Curling General Information Curling is a sport which players slide stones across a sheet of ice towards a target area It related to bowls Two teams, each of 4 players, take turn sliding heavy, polished granite stones across the ice towards the house The house: a circulate target marked on the ice Each team has eight stones The purpose ot to accommulate the highest score fot a game The game ends when both temas have thrown all of their stones History Invented in late medieval Scotland The word curling first appears in print in 1620 In the early history the people played with flat stones The first curling championship was limited to men `'Scatch Chup''- in 1959 The first title was won by a Canadian Team The first curling club in the United States began in 1830 A curling match at Eglinton Castle, Ayrshire, ...
REFERAAT RAMMUMEES Lauri Kanarbik 9.klass Rakke 2009 SISUKORD: LK2..............Rammumehe olemus LK2-4...........Rammumehe standardalad LK4...............Võistlused LK5...............Ülevaade eelmistest võitjatest LK6...............Nimekaimad Rammumehed läbi aegade LK7.............. Mariusz Pudzianowski LK8...............WSM´i ja ASC´u võistlusalad LK9-10..........Eesti Rammumehed LK11.............Kasutatud materjal Rammumees Rammumees kui sport vajab toorest jõudu, kiirust,keskendumisoskust,tugevat lihaskonda ja ka vaimset tasakaalu, et võistlusel inimene vastu peaks. Sport koosneb 50 protsenti osavusest ja 50 protsenti jõust. Rammumehe võistlustel võidab tihtipeale see kes on paremini ettevalmistunud, mitte see kes on tugevam. Rammumees erineb kulturistist eelkõige sellepoolest, et kulturist arendab ilusat ja suurt lihaskonda, rammumees aga suurt füüsilist jõudu ja vastupid...
Minu lemmikspordiala Tennis on spordiala, milles võistlevad kaks mängijat üksikmäng või kaks võistkonda, kummaski kaks mängijat paarismäng. Eesmärgiks on reketi abil saata pall vastasmängija poolele nii, et vastane ei saaks seda tõrjuda. Esimest korda mängiti tennist arvatavasti 18. sajandi lõpus. Olümpiamängude programmi kuulus tennis 1896. aastast 1924. aastani. Taas oli tennis kavas 1984. aastal (näidisalana). Neli aastat hiljem Seoulis oli tennis taas täisväärtuslik olümpiaala. Ning Eesti parim naistennisist Kaia Kanepi jõudis 2008. aasta olümpiamängudel 16 parima sekka. Tennis nõuab mängjalt suurt füüsilist pingutust ja esitab organismile suuri ainevahtuslikke nõudeid. Organism peab toime tulema suurenenud hapnikuvajadusega ning suurenenud süsihappegaasi ja soojuse produktsiooniga. Kuna tennisemäng kestab üsna kaua, kaotab organism higistamise tõttu palju vett ja soolasid. ...
saaks vaid sisehallides harrastatav hobi. Kaoks ära maailmameistrivõistlused suusatamises. Seevastu kui kliima muutuks külmemaks, oleks igal pool rohkem lund ja suusatamine muutuks veelgi laiemalt levinuks. Me kõik oleme kuulnud sellisest spordialast nagu surfamine. Surfamine on lainelauaga murdlainetes sõitmine, mida suuremad on lained, seda parem. Tänu kliima soojenemisele tekiksid palju suuremad lained ja surfata saaks
Esimene ansambel Mongoolias oli Soyol Erden, mis asutati 1960. Nende Beatles-stiili tõsiselt kritiseeriti kommunistliku tsensuuri tõttu. Sellele järgnes Mungunhurhree, Ineemseglel, Urgoo jne Mungunhurhree ja Haranga olid pioneerid Mongoolia raske rokkmuusika viljelemisel. Haranga lähenes haripunkti 1980. aastate lõpus ja 1990. aastatel. Peamine riiklik festival on Naadam, mida on korraldatud sajandeid ja toimub üle kolme päeva suvel, koosneb kolmest Mongoolia traditsioonilisest spordialast, vibulaskmine, hobuste võidusõit, maadlus- ja traditsiooniliselt tunnustatud Kolm Manly Mängud. Teist väga populaarset traditsioonilist tegevust nimetatakse Shagaa ehk "libistamine". Lamba pahkluud libistatakse.
