KOMMUNISTLIKUD RIIGID, NÕUKOGUDE LIIT, EESTI NSV JA TA KULTUURIELU PÕHIJOONED PTK 22-24A 22-Kommunistlikud riigid;Teine maailm. Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline edu ja majandus ühtlustati NSVL eeskujul : kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. SOTSIALISMILEERI KUJUNEMINE Pärast Teist maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk järgult oma ülemvõimu. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike (Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Saksa Demokraatlik Vabariik) rahvademokraatiamaadeks, 1950
· alates 2007 presidendiks Nikolas Sarkozy, kes jätkab Chiraci poliitikat Kommunistliku süsteemi kujunemine ja areng 1. Sotsialismimaad a) Kujunemine: · II maailmasõja lõppedes kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevas 7 Ida-Euroopa riigis oma ülemvõimu Poolas, Jugoslaavias, Rumeenias, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Bulgaarias ja Albaanias · sõjaväe ja julgeolekujõudude abiga aidati võimule kommunistid · hiljem laienes NSVL mõju Ida-Saksamaale (SDV), Hiina RV-le, Mongooliale, P.-Vietnamile ja P.- Koreale · tulid võimule F. Castro juhitud kommunistid Kuubal b) Sotsialismileer: · ise nimetasid nad ennast rahvademokraatiaks, hiljem sotsialismimaadeks (1950ndaist) · koos NSV Liiduga oli sotsialismileeris 9 Euroopa riiki, 4 Aasia riiki ja Kuuba · sotsialistlik sõprusühendus NSV Liidule kuulekad sotsialismimaad
Mis neid konflikte põhjustas?- Jugoslaavia kasutas Marshalli plaani raames abi vastuvõtmist ja välispoliitika Moskvaga oli kooskõlastamata, põhjustas Josip Tito isepäine käitumine. Hiinaga piirikonflikt, põhjustas Mao Zedongi isepäisus. Millised sotsialismileeri riigid ei kuulunud sotsialistlikusse sõprusühendusse? Miks?- NL oli huvitatud oma mõju laiendamisest ka väljaspool sõprusühendust. Paljud vasemad ja mahajäänumad riigid, kes said kaudselt või otseselt Moskva kontrolli alla, ei kuulunud küll sotsialistlikku sõprusühendusse, kuid olid nn sotsialistliku orientatsiooniga riigid. mil moel hoidis Nõukogude Liit kontrolli all kolmanda maailma riike? Kuidas neid riike nimetati? NSVL toetas neid riike rahaliselt ja majanduslikult, saadeti ka sõjatehnikat ja sõjaväelisi nõuandjaid. nimetati kolmandaks maailmaks 3.iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majandusliku süsteemi.
See tekkis vastukaalus Lääne majandusabile, mida Ameerika Ühendriigid pakkusid sõjajärgsetel aastatel Euroopa Marshalli plaaniga. Moskva survel loobusid Ida-Euroopa riigid sellest. Loodud organisatsioon VMN pidi aitama Moskva-meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ja
M ● Vägivallatu vastupanu propageerija. Algatas allumatusekampaania, loobumise briti kaupadest, korraldas Soolaretke. 4.Hiina 1912 sai Hiinast vabariik. Pärast vabariigi väljakuulutamist sattus riik sisetülidesse. Riiki proovis ühendada Guomindag (Rahvuslik Rahvapartei), mida juhtis Sun Yatsen. (ees pk.n) Võitlus Guomindagi ja kommunistide vahel. 1925 suri Sun Yatsen, tema järglaseks sai Chiang Kaishek. Kommuniste juhtis Mao Zedong. Mao Zedong Chiang Kaishek 5.Jaapan ● Jaapani ametlikuks poliitikaks sai suurriigi loomine. ● 1931.rünnati Hiinat. Hõivati Mandžuuria ja rajati seal Mandžukuo keisririik. Mandžukuo keisririik. 6.Aafrika Iseseisvad riigid: Libeeria, Etioopia, Lõuna-Aafrika, Egiptus. Etioopia oli keisririik. 1930 sai keisriks Haile Sekassie I (sündinud ras Tafari Mekonnen) 7.Ladina-Ameerika Majanduslikult ühekülgselt arenenud. Ms vahel oli arenenuim Ladina-Ameerika riik Argentiina.
