SPORDIJOOGID KAILI KULL 12.Klass Oponent: Kelly Kull PALDISKI 2013 SISUKORD Mis on spordijoogid? Kus ja milleks neid kasutatakse? Kuidas jaotatakse spordijooke? Isotooniline spordijook Hüpotooniline spordijook Hüpertooniline spordijook Ülevaade erinevatest spordijookidest Isostar Carbococ 2 Light Carbococ 4 Gatorade MIS ON SPORDIJOOGID? Spordijoogid on paremad kui vesi. Et vältida dehüdratsiooni ehk vedelikukaotust, tuleb piisavalt juua. Spordijoogid aitavad vedelikukaotust korvata märksa efektiivsemalt kui vesi, seda nii lastel kui täiskasvanutel.
10B klass Olari Tõnison ja Mikk Kelement Energiajoogid Uurimistöö Juhendaja: õp. Heli Israel Keila 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1 ENERGIJOOGID JA NENDE KOOSTIS....................................................................... 4 1.1 Kofeiin.......................................................................................................................4 1.2 Tauriin........................................................................................................................5 1.3 Glükoronolaktoon......................................................................................................5 1.4 Guaraana .................................................................................................
... 24 KOKKUVÕTE............................................................................................................... 26 Kasutatud kirjandus:..................................................................................................... 27 Lisa 1........................................................................................................................... 29 SISSEJUHATUS Energiajoogid on joogid, mis sisaldavad teatud koguses vitamiine ja turgutavaid aineid nagu kofeiin, guaraana ning teisi sarnase toimega koostisosi. Need panevad inimese 2 ennast tundma erksamana. Esimene energiajook tuli Euroopasse 1987. aastal ja nende populaarsus on kiiresti kasvanud. Eestis on energiajook suhteliselt uus asi. Eriti just noored on hakanud tarbima üha enam jooke, mida nad tegelikult ei vaja. Kohe kui tekib väike väsimustunne, minnakse poodi ja haaratakse energiajook, sest arvatakse, et jook
vaid annavaad lihtsalt inimese organismile võime tunnet andes Kofeiini,Tauriini,glükoosi, B-vitamiine, Guarana ja glükoronolaktoni . Aleksander Andrejev AT112 1 ENERGIAJOOKIDE OLEMUS Energiajookideks nimetatakse jooke, mis sisaldavad süsivesikuid ,vitamiine, mineraalaineid ja lisaks nendele muid toimeaineid mis ergutavad keha. Nendeks toimeaineteks on tauriin, glükoronolaktoon, kofeiin, erinevad taimeekstraktid ning muud ained. Kaubanduses müüdavad energiajoogid on kõik sama ülesehitusega, veidi erineva maitse ja koostisega (vitamiinide ning ergutite hulk 100ml kohta). Müüdid energiapommi kohta pole alust, kui energia all silmas pidada kilokaloreid. Energiajook sisaldab 100 milliliitri kohta 11-11,8 grammi süsivesikuid, seejuures karastusjoogis on neid 12 grammi. 100 ml energiajoogis sisaldub keskmiselt 30-50 kilokalorit Aleksander Andrejev AT112
käitumisprobleemidena ja põhjustab unehäireid. See mõju on tingitud kofeiini oluliselt suuremas päevases koguses energiajookide pruukimisel. Tauriini ja kofeiini tarbimine pärast treeningut võib suurendada südame- ja veresoonkonna haigustesse haigestumise riski. Samuti suureneb vee kadu organismist. Uuringud seostavad suurtes kogustes tauriini tarbimist kõrvalekalletega käitumises, mis väljendub suurenenud aktiivsuses häiretes. Kõige suurema sisaldus energiajoogis on kofeiinil. Kofeiin on stimulant ehk aine, mis ergutab südametööd ja kesknärvisüsteemi ning tõstab vererõhku. Kofeiini leidub koola-tüüpi jookides, tees, kohvis, sokolaadijookides ja teistes sarnastes toodetes. Teisel kohal pärast kofeiini on tauriin. See on aminohape ehk looduslik aine, mida meie organism ise toodab. Tauriini leidub meie igapäevases toidus, eriti palju on seda liha- ja kalatoodetes. Päevas tarbime me 40 kuni 400 milligrammi tauriini. Energiajookide tauriini
