SPORDIJOOGID, KEEMIA (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

12

doc

Spordi- ja energiajoogid (ettekanne)

Igaüks meist on tundnud kehalise pingutuse järgselt suuremat voi väiksemat väsimust, mis kaob kas suhteliselt kiiresti voi annab endast märku veel järgmisel päevalgi. Väsimuse aste oleneb nii treeningkoormuse raskusest kui meie organismi võimest seda taluda ehk treenituse astmest. Taastumine toimub nii organismi enda jõududega kui mitmesuguste taastumisprotseduuride ja -vahendite abil. Juba koormuse ajal on võimalik väsimuse teket edasi lükata, seda võimaldavad mitmesugused spordijoogid. Nii ei teki suusatamise lõpukilomeetritel suurt väsimust, korvpallis tabavad pealevisked ka lõpuminutitel ning tenniselöögid on täpsed ka mängu otsustavatel hetkedel. Aktiivne lihastöö kutsub esile soojaproduktsiooni suurenemise organismis, ülekuumenemise vältimiseks intensiivistub vedeliku äraandmine organismist (higistamine, kopsude kaudu jm) Tugev kehaline koormus kaasneb tugeva

Toitumise alused

92

ppt

Vedelik ja sport

· Magneesium · Alla 100 mg/l · Osmootsus · 200-300 mosmol/l · Happesus (pH) · Üle 4,0 Spordijoogi kogus (ml) vastavalt süsivesikute sisaldusele Sv % 30g 40g 50g 60g 70g 80g 2% 1500 2000 2500 3000 3500 4000 4% 750 1000 1250 1500 1750 2000 6% 500 666 833 1000 1166 1333 8% 375 500 625 750 875 1000 10% 300 400 500 600 700 800 12% 250 333 417 500 583 667  Spordijoogid külmas ja kuumas kliimas · Külmas kliimas võib spordijoogi süsivesikusisaldus ka suurem olla (kuni 13 ­ 15 %), ­ taluvus peab varem kindlaks olema tehtud. · Kuumas kliimas, kus on suur vedelikukaotus, peab spordijoogi kontsentratsioon madal olema (3 ­ 8%) · Kõrge intensiivsusega spordialadel soovitatakse kasutada spordijooke, mis sisaldavad maltodekstriini.  Süsivesikud spordijoogina · Parim süsivesikute manustamise viis on spordijookidena,

Bioloogia

50

doc

Toitumise põhialused spordis

o Rasvadepoo 15kg · VASTUPIDAVUS- ALA SPORTLANE o Lihasglükogeen 400g o Maksaglükogeen 120g o Glükoos kehavedelikus 18g o Rasvadepoo 8kg Süsivesikurikkaid toiduaineid · Täisteraleib · Kartulid · Riis · Pastatooted · Kaerahelbed · Nisuhelbed · Müsli · Herned, oad · Banaanid · Õunad · Kiivid · Mesi · Kuivatatud puuvili · Puuviljamahl · Puuviljasiirup · Spordijoogid · Teraviljatooted Kiudainete tähtsus Kiudained (varem ka "ballastained") on oma olemuselt mittetärkliselised polüsahhariidid, mis jagunevad: o vees lahustuvad kiudained peamiselt aedviljas, ka kaeras ja odras o vees mittelahustuvad kiudained täisteratooted -  must rukkileib, täisterasai, sepik, tangud, täisterahelbed) Kiudained väga vajalikud

Kehaline kasvatus

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

Meedia

Kommentaarid (0)