asepresident ja 33. president. GEORGE MARSHALL oli Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja poliitik. George Marshall teenis Ameerika Ühendriikide sõjaväes. Teise maailmasõja ajal kuulus Marshall liitlasvägede juhatusse.1947–1949 oli Marshall Ameerika Ühendriikide riigisekretär ja 1950–1951 kaitseminister. 1949 nimetas president Truman Marshalli USA Punase Risti presidendiks. CHANG KAISHEK Ta oli Hiina Vabariigi president 1948. aastast kuni surmani. MAO ZEDONG oli Hiina Kommunistliku Partei juht alates 1935. aastast kuni oma surmani 1976.Tema juhtimisel omandas kommunistlik partei Hiina kodusõja järel võimu suurema osa üle Hiinast. Hiinas omistatakse Maole see teene, et ta esimest korda pärast oopiumisõdu ühendas (peaaegu kogu) Hiina ilma välismaise mõjuta. Samal ajal kritiseeritakse tema poliitikat, sealhulgas majanduspoliitikat. 4. NIMETA ,ISELOOMUSTA, KIRJELDA VM II MS TAGAJÄRJED 2
Kuubas. Washington toetas seal võimu haaranud Fidel Castro kommunistliku reziimi kukutamist. Castri aga sõlmis Moskvaga salajase kokkuleppe, mille alusel toodi saareriiki Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud keskmaaraketid. USA kuulutas välja Kuuba sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis, mida nimetati Kariibi kriisiks, ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA liidreid. Pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus Moskva oma raketid Kuubalt ära tooma ja saarel loodud baasid likvideerima. Ameeriklased olid omakorda nõus Türgist välja viima Nõukogude piiri lähedusse paigutatud raketid ning tunnustama Kuuba puutumatust. Kariibi kriis lahenes seega rahumeelselt. Reaalne tuumasõjaoht sundis suurriikide juhte otsima pidevale vastasseisule lahendust. 1963. aastal sõlmiti Moskvas tuumakatsetuste keelustamise leping, millega NSV Liit, USA ja Suurbritannia kohustusid mitte katsetama tuumarelvi
Kuubas. Washington toetas seal võimu haaranud Fidel Castro kommunistliku reziimi kukutamist. Castri aga sõlmis Moskvaga salajase kokkuleppe, mille alusel toodi saareriiki Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud keskmaaraketid. USA kuulutas välja Kuuba sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis, mida nimetati Kariibi kriisiks, ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA liidreid. Pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus Moskva oma raketid Kuubalt ära tooma ja saarel loodud baasid likvideerima. Ameeriklased olid omakorda nõus Türgist välja viima Nõukogude piiri lähedusse paigutatud raketid ning tunnustama Kuuba puutumatust. Kariibi kriis lahenes seega rahumeelselt. Reaalne tuumasõjaoht sundis suurriikide juhte otsima pidevale vastasseisule lahendust. 1963. aastal sõlmiti Moskvas tuumakatsetuste keelustamise leping, millega NSV Liit, USA ja Suurbritannia kohustusid mitte katsetama tuumarelvi
Kuubas. Washington toetas seal võimu haaranud Fidel Castro kommunistliku reziimi kukutamist. Castri aga sõlmis Moskvaga salajase kokkuleppe, mille alusel toodi saareriiki Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud keskmaaraketid. USA kuulutas välja Kuuba sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis, mida nimetati Kariibi kriisiks, ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA liidreid. Pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus Moskva oma raketid Kuubalt ära tooma ja saarel loodud baasid likvideerima. Ameeriklased olid omakorda nõus Türgist välja viima Nõukogude piiri lähedusse paigutatud raketid ning tunnustama Kuuba puutumatust. Kariibi kriis lahenes seega rahumeelselt. Reaalne tuumasõjaoht sundis suurriikide juhte otsima pidevale vastasseisule lahendust. 1963. aastal sõlmiti Moskvas tuumakatsetuste keelustamise leping, millega NSV Liit, USA ja Suurbritannia kohustusid mitte katsetama tuumarelvi