vedelikutarbimisega on võimalik ära hoida stressi tekkimist organismis. Miks on isotoonilised Xpower spordijoogid nii efektiivsed? Baseerudes teaduslikele andmetele, mitmetele pikaajalistele praktilistele testidele, maitse testidele ning sportlaste hulgas läbiviidud uuringutele, Aminostari eksperdid on välja arendanud spordijoogi formaadi, mis esindab tõelist tipptaset ning süsteemset lähenemist spordis: kergesti ja kiiresti lahustuvad olenemata vormist, on see siirup (Xpower IontStar Sport Sirup), või pulber (Xpower Flash) või on tegemist valmisjoogiga (CarniXplode Drink rasvade põletamiseks, Aloe Vera Healthdrink), maitsevad hästi ning jätavad suhu värske tunde ei jäta halba järelmaitset nagu mõned teised spordijoogid, mis on tugevalt maitsestatud aromaatse lõhna ja maitsetugevdajate või kunstlike magusainetega. peale traditsiooniliste koostisosade (naatriumi, kaaliumi, fosforit, kloriidid, sahharoos, glükoos, sidrunhape ja selle soolad, di-hydrogenphosphate
Kaubaõpetuse käsiraamat" ja ,,Toitumine: müüdid ja tegelikkus." Samuti on kasutatud kahte internetilehekülge: Tervise Arengu Instituudi ja Article Online Directory lehekülge. 3 1. Energiajoogid 1.1. Energiajookide ajalugu Esimeseks turule toodavaks energiajoogiks peetakse Lipovitan-D, mis töötati välja jaapanlase Taisho Pharmaceuticals poolt 1962. aastal. See jook sisaldas B1, B2 ja B6 vitamiine, samuti niatsiini ning tauriini. Energiajoogid olid väga populaarsed Jaapanis, Tais ja Koeras, eriti töölisklassi seas, kes vajasid hädasti lisaenergiat. (Article online directory. 08.04.2012) Selliseid jooke toodeti juba varemalt ka 1960. aastatel. Sotlane Irn-Bru tõi turule Lucozade, mida kasutati Suurbritannia haiglates, et aidata patsientidel tagasi saada kaotatud energiat. Ei
klass Juhendaja: Kristel Suurorg Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 ENERGIAJOOGID 4 1.1 Koostisained 4 1.1.1 Kofeiin 4 1.1.2 Tauriin 5 1.1.3 Glükoronolaktoon 6 1.1.4 Guaraana 6 1.2 Ostu- ja tarbimisregulatsioon 7 1.3 Varasemad uuringud 8
Peamiselt tuleneb energiajoogist saadav energia seal sisalduvatest süsivesikutest ning see on võrdne tavalise karastusjoogiga (ca 40-50 kcal 100 ml kohta). Naturaalses mahlas võib energiat olla isegi paarkümmend protsenti rohkem. Müügil on ka suhkruvabad energiajoogid, kus suhkur on asendatud mõne kunstliku magusainega, sel juhul võib energiajoogi energiasisaldus olla nullilähedane. Kofeiin ajutine ergutaja · Inimesele mõjub kofeiin kesknärvisüsteemi stimulaatorina ning seetõttu ei tunne inimene ennast enam nii väsinuna ning paraneb ajutiselt tema keskendumisvõime. · Kofeiin suurendab rasvade lõhustumist ning rasvhapete kasutamist lihaste energiaallikana ning parandab aju ja lihaste varustamist hapniku ning toitainetega. · Teisalt tõstab kofeiin vererõhku, suurendab südamelöökide arvu ja südame töö efektiivsust
Rasvad toiduainetes · Taimses toidus on palju rasva pähklid, päevalilleseemned, avokaado. · Organismi on võimalik viia rasvhapetest energiatootmisele aeroobses reziimis vastupidavustreeningu abil. · Kasutades kestvatel koormustel energiaks rasvu, säilitab organism süsivesikuvarud distantsi lõpuosaks. · Rasvhapete suurenenud kasutusele energiatootmises viivad ka mitmed ained: omega-3 rasvhapped, karnitiin, nisuiduõli, letsitiin, kofeiin jt · Sportlased peavad vältima ka kõrge kolesteroolisisaldusega toiduaineid - loomne toit (maks, munakollane jt). Toidu kolesterooli sisaldus ei tohiks ületada 300 mg päevas. Lihatooted ja rasvatarbimine · SÖÖ MAGEDAT LIHA, millelt eemaldatud rasv o Loomaliha o Lambaliha o Vasikaliha o Kanaliha · Iga päev kuni 200g · VÄLDI o Rasvast liha o Sealiha o Haneliha o Pardiliha
Energiajookide kahjulikkus Uurimistöö Sven Viitak 10. klass Uurimistöö juhendaja: Ene Lüüs Mustvee, 2013 2 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Kirjanduse ülevaade.................................................................................................................4 1.1 Kofeiin...............................................................................................................................4 1.2 Tauriin...............................................................................................................................4 1.3 Guaraana.......................................................................................................................... 4 1.4 Glükuronolaktoon.................................................................
