/See võeti kasutusele, et näidata teistele maailma riikidele, et sotsialismimaades tegutsetakse enamiku elanike huvidele vastavalt.Taheti näidata, et nemad on need ,,õiged" demokraatlikud riigid, kes arvestavad elanike tahtega. 2. Mida tähendas sõna ``sotsialismimaad``? Moskva kontrolli all olevaid riike. 3. Miks tekkisid sotsialismileeris erimeelused? Millised riigid eraldusid ülejäänud sotsialismimaadest? Miks? Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei tahtnud olla Moskva kuulekad käsutäitjad, ei lepitud Moskva mudeli juurutamisega ja loodeti üles ehitada ,,inimnäoga sotsialism"./Jugoslaavia eraldus liidri Tito isepäise käitumise tõttu (Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine, Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika), mille tõttu Stalin ei tunnistanud Jugoslaaviat sotsialistliku riigina.Eraldusid ka Albaania ja P-Korea. 4. Mida tähendab ``sotsialistlik sõprusühendus``? Millal ja miks see termin kasutusele võeti?
Ajalugu Kordamisküsimused kontrolltööks: 1. Sotsialistlik maailmasüsteem: · kuidas see tekkis, millised riigid sinna kuulusid (lk 44), Pärast Teist maailmasõda kehtestas Nõukogude Liit Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale (Saksa Demokraatlikule Vabariigile), Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ning Põhja-Koreale. Fidel Castro võimuletulek 1959. aastal Kuubal lõi Moskvale tugipunkti ka Ameerika külje all. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks, 1950
1. Sotsialistlik maailmasüsteem: · Kuidas see tekkis, millised riigid sinna kuulusid? (lk 44) *Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida- Euroopas. Hiljem laiendati kommunistide võimu mujalegi. *Sinna kuulusid: NSVL, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Ida- Saksamaa, Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea. · Poliitilisele elule iseloomulikud jooned. *Kogu ühiskond oli allutatud kommunistliku partei kontrollile. Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt
Talveks kaevuti jällegi kaevikutesse. Kõik kavandatud pealteungid kukkusid läbi. Sõdivate riikide majandus oli välja kurnatud. Riigil oli ettevõtetele palju sõjalisis tellimusi. Tehastes töötasid naised põhiliselt. Naiste osatähtsuse suurenemine toimus ka ühiskondlikus elus. Enam ei olnud naised ainult koduperenaised. Sõda oli kasulik USA-le ja sõjatöösturitele. 2.8 1917 Prantsusmaa vägede ülemjuhataja kindral Neville otsustas alustada pealetungi ride lõigus, kus sakslastel olid väike eend. See oli nn Neville'i tappatalgud. Sakslased olid rinde taha rajanud Siegfridi liini. 2.8.1 LÄÄNE-RINNE. 20.11.1917 Cambrais'is esimene tankilahing. Antant'i pealetung. Saksa rindest õnnestus läbi murda, kuid Cambrai linnas ei suutnud tankid manööverdada ja rünnak takerdus. Itaalia rindel toimus Capretto katastroof. Kui liitlased ei oleks Itaalaiale appi tulnud, oleks terve riik langenud keskriikide kätte. 2.8.2 IDA-RINNE.