Mul on pereliikmeid, kes on liitunud spordiklubidega, jälgivad populaarseid dieete ja proovivad iga uut treeningprogrammi. Nad on nii tegema hakanud, sest nende sõbrad/töökaaslased teevad seda. Tervislikkuse küljelt on see tore, kuid selline võistluslik „ma pean ka, sest sa teed“ muudab spordi minu jaoks kohustuseks. See eemaldab liikumisest rõõmu. Eelistaksin, et kõik inimesed vaataksid liikumisharrastust, olenemata spordialast, kui teadlikku tervisekäitumist. Liikumisharrastus kui teadlik tervisekäitumine on suurepärane. Treeneritööd tehes puutun sageli kokku lastevanematega, kes toovad oma lapsed trenni lihtsalt selle pärast, et nad rohkem liiguksid. Isegi kui lapsel otsest huvi tantsimise vastu ei ole, on vanemad võtnud vastutuse laps liikuma panna. Enamus noortel on ükskõik, kui lihtne või keeruline on neile õpetatav koreograafia, nad lihtsalt naudivad muusikat, liikumist ja teiste seltskonda. Lisaks
Kahjuks pärsib meie arengut ka kadedus. Teiste inimeste õnn tekitab meis tihti meelepaha, sest see tuletab meile meelde meie puudujääke. Selle asemel, et tõusta ise kõrgemale, tõmmatakse teine madalamale, sest nii on lihtsam. Näiteks kui mõnel tippsportlasel ei lähe võistlusel kõige paremini, siis ta satub automaatselt isehakanud kommentaatorite armutu kriitika alla. See, et see kriitik ei ole oma elus midagi märkimisväärset saavutanud, ega tea sellest spordialast midagi, teda ei morjenda. Kui inimesed leiaksid oma kadedusele konstruktiivsema väljundi, siis see ei teeks nii palju kurja kui ta praegu teeb. Oma vigadele vaatamata, on eestlastel palju häid omadusi. Me oleme haritud ning töökas rahvas. Eestis on mitmeid väga häid koole. Siin on võimalik omandada suurepärane kesk- ning kõrgharidus ilma sentigi maksmata. Lisaks sellele on eestlane väga töökas, kuigi tõhusus jätab mõnikord pisut soovida
· harrastusspordid (alpinism, korvpall, lauatennis, maadlus, sulgpall, tennis, tervisevõimlemine, võrkpall) · fitnesstreeningud tunniplaani alusel. EMÜ spodklubis saab osta nii päevast, mitme kuuseid kui ka aastast pääset 69 eek kuni 5099 eek. Kehtivad ka soodustused. Võimalik osta ka klubikaart 25 eek. MTÜ Tartu Akadeemiline Spordiklubi MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi arendab avalikes huvides erineval tasemel spordialast tegevust ja toetab sh harrastusspordi edenedamist fitnessklubi tegevuse kaudu. Fitness-klubi paketti kuuluvad: · Aeroobikatreeningud tunniplaani alusel · Jõu ja tõstesaali kasutus · Sõudeergomeetrite saal · Kergejõustikuhall soojenduseks, lõdvestuseks, jooksutreeninguteks (võistluste toimumise ajal on kasutamine piiratud) Jõusaal Fitnessklubi pakub jõusaali kasutust kahel korrusel
Joonis 3. Küsimus, mis puudutas toitumise olulisust tõi välja fakti, et kõik pidasid toitumist oluliseks. ,,Pole üldse oluline" ei esinenud mitte kellelgil. Tulemuselt on näha, et 53 % ehk üle poolte sportlastele on toitumine väga oluline, mis on hea tulemus. 44% sportlastele on toitumine olulisel kohal. ,,Pole oluline"vastasid 5% sportlastest. 3. Kas sa tead kui palju kaloreid sa vajad päevas lähtuvalt sinu spordialast? Jah; 44% Ei; 56% Joonis 4. Tulemusest on näha, et 56% sportlast ei tea kui palju nad päevas kaloreid vajavad. 44% inimestest teadis täpselt või energia vahemikku, kui palju tal päevas vaja on. Tõde on see, et üle poolte ei tea, kui palju neil päevas energiat vaja läheb. 8 4
reguleeriva rahvusvahelise spordiföderatsiooni staatus; võistluste korraldamise kulud. Nende kriteeriumite põhjal valminud analüüsi tulemusel jäi sõelale viis spordiala, mida võtta 2012. aasta suveolümpiamängude programmi  golf, karate, ragbi, rulluisusport ja seinatennis. Pakutud spordialade nimekirja vaatas üle ROKi täitevkomitee, kes saatis selle arutamisele 2005. aasta ROKi instungjärgule Singapuris; komisjoni pakutud viiest spordialast pandi hääletusele karate ja seinatennis, kuid kummalgi ei õnnestunud saada vajalikku kahte kolmandikku häältest, et saavutada olümpiaspordiala staatus. 2009. aasta ROKi istungjärgul hääletati olümpiaspordialade hulka golf ja ragbi, milles võisteldakse 2016. ja 2020. aasta suveolümpiamängudel. 2002. aasta ROKi istungjärgul Mexico Citys otsustati suveolümpiamängude programmi piirata kuni 28 spordiala, 301 võistluse ja 10 500 sportlaseni. Kolm aastat hiljem ROKi