· Kestval ja koormusel ja eriti kuumas Südame löögisagedus tõuseb oluliselt Kehatemperatuur läheneb kriitilise piirini · +41 kraadi · Mõlemat aitab ennetada õigeaegne ja küllaldane vedeliku tarbimine · Vaid tasakaalustatud vedeliku ja mineraalainete manustamine hoiab ära ülekuumenemise ehk hüpertermia Vedelikukaotus pärsib töövõimet · Suur vedelikukaotus viib olulise saavutusvõime languseni · Oht on suurem kuumas kliimas ja kestval koormusel · Jook peab sisaldama süsivesikuid ja elektrolüüte Vedelikukaotus 1 4% kehakaalust · 1% Janu ja termoregulatsiooni häired kutsuvad esile töövõime languse · 2% Janu suureneb, düskomfort, rõhutustunne, isukaotus · 3% Suus kuivus, verekontsentratsiooni tõus, uriinipeetus · 4% Kehalise töövõime langus kuni 20 30% Vedelikukaotus 5 7% kehakaalust · 5% Kontsentratsiooni häirumine, peavalu, ärrituvus, unetus
Tavainimene vajab päevas 0,8-1,0 grammi valke kilogrammi kohta. Vastupidavusalaga tegelev sportlase jaoks on need arvud 1,2-1,4 g/kg ja jõualadel 1,2-1,7 g/kg. Teiseks aineks, mida sportlase keha vajab on kaltsium, see tagab luude korraliku arengu, tugevuse ning vigastuste puhul nende paranemise. · Organismi varustamine mineraalainete ja vitamiinidega. Vitamiine ja mineraalained vajab inimese keha, et normaalselt talitada. Näiteks kui keha ei saa piisavalt vitamiin B12, siis ei suuda keha toota erütrotsüüte (punased verelibled), ning selle tagajärjeks on kehvveresus (inimkeha vajab 1-3 mikrogrammi ööpäevas). Veel on väga oluline roll inimese kehas raual, mis aitab toota nii erütrotsüüte kui ka hemoglbiini, mis on vajalik hapniku trantsportimiseks kehas. Kui keha ei saa piisavalt mineraalaineid ja vitamiine, siis võib langeda ka vastupanuvõime haiguste suhtes. · Organismi vedelikutasakaalu säilitamine.
Tervislik toitumine http://toitumine.ee/ Tervislik toitumine tähendab lihtsustatult, et sa ei söö rohkem ega vähem, kui su organism vajab ning sa sööd tasakaalustatult – organism saab toidust vajalikud valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, vitamiinid, fütotoitained jne. Ükski toit ei ole tervislik või ebatervislik, kasulik või kahjulik, vaid kõik sõltub söödavatest kogustest ja söömise sagedusest. Soovitused Ole aktiivne – liigu rohkem, istu vähem Eelista lihale kala Päeva alusta hommikusöögiga Ära liialda alkoholiga Söö regulaarselt Väärtusta toitu Viljad Üks portsjon on umbes peotäis ehk 100 g värskeid või kuumtöödeldud puu- ja köögivilju ning marju
friikartulid, seapekk, koogid, saiakesed, sokolaad ning hamburgerid. Loomulikult süüakse ja juuakse ka neid aineid, kuid eriti hoolikas peab nende tarbimisega võistlusnädalal. 3.2 TREENINGUTE/VÕISTLUSJÄRGNE TOIT Treeningu või mängu ajal on vajalik taastada vedeliku kadu. Soovitatav on juua lonkshaaval iga 15-20 minuti järel vett või lahjemat morssi või spordijooki. Pärast treeningut või mängu oleks hea taastav jook, milleks võib olla lahjendatud mahl, mineraalvesi või spordijook. Samuti peale treeningut või mängu oleks hea süüa puuvilju (banaane) või marju, 30 minuti jooksul süsivesikuid. Jalgpalluri toidu ja vedeliku omandamine püsib tasakaalus vaheldusrikka põhitoiduga. Toit peaks sisaldama puu-ja köögivilju, täistera tooteid, kanaliha, kala, kartulit, riisi, piima, mahla ja vett. Kui toit on piisavalt mitmekesine ei ole vaja toidulisandeid kasutada. 10
.....................................................................11 Aura Jaffa apelsin...................................................................................................................12 A Le Coq Kali...........................................................................................................................12 Spordijoogid..............................................................................................................................13 Arctic Sport õun...................................................................................................................13 Arctic Sport Slim Line sidruni.............................................................................................13 Õlu.............................................................................................................................................14 Siider...............................................................................................
