Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sponsorlustaotlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirjutate, palvega, pikkuseks, muule, omalt, jagame, lapsevanematelesellesse, et inimesed näeksid suitsetamises harjumust, mitte sõltuvust. (Jakobson, 2014) Henry Jakobson on ka ise endine pikaajaline suitsetaja ning seetõttu jagab ta ka enda kogemust Allen Carr’i meetodi kohta: „Kokku suitsetasin 13 aastat, kui ma 25 aastaselt sellest Allen Carr’i meetodiga lahti sain. Viimastel aastatel kasvas minu päevane sigarettide kogus juba kolme pakini ning ma ei saanud seda endale lubada - mul ei jagunud raha absoluutselt millelegi muule, kuid mul pidid alati sigaretid olemas olema. Sain aru, et ma olen kusagil halvas kohas. Ma tahtsin nii maha jätta, kuid samas tahtsin ma edasi suitsetada - see on iga suitsetaja peas, kes mõtleb mahajätmise peale ja just sellepärast ei ole mõtet oodata mingit hirmsat motivatsiooni, et maha jätta, vaid piisab mõttest: prooviks. Sest motivatsioon tekib tavaliselt negatiivsetest stressirohketest asjadest- tervis hakkab käest ära minema,
sellist kullertenust. Sellise strateegiaga suudame saavutada kiiresti tuntuse ja olla paremad oma konkurentidest. 11 5. Turundusplaan 5.1 Müügikoht Meie kontor asub Pärnus Tammiste 41, 1 korrusel. See on Pärnu Tennisehalli kõrval. 5.2. Müügitoetus Reklaam kleebised autodel. Reklaamplakatid üle linna. Võimalikult laialdane reklaam ka meedias, olenevalt ressursi olemasolust. Jagame ka flaiereid ja infolehti. Pakume oma püsiklientidele kuldkliendi sooduskaarti, millega saab igalt ostult alla 5%. Samuti on Rimi ketil endal soodusmüügikampaaniad, mis kanduvad üle ka meile. Kohe pärast ettevõtte avamist korraldame suuremates Rimi poodides esitlusi, kus tutvustame oma firmat, jagame lendlehti ja hangime seeläbi esimese kliente. Loomulikult otsime ka sponsoreid nt ehitus- ja toitlustusettevõtted.
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond xxxx RAVIMIFIRMA MERCK SHAPE & DOHME KOOLITUSEKS MASKEERITUD ÜRITUS Juhtumi analüüs Ärieetika Juhendaja: x Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 Merck Shape & Dohme (MSD) koolitus..............................................................................................4 Juhtumi kirjeldus ja olulisemad faktid..........................................................................................4 Võtmeisikud ja grupid (huvilised)................................................................................................6 Probleemi püstitus.............................................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Lidia Feklistova ASJAAJAMISE ALUSED Konspekt Tartu 2008 Lidia Feklistova Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................4 2 Dokument.......................................................................................................................5 2.1 Dokumendi tunnused .............................................................................................5 3 Asjaajamine....................................................................................................................8 3.1 Dokumendihalduse normdokumendid ...................................................................8 3.2 Dokumentide loetelu...
