaalse sotsioloogia seisukohalt, sport ja sotsialiseerumine, sport ja sotsiaalsed probleemid, sport ja interkultuursed küsimused. 1. SPORT JA ÜHISKOND 1.1. Spordi ja ühiskonna vaheline seos. Tänapäeval ei ole vaid spordi sotsioloogid inimesed, kes näevad sporti kui sotsiaalset fenomeni
tuleb planeerida oma tegevust ja kasutada oma olemasolevaid ressursse. Ettevõtlusega tegeldakse näiteks tantsurühma juhi kohal olles, seades eesmärgiks osaleda koolitantsul. On mitmeid riske, mis takistavad eesmärgini jõudmist- vähe tantsijaid, osalejate loobumine, finaali mitte pääsemine. Edu saavutamine vajab planeerimist treeningaegade ja esinemiste osas. Eesmärk jääks saavutamata, kui osalejad ei kulutaks oma vaba aega treeninguteks ja raha kostüümide ostmiseks, valmistamiseks ja korrashoiuks. Ettevõtjate edule viivaid iseloomuomadusi on erinevad ja iga etevõtja on oma omaduste kogumisega unikaalne. Mõned iseloomujooned, mis on pea igal edukal ettevõtjal: saavutusvajadus, enesekindlus, eneseteadlikkus, loovus, paindlikkus ja püsivus. Aga mis kõige tähtsam enne ettevõtjaks astumist tuleb endalt küsida, kas sa suudad säilitada olulised suhted sulle ja lähedastele rahuldust pakkuvas mahus
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
Ain Kaalep. Lennart oli lahti saanud kahest palju aega nõudvast õppeainest. Kohe selle järel sooritas ta ka Nõukogude Liidu ajaloo lõpueksami. Eksamite ettetegemine oli tõenäoliselt võimalik seetõttu, et ülikool elas üleminekuajas ning käske ja keelde ei tulnud veel tingimusteta täita nagu hilisemal nõukogude perioodil. Mõni aasta hiljem poleks Lennarti selline õpitempo võimalik olnud. Tähtsate eksamite ettetegemine jättis Lennartile palju vaba aega üle ja ta võis elu korraldada oma soovi järgi. Paljud sõbrad olid seetõttu pisut kadedad ja hakkasid kutsuma teda härra eraõpetlaseks. Enamiku vabast ajast veetis Lennart ülikooli suurepärases raamatukogus. Samuti käis ta kuulamas õigusteaduse, psühholoogia ja hispaania keele loenguid. Et vaba aega oli küllaga, tekkis Lennartil olulisi, õpingukaaslaste meelest mõnikord kummalisigi tutvusi. üks neist oli ülikooli raamatukogu töötaja härra Weltmann.
tud temaga tegelejale, mida rohkem ta huvitub stiimulmaterjalist ja mida rohkem ta uurib enda ümbrust, seda paremini areneb tema keel esimestel eluaastatel. On oluline, et kodu pakuks lapsele tema esimestel eluaastatel võimalikult mitmekülgset ja arendavat tegevust (Veisson, Tuisk & Laane, 1999). Lugusid andekatest lastest: teine lugu Nelja-aastase tüdruku intelligentsustesti tulemused olid väga kõrged. Lapse kõne areng on olnud väga varajane: 7,5-kuuselt lausus ta teadlikult kaht sõna, kümnekuuselt oli tal sõnavaras 15 tähenduslikku sõna, samuti täitis ta sama vanalt juba ka lihtsamaid korraldusi. Pooleteise aasta vanuselt suutis laps moodustada kahesõnalisi lauseid, kaheaastasena 5–6-sõnalisi lauseid. Vanemad on lapse arendamisse väga teadlikult suhtunud, suhtle- mine lapsega algas juba raseduse ajal. Imikule vaatamiseks pandud peeglis
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused.........
• üldistamise ja kokkuvõtte tegemise oskus; • tagasiside vastuvõtmise oskus; • oma tegevuste planeerimise oskus (et ei unustaks näiteks kahe kuu pärast helistada, kui on lubanud seda teha). Valdkonnad, mille kohta saab koguda nõustamise käigus infot 1. Töökäitumine • mida oskab; • milline on tööstiil; • mis meeldib töö juures; • tööoperatsiooni kirjeldus – kuidas seda teeb; • millised on vaba aja tegevused (nt kui teeb käsitööd, kas harutab palju, mis tehnikat kasutab). 2. Sotsiaalne käitumine • suhted kolleegide, alluvate, ülemustega, koolikaaslastega, õpetajatega; • suhted kodustega; • millised need suhted võiksid olla; • kuidas vaba aja veetmine mõjutab suhteid; • suhete tihedus, kestus – kui pidevad, pikaajalised on suhted teistega. 3. Vaimne võimekus • suundumus (humanitaar-, reaalala, kunst);
Kõik kommentaarid