male ja meeste kergejõustik. Spordil on enamiku inimeste jaoks elus kindel koht. Milline see osa on, kas suur või väike, sõltub inimese tahtest sporti teha, vanusest, tema tervisest ja kehalistest eeldustest, keskkonnast ning loomulikult ajast. Kuid see, mis meid ühendab, on huvi spordi vastu. Tänapäeval aitavad seda huvi ülikülluslikult rahuldada massiteabevahendid, eriti televisioon ja raadio. Lisaks sellele on välja antud palju spordialast kirjandust. Nende hulka kuuluvad tippsportlaste elulooraamatud, olümpiamänge kajastavad raamatud. Laiemale lugejaskonnale mõeldud spordialased käsiraamatud. Kuidas inimesed ka sporti suhtuks, on sport kõikvõimas. Milles siis peitub tema võlu? Kas võimaluses leida tasakaal elu vaimse ja kehalise poole vahel nii neil, kes juba mõndagi saavutanud, kui ka neil, kes alles oma esimeseks hüppeks hoogu võtavad? Või erutab hoopis oma jõu ja osavuse tunnetamine
Spordil on enamiku inimeste jaoks elus kindel koht. Milline see osa on, kas suur või väike, sõltub inimese tahtest sporti teha, vanusest, tema tervisest ja kehalistest eeldustest, keskkonnast ning loomulikult ajast. Kuid see, mis meid ühendab, on huvi spordi vastu. Tänapäeval aitavad seda huvi ülikülluslikult rahuldada massiteabevahendid, eriti televisioon ja raadio. Lisaks sellele on välja antud palju spordialast kirjandust. Nende hulka kuuluvad tippsportlaste elulooraamatud, olümpiamänge kajastavad raamatud. Laiemale lugejaskonnale mõeldud spordialased käsiraamatud. Kuidas inimesed ka sporti suhtuks, on sport kõikvõimas. Milles siis peitub tema võlu? Kas võimaluses leida tasakaal elu vaimse ja kehalise poole vahel nii neil, kes juba mõndagi saavutanud, kui ka neil, kes alles oma esimeseks hüppeks hoogu võtavad? Või erutab hoopis oma jõu ja osavuse tunnetamine
lamenemisel võivad kaebused peale pöia esineda veel sääres, põlves, puusas ning alaseljal. Pöiavõlvide korrigeerimiseks kasutatakse ortopeedilisi abivahendeid (jalatalla toed, teipimine) ning tehakse pöiaharjutusi jalatalla lihaste tugevdamiseks. Pöiaprobleemide ennetamiseks on oluline kanda pehmeid ja mugavaid treeningjalatseid ja vältida jooksmist kõval pinnasel. Seljavalud Seljavalud on spordiga tegelejate hulgas sagedased. Ennekõike esinevad need sportlastel, kellel spordialast tingituna mõjuvad lülisambale suure amplituudiga kiired ja järsud liigutused,näiteks:võimlejatel, heitjatel, jalgpalluritel, võrkpalluritel, vehklejatel, vettehüppajatel, sõudjatel, maadlejatel. Valude põhjuseks on lihaste ja sidemete venitus või rebend, põrutus või luumurd otsesest löögist lülisambale. Ravi ja ennetuseks on võimlemine ja patsientide koolitus. Kirurgiline ravi on harva näidustatud,osutudes vajalikuks vaid täpsete meetmetele allumatutel juhtudel
Internet ja identiteet Tantsu ja laulupeod: nende suhe rahvaluule ja minuga/ meie kooliga Raamatud, mida loevad minu klassikaaslased Aastatuhande arengueesmärgid ja Eesti panus Haridus arenguriikides Eestis levinud religioonid ja nende ühendused Meie kooli vilistlaste uurimine (nt ühe isiku või lennu põhjal) Minu vanaisa/vanaema elulugu/mälestused · Kunstniku, muusiku, ansambli elu (teke) ja looming · Puidust mänguasjad ja mööbel · Sportlase/spordiala edulugu · Kooli spordialast tegevust kajastava veebilehe loomine · Omaloominguline töö kehalist võimet arendava mängu loomine · Toidumärgistused Eestis · Alkohol meie elus · Toitumine · Sõltuvusained ja nende tarbimine meie koolis · GMO · Imetajate kloonimine · Ökoloogiline jalajälg · Embrüosiirdamine ja viljastamine · Looduskaitseprobleemid ja nende lahendamise võimalused · Rae valla rahvastiku muutused · Loodushoid Rae vallas
Samuti aitab see ennetada haiguseid organismi vastupanujõudude mobiliseerimise abil. Eriti just sportlase vaatenurgast on üks oluline näitaja kindlasti ka vajaliku kehakaalu säilitamine ning piisavate energiavarude (eeskätt glükogeenivarude vastupidavuskoormustel) tagamine. Samuti aitab toitumine kiirendada sportlaste taastumist peale füüsilist pingutust. Toidu kogus, mis tuleb tarbida sõltub erinevatest faktoritest  näiteks soost, kehapikkusest ja kaalust, ent ka spordialast, millega tegeletakse ning kuivõrd suur on kehaline aktiivsus üldiselt. Sportlane peab vaatama, et vastavalt spordialale saab ta piisava hulga kaloreid. Arvestades veel pidevat füüsilist koormust, mis sportlastele omane, peavad nad tagama ka organismile vajaliku koormustaluvuse. Peale piisava kalorite hulga on samuti vajalik jälgida erinevate toitainete õiget suhet. Mitmed toitained on vähesoovitatad, mis ei paku sportlasele vajalikku energiat  niiöelda ,,tühjad kalorid"
Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Võisteldakse meeste üksiksõidus, naiste üksiksõidus, paarissõidus ja jäätantsus. Tänapäeval koosneb iluuisutamine kohustuslikust lühikavast ja vabakavast. Iluuisutamine on ala, mis pakub rõõmu väga paljudele, selles on seotud sportlikus mõttes keerulised ja võistluslikud elemendid loomingulise väljendusrikkusega. Kõik, kes iluuisutamisega seotud, teavad, et sellest spordialast saadav emotsioon on ainulaadne. Ajalugu Meie planeedi põhjapoolsetel aladel, kus talvel külm lühemaks või pikemaks ajaks kaanetab veekogud, ei leidu praegu vist inimest, kes poleks tegelenud uisutamisega. Kuid millal ja kus võeti uisud ka esimest korda kasutusele, see küsimus on raamatu ,,Uisutamine" põhja vastamata. Aga Internetist natuke uurides saab teada: Kesk-Euroopas levis 1800. aastate alguses mood, kus
