Sotsiaalprobleemid Eesti ühiskonnas ja nende lahendamine Eesti ühiskonnas on palju probleeme. Iga päev räägitakse kuritegudest, tööpuudusest, kellegi halbadest elutingimustest ja perevägivallast need ongi ühed meie Eesti riigi sotsiaalprobleemid. Iga päev võib ajalehest või internetist lugeda, et töötude hulk suurenenud järjekordselt. Samuti vähenevad ka palgad ja toetused ning seetõttu on paljudel peredel raske. Isegi kui inimesed soovivad väga leida uut tööd, pole see kerge ettevõtmine, sest tööd on väga raske leida. Praegusel ajal lastakse rohkem töölt lahti kui tööle võetakse, sest nii mõneski firmas jääb tellimus väiksemaks ning sellega väheneb ka töömaht selles ettevõttes
Perevägivald on praeguses ühiskonnas laialt levinud ja tihtipeale on kannataja pooleks naised või lapsed, kes mingil teatud hetkel osutuvad väärkohtlemise ohvriks. Suureks mõjutajaks sellele juba lapseeas on vägivaldsed multikad ning filmid. Ka enamus arvutimängud on just nimelt ülesehitatud tapmisele, mis mõjutavad juba lapse psüühikat väiksest peale ja kui laps juhtub pealt nägema ka kodus eksisteerivat vägivalda tekitab see tunde, et selline käitumine on sobilik ja õige. Perevägivald võib olla tingitud väga paljudest erinevatest teguritest, olgu see siis kas või oma positsiooni näitamine ning seega oma kaaslase alandamine nii kuidas võimalik, sellest ka erinevad vägivalla liigid. Vägivalla küüsis kannatavad inimesed võivad kergesti sattuda stressi ja depressiooni. Kahjuks pole seaduses kindlaks määratud karistusi vägivallatsejale ja selle suureks põhjuseks on see, et väga paljud ohvrid jätavad selle
............................................................................................14 2.5.1 Opioidide mõjud inimese kehale: ...................................................................................14 2.6 Tubakas ja tubakatooted ..........................................................................................................15 2.6.1 Tubakatoodete mõjud inimese kehale:.............................................................................16 2.7 Alkohol ....................................................................................................................................16 2.7.1 Alkoholi mõjud inimese kehale........................................................................................17 2.8 Rahustid ja unerohud ( barbituraadid, bensodiasepiinid)........................................................18 2.8.1 Rahustite ja unerohtude mõjud inimese kehale:.....................................................
Paljudes uurimustes rõhutatakse, et lapsed õpivad vägivallamudeli oma vanematelt ja kalduvad seda hiljem omaenda paarisuhtes kordama. Isegi kui mõistetakse, et see pole õige, ei teata vettpidavaid alternatiive keeruliste olukordade lahendamiseks. Kindlasti ei tohi siin näha aga automaatselt seost, statistiliselt pole sellist seost tõestatud üldiselt rohkem kui 50-60%-il juhtudest. Vägivaldsus on kindlasti komplekssem nähtus kui lihtsalt mingi üksiktunnuste kogum. Perevägivald ja alkohol Alkohol ja muu mõnuainete tarvitamine ei ole vägivalla põhjus. Kuid sellegipoolest on alkohol seotud umbes 65-80% vägivallajuhtumitega. Mõlemad probleemid vajavad tõsist tähelepanu. Vägivallatsejad kasutavad sageli narkootikume või alkoholi vabandusena oma tegudele, väites, et 8 süüdi pole nemad, vaid alkohol. Alkoholismil ja perevägivallal on mitmeid ühiseid jooni, kuid on ka erinevusi. Sarnasused
21,9% on igapäevasuitsetajad, kellest suurem osa on mehed. (Noorteseire aastaraamat 2012) Statistika andmed – Alkohooli tarbimine Alkoholi tarbimine on ohtlikult populaarne. Kolmandik (33,5%) 15–24-aastastest noortest tarvitab vähemalt kord nädalas alkoholi, 30% kaks-kolm korda nädalas ja 14,6% üks kord 30 päeva jooksul. Vaid 22% noortest ei tarvita üldse alkoholi. Mehed tarbivad alkoholi sagedamini kui naised. (Noorteseire aastaraamat 2012) Statistika andmed – Narkootikumid Paikkonna tervisemõjurite uuringus küsiti noortelt, kui lihtne on hankida kanepit ning kurvastusega tuleb tõdeda, et lausa 43,1% noortest ütleb, et kanepi hankimine on lihtne. Vaid kolmandik noori tõdesid, et ei oska hinnata, kui keeruline on kanepit hankida. Võimatuks pidas kanepi hankimist vaid 6,8% noortest. Vaatamata kanepi lihtsale kättesaadavusele väidab kaks kolmandikku noortest, et nad ei ole oma elu jooksul kanepit tarvitanud. 17,6% noortest on