EESTI TÖÖTUKASSA FIE Jaanus Saarelaht ÄRIPLAAN Kanafarmi asutamine Koostaja: JAANUS SAARELAHT Paide 2013 1. Äriplaani kokkuvõte Käesolev äriplaan on koostatud FIE Jaanus Saarelahe Kanafarmi asutamiseks. Kanafarmi põhilisteks tegevusaladeks on munade tootmine . Alates 4. aastast on plaan üle minna täielikult mahepõllundusele. FIE Jaanus Saarelaht näeb oma toodangu realiseerimise sihtturuna peamiselt Järva maakonda, alates 3. aastast ka kogu Eestit läbi mahekaupluste . Praegu on Eestis munade nõudlus suurem kui tootmine. Turundus strateegiliseks eesmärgiks on jõuda lähemale lõpptarbijale. Ettevõtte suurimaks kuluartikliks on kanade söödakulu. Kokkuvõtvalt kõigist alljärgnevatest alapunktidest. Kokkuvõte peaks olema vähemalt 1 lk. 2. Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi FFIE Jaanus Saarelaht Aadress Vä�
Seegi saadetakse ümbrikus. Adressaat vastab oma kaardiga, millel märge p. r. (tänamiseks). Eestis saadetakse pigem kaastundekaart, millesse sobib kirjutada ainult käsitsi. 9 Käime teistes riikides õppimas, tööl, pikaajalistes komandeeringutes. Teenistuskohustuste lõppemisel ei ole vaja enne lahkumist kõiki uusi tuttavaid koormata lahkumisvisiidiga. Piisab, kui saadate visiitkaardi, loomulikult tööalase, millele kirjutate tähed p. p. c. – pour prendre congé – “hüvastijätuks”. Sellisele kaardile ei vastata. Kui keegi on unustanud oma kohustused teie ees, aga teil pole aega meeldetuletuskirja kirjutada, saatke visiitkaart märkega p. m. – pour memoire – “meeldetuletuseks”. Prantsuskeelseid lühendeid saate kasutada ainult siis, kui olete veendunud, et märkega visiitkaardi saanud isik mõistab, mida soovite teada anda. Lihtsam ja selgem on kasutada teate edastamisel ilusaid
3. Kahoot Kahoot’i mäng koosneb küsimustest, mille ühe küsimuse vastamiseks oli aega 20 sekundit. Iga õige vastuse eest saab teatud arv punkte, kes kõige kiiremini vastab saab rohkem punkte ja seejärel iga järgnev vähem punkte. Kui kõik on küsimusele vastanud näeb ka ekraanilt statistikat, et kui paljud vastasid õieti ja kes eksis vastusega. Mäng toimus paaris. Igal paaril oli vajalik internetiga mobiiltelefoni olemasolu, juhul kui see puudus, saime omalt poolt anda mängimiseks ühe telefoni ning jagada internetti. 11 Algatuseks pidid kõik ennast registreerima mänguga, seda sai teha koodiga, mille andis mäng ise. Kokku oli meil tehtud 19 küsimust. Kuna see mäng osutus väga populaarseks, siis avaldati veel soovi seda mängida. Otsisime mõned teemakohased mängud ning jätkasime mängimist. 4. TAGASISIDE Kõik jäid toimunud ajalooõhtuga rahule ja tekkis küsimus, kas selliseid
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....
ÄRIPLAANI VORM Sten Lippur Läänemaa 2013 1. Äriplaani kokkuvõte Sten Lippur Filming OÜ eesmärk on pakkuda kasutajasõbralikku ning kõrgkvaliteetset filmimis- ja striimimisteenust üle kogu Eesti. Hetkel on sarnast teenust pakkuvaid ettevõtteid Tartus, Pärnus ja Tallinnas, aga nemad pakuvad oma teenust vaid oma kodulinnas. Filmimisteenust pakutakse eelkõige ürituste korraldajatele ja ettevõtetele, aga teenust pakutakse ka kõikidele teistele, kes seda teenust vajavad. Filmigrupp pakub nõustamist ja planeerimist ning ürituse filmimist. Hiljem on võimalik tellida lisatasu eest monteerimist. Tellija saab kogu materjali ettevõtte logoga mälupulgale. Ettevõtluse alustamiseks andis tõuke ettevõtja visioon endale ise töökoht ning eestlastele rohkem elamusterohket filmijäädvustust luua. Kuna teised ettevõtted pakuvad teenust vaid enda kodulinnas, siis tuli mõte luua filmigrupp, kes pakub teenust terves Eestis. Sten Lippur Filming OÜ juhataja Sten Li
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Turunduse eriala EV-2-S-E-tar Mait Adoma Reklaam internetis- selle plussid ja miinused Ainetöö Juhendaja Priit Tannik Tartu 2012 Reklaam internetis- selle plussid ja miinused SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................3 1. Reklaami ajaloost.............................................................................4 2. Reklaam internetis............................................................................5 3. Internetiturunduse jagunemine..............................................................6 4. Reklaamivõimalused internetis.............................................................7 4.1 Bännerreklaam..................................................