*Kaugel rasedus on - Põhimõtteliselt on beebi emaüsas kaitstud looteveega(platsentaga),kuid tugev põrutus/löök võib siiski lõhkuda lootevee koti ja mõjuda beebi verele ja hapnikule. Raseduse esimesel trimestril on beebi kaitstud vaagnaluudega. Lapse kasvades ja arenedes ei ole ta enam ainult vaagnaluude taga peidus ja kukkumise korral on suur oht last kahjustada. *Sport millega soov tegeleda on - Sportimise ohtlikus sõltub suuresti spordialast millega soov tegeleda on. Soovituslikult peaks spordiala olema selline kus puudub kontakt teiste inimestega. Mida väiksem on oht kokkupõrkeks seda parem(jooks,ujumine,kõndimine). Sobivad ka alad kus kontakt kaas mängijatega on väiksem/kaugem(sulgpall,tennis) - kuid neid peetakse sobivaks ainult esimesel trimestril. Kindlasti ei tohiks raseda naise sprodi kavas olla raskuste tõstmine ega tugev venitamine. Liigne venitamien ja tõstmine võivad
Sydneys 2000 aastal võitis Nool kümnevõistluse olümpia ja sai 8641 punkti eest kulla. Olümpiavõitjaks tuli Erki Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja. Erki Noole Kergejõustikukool loodi olümpiavõitja Erki Noole algatusel 1997 aastal eesmärgiga pakkuda lastele ja noortele kvaliteetset spordialast koolitust kergejõustiku eriala baasil. Kooli tegevust ja arengusuundi läbivaks ideeks on igale õpilasele isikliku arengu tagamine läbi eakohase õppekava. Hetkel treenib koolis üle 200 lapse ja töötab 5 treenerit. Lisaks kergejõustikule on õppe-kavas akrobaatika, rütmika, sportmängud ja toimuvad laagrid. Erki Nool sündis Võrus 25 juuni 1970 aastal. Ta oli eesti parim kergejõustiklane aastatel 1996-1998 ja uuesti aastal 2000. Nool sai kuuenda koha Atlanta olümpia mängudel
On teada võiduajamine, mille neljakümnest kaarikusõitjast pääses eluga vaid üks. Nüüdisajal on hipodroom märgatavalt turvalisem paik, mis kogunud populaarsust ka kihlveosõlmijate seas. Aastatel 648 e.m.a. ning 520 e.m.a. otsustati olümpiamängude spordialade sekka lisada veel vastavalt vabavõitlus ja kilbijooks, mida enam ei eksisteeri, alates aastast 632 e.m.a. hakkasid toimuma ka noortevõistlused alla 20- aastaste atleetide jaoks. Olenemata spordialast on sport kui selline pärit ikkagi antiiksest Kreekast. Sealt sai alguse sportlik mõtteviis: treenida oma keha ja vaimu ühe või mitme konkreetse ala tarvis, et olla selles tugevaim ning võita. Võime välja mõelda üha uusi spordialasid, kuid põhimõte jääb samaks. 2784 aastat hiljem on meie ühiskonna mõtteviisis üllatavalt palju sarnast Antiik-Kreeka olümpiatraditsiooni alustalasid ja põhimõtteid kujundanud ühiskonna vaadetega: suur
o kehapikkusest, o kaalust, o kehalise aktiivsuse suurusest Sportlase jaoks on kõige olulisemad · Vajadustele vastav toitumine (piisav kalorite hulk) · Organismi vajaliku koormustaluvuse tagamine (taastumine) · Toitainete omavaheline suhe Toitumine oleneb kulutatud kaloritest · Õige toitumine tagab kõrge sportliku töövõime ja kiire koormusjärgse taastumise · Toitumine oleneb konkreetsest spordialast · Toitumise määrab energiakulu o Põhiainevahetus 1400 Â1700kcal o Istuv mees, 180cm, 40a. vana  2200kcal o Keskmise raskusega töö- 2800 Â3000kcal o Raske töö  4000kcal "Tühjad kalorid"  vähesoovitavad toiduained Suhkrud, maiustused Monosahhariidid - glükoos, fruktoos) disahhariidid - sahharoos) sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid, jt Jahutooted
kompleks, mida mõjutavad muu hulgas keskendumisvõime, enesekontroll, enesekindlus ja eesmärkide olemas- olu. Ebakindlus, hirm, ükskõiksus, tahte puudumine, hajameelsus jne muudavad suurepärase füsioloogilise seisundi baasilt alustatud sportliku soorituse ebaefektiivseks ja tulemusetuks. Treener ja sportlane saavad neid faktoreid teadlikult kujundada ning ajastada. KESKENDUMISVÕIME Keskendumisvõime tähendab suutlikkust fokuseeruda tegevusele. Sõltuvalt spordialast esitatakse keskendumis- võimele erinevaid nõudmisi. Vastupidavusaladel ja pallimängudes nõutakse pika aja jooksul püsivat mõõduka intensiivsusega keskendumisvõimet. Paljudel kergejõustiku aladel, nagu hüpped, visked, heited ja tõuked, aga ka laskmine jne, on oluline väga lühiajaliste keskendumisperioodide kordumine. Mõned alad, nagu sportvõimlemi- ne, sprint, kiirlaskumine jmt, nõuavad intensiivset, lühikeses perioodis kestvat keskendumist.