tervisega riskeerimist marihuaana/hasisi proovimise puhul ("suurt riski" nende 1-2 korda proovimises nägi 44% respondentidest). Ülejäänud narkootikume, mida vähem tunti, ei osatud niigi palju karta (kokaiini 1-2 korda proovimist pidas ohtlikuks ainult 39%, LSDd 36%, ecstasyd 29%) Selles osas nii poiste kui tüdrukute arvamused ühtisid. Kaks aastat hiljem - tänavu maikuus - korraldas Emor ajakirja «Luup» tellimusel Eesti keskkooliõpilastele telefoniküsitluse. Selle tulemus näitab narkomaania leviku ilmset suurenemist noorte seas. Enam kui pool üldhariduskoolide lõpuklasside õpilastest on oma igapäevases elus kas otseselt või kaudselt narkootikumidega kokku puutunud. Juba 12% vastanutest (10.-12. klassi õpilased) ütles, et on kasutanud narkoaineid, kuigi neist pooltel jäi esimene proovimine ka ainsaks kogemuseks. 28% õpilastest proovis esimest korda narkootikumi 15-, 34% 16- ja 20% 17-aastaselt. 18-aastaste puhul on see protsent juba 8
Miks on osa meestest vägivaldsed oma naiste vastu?.................4 Statistika......................................................................................4 Perevägivald ja sellega seotud müüdid ......................................5 Laste väärkohtlemine koduvägivalla osana. ..............................5 Koduvägivald kui inimõiguste rikkumine..................................6 Vägivallakogemus lapsepõlvest. ...............................................6 Perevägivald ja alkohol..............................................................6 Millistest inimestest saab kergelt ohver? ..................................6 Vägivalla raskust tunnetab vaid ohver ......................................6 Kõige raskem on abi paluda ......................................................7 Vägivallaaktide seaduspärasus...................................................7 Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest?.................8 Rasedate vastane vägivald Eestis ......
Juba aastatuhandeid tagasi tarvitasid vanad egiptlased unimaguna piimmahla (oopiumi) valu vaigistajana ja eufooria tekitajana, hiljem sai oopium tuntuks ka Indias ja Hiinas. Ka kanepit on mitutuhat aastat kasutatud meeldivate psüühiliste elamuste esilekutsumiseks. Lõuna-Ameerikas on ammuilma mälutud kokapõõsa lehti töövõime parandamiseks ja eufooria saavutamiseks. Ka muid aineid on kasutatud maakera eri paikades meeleolu muutmiseks. 1. MIS ON NARKOOTIKUM? Sõna narkootikumid tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske, kui mitte võimatu. Meditsiinilises mõttes on narkootikum aina, mille mõju kesknärvisüsteemile väljendub eeskätt tundlikkuse ja teadvuse seisundi muutuses. Organism kohaneb ainega nii, et samasugune toime on vaja järjest suuremat annust. Mõningaid narkootikume kasutatakse valuvaigistamisel ja psüühikahäirete puhul
väga pikad koolipäevad, mõni õppeaine, piiratud võimalused isiksuse arenguks ning ebakindlus tuleviku suhtes. Stressisituatsiooni põhjusteks loevad vastanud tõrjutusi pere, sõprade ja kooli poolt. Sageli on tõrjutus kuhjunud probleemide tulemus: vaesus, vanemate lahutus, kommunikatsioonivaegus vanemate ja laste vahel, keerulised suhted vanavanemate, õdede ja vendadega, vägivald peres, lapse tahte pidev allasurumine, narkomaania ja püüd pääseda vabadusse. Toimetulekuks ja nii öelda mahaladimiseks kasutab 48% õpilastest ja 39% õpetajatest alkoholi, 28% õpilastest on proovinud või kasutavad narkootikume ja 27% õpetajatest tarvitavad uinuteid ja/või rahusteid (Tallinna Haridusamet, 1998) Kuna iga aastaga on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine kasvanud- eriti just noorte seas, siis tuleb tõdeda, et need andmed on suhteliselt iganenud.