SPORDIKOMPLEKSIS 2.1 Ürituse organiseerimine Alustasin spordiürituse korraldamist juba kaks kuud varem. Kõigepealt tuli leida sobiv aeg. Viisin ürituse läbi 18.veebruari - 22.veebruarini. Rääkisin kõigi klassijuhatajatega, et nad annaksid mulle läbiviimiseks loa ja oleksid mu tegemistega kursis. Püüdsin ajastada sündmuse kehalise kasvatuse tundideks. Kuna tegevus toimus tundide ajal, oli osavõtt kohustuslik. Püüdsin omalt poolt teha kõik, et sündmus jääks meelde lõbusa ja huvitava kogemusena. Järgnevalt käisin üritusest rääkimas Vinni Spordikompleksis. Teavitasin neid oma plaanidest ja vaatasime ühekoos sobivad kuupäevad üle. Lisaks sain loa ujumisvahendite kasutamiseks. Kuu aega enne ürituse toimumist andsin kõikide klassijuhatajate kätte plakatid, mis läksid üles klassiseintele, et kõik informeeritud oleksid. (LISA 1) Lisaks sai iga 7TPS. (2006). Ujumine liikumisharrastusena
saamine. Oht häkkerite ees, kes võivad meie õpetusi internetis paljastada, mis tähendaks meile vähem allalaadimisi ja klientide kaotamist, kuna neid on võimalik internetist tasuta leida. Kõige suurem oht on alguses, sest kui allalaadimisi ei tule ja investoritele tagasi maksta ei saa, peab firma oma uksed sulgema. Et nende riskide ohtu vähendada, tuleb luua pealeminevaid reklaame, tehes koostööd näiteks mõne kuulsusega, kes seda omalt poolt inimestele reklaamib ja kindlasti on variant võtta ühendust reklaamiagentuuridega, üks neist on: “kala ruudus”. Ja et end paljastajate eest kaitsta, pole nende üle võitu isegi suurimatel korporatsioonidel, nt: arvutimängude loojatel. Lihtsalt tuleb luua rohkem retsepte kui nemad paljastada suudavad.
kaasnevaid muresid. Koolisisesed suhted jagunevad järgmiselt on õpilaste omavahelised, õpetaja ja õpilaste või õpetajate omavahelised suhted. Koolivälised suhted on aga koostöö korraldamine kohaliku omavalitsusorganitega, lastekaitse, politsei jne erinevate asutustega. Siia kuulub kindlasti ka perega suhtlemine. Koolis on sotsiaalpedagoog tugiisikuks/psühholoogiks/nõustajaks õpilastele, kuid sageli ka lapsevanematele ja õpetajatele. Nagu eelpool mainitud võib kooli sotsiaalpedagoogi amet olla psühholoogiaga väga tihedalt seotud. Õpilased ning nende vanemad käivad sageli psühholoogilist abi ja tuge saamas just sotsiaalpedagoogi käest, mis võib tuleneda vajadusest pöörduda pedagoogi poole oma isiklike muredega. Kuna maakohtades ei ole koolipsühholoogi teenuseid eraldi koolil võimalik kasutada, teeb seal selle töö ära kooli sotsiaalpedagoog. Sotsiaalpedagoogil on koolis ka julgustaja roll
vanem osa meelde tema kooliaega. Tema sõnul on Eestis vähe selliseid maju, mis tõuseks nagu tuhast. Ta leidis, et koolimaja on imeilus ja innustab ka head tööd tegema. Kuid tuhast tõusmine tõi kaasa ka uusi reegleid. Et hoida maja võimalikult kaua ilusas konditsioonis, oli noortel kohustus kanda koolimajas vahetusjalatseid ja keelatud kanda terava kontsaga jalanõusid. Samuti alustati tööd uue õppekava järgi: kooliaasta jaotati 5 perioodiks ja tundide pikkuseks sai 75 minutit. Direktori sõnul lubas uus õppekava vabadust, mis omakorda eeldab õpilastelt täiendavat vastutust. (Reiljan 2013) Kui oli veel üks tähtis probleem - mis saab lennunumbritest? Oldi väga erinevatel arvamustel. Direktor, õpetajad ja õpilased olid selle poolt, et alustada lende esimese lennuga. Linnavalitsus, lapsevanemad ja vilistlased jälle eelistasid vana lennunumbri jätkamist. Hoolekogu võttis vastu