neid on lihtsam petta ja ära kasutada. Ning osadele meeldib ennast lihtsalt veebikaamerast näidata. Veel on suureks probleemiks internetis leviv pornograafia. See on kõigile kättesaadav ja ei ole mingit garantiid, et sinu alaelaine laps seda ei vaata. Paljud riigid on küll võtnud vastu seadusi, et pidurdada pornograafia levikud, kuid siiamaani on need olnud ebaefektiivsed. Kõigil meil on omad huvid. Kes huvitub poliitikast, kes autodest, kes mingist spordialast. Ja, et leida omale mõttekaaslasi ja ka oma arvamusi jagada, selleks on jällegi internet suurepärane vahend. Võid leida sealt kõiksuguseid foorumeid erinevate teemadega, samas võid lisada ka oma teemasid ja teha oma foorumeid. Teistega arutamine avardab palju rohkem silmaringi ja samas on ka palju toredam koos mõttekaaslastega mingeid teemasid arutada. Oma arvamust saab avaldada ka kõiksuguste artiklite ja uudiste kohta. Nii on palju huvitavam ju uudiseid lugeda, kui saad näha ka
Samuti on valkudel energeetiline tähtsus, valgud annavad energiat süsivesikutega võrdselt 4 kcal / g. Inimese ööpäevaseks toiduvalgu vajaduseks on 0,8 - 1,0 grammi kehakaalu ühe kilogrammi kohta, mis toidu üldisest energeetilisest väärtusest annab 10 - 15 protsenti. Regulaarselt vastupidavusaladega tegelejail on vastav arv 1,2 - 1,4 ja kiirus - jõualade puhul 1, 4 - 1,7 g / kg. Spordiga tegeleja valguvajaduse suurus oleneb treeningkoormuse mahust, intensiivsusest ja harrastatavast spordialast. Toit peaks sisaldama taimset ja loomset päritolu valku enamvähem võrdses koguses. Kui loomset valku on ülemääraselt, suureneb ka toidu rasvasisaldus, taimse valgu ülekaalu korral langeb aga valgu omastatavus. Spordiga tegelejale sobivad rasvavabad ja valgurikkad toiduained: · Kohupiim (mage), piim (madala rasvaprotsendiga), rasvavene juust (alla 30 %) · Tursk, lest, tuunikala, heeringas, forell, · Linnuliha · Loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba)
Samuti on valkudel energeetiline tähtsus, valgud annavad energiat süsivesikutega võrdselt 4 kcal / g. Inimese ööpäevaseks toiduvalgu vajaduseks on 0,8 - 1,0 grammi kehakaalu ühe kilogrammi kohta, mis toidu üldisest energeetilisest väärtusest annab 10 - 15 protsenti. Regulaarselt vastupidavusaladega tegelejail on vastav arv 1,2 - 1,4 ja kiirus - jõualade puhul 1, 4 - 1,7 g / kg. Spordiga tegeleja valguvajaduse suurus oleneb treeningkoormuse mahust, intensiivsusest ja harrastatavast spordialast. Toit peaks sisaldama taimset ja loomset päritolu valku enamvähem võrdses koguses. Kui loomset valku on ülemääraselt, suureneb ka toidu rasvasisaldus, taimse valgu ülekaalu korral langeb aga valgu omastatavus. Spordiga tegelejale sobivad rasvavabad ja valgurikkad toiduained: · Kohupiim (mage), piim (madala rasvaprotsendiga), rasvavene juust (alla 30 %) · Tursk, lest, tuunikala, heeringas, forell, · Linnuliha · Loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba)
14. Maksimaalne hapniku tarbimine VO2 maksimaalne hapnikutarbimine: näitab suurimat hapniku hulka, mida suudetakse omastada pingutaval kehalisel tööl; seda võib pidada aeroobse töövõime integraalseks näitajaks. Maksimaalset hapnikutarbimist on treeninguga võimalik suurendada u 20%. Hapniku tarbimine sõltub kõige enam südame-veresoonkonna funktsionaalsetest võimetest, aga ka hingamissüsteemi talitluslikust seisundist, vere hulgast ja koostisest, kehalisest aktiivsusest ja spordialast, soolistest ja ealistest iseärasustest ning välisteguritest. Kuna sportlik tegevus nõuab enamasti oma keha liigutamist, siis selleks, et välistada kehamassi mõju, väljendataksegi VO2max suhtarvuna 1 kg kehakaalu kohta (ml/min/kg). On palju tehtud uuringuid, et näidata treeningu mõju V O2max-le. Võrreldes tippsuusatajaid (VO2max 85-90 ml/min/kg), mittesportlaste tervete noorte meestega (VO2max 40-50 ml/min/kg), näeme, et VO2max väärtused võivad erineda isegi kaks korda 15