Kuubas. Washington toetas seal võimu haaranud Fidel Castro kommunistliku režiimi kukutamist. Castri aga sõlmis Moskvaga salajase kokkuleppe, mille alusel toodi saareriiki Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud keskmaaraketid. USA kuulutas välja Kuuba sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis, mida nimetati Kariibi kriisiks, ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA liidreid. Pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus Moskva oma raketid Kuubalt ära tooma ja saarel loodud baasid likvideerima. Ameeriklased olid omakorda nõus Türgist välja viima Nõukogude piiri lähedusse paigutatud raketid ning tunnustama Kuuba puutumatust. Kariibi kriis lahenes seega rahumeelselt. Reaalne tuumasõjaoht sundis suurriikide juhte otsima pidevale vastasseisule lahendust. 1963. aastal sõlmiti Moskvas tuumakatsetuste keelustamise leping, millega NSV Liit, USA ja Suurbritannia kohustusid mitte katsetama tuumarelvi
USA ja NSVL pärast II MS NSVL kandis sõjas suuri kaotusi, surma sai 2030 milj inimest. · 1945. esitas NSVL Türgile territoriaalseid pretensioone, nõudes nn Türgi Armeenia loovutamist ja õigust luua mereväebaas Dardanellides. · Keeldus vägesid Iraanist välja viimast; NSVL lõi seal nn Iraani Aserbaidzaani valitsuse · Moskva nõudis, et talle antaks hooldusõigus endise Itaalia koloonia Tripoli üle · NSVL toetas Kreeka kommuniste, kes alustasid sissisõda oma valitsuse vastu · esimestel sõjajärgsetel aastatel sälis sõjaseisukord, relvajõududes teenis kaks korda rohkem mehi kui enne sõda · suunas kogu majandusjõu raske ehk sõjatööstuse arendamisse · madal elatustase, sõdurite ja kinnipeetute tasuta tööjõu kasutamine
Teaduse ja tehnika areng Sajandivahetuse paiku sündissid aatomi- ja relatiivsusteooria Õpiti analüüsima inimese alateadvust Ehitati üha kõrgemaid maju ja pikemaid sildu Valmisid üha suuremad laevad (Titanic) Valmis lennuk (vennad Wrightid) Autotööstuses võeti kasutusele konveier Rassism Rassism oli 20. Aastasaaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma. Valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine Suured koloniaalvaldused olid suurbritannial, prantsusmaal, hollandil, belgial, taanil, saksamaal, portugalil Antisemitism- juudivaenulikus 20. sajandi algul antisemitism tavaline nähtus Juute peeti süüdlaseks kõikides maailma hädades. Juute kujutati omakasupüüdkuje tegelastena, kelle eesmärk oli maailma vallutamine. Eriti raske oli juutide olukord vene impeeriumis, kus nende liikumis ja elukutsevabadus olid piiratud Naisõiguslus 20. sajandi algul algas naiste võitlus valimisõiguse eest
Maailma majandus pärast II maailmasõda. Peale II ms lõppu toimus maailma majanduses selge diferentseerumine: 1. I maailm - arenenud tööstusriigid - turumajandus, põllumajanduse ja tööstuse kõrge tase. 1961.a. moodustasid arenenud tööstusriigid Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni - OECD, kuhu kuulub 24 arenenud tööstusriiki - G-24. 2. Teine maailm e. sotsialismileer - plaanimajandus, kogu toomine riigistatud, põllumajanduse kollektiviseerimine, majanduse juhtimine tsentraliseeritud. 3. Kolmas maailm e. arengumaad * Tööstuse ja põllumajanduse madal arengutase * monokultuursus ja orienteeritus toorme väljaveole * madal elatustase ja rikka eliidi ning rahvahulkade suur varanduslik diferentseeritus. Kujunesid välja peamised rahvusvahelised majanduslikud institutsioonid. 1945 IMF - Rahvusvaheline valuutafond