km/h kulutab 18 kcal/min. Sportlaste peaksid kohandama oma menüü vastavalt energiakulule, mis sõltub treeningute intensiivsusest ja kestvusest. Noorsportlastel tuleb oma menüüle eriliselt tähelepanu pöörata, kuna nende organismi kasvu ja arenguprotsessid nõuavad lisaenergiat. Sportlaste toitumise aluseks on tasakaalustatud segatoidu tarbimine. Tasakaalustatud tähendab, et menüü võimaldab saada kõik vajaminevad vitamiinid ja mineraalained (rohkesti juur- ja puuvilja) ning süsivesikute, rasvade ja valkude vahekord on paigas. Sportlastel on soovitav saada kogu energiavajadusest rasvadest 20-35 %, süsivesikutest 55-65 % ja valkudest 15-20 %. Tavaliselt on probleemiks valkude saamine, sel ajal kui süsivesikuid ja rasvu kipub menüüs liialt olema. Valgurikkad toiduained on tailiha, linnuliha (ilma nahata), kala, muna, piima ja kõik piimaproduktid, pähklid. Organismi
· Tursk, lest, tuunikala, heeringas, forell, · Linnuliha · Loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Kaunvili - herned, oad, sojaoad · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid, aminohapped jne. Vitamiinid ja mineraalained Vitamiinid ei ole organismi energiaallikad, nagu ei ole ka mineraalained. Kuid vitamiinidel on organismis väga suur tähtsus ja nad on tervisesportlasele väga olulised. Vitamiinid on kõigi organismide eluks vajalikud, nad võtavad osa rakkude ja organismi ainevahetuse reguleerimisest · vitamiinid on eluks hädavajalikud · nende kestev vaegus on organismile kahjulik · vitamiinidel ei ole energeetilist tähtsust · vitamiinid ei asenda teisi toitaineid · üks vitamiin ei asenda teist vitamiini · vitamiinide liigne ületarbimine on kahjulik · vitamiinid ei ole rakkude ehitusmaterjaliks
· Tursk, lest, tuunikala, heeringas, forell, · Linnuliha · Loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Kaunvili - herned, oad, sojaoad · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid, aminohapped jne. Vitamiinid ja mineraalained Vitamiinid ei ole organismi energiaallikad, nagu ei ole ka mineraalained. Kuid vitamiinidel on organismis väga suur tähtsus ja nad on tervisesportlasele väga olulised. Vitamiinid on kõigi organismide eluks vajalikud, nad võtavad osa rakkude ja organismi ainevahetuse reguleerimisest · vitamiinid on eluks hädavajalikud · nende kestev vaegus on organismile kahjulik · vitamiinidel ei ole energeetilist tähtsust · vitamiinid ei asenda teisi toitaineid · üks vitamiin ei asenda teist vitamiini · vitamiinide liigne ületarbimine on kahjulik · vitamiinid ei ole rakkude ehitusmaterjaliks