Maksimaalne hapniku tarbimine VO2 maksimaalne hapnikutarbimine: näitab suurimat hapniku hulka, mida suudetakse omastada pingutaval kehalisel tööl; seda võib pidada aeroobse töövõime integraalseks näitajaks. Maksimaalset hapnikutarbimist on treeninguga võimalik suurendada u 20%. Hapniku tarbimine sõltub kõige enam südame- veresoonkonna funktsionaalsetest võimetest, aga ka hingamissüsteemi talitluslikust seisundist, vere hulgast ja koostisest, kehalisest aktiivsusest ja spordialast, soolistest ja ealistest iseärasustest ning välisteguritest. Kuna sportlik tegevus nõuab enamasti oma keha liigutamist, siis selleks, et välistada kehamassi mõju, väljendataksegi VO2max suhtarvuna 1 kg kehakaalu kohta (ml/min/kg). On palju tehtud uuringuid, et näidata treeningu mõju V O2max-le. Võrreldes tippsuusatajaid (VO2max 85-90 ml/min/kg), mittesportlaste tervete noorte meestega (VO2max 40-50 ml/min/kg), näeme, et VO2max väärtused võivad erineda isegi kaks korda 15
On mitmeid kalleid laboratoorseid meetodeid, kuid kõige soovitavamaks tuleb pidada kaliiper meetodit, mis põhineb spetsiaalse kaliipriga nahavoltide paksuse mõõtmisel erinevates kohtades üle kogu keha. See on suhteliselt odav meetod, kuid mõõtmisi peab läbi viima kogemustega spetsialist. Keskmiseks keha rasva protsendiks on meestel umbes 15% ja naistel 25%. Spordiga tegelevatel inimestel võib see olla väiksem, kuid kindlasti on see spordialast sõltuv. Keha kaalu reguleerides tuleb arvestada, et see ei toimuks energiavarude ja lihasmassi arvelt. Lõppkokkuvõttes on oluline oma spordialale vastav keha kaal ja keha kompositsioon, et saavutada parimaid sportlikke tulemusi. Sporditeadlaste arvates ei tohiks meessportlastel rasvaprotsent langeda alla 5-6% ja naissportlastel on selleks piiriks 12-14%. Teades oma keha rasvaprotsenti on võimalik luua ajaliselt realistlik plaan selle langetamiseks. Näiteks:
Rühmatreenningute tunniplaan on neil üks omapärasemaid, kuna neil on suuresti sellised treeningud, mida paljudes spordiklubides ei leidu, näiteks Boot Camp, kikkpoks aeroobika, bosu ja jõud, step ja jõud, aerotants, stripptants, Sivananda jooga ja muidugi on olemas ka bodypump, ringitreening, Zumba, pilates jne. Lisaks pakuvad nad ka personaalset nõustamist ja treeningkava koostamist. MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi arendab avalikes huvides erineval tasemel spordialast tegevust ja toetab sh harrastusspordi edenedamist fitness-klubi tegevuse kaudu. Üks eesmärkidest on sportlike eluviiside propageerimine nii ülikooli liikmeskonnale kui ka kõikidele neile inimestele, kes oma tervisest hoolivad. Nende üheks peamiseks eesmärgiks on koolitada harrastussportlasi paremini tunnetama oma keha, arendama füüsilisi võimeid ja saavutama enda poolt püstitatud eesmärke (Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi ... 2010). 1
Tervisesportlase treening Inimese ööpäevaseks toiduvalgu vajaduseks on 0,8 - 1,0 grammi kehakaalu ühe kilogrammi kohta, mis toidu üldisest energeetilisest väärtusest annab 10 - 15 protsenti. Regulaarselt vastupidavusaladega tegelejail on vastav arv 1,2 - 1,4 ja kiirus - jõualade puhul 1, 4 - 1,7 g / kg. Spordiga tegeleja valguvajaduse suurus oleneb treeningkoormuse mahust, intensiivsusest ja harrastatavast spordialast. Toit peaks sisaldama taimset ja loomset päritolu valku enamvähem võrdses koguses. Kui loomset valku on ülemääraselt, suureneb ka toidu rasvasisaldus, taimse valgu ülekaalu korral langeb aga valgu omastatavus. Spordiga tegelejale sobivad rasvavabad ja valgurikkad toiduained: · Kohupiim (mage), piim (madala rasvaprotsendiga), rasvavene juust (alla 30 %) · Tursk, lest, tuunikala, heeringas, forell, · Linnuliha · Loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba)
Kui atleet ei ole keskendumisvõimeline, siis tema sportlikke võimeid ei saa efektiivselt ja tõhusalt kasutada eesmärgi täitmiseks. Uurimused on näidanud järgnevaid tüüpe, mis on tähelepanu keskpunktis. (2) · Lai kitsas kontiinum  Atleet keskendub suurele või väiksele stiimuli numbrile · Sisemine välimine kontiinum  atleet keskendub sisemistele stiimulitele nagu tunded ja välimistele nagu keskkond või palli liikumine. (2) Keskendumine sõltub spordialast · Püsiv keskendumine  pika maa jooks, jalgrattasõit, tennis, squash · Lühike keskendumine  kriket, golf, laskmine, väljakuspordialad · Intensiivne keskendumine  sprint, bobisõit, suusatamine (2) Sagedasemad segavad asjaolud on: ärevus, äperdused, vead, väsimus, ilm, avalikud teadaanded, treener, mänedzer, vastane, negatiivsed mõtted jne. (2) 8