Sellest algkapitalist piisab selleks, et muretseda töötajatele vajalikud töövahendid, turustada firmat, maksta vajalikke makse. 3 ÄRIPLAAN 3.1 Teenus Isiklik Spaa pakub kosmeetikuteenuseid. 3.2 Üldine kirjeldus Pakutavad teenused: Maniküür; Pediküür; Massaaz; Näohooldus; Kehahooldus Käte ja jalgade hooldus Depilatsioon; Jumestus Inimene saab tellida kõikide meie teenuste seast endale sobiva, vajadusel ka kõik teenused. Meie firma saadab omalt poolt kosmeetiku kliendi poolt valitud kohta, tema valitud ajal ning paneb püsti tooli, kus peal saab kõiki neid teenuseid pakkuda. 4 TURG JA TARBIJAD 4.1 Turu jaotus Meie teenus on esialgu kättesaadav ainult Tallinnas. Järgneva kahe-kolme kuu jooksul plaanis laiendada firmat ka teistesse suurematesse linnadesse ja tänu sellele hõlmata enda alla kogu Eesti. 4.2 Tarbijad Kuna meie firma teenus on pigem luksusteenus, siis eeldame, et meie sihtrühmaks on ka
TASUTA ASJAD OÜ Äriplaan Autorid: Tõnis Teinemaa, Veiko Niinemäe ja Sander Salurand Tallinn 2013 1. Lühikokkuvõte Äriidee seisneb reklaamteenuse müügis ettevõtetele, kes soovivad end tudengite seas reklaamida. Reklaami müüakse tudengitele tasuta jagamiseks mõeldud t-särkidele, mille valmistamist finantseerivad ettevõtted, kes soovivad end ja oma tooteid/teenuseid tudengite seas reklaamida. Meie eesmärgiks on olla innovaatiliseks reklaamteenuse pakkujaks, kes jõuab kõige efektiivsemini tudengiteni. Tahame pakkuda ettevõtetele võimalust jõuda efektiivselt, soodsalt ja silmatorkavalt tudengiteni. Tulenevalt äriidee projektipõhisest elluviimisest on esialgse finantseeringu vajadus võrdlemisi väike tarvis on katta vaid ettevõtte registreerimisega seotud kulutused. Kuivõrd finantsvahendeid vaja väga palju ei ole, siis otsustasime algselt finantseerida oma tegevust meie endi va
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ETIKETT Õppematerjal Miljan Kalmus [email protected] MÕISTED ETIKETT on mudel, näidis, eeskuju, kuidas midagi teha - kuidas tervitada, esitleda, kirjutada kirju, rõivastuda, olla hea pererahvas külalistele. Etikett kehtestab reeglid, mis on inimese teenistuses ja muudavad tema elu kergemaks, mitte vastupidi. Termin etikett tuleb ladinakeelsest väljendist est hic questio, mis tõlkes tähendab siin on küsimus. Ladinakeelsest väljendist on tuletatud prantsuskeelne sõna etiquette, mis tähendab sedelit või pealkirja. 15.sajandil Burgundia hertsogi Philippe Hea (1396-1467) nõudel koostati ja vormistati sedelitel õukonnas järgitav alluvusjärjekord ning tseremooniad: kes millal ja kuidas võisid riigipea poole pöörduda, temaga suhelda ja teda teenindada. Etikett muutus eriti rangeks Prantsuse õukonnas Loui s XIV (1643-1715) ajal, kui määratleti kuninga ja tema lähiko
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Teenindusjuhtimise eriala KLIENDISUHETE JUHTIMINE ERINEVATE ETTEVÕTETE NÄIDETEL Eksam Kertti Viru Tallinn 2010 ÜLESANNE 1 1. Lojaalsuse määramine Inimene külastab pidevalt ühte kindlat toidupoodi ja omab selle poe kliendikaarti. See pood jääb ka tema koduteele tegemist on funktsionaalse lojaalsusega, kui kauplus asub kliendile väga soodsas kohas, siis on klient tihti nõus ignoreerima hinnataseme või teeninduskvaliteedi puudujääke ja jätkab käimist samas kaupluses. Tal on mugav ja kasulik valida selle kaupluse tooteid või teenuseid. Tal on välja valitud mõned lemmiktooted, mille pärast ta külastab ka selle keti teisi poode, mis juhuslikult jäävad tema teele tegemist on afektiivse lojaalsusega, kus kliendil on konk
VINNI-PAJUSTI GÜMNAASIUM OSAÜHING DIABEET ÄRIPLAAN SISUKORD · Kokkuvõte.........................................................................................................3.lk. · Ettevõtte üldandmed........................................................................................4.lk. · Äriidee iseloomustus.........................................................................................5.lk. · Projekti kirjeldus..........................................................................................6.- 7.lk. o Teenused o Teenuse ja teenindamise lühikirjeldus o Keskkond · Ettevõtte juhtimine ja personal.......................................................................8.lk. o Juhtivtöötajad o Personal · Turustamine......................................................................................................9.lk. o Turu iseloomustus