piirkonnad, sõdida otseselt kellegagi ei olnud. 1850Ndateks liidendati need alad lõplikult. 1860Ndatel tuli teha tegemist sealtki lõuna poole jäävate piirkondadega- Merv, Samarkand, Taškent jne. 1860Ndatel lõi Vm kohati ägedaid lahinguid sealsete väikeriikidega, enamik alistati, Hiiva ja Buhhaara moodustasid erandi, vormiliselt säilitasid iseseisvuse, tegelikult sõltuvuses Vm-st. Pisikestest Kesk- Aasia riigikestest moodustati Turgestani kindralkubermang 1860ndate lõpus. Kolmas suund Hiina poole- Hiina oli 19.saj lõpus üsna nõrk, ehkki hiigelsuur ja rikas riik, Vm surus hiinlastele peale mitmeid lepinguid, 1858 lepingulisel alusel võeti Hiinast Amuuri jõe vasakkallas, 1860 lisandus nn Primorje. Seoses osalemisega Hiina bokserite mässu maha surumises läks Vm kontrolli alla ka Mandžuuria piirkond, vene väed viidi sisse. Kõiki Hiinalt ära võetud prk-de
Enamlaste esiletõus · Suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes ainsana lubasid rahvamassidele kõike, mida viimased soovisid: nii rahu, leiba kui ka maad. Nende tegevust toetas ka Saksamaa. · Venemaale jõudnud, käivitas Lenin kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Venemaa viivitamatud väljaastumist sõjast ning võimu üleandmist nõukogudele. · Eriti oluline oli enamlastele ülekaalu saavutamine Petrogradi ja Moskva nõukogus. Oktoobripööre · Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud, et mis tahes jõulise rühmituse riigipööre oleks võinud osutuda edukaks. · 25.oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla · Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26.oktoobil 1917 II nõukogude kongress, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu. Kongress võttis vastu rahu- ja maadekteedi
Pealegi ei kannatanud NSV Liidu majandus enam välja pikku aastaid kestnud võidurelvastumist. Seetõttu pakkuski Gorbatšov välja ulatusliku relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava, mida aga Lääs kohe heaks ei kiitnud. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986. aastal Reykjavíkis toimunud Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumist. Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks, see tõi kaasa olulisi muudatusi rahvusvahelistes suhetes. Senine Moskva terav vastasseis lääneriikidega kadus. 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatšov lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt 1989. aastal Nõukogude väed välja. Moskva vähendas kontrolli ka Ida-Euroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima. Niisugune vabade-käte-poliitika ja mittesekkumispoliitika viis aastatel 1989-1990 kommunistlike režiimide kokkuvarisemiseni idabloki maades. Oma
allutamine Inglismaale. 19* Leping vähendas pingeid vanade rivaalide vahel. Leppe sõlmimisele aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas. 20* 1907.a.- Inglismaa- Venemaa leping. 21* Lepet valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped, mis omakorda lähendasid ka Inglismaad ja Venemaad. 22* Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (näiteks loobus Venemaa taotlustest Afganistanile; jagati Pärsia jne). 1. I MAAILMASÕDA: 1.1. Sõja põhjused: 1* Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. 2* Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. 3* Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis
töötlemise, toiduaine- ning paberi- ja tselluloositööstus. Tervikuna oli enne I maailmasõda majanduslikult aktiivsest elanikkonnast 63% hõivatud põllumajanduses, 15% tööstuses ja 22% teistes majandusharudes (sides, transpordis, teeninduses). Tähtsaim tekstiilitööstuse tootmisharu, puuvillatööstus, valmistas ülevenemaalise tööjaotuse raames puuvillast lõnga Lódi piirkonna tekstiiliettevõtete ning toorriiet Peterburi ja Moskva sitsivabrikute tarvis. Üle 1 miljoni mehelise Vene armee pidev vajadus mundrite ja tekkide, telkide ja sõjaväevarustuse pakkekottide järele tagas Eesti kalevi-, puuvilla- ja linatööstuse toodangule kindla turu. Metalli- ja masinatööstus suutis säilitada 19-protsendilise osakaaluga teise koha, vaatamata 20. sajandi alguses toimunud seisakule. Selle tootmisharu ettevõtted (F. Krulli ja Wiegandi masinatehas, Volta elektromehaanikatehas, Dvigateli vagunitehas,