kohta tõsiseid tervisekahjusid, majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme. Alkoholi liigsest tarvitamisest tekkinud haigestumise tagajärjel kaotatud tööpäevade, ravikulude ja enneaegse surmaga seotud kahjud moodustavad 2-5% sisemajanduse kogutoodangust (Alkoholipoliitika roheline raamat, 2011). Uuringud näitavad, et alkohol pidurdab ja aeglustab füüsilist sooritust. See oleneb kõik alkoholi kogusest, alkoholi olemusest ning spordialast. Alkohol võib suurendada vedelikukaotust, vigastuste ohtu ning viia veresuhkru taseme nii madalale, et ei ole võimalik enam tõsta oma treenitust. Lisaks võivad tekkida lihaskrambid treeningu ajal kui on tarbitud alkoholi viimase 24-tunni jooksul. Regulaarne sportimine, tervisejooks või kepikõnd julgustab sind vähem jooma ja samas tõstab ka füüsilist vormi (Alkohol ja sport, s.a). Alkohol on tervisele eriti ohtlik loote- või lapseeas. Et aju areng kestab ligikaudu 21
Hormoonide koosseisus osalevad regulatoorsetes protsessides, on nukleiinhapete koostises, mis on RNA ja DNA struktuuri üksused, Süsivesikute ainevahetuse vaheühenditest sünteesitakse rasvhappeid ja aminohappeid (portaal Toidusüsivesikud. Süsivesikute tähtsus organismis). Süsivesikud hoiavad alles vere glükoosi taset treeningu ajal ja täiendavad lihase glükogeeni varusid. Sportlasele vajalik süsivesikute kogus sõltub sportlase päevasest energiakulust, spordialast, soost ja keskkonna tingimustest. (portaal Treeningplaan. Toitumine ja sportlik saavutusvõime) 2.2 Kiudained ja nende tähtsus Kiudained kiirendavad toidu edasiliikumist peensooles, teevad aeglasemaks glükoosi imendumist, soodustavad kolesterooli väljutamist organismist ja aitavad vältida kõhukinnisust ning võivad ennetada mõningaid vähivorme. Kiudaineid võib liigitada vees lahustuvateks ja lahustumatuteks. Head vees lahustuvate kiudainete allikad on
Jah Ei Curling on .... (kirjutage lühidalt oma arvamus) _________________________________________________________________ Kas eestlased osalevad või on osalenud suurtel võistlustel curlingus? Osalevad On osalenud kunagi (enam ei osale) Ei ole osalenud mitte kunagi Eestis pole tippvõistkondi Kas te olete curlingut mõnes telereklaamist või filmis näinud? Jah _______________(kus) Ei Mis te arvate curlingust, kui spordialast  kas see on füüsiliselt kerge või raske ja vaimselt kerge või raske? Füüsiliselt raske Füüsiliselt kerge Vaimselt raske Vaimselt kerge Kas Eestis on curlingu mängimise võimalused? Jah Ei Mida on curlingu mängimiseks vaja? (Kõik, mis meelde tuleb!) _________________________________________________________________ Palju on püsi curlingu mängijaid Eestis umbes? _____________ inimest. Kus hallis saab Eestis curlingut mängida
Nende testide suutlikuse piiriks pole mitte võimetus üldse harjutust jätkata, vaid võimetus jätkata harjutust etteantud tempos ja rütmis. Kui arvestada keha edasiviimise vorme (jooks, kõnd, ujumine, sõudmine, suusatamine jne) siis tuleb eristada vähemalt 3 vastupidavuse liiki: 1) sprindivastupidavus  võime säilitada max. liikumiskiirust, 2) kiiruslik vastupidavus  submax kiirusega sooritatud harjutused, 3) üldine vastupidavus  tuleb esile pikkadel distantsidel. Sõltuvalt spordialast on vaja veel jõuvastupidavust, hüppevõime vastupidavust, tehnika vastupidavust. Kõik komponendid kokku annavad igal alal erialase vastupidavuse, mida saab testida erialaste harjutustega. 15. Sportlase antropomeetriliste näitajate määramine Antropomeetria on antropoloogia haru, mis tegeleb inimese keha mõõtmistega Peale üldpikkuse peetakse tervise ja töövõime hindamisel olulisemaks istepikkust; jäsemete pikkust, kere pikkust; pea + kaela pikkust ja nende suhet kasvusse.
Omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises Neil on varuaine roll (maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vasatavalt vajadusele hõlpsasti kasutada 9. Kas sportlase toidus peaksid süsivesikud moodustama väiksema osakaalu kui tavainimese toidus, kui siis millises vahekorras peavad sportlase toidus olema esindatud süsivesikud valgud ja lipiidid energia saamise seisukohast? Olenevalt spordialast sõltub ka süsivesikute osakaal menüüs. Näiteks jõualadel võiks süsivesikuid olla 50%, valke 20% ja rasvu 30%. Vastupidavusaladel vastavalt 60, 15 ja 25%. 10. Mitu g süsivesikuid peaks inimene toiduga saama, kui ta päevane energiavajadus on 2000 kcal? Arvuta, kui 1g süsivesikuid annab 4 kcal. Kui päeva energia tuleb saada ainult süsivesikutest, siis: 2000/4,1=487,8g. Kui on kasutada ka valku ja rasva, siis: (0,55*2000/4,1=268,3g kuni 0,6*2000/4,1=292,7g). 11
Max võlg 20L. 14.Maksimaalne hapniku tarbimine (VO2max) – näitab suurimat hapniku hulka, mida suudetakse omastada kehalisel tööl. Aeroobse töövõime integraalne näitaja. Väljendatakse suhtarvuna 1kg kehakaalu kohta (ml/min/kg). Päritav. Treenitav – võimalik suurendada kuni 20%. Hapniku tarbimine sõltub kõige enam südame-veresoonkonna funktsionaalsetest võimetest, aga ka hingamissüsteemi talitluslikust seisundist, vere hulgast ja koostisest, kehalisest aktiivsusest ja spordialast, soolistest ja ealistest iseärasustest ning välisteguritest. Kuna sportlik tegevus nõuab enamasti oma keha liigutamist, siis selleks, et välistada kehamassi mõju, väljendataksegi VO2max suhtarvuna 1 kg kehakaalu kohta (ml/min/kg). On tehtud uuringuid, et näidata treeningu mõju VO2max-le. Võrreldes tippsuusatajaid (VO2max 85-90 ml/min/kg), mittesportlaste tervete noorte meestega (VO2max 40-50 ml/min/kg), näeme, et VO2max väärtused võivad erineda isegi kaks korda 15
laskmises jms) ei tajuta õigesti. Selle tagajärjeks on kesknärvisüsteemis tegelikkusele mittevastava informatsiooni alusel vale tegevusprogrammi moodustumine, mille tõttu on motoorses süsteemis innerveeritud motoorsete ühikute proportsioon samuti ebaadekvaatne ja valesti doseeritud kehaliste võimete poolt ajastatakse liigutused valesti. Tagajärjeks on ebatäpne sööt, serv, löök või lask, eksitakse palli püüdmisel või tõrjumisel, liigutakse valesse kohta või tulenevalt spordialast ajastatakse teatud liigutused ja liikumised taktikalistes kombinatsioonides valesti. Uuringud näitavad, et liikumiskiiruste eristamisel on otsuse vastuvõtmise kiirus olulisem kui täpsus. Otsuse vastuvõtu kiiruse suurem olulisus uuringutes tuleneb sellest, et mida lühema liikumistrajektoori põhjal suudetakse antitsipeerida liikumise kogu trajektoor, seda rohkem jääb aega vastusreaktsiooni sooritamiseks (nt servi vastuvõtul võrkpallis)
reeglid puuduvad. seega esineb selge erinevus spordi maailma ja ümbritseva elu vahel. Spordis kehtivad erinevad reglid kui mujal. Analüüsides spordi sisemist struktuuri pôhjalikumalt peame alustama eetilistest väärtustest. Erinevalt spetsiifilistest reeglitest igal spordialal eksisteerivad moraali maksiimid e. väärtusmudelid, millede eesmärgiks on reguleerida spordialast käitumist.Kôige iseloomulimumad sellised mudelid on näiteks fairplay, partnerlus, materiaalsete väärtuste puudumine tulemuste seisukohalt, vôrdsus ja avatud endings. Neid mudeleid vôib samuti vaadelda kui tüüpilisi motiive, mis determineerivad indiviidi käitumist spordis. Spordi moraalsed maksiimid ei lange kokku teiste üldiselt aktsepteeritud maksiimidega.
Kui sõudja saab juba kätega tõmbe selgeks ja suudab aeru tunnetada, võib ta proovisa pikemat tõmmet kaasates tõmbesse juba ka selja ja isegi jalad. Alustada on parem ikkagi suuremates paatides. Näiteks kahe- ja neljapaadis. Siis on väiksem oht ümberminekuks ja lastel on ka lõbusam. 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine Enamjaolt pole enne sõudmisega alustamist keegi varem teinud paadis sarnaseid liigutusi, seega tuleb algajale sõudjale luua ettekujutus sõudmisest kui spordialast, et tal tekiks esmane ettekujutus sõudmistehnikast. Kui sõudjale esimestest treeningutest alates ei seletata, mda ja kuidas teha, siis kujuneb tal välja oma stiil, mis ei pruugi sobida teistega. Kui sõudja tahab koos teistega ühte paati istuda, siis võib tal tekkida probleeme. Seepärast tuleks algusest peale õpetada sõudjaid ühtsete põhitõdede järgi, et pärast oleks võimalik komplekteerida suuremaid paate
hakkab tundma valu. Regulaarsel raskel kehalisel tööl on lihased küll heas toonu- ses, kuid valesti tõstes võib lülivahekettad ära nihestada. Regulaarselt vales istu- vas asendis olles võib selg ära vajuda ja taas valu tekkida. Seljavalu võib tekkida ka kõrgelt alla hüpates, samuti mõnedest siseorganite haigustest. SELJAVALUD JA SPORT Seljavalud on spordiga tegelejate hulgas sagedased. Ennekõike esinevad need Sportlasel on sportlastel, kellel spordialast tingituna mõjuvad lülisambale suure amplituudiga seljavalude kiired ja järsud liigutused (võimlejad, heitjad, jalgpallurid, võrkpallurid, vehkle- leevendamiseks jad, vettehüppajad, sõudjad, maadlejad). oluline lihaste tugevdamine Valude põhjuseks on lihaste ja sidemete venitus või rebend, põrutus või luumurd