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut ÄRIPLAAN ÕPIABITEENUS „KIIRELT TARGAKS“ Tallinn 2016 SISUKORD 1.ÄRIPLAANI LÜHIKOKKUVÕTE................................................................................ 3 2. ÄRIIDEE KIRJELDUS JA SELLE ANALÜÜS...............................................................4 2.1 Ettevõtte üldandmed..................................................................................... 4 2.2 Tootmise / teeninduse planeerimine..............................................................5 3. EESMÄRGID........................................................................................................ 6 4. VISIOON, MISSIOON............................................................................................ 7 4.1 Visioon........................................................................................................... 7 4.2 Missioon............................
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotelliteenindus H12 Gloria Hallaste Koolitus ja puhkeväljasõidu hinnapakkumine Kutseeksamiks ettevalmistumise kodutöö Õpetaja: Anti Kalamees Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva töö ülesandeks on planeerida firma ,,Koolituskuningas" poolt korraldatav Eesti erinevate personalijuhtide koolitus- ja puhkeväljasõit. Väljasõidul osaleb 15 personalijuhti ja koolitaja. Ülesandeks on koostada neile hinnapakkumine majutuse, toitlustuse, konverentsiteenuse ning lisateenuste osas. Ürituse kohaks valisin Meriton Grand Conference & SPA Hotelli, mis asub Tallinna südames ja vanalinna läheduses. Uudne ja moodne hotell pakub oma külastajatele kõrgtasemel teenindust ja meeldivat viibimist. Hinnapakkumise koostamisel lähtusin kliendi soovidest, milleks olid majutus-, toitlustus-, konverentsiteenindus- ja vabaaja vee
KOV, kohaliku omavalitsuse allettevõte Värbamine ja valik Traktoristi ametikohale Liis Peet, Lailo Halilova, Sirje Lehtmaa 9/27/2009 ESITLUS Agu Vahuri raamatust „Tõhus värbamine“ leiab mitmeid põnevaid mõtteid värbamisest. Nii ärijuhtimine kui psühholoogia on teaduse mõistes sotsiaalteadused, mille ennustav väärtus on hüpoteetiline ehk enamikel järeldustel on tõenäosuslikud piirangud. Värbamine oleks justkui kaunite kunstide hulka kuuluv valdkond, kus otsuseid tehakse „maagilise klaaskuuli“ pealt ennustades. Püüame ette näha, kuidas käitub võimalik uus töötaja tulevikus. Me võime leida kõikidele meie eeldustele vastavad isikud, kuid reaalselt mõjutavad isikut peale tema loomupärase suundumuse ka mitmed teised asjaolud töökeskkonnas. Sellepärast on värbamisetappide kvaliteetne ja hoolikas täitmine oluline, vältimaks vigu vale inimese värbamisel ettevõttesse, mis võib ka materiaalselt väga kulukaks osutuda. __ Tegemist on fantaas
1 SISUKORD Teeninduse olemus.....................................................................................................4 4 1.2. Teeninduskanalid................................................................................................ 7 2.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll................................................9 2.1. Teenindaja hindamise kriteeriumid.....................................................................................................................10 2.2.Teenindaja roll.....................................................................................................................................................10 2.3. Peamised klienditeenindaja stressitekitajad........................................................................................................11 3.Hoiakud ja nende kujundamine.............................................................................12 4.Kliendi ootused...................
Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk.......................................................................9 kokkuvõte............................................................................................................................13 kasutatud kirjandus........................................
Loo Keskkool Koolistressi avaldumine, põhjused ja toimetulek Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilaste näitel Uurimistöö Autor: Liisbeth Sepp 11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ...............................
koht on mänguväljak. Kolme neljandikku kiusamisest teada andnud põhikooliõpilastest kiusatakse vahetundide ja söögivahetundide ajal. Keskkoolis esines kiusamist ühepalju nii kooliõuel, koridoride kui ka klassiruumides. Osa sagedamini kiusatavatest õpilastest ütles ka, et neid ei kiusata ainult koolis, vaid ka koduteel. Selliste õpilaste jaoks on kodu ainus turvaline koht. Nii kirjutati raamatus "Võitlus koolikiusamisega". Omalt poolt lisaksime veel, et ka noortekeskustes, kus noored kas kojuminekuks bussi ootavad või lihtsalt aega veedavad, toimub palju koolikiusamist. MIS ON KIUSAMISE TULEMUS ? Kiusamine mõjutab õpilasi mitmeti. Kui õpilasi kiusatakse, on nende elu vilets. Nad võivad saada traumasid. Nad ei lähe rõõmuga kooli. Aja jooksul kaotavad nad tõenäoliselt usalduse ja austuse enda vastu ning süüdistavad ennast kiusamise esilekutsumises
Põhimõisted asjaajamises Asjaajamine- kõik tegevused, mis on seotud ettevõtte erinevate dokumentidega Dokument (,,arhiivi seadusest" võetud definitsioon) mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks; jäädvustatud teave. Arhiiv- kogu, kuhu viiakse dokumendid pikemaajaliseks säilitamiseks (ettevõttes neid siis enam ei vajata); arhiiv on tule- ja veekindel Arhivaal- dokument, mis kuulub säilitamisele Toimik- samaliigiliste dokumentide kogu (võivad olla määratud ajaliselt, liigi järgi, nt. töölepingud) Dokumendi tüüp- andmekandja (materjal) Dokumendi liik- avaldus, protokoll Dokumendisüsteem- dokumentide korrashoiuks loodud süsteem (toimikud) Dokumendi registreerimine- dokumendi süsteemi kandmine, kui see ettevõttesse jõuab; (kõigile kirjadele tuleb korrektselt vastata) Dokumentide omadused: · Andmekandja (fü
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise
Eesti Hotelli- ja Turismi Kõrgkool Hotelliteenindus H12 OÜ MÖÖBLIPIONEER Ettevõtlusaluste äriplaan Tallinn 2013 KOKKUVÕTE Plaanime müüa täispuitmööblit. Meie eesmärk on pakkuda mööblikauplustele, eraisikutele ja kaubamajadele eritellimustööna eksklusiivseid nisitooteid, näiteks baaride sisustused, esikumööbel, nikerdatud paneelidega kapid, palkvoodid, unikaalsed meigi-, söögi- ja kirjutuslauad, büroomööbel, köögisisustus, pöörd- ja veiniriiulid, pukid, kummutid jne. Et aina enam soovivad kliendid sisustada oma kodu ühtses stiilis, siis väikeseeriatoodetena valmistame eritellimusel 2-5 sarnase stiiliga samast materjalist toodet. Mööblipioneeri konkurentsieelis seisneb meie kliendilähedusel ja paindlikkusel, samuti tarneaegade pikkuses ja täpsuses. Vaatamata sellele, ei ole olemasoleval turul konkurentsi tõttu lihtne oma pea teistest kõrgemale upitada. Seepärast panustame põhjalikku turustamise