Pealegi ei kannatanud NSV Liidu majandus enam välja pikku aastaid kestnud võidurelvastumist. Seetõttu pakkuski Gorbatšov välja ulatusliku relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava, mida aga Lääs kohe heaks ei kiitnud. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986. aastal Reykjavíkis toimunud Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumist. Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks, see tõi kaasa olulisi muudatusi rahvusvahelistes suhetes. Senine Moskva terav vastasseis lääneriikidega kadus. 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatšov lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt 1989. aastal Nõukogude väed välja. Moskva vähendas kontrolli ka Ida-Euroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima. Niisugune vabade-käte-poliitika ja mittesekkumispoliitika viis aastatel 1989-1990 kommunistlike režiimide kokkuvarisemiseni idabloki maades. Oma
Kolmandas Maailmas o Lääneriikide eesmärgid: K-E vabastamine kommunismi alt, SM taasühendamine, relvastuse vähendamine o NSVLi eesmärgid: võimu kehtestamine Euroopas, kommunismi levitamine, alade kindlustamine, tahtis olla parem USAst 1 Hiina kodusõda – Demokraatide ja kommunistide vastasseis Hiinas 1946-1949. Kommunistid vallutasid suurema osa Hiinast (Hiina Rahvavabariik), demokraadid põgenesid Taiwani saarele (Hiina Vabariik) 2. Külma sõja vastasseisud Oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine: kumbki pool üritas välja töötada uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut. Külma sõja alguses oli NSVL ülekaalus tavarelvastuses, USAl oli tuumapomm
sümboolika jne. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Olemas oli ka Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu, Eestimaa Kommunistlik Partei(EKP), mis oli osa NLKP-st. Kõik olulisemad otsused, ka Eesti elu puudutavad, langetati NSV Liidu keskvõimude poolt Moskvas. Enamik tolleaegseid kommunistid olid parteametnikud, kes töötasid juhtivatel kohtadel pareti- ja riigivõimuorganites, ettevõtetes, kolhoosides ja sovhoosides. Sõjajärgsetel aastatel oli EKP eelkõige muulaste partei. Alates 1950. aastast hakkas sinna ligi pääsema ka kohalike eestlasi. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas partei koosseisu pidev muutumine. Haripunkti tõusis see nn kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest
Saksamaa populaarseim partei oli Sotsialistide partei, mis oli jagunenud kolmeks. 1919 - Vasakpoolsed sotsialistid moodustasid Kommunistliku Partei, kuid revolutsiooni tulemusena pääsesid võimule parempoolsed sotsialistid. Suvi 1919 Weimaris otsustati, et Saksamaast saab vabariik ja seal võeti vastu põhiseadus. Algas Weimari Vabariigi aeg. 20ndate alguses valitses majanduskriis. Oli palju töötuid. Sellest saadi üle USA abiga (seda selleks, et äärmuslikud poliitlised parteid nagu kommunistid või fasisitid võimule ei pääseks). Saksamaa totuseks tegu USA rahandusminister oma nimelise plaani - Dawes'i plaan. Selle järgi USA laenab Saksamaale raha majanduse arendamiseks. Saksamaa maksab Prantsusmaale ja Suurbritanniale oma reparatsioone ning need saavad omakorda tasuda oma võlgu USA-le. Tänu sellele plaanile majanduse olukord stabiliseerus. 1929-1933 Ülemailmaline majanduskriis. Sellest pääsemiseks oli kaks võimalust: reformid või diktatuur. Saksamaa valis viimase tee.