Destilleeritakse kaks korda ja saadud piiritus laagerdatakse tammepuust vaatides vähemalt 2 aastat. Mida pikem on laagerdumisaeg, seda kõrgem kvaliteet. Pärast laagerdamist lisatakse destvesi, väike kohus pruunistatud suhkrut või suhkrusiirupit. Kangus 40...60%. Tuntumad on brändi napoleon (Pantsusmaa); Gremi(Gruusia), Armanjak( Prantsusmaa); Dubaron(inglismaa), Belõi Aist (Moldova) Metaxa Kreeka brändi, mis on lahjendatud muskaatveiniga Grappa Itaalia päritoluga brändilaadne jook, mille lähtetooraineks viinamarjajäägid, mis jäävad alles peale mahla pressimist. Need lahustatakse veega, kääritatakse, destilleeritakse, laagerdatatkse erinevast puidust vaatides Pisco Peruu brändi, mis val. Ka teistes ladina-Ameerika maades Brändide vanust märgitakse sildil kas tärnidega, millede arv näitab destillaadi laagerdamist Või tähekombinatsioonidega VS; VSOP; XO Võidakse valmistada ka teistest veinidest, siis peab nimi sisaldama tooraine nimetust:
Destilleeritakse kaks korda ja saadud piiritus laagerdadatkse tammepuust vaatides vähemalt 2 aastat. Mida pikem on laagerdumisaeg, seda kõrgem kvaliteet.Pärast laagerdamist lisatakse destvesi, väike kohus pruunistatud suhkrut või suhkrusiirupit. Kangus 40...60%. Tuntumad on brändi napoleon (Pantsusmaa); Gremi(Gruusia), Armanjak( Prantsusmaa); Dubaron(inglismaa), Belõi Aist (Moldova) Metaxa Kreeka brändi, mis on lahjendatud muskaatveiniga Grappa itaalia päritoluga brändilaadne jook, mille lähtetooraineks viinamarjajäägid, mis jäävad alles peale mahla pressimist. Need lahustatakse veega, kääritatakse, destilleeritakse, laagerdatatkse erinevast puidust vaatides Pisco Peruu brändi, mis val. Ka teistes ladina-Ameerika maades Brändide vanust märgitakse sildil kas tärnidega, millede arv näitab destillaadi laagerdamist Või tähekombinatsioonidega VS; VSOP; XO Võidakse valmistada ka teistest veinidest, siis peab nimi sisaldama tooraine nimetust:
Liik toodab variatsiooniga indiviide ja alati rohkem kui vaja on ja kõik ei suuda selles keskkonnas hakkama saada. Liigiulatuses taastootmine, liigi sees variatiivsus. 2. Milles seisneb treenitus ? Treenitus on kohanemine uute tingimustega. Valgusünteesi käigus on parandatud lihasrakkude suutlikkust. Treenimise tulemusel lükkame normipiire edasi, lihased peavad mitu korda taastuma enne kui harjuvad uue treeninguga ära. Kohanemine normi piirides, sport lükkab normi piire edasi. 3. Millised kasulikud omadused on küllastumatutel lipiididel ? - energiaallikaks - rakumembraani ehituslik osa - on vajalikud osade vitamiinide imendumiseks ja transpordiks 4. Mida kujutab endast puhversüsteem ja kuidas on see seotud sportliku pingutusega? Puhversüsteem on homeostaasi vahend tagamaks organismis pH optimaalse taseme, et saaksid toimida vajalikud protsessid. Puhversüsteemid tagavad H+ ja OH- nihete kompenseerimise.