Taru: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Neuhaus, G. (2001). Hüperaktiivne laps. Tallinn: Kunst. Nõmme, A. (2005). Hüpi lasteaias. Soovitusi toimetulekuks hüperaktiivse lapsega. Tartu: Atlox. Rander, M. (1999). Hüperaktiivse lapse pedagoogiline iseloomustus. Haigestumist ja tervenemist soodustavad psühhosotsiaalsed tegurid. Tallinn: TPÜ Kirjastus. Roomeldi, M., Haldre, L., Susi, A., Metsis, L., Kõrgesaar, R. (2003). Hüperaktiivne laps. Abiks lapsevanematele ja pedagoogidele. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Sousa, D. A. (2001). How the special needs brain learns. Thousand Oaks: Corwin Press. U.S. Department of Education. (2004). Teaching Children with Attention Deficit Hyperactivity Disorder: Instructional Strategies and Practices. [On-line]. http://www.addresources.org/article_strategies_classroom.php. (10.03.2010). Wong, B. Y. L. (1998). Learning about learning disabilities. Academic Press: San Diego. , . . (2005)
Ülesanne: 1. Loe materjal läbi. 2. Too välja teenindajale vajalikud positiivsed omadused. 3. Too välja, milliseid soovitusi antakse teenindamise parandamiseks. 4. Mida loetaks headeks külgedeks telefoniteeninduses, milliseid halbadeks külgedeks? 5. Mida loetakse klienditeeninduses suuremateks vigadeks? 6. Mida võiksid enda jaoks arvesse võtta? Klienditeenindus Klienditeeninduse tase on kahtlemata üks olulisemaid faktoreid iga organisatsiooni äriedu saavutamisel. Miinimumtaseme garanteerimiseks peaks meie poolt pakutavaga rahule jäädama, kuid silmapaistvaks ja eriliseks muudab meie teeninduse see, kui suudame klienti üllatada tema ootusi ja soove ületades. Paljudes valdkondades, kus teenuste arendamine on muutunud vägagi aktuaalseks, peetakse kliendi mõiste kasutamist veel küsitavaks ning isegi mittesoovitatavaks. Selliste valdkondade hulka näib kuuluvat ka haridus. Inimesed on alat
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse õppetool Strateegiline juhtimine ILUSAIM KLUBI Strateegiline plaan Juhendaja: Tallinn 2012 SISUKORD Ilusaim klubi Sissejuhatus Minu firma ,,Ilusaim klubi" tegeleb iluteenuste pakkumisega, pakkudes lisaks veel spordiklubi teenust ning erinevaid koolitusi. Soovi korral on võimalik ka rentida ruume, sünnipäevade või muude kokkutulekute jaoks. Minu väike ettevõte asub Harjumaal Tallinna linnas ilusas Nõmme roheluses. Hoone ümber on ka veidi maad, kus on võimalik samuti pidada soojemal ajal sünnipäevi või muid kokkutulekuid. Hoone asub metsa piiril. Alumisel korrusel asub administratsioon, ooteruum ja pood. Teisel korrusel on ilusalong, mis koosneb: kosmeetiku toast, juuksurite ruumist, kü
annaabi.ee 