1985 - venekeelne ülevaade töölisklassi ajaloost 2005 – Eesti ajalugu VI Põhilised uurimisteemad ja valdkonnad: Massirepressioonid, Väliseestlus, Taasiseseisvumine, Julgeoleku küsimused, Vastupanuliikumine, Poliitilised olud, Võimustruktuurid, Majandus, Muud teemad. Lähiajaloo uurimise perspektiivid head, sest allikaline materjal on pea täies ulatuses uurijatele kättesaadav. b.II Nõukogude Eesti Territoorium ja haldusjaotus. (EA VI, 260-264) [L] Moskva piiripoliitika üldiseloomustus Ida-Euroopas. Moskva peamised eesmärgid: Saavutada NSVL piiride tunnustamine 22.06.1941 seisuga, Korrastada sõjajärgsed piirid endale soodsalt ümber: Piirilepingud (Poola, Tšehhoslovakkia, Soome, Rumeenia), Tuva (Tõva) iseseisvuse likvideerimine, 1920ndate alguses oli Ida-Siberi edelaosas tekkinud riik Tuva Rahvavabariik. Mongoolia tunnustas iseseisvust, ent NSVLi mõju oli kasvav ja 1944. a tungis punaarmee Tuvasse. Tuva rahvaesindajad (Tuva
Lisatakse juurde oktoobri järgse sektori (1917 oktoobri revolutsioon), sotsialismi ajalooga. Ajaloo instituut laienes, koosseis suurenes (etnoloogia, sotsioloogia sektorid). 1980ks aastaks ajaloo instituudis töötas 150 inimest. Richard Kleis, 1947-1950 käivitas ajaloo instituudi tööd ning juhtis seda. Viktor Maamägi, 1951-1968, juhtis ajaloo instituuti kõige kauem. Gustav Naan, 1950-1951, NSVL'us tuntud kosmoloog, teograafiaga tegeles, essee "Võim ja vaim" väga populaarne teos, Moskva meelne stalinist. 1947 loodi EKP KK Partei Ajaloo Instituut. Keskmeks oli Moskvas asunud instituut. Ülesandeks uurida kommunistliku partei ajalugu Nõukogude Liidus, marksismi ja sotsialismi ajalugu maailmas. Intsitutsioonil oli olemas oma arhiiv, mis säilits kommunistliku partei dokumente. Marksismi, leninismi, stalinismi klassikute publitseerimine (Marksi, Lenini ja Stalini tööde väljastamine). Institutsioon tegeles kuni NSVL lagunemiseni
sõjajärgsel perioodil ka Eesti NSV maastikul väga oluline kuju. Selle kinnituseks ka see, et just temast sai 1944. sügisel Eesti NSV välisasjade rahvakomissar e välisministeeriumi juht. Omaette küsimus on seotud selle välisasjade komissariaadi loomisega - aeg, kui suur sõda veel käis ja täiesti ootamatult nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt Moskvas võeti 1944. a vastu, et luuakse liiduvabariiklikud välisasjade rahvakomissarid. Selle Moskva kursi muutuse taga oli tollane rahvusvaheline olukord - aeg, kui hakati kõnelema sellest, mis saab pärast sõda. Üheks oluliseks suunas see, et hakati ette valmistama rahvusvahelise organistatsiooni loomist, mis saab hiljem nime ÜRO. 1943. aasta lõpul ja 44. aasta algul polnud kindel, kuidas see rahvusvaheline organisatsioon toimima hakkas, NSV Liidu eesmärk suruda kõik vabariigid rahvusvahelise organistatsiooni liikmeks, see oleks andnud kokku 17 häält NSV Liidule
II MS TAGAJÄRJED EESTILE · Sõda käis siit sealt üle. · Narva hävis täielikult. · Mitmed teised linnas (tln, trtu) said suuri purustusi, e · namus sadamatest ühendusteedest ja sideliinidest ei tomunud. · Tööstusetootmisevõimalus langes, · kahanes külvipind ja kariloomade arv. · Eesti rahvaarv vähenes ligi 200 000 in võrra. NSVL sarnasused Saksa Natsionaalsotsialiseerimine Repressioonid Lubati kasutada Eesti Maareform Range tsensuur sümboleid. Massiküüditamine Mobilisatsioon Osa natsionaliseeritud Ainus partei ( EKP) Tarbekauba puudus varast tagastati omanikele Riigikontroll Nõukogude mobilisatsioon Eestis 1941 · 2.-4. juuli 1941: Eestis 19191922 sündinud meeste sundmobilisatsioon. · 22.-27