4. suurmonopolistidele ei mingeid natsionaliseerimisi. 5. Likvideerida Versailles'i rahu (maha Versailles'i kütked) 6. Taastada sakslaste eneseväärikus, selleks rõhutati aaria rassi üleolekut teistest rahvastest, mistõttu sakslastel olevat ka suuremad õigused. Alamrassideks peeti juute, mustlasi ja venelasi, nad tuli hävitada, nende maa okupeerida, kuna sakslastel olevat liiga vähe eluruumi. 7. hävitada kommunistid 8. hävitada demokraatia kui kõigi hädade põhjus. 1932. aasta juulis toimunud parlamendivalimistel said natsid kõige ena hääli. Selgus, et parlamendi saadikute parteilise kuuluvuse suhe on seaduste vastu võtmiseks täiesti ebasoodne, mistõttu pidevalt tekkis pati seis ning ta saadeti laiali. Novembris toimunud erakorralistel valimistel oli natside populaarsus küll langemas, kuid president von Hindenburg nimetas kantsleriks siiski Hitleri (30. jaanuar 1933)
Kogu Vene impeeriumis karistussalkade poolt tapetuist langeb Eesti ja Läti arvele üle poole. 12.–20. detsembrini 1905 rüüstati Eestis ligi 120 mõisa ja Velise ja Kabala vallas toimusid relvastatud kokkupõrked sõjaväeosadega. Revolutsioonist Ilmasõjani Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, 1904 24 dets kuulutati tervel Eestimaal välja sõjaseisukord. Rahunemist ei järgnenud. Kestsid karistussalkade repressioonid. 1907 langesid ajalehed ränkade repressioonide alla. Kui ajaleht avaldas midagi, mida peeti kahjulikuks, võidi toimetajat trahvida või väljaanne sulgeda. Ajakirjandust hoiti elus nii, et suletud ajalehe asemel tuli kohe uue nime ja uue vastutava väljaandjaga leht, muud jäid endiseks. 1908 likvideeriti töölisajakirjandus. Kuid ei pääsenud ka mõõdukad väljaanded, nt Postimees. 26.august 1908 anti käsk sõjaseisukrod Balti kumbermangus lõpetada ja asendada see
>koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine >Põhjendus: vajadus 'hoolitseda' vähe arenenud rahvaste eest, levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi (isikuvabadus, eraomand, demokraatia) USA esilekerkimine põhjused >majanduslikult võimas, polnud sõjalisi kulutusi >aktiive Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, hoidis Euroopa riike ja kaupu Ameerikast eemal >elanikkonna kasv >1898. a vallutas Hispaanialt Kuuba, Puerto Rico, Filippinid > USA huvide kasv Aasia turgudel Jaapani esilekerkimise põhjused >keiser Mutsuhito rajas mahajäänud riigist tugeva riigi (kaasaegne tööstus, raudteed, maksusüst) >tõestab oma võimsust Vene-Jaapani sõjas (1904-1905) koloniaalsüsteem >1880. aastatest kogu Aafrika Euroopa võimu alla va: *Etioopia-suutis ainukesena iseseisvuse säilitada *Libeeria-ameeriklased rajasid selle riigi oma endistele neegerorjadele tagasipöördumiskohaks
Ida-saks. 1949 Hiina Rahva Vabariik 1953 Põhja-Korea Sotsialistlik sõprusühendus: Albaania, Jugoslaavia. Probleemid: · Pärast Stalini surma NL-i ja Hiina suhted halvenesid. Albaania hoidis end Hiina poole. Jugoslaavia diktaator Tito ei tahtnud alluda, ta tahtis luua föderatsiooni, eiras Marshalli plaani. Astub välja ka VLO-st. · HRV 1953-1969(Amuuri jõgi oli piiriks) - Mao Zedong; ja Jugoslaavia probleem: Põhjus- Hiina liider Mao Zedong nägi, et pärast Stalini surma võiks Hiina taotleda liidripositsiooni. NL polnud sellega mitte mingil juhul nõus. Konflikt hea lääne jaoks, nähti, et sotsialistlik riik ei ole ühtne. Hiinat hakkas toetama USA. · Albaania ja Rumeenia olid kommunismi poole kaldujad. Sotsialistliku orientatsiooniga riigid: · Enne II MS 2 iseseisvat riiki: 1960ndatel suurim iseseisvumine: Egiptus, Libeeria · USA ja NL hakkasid võitlema, kes saab enda alla vaesed riigid
Johann Laidoner alla Nõukogude Liidu dikteeritud nõudmistele: 9 1. 90 000 punaarmeelase paigutamine Eesti territooriumile; 2. anda kontroll transpordisõlmede ja telefonijaamade üle punaarmeele; 3. keelati meeleavaldused ja rahvakogunemised; 4. eraisikuil, sh kaitseliitlastel tuli loovutada relvad 48 tunni jooksul. *Et anda 1940. aasta suve sündmustele ,,seaduslikku iseloomu", siis lavastati Moskva poolt (A. Zdanov) 21.06., 14. 15.07. ja 21.07. sündmused. · 21. juunil 1940 toimus Juunipööre Nõukogude Liidu poolt Tallinnas ja mujal korraldatud meeleavaldused, mille tagajärjel läks võim Johannes Vares-Barbaruse marionettvalitsusele. Esimene nõukogude aasta Muutused poliitikas: 1. Kiideti heaks uus Nõukogude Liidu konstitutsiooni eeskujul koostatud põhiseadus: Riigikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks, Vabariigi Valitsus Rahvakomissaride