Perevägivald on Eesti ühiskonnas probleem. Eestis on perevägivallast, sh naistevastasest vägivallast hakatud avalikult rääkima viimasel 1015 aastal. Perevägivald on harva ühekordne akt, tavaliselt muutub see vägivallatseja jaoks aja jooksul normaalse käitumise osaks. Politseini jõuab kõigist vägivallategudest vaid murdosa, seega on probleemiga tegelemine ja professionaalse tugivõrgustiku loomine äärmiselt tähtis. Laste- ja noorsoouuringud näitavad, et suhtumine perevägivalda kui peresisesesse probleemi ei ole õigustatud. Vägivald ei ohusta peres üksnes täiskasvanuid, vaid ka
ohutult autot juhtida, sama uhked võivad olla ka keskealised ning vanad autojuhtid. Üldiselt, noored naisjuhid on turvalisusele orienteeritud, ning järgivad reegleid. Nad on vähem huvitatud autojuhtimisest ja näitavad tagasihoidlikuid autojuhtimise oskuseid. Naised on rohkem motiveeritud oma autosid transpordi vahendina, mitte mänguasjana kasutama (Sirkku Laapoti, "What are young female drivers made of?") Noortel on oht saada vigastusi ka jalgrattaga sõites. Alkohol on jällegi tugev faktor tahtmatu jagratta vigastustes ja fataalsustes noorte inimeste seas. Peale alkoholi mõjutab, tahtmatut vigastustust saada ka jalgrattakiivrite mittekandmine. Kuulihaavad on veel üheks surma ja vigastuste allikaks noorte inimeste jaoks. Ameerika Ühendriikides enamus kuulihaavade tõttu surmadest on tahtlikud - inimesed tulistavad teistesse või iseendasse. Aga ikkagi suur arv nendest surmadest on tahtmanud.
Gümnaasiumi noored tarvitavad ning teada saada kui tihti keelatud ained tarvitatakse ja kas ja kuidas see on mingil määral mõjutanud küsitletud noorte elu. Uurimuse läbiviimisel kasutasime metoodikana ankeetküsitlust, millele oli võimalus vastata kõigil Jõhvi Riigigümnaasiumis õppivatel isikutel. Küsitlus sai edastatud virtuaalse õpikeskkonna Stuudiumi kaudu. Töö tulemustes selgus, et enamus inimesi on tarvitanud legaalseid aineid alkohol ja tubakas ja osad olid tarvitanud ka illegaalseid narkootikume. Veel saime teada et tarvitatakse enamasti nädalavahetustel ja et siiamaani pole tarvitamine veel kellegi elu muutnud. Võtmesõnad: Jõhvi Gümnaasium, õpilaste narkootikumide tarbimine,narkootikumide liigitus Töö autorid: Kerdu Katty Pärss,Oliver Objartel, Siim Sarapik allkiri: Kaitsmisele lubatud: 10.03.2017 Juhendaja: Maie Marks allkiri: Sisukord
sünnitada. Eestis on umbes 8% abortidest alaealiste omad. Seks on väga oluline täiskasvanute staatuse sümbol, kuid seotud ka sõprade hoiakutega. Umbes pooled alaealised on seda kogenud. On leitud, et need, kes tarvitavad alkoholi ja narkootikume, tegelevad tõenäoliselt ka riskeeriva seksuaalkäitumisega. See tähendab kaitsevahendite seksuaalvahekorda. Selle tagajärjed teatavasti on rasedus, HIV, suguhaigused. Samas mõjutavad alkoholitarvitamine ja narkootikumid samuti riskeerivat seksuaalkäitumist. Miks noored käituvad riskivalt: põhjusi on palju * uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida * vanusest tingitud käitumise eripärad - väljakujunemata isiksus, ebaküpsus * madal enesehinnang * isiksuseomadustest tingitud käitumise eripärad (impulsiivsus, sensatsioonijanulisus, hüperaktiivsus jne) * ebarealistlik optimism * kaaslaste mõju ja eeskuju, kambavaim * soov muljet avaldada kellelegi olulisele * kättesaadavus
Selles mõtlemisviisis nähakse naist süüdlasena vägivallas. Naised võivad sattuda vägivallatsemise ohvriks, kui nad paluvad mehelt toiduraha, kui lõunasöök pole õigeks ajaks valmis, kui mehe arvates toit polnud hea- supp oli kas liiga soolane või mage. Tegelikkuses nendes peredes, kus vägivald on igapäevane nähtus, algatab neine aruharva sõnavahetuse, ta on liiga ärahirmutatud ja allasurutud, et oma arvamust avaldada. Meeste vägivalda naiste vastu põhjustab alkohol ja/või narkootikumid. Tegelikkuses käituvad vägivaldselt nii purjus kui ka täisesti kained ja karsked mehed. Paljud alkohoolikud jätkavad oma partneri ja/või lapse löömist ka pärast kaineks saamist. Alkohol ja nakootikumide tarvitamine ei ole vägivalla põhjus, kuigi joobeseisundis toimub 65-80% vägivallajuhtumitest. Alkohol mitte ei põhjusta, vaid soodustab vägivaldset käitumist. Naiste ja meeste vastu suunatud vägivalla erinevus
TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Anna Uimastid noorte elus: sõltuvuse põhjused ja ennetamine Referaat Tallinn 2010 Sissejuhatus Uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju (Wikipedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Narkootikum ). Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust. Uimastite kasutamisega seonduv on paljude Euroopa maade argielus üsna igapaevaseks kõneaineks kujunenud, samuti ka Eestis. Eestis on kultuuritaust, millel uimastikäitumine välja kujuneb, kiiresti muutumas (Kraav 2001:84). Vanemate hõivatus oma muredega ja kooli ainekesksus loovad pinnase mõnuainete proovimiseks ja jatkuvaks kasutamiseks