teel. Kahekümnendate aastate teisel poolel olid inimesed üsna veendunud, et uut sõda ei tule, sest nii palju oli tehtud rahvusvaheliste suhete parandamiseks. Seetõttu on kahekümnendaid aastaid nimetatud idealismi ajastuks ja ka patsifismi (sõja vastane) ajastuks. Ülemaailmne majanduskriis Kriis ei puudutanud NSV liitu, sest: 1. Nõrk seos kapitalistlike riikidega, eriti USAga. 2. Venemaal oli plaanimajandus, ei saanud tekkida ületootmist, koguaeg oli millestki puudus. 3. Erapangad puudusid, pangad kuulusid riigile, pangalaenud olid keelatud ja raha laenata ei saanud. Puudus börs. Milline oli suure depressiooni mõju maailmale? 1. Demokraatia osatähtsus vähenes, sest noored demokraatlikud riigid pöörasid diktatuuri teele. 2. Tekkisid vastuolud riikide seas 3. USA populaarsus vähenes, NSV liidu oma tõusis. Nimeta abinõusid, mida kasutati kriisist väljumiseks
Johann Laidoner alla Nõukogude Liidu dikteeritud nõudmistele: 9 1. 90 000 punaarmeelase paigutamine Eesti territooriumile; 2. anda kontroll transpordisõlmede ja telefonijaamade üle punaarmeele; 3. keelati meeleavaldused ja rahvakogunemised; 4. eraisikuil, sh kaitseliitlastel tuli loovutada relvad 48 tunni jooksul. *Et anda 1940. aasta suve sündmustele ,,seaduslikku iseloomu", siis lavastati Moskva poolt (A. Zdanov) 21.06., 14. 15.07. ja 21.07. sündmused. · 21. juunil 1940 toimus Juunipööre Nõukogude Liidu poolt Tallinnas ja mujal korraldatud meeleavaldused, mille tagajärjel läks võim Johannes Vares-Barbaruse marionettvalitsusele. Esimene nõukogude aasta Muutused poliitikas: 1. Kiideti heaks uus Nõukogude Liidu konstitutsiooni eeskujul koostatud põhiseadus: Riigikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks, Vabariigi Valitsus Rahvakomissaride
kongressil otsustati parlamendile ja valitsusele survet avaldada põhiseaduse muutmiseks. Rahvas suhtus neisse positiivselt ja pooldajate arv kasvas, sest nad olid ise rahva hulgast pärit. Vaikiv ajastu (1934-1938): ainupartei Isamaaliit, nn. Kutsekodade loomine, riigikogu enam kokku ei kutsutud, tsensuur, riiklik kontroll kõige üle, autoritaarne diktaktuur 1924.a 1. detsembri riigipöördekatse 1934.a 12 märtsi riigipööre Kes korraldasid? Kommunistid Päts ja Laidoner Mis oli eesmärk? Eesti Valitsuse kukutamine, Vältida vapside võimuletulekut nõukogude võimu kehtestamine, ja koondada kogu võim enda Eesti taasliitmine NSV Liiduga kätte Millised sise- või *Eesti siseselt rasked majandusolud, Vabadussõjalaste suur välispoliitilised sellest tingitud rahulolematus populaarsus, mis lubas eeldada asjaolud tingisid
kandjaks oli Riigipäev. Reparatsiooni kulud ei lubanud Saksa majandusel jalgele tõusta, mistõttu noorel demokraatial puudus kindel jalgealus. 1923 algas Saksamaal hüperinflatsioon. USA rahandusministri Dawesi ettepanekul vähendati reparatsioonikoormat ja USA andis Saksamaale nende tasumiseks isegi laenu, misjärel hakkas Saksamaa majandus kosuma. Vabariigis püüdsid pidevalt võimu haarata Kominterni juhtimisel kommunistid, kellega aga saksa töölised kaasa ei läinud. Ülemaailmne majanduskriis räsis tugevalt ka Saksamaad, luues soodsa pinnase diktatuurile. Weimari vabariigiga rahulolematud hakkasid koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. Juba 1923 aastal üritasid natsid Münchenis võimu haarata. Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose ,,Mein Kampf"
pidamises, sõjaroimades ja inimsusevastastes kuritegudes, 12 neist mõisteti surma. Kuritegelikuks tunnistati NSDAP-i juhtkond, SS, SD ja Gestapo. (vt. Fj. lk.45). Relva SS ei kuulutatud kuritegelikuks (Eesti Leegion jt. välismaised üksused) demokratiseerimine - siin valdkonnas liitlaste vahel vastuolud, kuidas keegi mõistab demokraatiat: Lääneriikide tsoonides alustasid 1945.a. tegevust parteid kommunistid, sotsiaal- demokraadid (SDP), kristlikud demokraadid (CDU)/ Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU), liberaaldemokraadid (FDP). Asuti ette valmistama valimisi kohalikesse omavalitsustesse. NSVL tsoonis - võim kommunistide kätte kelle eesotsas Moskvast pagulusest tulnud isikud. 1946.a. liideti kompartei sotsdemokraatidega ja moodustati Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei (SED), mis sisult kompartei. Need sotsid, kes ei tahtnud ühineda, vangistati. Kodanlikud parteid liideti Antifasistlikuks