Küsimustik on ehitatud üles 9-le küsimusele. Küsitluse sihtrühmaks olid 14-17 aastased õpilased, kes käivad 8.-9. klassides. Kokku vastas küsitlusele 39-õpilast. Alljärgnevates diagrammides on välja toodud küsimustele vastanud õpilaste vastuste kokkuvõte Joonis 1. Joonis 2. Mis meenub Teile mõistega "Tervislik toitumine"? Paljudele õpilastel meenus tervislike toituga mitmekesine toitumine. Ja et saada vajalikud vitamiinid tervislikust toidust. Muidugi ka regulaarsed söögikorrad vähemalt 3 korda päevas. Õpilasetele meenus ka seda, mida tuleks võimalikult vähe teha ei tohiks süüa rämpstoitu, alkoholi tuleks võimalikult vähe tarvitada. Mõnele õpilasele ei meenunud midagi tervisliku toitumisega. Joonis 3. Joonis 4. Joonis 5. Joonis 6. Joonis 7. Joonis 8. 8.2 Tulemuste kokkuvõte Tulemusi analüüsides sain teada, mida 8.-9
· Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid, aminohapped jne. 9 Tervisesportlase treening Vitamiinid ja mineraalained Vitamiinid ei ole organismi energiaallikad, nagu ei ole ka mineraalained. Kuid vitamiinidel on organismis väga suur tähtsus ja nad on tervisesportlasele väga olulised. Vitamiinid on kõigi organismide eluks vajalikud, nad võtavad osa rakkude ja organismi ainevahetuse reguleerimisest · vitamiinid on eluks hädavajalikud · nende kestev vaegus on organismile kahjulik · vitamiinidel ei ole energeetilist tähtsust · vitamiinid ei asenda teisi toitaineid · üks vitamiin ei asenda teist vitamiini · vitamiinide liigne ületarbimine on kahjulik · vitamiinid ei ole rakkude ehitusmaterjaliks
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tulenevalt vanuses 0-14 aastat
Sissejuhatus Kui analüüsida toidu kui igapäevase kütuse tähtsust mitte ainult enda elushoidmise, vaid ka kehalise aktiivsuse tarbeks , peab silmas pidama tarbitava toidu koostist , kogust, vedela ja tahke toidu suhet ning kindlasti toitumise regulaarsust. Tavalise päevakava järgi on toitumise regulaarsust lihtsam paika panna. Aktiivse kehalise koormusega inimene peab aga arvestama ka treeningute ajaga ja treeninguga seonduvate mõningaste toidutarbimise piirangutega. Igapäevase treeningukoormusega harjunud inimesed tajuvad hästi toidu tarbimise kõiki nüansse, mis mängivad suurt rolli nii sporditulemuse saavutamisel, kui ka taastumisel pärast treeningut või võistlust , kaalu hoidmisel ning üldise tervisliku seisundi parandamisel. Kui aktiivne kehaline koormus ületab kas või ühe tunni päeva kohta, on toidust saadava energia ja tarbitava toidu olemus väga tähtis (Rein Jalak, Peeter Lusmägi 2010: 149). Toit peab kindlasti olema mitmekesine ja tervislik, me peame tarb
toitub piisavalt, et oma energiavajaduse normi rahuldada. Hüpoteesid on, et noorsportlane ei ole teadlik oma organismi energiavahetusest ega toitu piisavalt, et seda rahuldada. Uurimistöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline osa koosneb seitsmest peatükist ja neljateistkümnest alapeatükist. Peatükkides käsitletakse toitumise põhialuseid, makrotoitaineid, milleks on süsivesikud, valgud ja rasvad, mikrotoitaineid, milleks on vitamiinid ja mineraalained ning vett. Praktiline osa koosneb kahest peatükist. Esimese peatükk koosneb küsitluse kirjeldusest. Teises peatükis analüüsitakse vastuseid. Teema valiti, et uurida noorsportlaste toitumisviise. Tänapäeval on palju kiirtoidukohti ning poodides müüakse suhkrurikkaid jooke ja snäkke. Et saavutada häid tulemusi spordis, peab toituma tervislikult ja vastavalt oma päevasele organismi energiavajadusele ning spordialale.
29.Vitamiinide tähtsus ainevahetuses, avitaminoos Vitamiinid on toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses (mõningaid vitamiine sünteesitakse keharakkudes provitamiinidest või ultraviolettkiirguse kaasabil). Vitamiinid on väga erineva keemilise struktuuri ning keemiliste ja füüsikaliste omadustega. Enamik vitamiine on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena ehk koensüümidena hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Osa neist on hädavajalikud inimorganismi normaalseks kasvuks ja arenguks ja osa täidab teisi hädavajalikke bioloogilisi funktsioone. Avitaminoos kujuneb reeglina ühe konkreetse vitamiini kestval, täielikul puudumisel ja erinevalt hüpovitaminoosist on avitaminoos konkreetne
Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (küllastamata rasvhapped taimsetes õlides), vitamiinid on ühendid, mis kindlustavad organismis AVprotsesside normaalse kulgemise (vees lahustuvad B rühma v ja C ja rasvas lahustuvad A, D, E, K), vesi on vajalik AVprotsesside ja organismi soojusregulatsiooni tagamiseks, minained makro- (Ca, Fe, Mg, K, Na) ja mikroelemendid (J, vask, Co, Zn, Mg). Asendamatud toitained: 1. aminohapped->isoleutsiin, leutsiin, valiin, lüsiin, metioniin, trüptofaan; 2. küllastamata rasvhapped- >linool- ja alfa-linoleenhape; 3
Laktatsiooni ajal on emapiim imikule küllastumata rasvhapete allikaks ta vajab neid kesknärvisüsteemi ja aju funktsioonide arenguks. Toitumise planeerimisel on oluline vältida rasvarikkaid toiduaineid: viinerid, margariin, rasvased saiakesed ja küpsised, friikartulid ja kartulikrõpsud, keeduvorstid jm. Kindlasti tuleks eelistada kergelt omastatavat võid, taimeõli ja koort. Rasvadest loobuda ei tohiks, sest neis on rasvlahustund vitamiinid A, E, ja D. Sarnaselt üldpopulatsioonile on soovitatav ka rasedal tarvitada vähemalt kahel korral nädalas kala, üks neist õlirikas kala, mis on oomega-3 rasvhapete adekvaatseks allikaks. Süsivesikute vajadus Süsivesikute vajadus on suur ja nendest saadav toiduenergia peaks moodustama ligi 60% kogu organismi päevasest saadavast energiast. Suurenenud energiavajadus raseduse ja laktatsiooni ajal tuleb katta peamiselt süsivesikutega
vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid. Mikrotoitained ehk minoorsed toitained on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses. Nad on biokeemilisi reaktsioone katalüüsivate ensüümide koosseisus, samuti võivad nad kuuluda teatud hormoonide koosseisu. Mikrotoitainetel on loomulikult ka ensüümideväliseid toimeid: näiteks geenide aktivaatorina toimiv retinool või vabade radikaalide kõrvaldajatena töötavad vitamiin E ja beeta-karoteen. Mikrotoitainete kestev ala- või ületarbimine osutub samuti kahjulikuks. Mikrotoitainete puhul on määravaks nende sisaldus organismis. Ühelt poolt puuduvad meis piisavad mikrotoitainete varud, et edukalt üle elada pikaajaline defitsiit. Liialdamine mikrotoitainetega viib aga varem või hiljem häireteni organismi elutalitluses, sest bioaktiivsete ühendite koostisosadena mõjutab nende liig organismi regulatoorseid protsesse.
Rasva ja õli tarbi päevas 6-8 tl. Eelista taimeõlisid, nagu oliiviõli, teraviljaõli jne. Väldi võid, kookospähklivõid, palmiõli, pekki, margariini jt. Leiva ja teraviljatoodetest eelista täisteraleiba, rukkileiba, riisitooteid, teraviljaputru, spagette, makarone, kuivatatud kaunvilja, ube, herneid jt. Väldi magusaid saiakesi, torti, võikeeksi, pähkleid, kartulikrõpse jt. Vähem rasvast liha, rohkem kartulit ja leiba. · Vitamiinid Vitamiinidel ei ole energeetilist väärtust. Vitamiinid jaotatakse rasvas lahustuvateks (A,D,E,K) ja vees lahustuvateks (B,C). Vitamiinirikkad toiduained: (Sulgudesse taha on kirjutatud päevane vajadus milligrammides.) 1. A-vitamiin - veisemaks, seamaks, munarebu. (0,8-1,1).Naha kuivenemine, karedus ja pigmentatsiooni häired. Ületarbimisel peavalu, juuste väljalangemine. 2. Provitamin B-karoteen - köögivili, spinat, till, petersell jne. 3. D-vitamiin - kalamaksaõli, heeringas, kanamuna rebu jt. (5-8). 4
· kehaomaste ainete sünteesiks; · energeetilistel eesmärkidel. Elusorganism on termodünaamiliselt ebapüsiv süsteem mis lakkab töötamast, kui energiat väljastpoolt pidevalt ei lisandu. Energiat on vaja selleks, et teha tööd: · liikuda; · biosünteesida; · teostada ainete transporti; · jätkata sugu, jne. Seega on toit inimese kehale nii kütuseks, kui ehitusmaterjaliks. Inimtoidu komponentideks on valgud, süsivesikud, lipiidid, vitamiinid, vesi, mineraalained, mikroelemendid. Makrotoitaineid = põhitoitaineid vajatakse päevas grammides. Mikrotoitaineid = minoorseid toitaineid vajatakse päevas mikro- või milligrammides. Valgud Vitamiinid Süsivesikud Mineraalained Lipiidid Mikroelemendid Vesi 3. Peatükk. SEEDESÜSTEEM JA SEEDIMINE.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