Ohvrite arv ligi 20 mln GULAG GULAG- vangilaagrite peavalitsus Juhtis sunnitöölaagrite tegevust terves riigis Laagrite põhimõte- tagada odav tööjõud rasketööstusele Korraga võis vangilaagreis olla kuni 5% elanikkonnast Stalini lähikond- Beria, Molotov, Vorošilov, Kaganovitš Stalini isikukulltus Kujunes välja Stalini mõõdutundetu austamine- isikukultus Diktatuuri kangelased Pavlik Morozov ja Aleksei Stahhanov Aasia, aafrika ja Ladina-Ameerika 1. Türgi (Ottomani impeerium) Türgi iseseisvussõda Türgi rahvuslaste võitlus rahutingimuste vastu 1919-1923 Türgi vabariik 1923 kuulutati Türgi vabariigiks, sultan hukutati Uueks pealinnaks sai Ankara Rahvasteliit tunnustas uut riiki tema piirides Vastavalt lepingutele toimus rahvavahestus Türgi ja Kreeka vahel Mustafa Kemal Atatürk (1881-1938) Türgi vabariigi rajaja ja esimene president
· Leping vähendas pingeid vanade rivaalide vahel. Leppe sõlmimisel aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas. · 1907.a. InglismaaVenemaa leping · Lepet valmistasid ette VenePrantsuse ja PrantsuseInglise lepped, mis omakorda lähendasid ka Inglismaad ja Venemaad. · Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (näiteks loobus Venemaa taotlusest Afganistanile; jagati pärsia jne) KONSPEKT: elu-olu ja kultuur 20.sajandi algul Maailmamajandus Philipp Blom Pöörased aastad Euroopa 19001914 Kahekümnes sajand ei sündinud mitte Esimese maailmasõja ajal kaevikutes (19141918), vaid ikkagi sõjale eelnenud neljateistkümne peapöörituserohke aasta jooksul
kongressil otsustati parlamendile ja valitsusele survet avaldada põhiseaduse muutmiseks. Rahvas suhtus neisse positiivselt ja pooldajate arv kasvas, sest nad olid ise rahva hulgast pärit. Vaikiv ajastu (1934-1938): ainupartei Isamaaliit, nn. Kutsekodade loomine, riigikogu enam kokku ei kutsutud, tsensuur, riiklik kontroll kõige üle, autoritaarne diktaktuur 1924.a 1. detsembri riigipöördekatse 1934.a 12 märtsi riigipööre Kes korraldasid? Kommunistid Päts ja Laidoner Mis oli eesmärk? Eesti Valitsuse kukutamine, Vältida vapside võimuletulekut nõukogude võimu kehtestamine, ja koondada kogu võim enda Eesti taasliitmine NSV Liiduga kätte Millised sise- või *Eesti siseselt rasked majandusolud, Vabadussõjalaste suur välispoliitilised sellest tingitud rahulolematus populaarsus, mis lubas eeldada asjaolud tingisid
GULAG GULAG- vangilaagrite peavalitsus. Juhtis sunnitöölaagrite tegevust terves riigis. ● Laagrite põhimõte - tagada odav tööjõud rasketööstusele. Stalini lähikond Beria Molotov Vorošilov Kaganovitš Stalini isikukultus. Kujunes välja Stalini mõõdutundetu austamine- isikukultus. Diktatuuri kangelased Pavlik Morozov Aleksei Stahhanov AASIA, AAFRIKA ja LADINA-AMEERIKA 1.11.2017 1.Türgi Türgi iseseisvussõda ● Türgi rahvuslaste võitlus rahutingimuste vastu KEMAL PAŠA 1919-1923 Türgi Vabariik ● 1923 kuulutati Türgi vabariigiks, sultan kukutati. ● Uueks pealinnaks sai Ankara ● Rahvasteliit tunnustas uut riiki tema piirides Vastavalt lepingutele toimus rahvavahetuses ….. maiste pani jargmine slaidi :))))))))
Vallalised kaupmehed koondusid Mustpeade vennaskond, mille vapil on kujutatud Püha Mauriitiust - ainuke mustanahaline pühak. Hansaliitu kuulusid eestilinnadest Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Eesti eksporti enamasti teravilja. Importis soola. Tegeleti ka reekspordiga: läände karusnahku, vaha, lina, kanepit rasva ja mett; itta: soola, metalle, veine jne. Avatud suhtlemine tõi siia ka eksootilisi kaupu. Näiteks 1534 sai Tartu piiskopp ühelt Moskva vürstilt kaameli. Tallinnlased nägid kord ka lõvi, kes viidi sealt kaudu Moskvasse. Arenes ka sisekaubandus. KÄSITÖÖLISED. Käsitöölised kogunenud tsunftidesse, mille elu korraldas skraa. Skraa hakkas hiljem käsitöö arengut aeglustama, sest ei lubanud kasutusele võtta uusi töövõteid ja vahendeid. Käsitöölised koondusid ka gildidesse: Kanuti gild ja Tooma gild - Saksapäritolu käsitöölised. Oleviste gild - Eesti päritolui käsitöölised.