Algas: 7 päeva pommitati üksteist. Mõlemal pool sai 1,3 miljonit meest sai surma. Surma sai sel aastal 2,3 miljonit meest netu murrangut. Sai ilmseks et Saksamaal ressursse ei olnud. Alguses oli mobilisatsiooni vanusepiirideks 17-(midagi), 1917 15-60. 1917 astus sõtta ka USA. Algul küll toimus nende väljaõpe toimetati Euroopasse 1918. 1918 saavutas Saksamaa selle, et pidi sõdima vaid ühel rindel. Venemaal olid võimule tulnud kommunistid. Sõlmis märtsis Saksamaaga separaatrahu. Novembris puhkesid rahutused, sõlmiti 11.nov 1918 Compiegne'i rahu (ajutine valitsus). Idarinne sõdisid Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa. Manööversõda, laialdane maa- alade hõlmamine. Venemaa taganes enamasti (alguses oli ajutine edu). 1915. aasta lõpuks hõivatakse ära Venemaa läänealad (Poola, Leedu, Lõuna-Läti). Hakkas kulgema rohkem nagu positsioonisõda. Vene vägi halvemini ette valmistatud. Venemaal kukutati tsaar
1262 Tartu (Dorpat) saab linnaõigused Riialt 23. aprill 1343 Jüriöö ülestõusu algus 4. mai 1343 Paide konverents: eestlaste kuningate mõrvamine sakslaste poolt 24. juuli 1343 ülestõus puhkeb Saaremaal 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 1421 (1422) koos hakkas käima Liivimaa maapäev; eestlastelt võetakse relvakandmise õigus 1458 Tartu piiskopkonnas sõlmitakse esimene kokkulepe pagenenud talupoja sunniviisilise tagastamise kohta 1502 1503 Mõneks ajaks peatatakse Moskva ekspansioon Baltikumi suunas (Liivi ordu abil). 1523 Reformatsioon jõuab Eestisse 1524 1525 Pildirüüsted Tallinnas ja Tartus 1525 Lüübekis trükitakse ja hävitatakse esimene teadaolev eestikeelne raamat. 1535 Wanradt-Koelli "Katekismus": esimene säilinud eestikeelne raamat -------------------------------------------------------------------------------- 1558-1583 Liivi sõda 1559 26. sept. Saare-Lääne piiskopkond müüakse Taanile 1560 2. aug
esimene sekretär. Järgmisel astmel oli teine EKP juhtidekss olid Nikolai Karotamm sekretär, kes esimest sekretäri viimase ära (194450), Johannes Käbin (195078), Karl olekul asendas. Aastatel 194453 ja alates 1971. Vaino (197888) ning Vaino Väljas (198890). aastast oli teiseks sekretäriks Moskva poolt Esialgu täitis Eesti NSV valitsuse rolli 25. ametisse pandud, enamasti venelasest augustil 1940 moodustatud Rahvakomissaride parteiametnik. Sõjajärgsel perioodil (Nikolai Nõukogu, mis koosnes lisaks esimehele ja Karotamme ajal) eksisteeris lühikest aega ka tema asetäitjatele 12 rahvakomissariaadist. kolmanda sekretäri ametikoht
inimesi nüliti, visati koerte ette, lõigati keel välja), sellepärast hakkas peale loomi piinama kuni siis inimeste mõrvadeni. *Peale Ivani surma ei ole pärijaid, kuna ta tappis vihahoos oma pojad ära. Naisel oli pärast ka nurisünnitus. *Oli abiellus 7x . *Vanaisa oli Ivan III. *Pärast Ivan Julma surma sai troonile tema piiratud mõistusega poeg Fjodor I, tegelikuks valitsejaks sai aga bojaar Boriss Godunov. 1598. aastal valiti Boriss Godunov uueks tsaariks. *Ivan oli Moskva suurvürsti Vassili III ja Jelena Glinskaja poeg. *1565. aastal kehtestas Ivan opritsnina-süsteemi, mis tähendas maavalduste jagamist kaheks: opritsninaks ja zemstninaks. *Ivan oli oma aja Moskoovia harituimaid inimesi. Tal oli tähelepanuväärne mälu. Ivan tundis hästi pühakirja ning kirjutas ka vaimulikke tekste ja vaimulikku muusikat. Ta soosis trükikunsti arengut ja asutas Moskvas trükikoja.*Ivan sai pärast oma isa Vassili III surma vaid 3-aastaselt Moskva suurvürstiks.
Stalin nimetati partei peasekretäriks (varem sellist ametikohta ei olnud), tema kõrval olid partei sekretärid veel Molotov ja Valerian Kuibõsev (1888-1935). Detsembris 1922 kogunenud Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia esindajad allkirjastasid Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu (NSVL) asutamisakti. Leninist sai seega NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees. Lisaks oli igal liiduvabariigil oma valitsus ja oma kommunistlik partei koos oma juhtkonnaga. Reaalselt oli võim Moskva käes. Mais 1922 sai Lenin rabanduse. Suvel ta enam-vähem taastus, kuid detsembris 1922 tabas teda teine rabandus, mis jättis ta osaliselt halvatuks. See jättis Lenini sisuliselt riigi valitsemisest kõrvale, tema töövõime vähenes märgatavalt ja ta ei saanud enam parteis toimuvat kontrollida. Märtsis 1923 tabas Leninit kolmas rabandus, mis jättis ta voodihalvatuks ja peaaegu kõnevõimetuks. Aprillis 1923 peeti bolsevike partei 12
sõja käigus Pr. kompartei 41. a kui toimus poolte vahetus, sai Pr. kompartei kõige suuremaks vastupanuliikumise organiseerijaks Euroopas. Sm armee poolel 2. ms sõdivate prantslaste koguarv oli suurem kui teadaolevas vastupanuliikumiste osalejate arv. 45. a. punaarmee poolt rünnatud reichtach.. põhikaitsjad olid prantslased. Prantsusmaa vabastamine toimus põhiliselt ameerika ja inglise vägedega. hiljem öeldi, et prantsusmaa kommunistid vabastasid pariisi, sest viimasel hetkel lasti vägede etteotsal Sõja lõppedes karistati neid, kes läksid sm poolele,eriti naised, neid mõnitati tapeti jne. 44 ja 45-ndal aastal. Pr. vastupanuliikumist juhtis de Gaulle, kes oli pr. kindral, tegeles põhiliselt põhja aafrikas ja lähis idas. 1944. pärast pariisi vastamist sai temast ajutine riigipea. Sõja lõppedes karistati neid, kes läksid sm poolele,eriti naised, neid mõnitati jne 44 ja 45-ndal aastal. Pr
a. ümber tsiviilvalitsuseks. 1931. a. munitsipaalvalitsused, mille võidavad vabariiklased; Alfonso XIII lahkub riigist, loobumata õigusest troonile. Teine vabariik, mida toetavad liberaalne kodanlus ja sotsialistlikud töölised (Kataloonia, Baskimaa, Astuuria), saab 1931. a. lõpuks esindusdemokraatia. Riigi ja kiriku lahutamine. Unitaarriik, kuid Kataloonia ja Baskimaa saavad piirkondliku autonoomia. 1933. a. parempoolsete võit ja 1936 võidab Rahvarinne (vabariiklased, sotsialistid, kommunistid, sündikalistid). 1936-39 Hispaania kodusõda. Kindral Francisco Franco koos lähedaste kaasvõitlejatega alustavad sõjaväelist mässu, tuginedes monarhistidele ja katoliiklastele. Neid toetavad sõjaliselt Saksamaa, Itaalia, Portugal. Vabariiklik valitsus saab abi Prantsusmaalt, NSVL-ilt ja vabatahtlikest koosnevatelt internatsi brigaadidelt. Franco võidab kodusõja ning Teises maailmasõjas jäädakse neutraalseks. Franco režiim iseolatsioonis kuni 1955. aastani. 1 947. a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