kandjaks oli Riigipäev. Reparatsiooni kulud ei lubanud Saksa majandusel jalgele tõusta, mistõttu noorel demokraatial puudus kindel jalgealus. 1923 algas Saksamaal hüperinflatsioon. USA rahandusministri Dawesi ettepanekul vähendati reparatsioonikoormat ja USA andis Saksamaale nende tasumiseks isegi laenu, misjärel hakkas Saksamaa majandus kosuma. Vabariigis püüdsid pidevalt võimu haarata Kominterni juhtimisel kommunistid, kellega aga saksa töölised kaasa ei läinud. Ülemaailmne majanduskriis räsis tugevalt ka Saksamaad, luues soodsa pinnase diktatuurile. Weimari vabariigiga rahulolematud hakkasid koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. Juba 1923 aastal üritasid natsid Münchenis võimu haarata. Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose ,,Mein Kampf"
põhimõte Nõukogude võimu kehtestamine Suurtööstuste ja mõisate riigistamine 2. nov – Venemaa rahvaste õiguste deklaratsioon Dets – tunnustati Soome ja Poola õigust enesemääramisele 5. –6. jaan 1918 – Asutav Kogu 3. märts 1918 – Bresti rahu – lõpeb sõjategevus Idarindel 11. märts – pealinn Moskva 6.-7. juuli – esseeride mäss, üheparteisüsteem 8. Kodusõda Venemaal. Kodusõja põhjused, sõdivad pooled. Interventsiooni põhjused ja osalenud riigid. Kodusõjale iseloomulikud jooned. Sõjakommunism. Enamlaste võidu põhjused. Kodusõjapõhjused ei tunnustatud bolševike võimu ei pooldatud natsionaliseerimist sooviti tõelist demokraatiat bolševike vägivaldne võimuhaaramine
Algas: 7 päeva pommitati üksteist. Mõlemal pool sai 1,3 miljonit meest sai surma. Surma sai sel aastal 2,3 miljonit meest netu murrangut. Sai ilmseks et Saksamaal ressursse ei olnud. Alguses oli mobilisatsiooni vanusepiirideks 17-(midagi), 1917 15-60. 1917 astus sõtta ka USA. Algul küll toimus nende väljaõpe toimetati Euroopasse 1918. 1918 saavutas Saksamaa selle, et pidi sõdima vaid ühel rindel. Venemaal olid võimule tulnud kommunistid. Sõlmis märtsis Saksamaaga separaatrahu. Novembris puhkesid rahutused, sõlmiti 11.nov 1918 Compiegne'i rahu (ajutine valitsus). Idarinne sõdisid Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa. Manööversõda, laialdane maa- alade hõlmamine. Venemaa taganes enamasti (alguses oli ajutine edu). 1915. aasta lõpuks hõivatakse ära Venemaa läänealad (Poola, Leedu, Lõuna-Läti). Hakkas kulgema rohkem nagu positsioonisõda. Vene vägi halvemini ette valmistatud. Venemaal kukutati tsaar
Kuubas. Washington toetas seal võimu haaranud Fidel Castro kommunistliku reziimi kukutamist. Castri aga sõlmis Moskvaga salajase kokkuleppe, mille alusel toodi saareriiki Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud keskmaaraketid. USA kuulutas välja Kuuba sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis, mida nimetati Kariibi kriisiks, ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA liidreid. Pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus Moskva oma raketid Kuubalt ära tooma ja saarel loodud baasid likvideerima. Ameeriklased olid omakorda nõus Türgist välja viima Nõukogude piiri lähedusse paigutatud raketid ning tunnustama Kuuba puutumatust. Kariibi kriis lahenes seega rahumeelselt. Reaalne tuumasõjaoht sundis suurriikide juhte otsima pidevale vastasseisule lahendust. 1963. aastal sõlmiti Moskvas tuumakatsetuste keelustamise leping, millega NSV Liit, USA ja Suurbritannia kohustusid mitte katsetama tuumarelvi
Kuubas. Washington toetas seal võimu haaranud Fidel Castro kommunistliku reziimi kukutamist. Castri aga sõlmis Moskvaga salajase kokkuleppe, mille alusel toodi saareriiki Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud keskmaaraketid. USA kuulutas välja Kuuba sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis, mida nimetati Kariibi kriisiks, ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA liidreid. Pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus Moskva oma raketid Kuubalt ära tooma ja saarel loodud baasid likvideerima. Ameeriklased olid omakorda nõus Türgist välja viima Nõukogude piiri lähedusse paigutatud raketid ning tunnustama Kuuba puutumatust. Kariibi kriis lahenes seega rahumeelselt. Reaalne tuumasõjaoht sundis suurriikide juhte otsima pidevale vastasseisule lahendust. 1963. aastal sõlmiti Moskvas tuumakatsetuste keelustamise leping, millega NSV Liit, USA ja Suurbritannia kohustusid mitte katsetama tuumarelvi
Kolmandas Maailmas o Lääneriikide eesmärgid: K-E vabastamine kommunismi alt, SM taasühendamine, relvastuse vähendamine o NSVLi eesmärgid: võimu kehtestamine Euroopas, kommunismi levitamine, alade kindlustamine, tahtis olla parem USAst 1 Hiina kodusõda – Demokraatide ja kommunistide vastasseis Hiinas 1946-1949. Kommunistid vallutasid suurema osa Hiinast (Hiina Rahvavabariik), demokraadid põgenesid Taiwani saarele (Hiina Vabariik) 2. Külma sõja vastasseisud Oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine: kumbki pool üritas välja töötada uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut. Külma sõja alguses oli NSVL ülekaalus tavarelvastuses, USAl oli tuumapomm
Kuubas. Washington toetas seal võimu haaranud Fidel Castro kommunistliku reziimi kukutamist. Castri aga sõlmis Moskvaga salajase kokkuleppe, mille alusel toodi saareriiki Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud keskmaaraketid. USA kuulutas välja Kuuba sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis, mida nimetati Kariibi kriisiks, ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA liidreid. Pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus Moskva oma raketid Kuubalt ära tooma ja saarel loodud baasid likvideerima. Ameeriklased olid omakorda nõus Türgist välja viima Nõukogude piiri lähedusse paigutatud raketid ning tunnustama Kuuba puutumatust. Kariibi kriis lahenes seega rahumeelselt. Reaalne tuumasõjaoht sundis suurriikide juhte otsima pidevale vastasseisule lahendust. 1963. aastal sõlmiti Moskvas tuumakatsetuste keelustamise leping, millega NSV Liit, USA ja Suurbritannia kohustusid mitte katsetama tuumarelvi
Nende riikide poliitiline edu ja majandus ühtlustati NSVL eeskujul : kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. SOTSIALISMILEERI KUJUNEMINE Pärast Teist maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk järgult oma ülemvõimu. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike (Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Saksa Demokraatlik Vabariik) rahvademokraatiamaadeks, 1950. aastatel võeti kasutusele nimetus sotsialismi maad. VASTUOLULINE ,,SÕPRUSÜHENDUS'' Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud siiski Moskva kuulekad käsutäitjad. Moskval tekkis konflikt Jugoslaavia
1899 koondas Inglismaa oma kodanike kaitseks buuride piiridele sõjaväed. VENEMAA JA EESTI Majandus 1893-1899 arenes Venemaa majandus väga kiiresti. Iseärasused: 1. määrav osa tööstuses oli väliskapitalil 2. suurtööstusettevõtetes oli tohutu tööliste konsentratsioon. Enam, kui viiekümnel protsendil ettevõtetes töötas üle tuhande töölise. Sellest kujunes välja Venemaa sisepoliitiline omapära. Tähtsamad tööstuspiirkonnad olid: · Moskva ja selle ümbrus- tekstiilitööstus · Peterburg ja Baltikum- moodsad tööstusharud, sealhulgas masina-, elektroonika- ja keemiatööstus. Siin valitses Saksamaa ja Prantsusmaa kapital. Raudtee ehitati väliskapitali abiga ning tähtsaim liin oli Suur-Siberi Magistral Venemaa välispoliitiline olustik 1897 viis Nikolai II, tuginedes Prantsusmaa laenukapitalile, läbi reformi, millega viis vene rubla kulla alusele. 1900 kehtestati viinamonopol
22.loeng- 24.apr 1944 aastat iseloomustas Punaarmee pidev aktiivsus erinevates rindelõikudes. Moskva soov oli Punaarmee välja jõudmine sõja-eelsetele riigipiiridele. 1944 ka ületati sõjaeelsed riigipiirid, algas Punaarmee vabastusretk Euroopasse. Tavalise punaarmeelase jaoks, kes alates 1941 oli sõdinud sakslaste vastu ja kuulunud pidevalt kui paha oli saksa fašism ja natsism, oligi see vabastusretk. NL juhtkond pidas silmas võimalikult suure osa Eur liitmist enda külge või oma mõjuvõimu laiendamist võimalikult kaugele.
lõppenuks 1969. aastal, kuid tegelikult lõppes see 1976. aastal, mil Mao suri. Hiina mandriosa – Hiina Rahvavabariik Taiwan – Hiina Vabariik VLO ja VMN: VLO 1955 – NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendav sõjalis-poliitiline blokk. NSV Liit on endale saanud vajalikke sõjalisi liitlasi tasakaalu säilitamiseks Euroopas. VMN 1949 – eesmärgiks oli liikmesriikide majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Moskva kontroll liikmesriikide üle. Varises kokku 1980. aastate teisel poolel. Sotsialismileeri riigid: 1. NSV Liit 8. Bulgaaria 2. Poola 9. Albaania 3. Ungari 10. Hiina 4. Tšehhoslovakkia 11. Põhja-Korea 5. Jugoslaavia 12. Põhja-Vietnam 6. Saksa DV 13. Mongoolia 7
Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSLV eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. Sotsialismileeri kujunemine Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ja sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid väimule kõigepealt Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavia, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvusvabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ja Põhja-Koreale. Fidel Castro võimuletulek 1959. aastal Kuubal läi Moskvale tugipunkti ka Ameerika külje all. Algul nimetati NSVL kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks, 1950
kaheks: põhjas kommunistlik Vietnami DV ja lõunas USA-meelne Vietnami Vabariik. 1945-1954 Koloniaalsõda Prantsusmaa vs. Vietnami DV. Üsna pea algas Lõuna- Vietnamis Vietnami DV toetatud partisanisõda. Vietnami DV-le osutas suurt abi NSVL. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi. USA lähtus nn. doominoteooriast, mille järgi tuli ära hoida kommunistide edasitung Vietnamis, muidu kukuvad viiaste kätte ka teised Aasia riigid.(Kennedy paindliku reageerimise poliitika) 1964.a. algas USA otsene sõjaline sekkumine Vietnamis toimuvasse. 1960.aastate lõpus oli Vietnamis üle poole miljoni USA sõjaväelase, ometi ei suudetud vietkongidest jagu saada. (Džunglisõjas USA sõdurid oskamatud, sõjavastane liikumine häälestas USA vastu). 1969.a. sai presidendiks R.Nixon, kele poliitika oli – rahulik kooseksisteerimine ja läbisaamine kommunistlike riikide (eeskätt NSVL ja Hiin aga)
Seda võib kokkuvõtlikult nimetada demokraatia kriisiks. Kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised. Diktatuuride tekkele aitasid kaasa mitmed sõjajärgsed tegurid: Uute, kergemini suunatavate ühiskonnakihtide kaasamine poliitilisse ellu, uued suured valijate rühmad. Pettumine Versailles' süsteemis Pettumine demokraatlikus riigikorralduses Majanduslikud raskused, mis lubati heastada Itaalia Lääne-Euroopas kehtestati esimesena diktatuur Itaalias. Kommunistid paiskasid sõjas kannatanud Itaalia veel suuremasse kaosesse. Nende vastu astus välja endisi sõdureid ühendanud fasistide liikumine eesotsas Benito Mussoliniga. Tema õpetuses oli tähtsaim rahvuse heaolu. 1921.a. valimistel olid fasistid edukad. 1922. määrati Mussolini peaministriks. Mõne aastaga likvideeris ta demokraatia. Mussolinist sai duce. Saksamaa Saksamaal kerkis esile NSDAP, mida juhtis Adolf Hitler. Tema arvates tuli tühistada Versailles'
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