MIS ON NARKOOTIKUM? Narkootikumiks peetakse tavaliselt keemilist ainet, mis mõjub inimese organismile ning võib muuta meeleolu, käitumist, nägemis-, kuulmis- ja tundeaistanguid (Ganeri 2000: 10). Narkootikume saab liigitada mitmeti. Mõju järgi liigitatakse narkootikume depressantideks (nt opiaadid ja kanepitooted), stimulantideks (nt kokaiin ja amfetamiin) ja hallutsinogeenideks (nt LSD). (Oppar 2010: 3) Depressandid on kesknärvisüsteemi tegevust mõjutavad narkootikumid, mis aeglustavad ajutegevust. Stimulandid on kesknärvisüsteemi mõjutavad narkootikumid, mis aktiviseerivad ajutegevust. Hallutsinogeenid avaldavad mõju mõistusele, moonutades kasutaja kuulmis- ja nägemisaistanguid. (Whyman 2002: 132) 1.1 Eestis enam levinud narkootikumide üldtutvustus 1.1.1 Amfetamiin Amfetamiin on sünteetiline narkootikum. See on tuhm valge pulber. Müüdav
Oma lastega alkoholist rääkimine ei pruugi paljude vanemate jaoks olla kuigi keeruline, küll aga kipub seda olema vestlus keelatud uimastitest. Sageli tunnevad vanemad end ebakindlalt näiteks põlvkondade vaheliste erinevuste tõttu, või siis seepärast, et konkreetseid teadmisi napib. Tihtilugu vaadatakse teemast lihtsalt mööda, uskudes lapse enese tarkusesse või siis pimesi lootes, et ,,meie peres seda ei juhtu" Mis on narko? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma nimi ja
.....................................................................................................4 3) Emotsionaalne (psühholoogiline) väärkohtlemine................................................................5 4) Lisaks loetakse laste väärkohtlemiseks ka hooletusejätmist.................................................. 6 Naiste väärkohtlemine koduvägivalla osana.......................................................................................7 Alkohol ja koduvägivald.............................................................................................................8 Perevägivald Eestis............................................................................................................................. 9 Kokkuvõte.........................................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus........................................................
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KÕI ST1 Marina Sepp LAPS JA VÄGIVALD REFERAAT Juhendaja: Reet Rääk Mõdriku 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Seksuaalne vägivald 3. Füüsiline vägivald 4.Emotsionaalne vägivald 5. Koolivägivald 6. Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS. Laste vägivaldne kohtlemine nii koolis kui kodus, nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste poolt on eestlaste jaoks probleem, mille teadvustamiseni on alles hiljuti jõutud. On avaldatud arvamust, et ajastule iseloomulike struktuurimuutuste tõttu perekonnas on noored varasemast enam avatud välismõjudele ja et tänapäeval kulgeb noorte elu sagedamini väljaspool perekonnaringi. Suur osa on siin ka perekonna süveneval muutumisel ebapüsivaks. Nii struktuurilt kui ka funktsioonilt ebatäiuslik perekond võib aga viia laste sotsialiseerumishäireteni. Oma töös olen kasutanud erinevaid raamatuid, ajakirju, ajalehe artikleid. V
• Pöörata erilist tähelepanu inimese positiivsetele tegudele, suunates teda rääkima sellest, kuidas lahenesid varasemad probleemid ilma, et oleks vaja olnud abi otsida enesetapust. • Suunata inimene psühhiaatri või arsti juurde. • Kohtuda regulaarsete ajavahemike järel, et kontakt jätkuks. 19 Keskmine risk Inimesel on enesetapumõtteid ja -plaane, kuid tal pole kavas kohe suitsiidi sooritada. Mida teha? • Pakkuda emotsionaalset tuge, rääkida inimese suitsidaalsetest tunnetest ja pöörata tähelepanu positiivsetele jõududele. Lisaks jätkata alltoodud sammudega. • Kasutada ära kõhklusi. Tervishoiutöötaja peaks juhtima tähelepanu suitsi daalse inimese sisemistele vastuoludele ja kõhklustele, nii et järk-järgult tugevneks tema elusoov. • Leida enesetapule alternatiive. Tervishoiutöötaja peaks püüdma juhtida
..................................................................31 11) KOKKUVÕTTE.........................................................................................34 12) KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................35 SISSEJUHATUS Töö teema on ,,Uimastid ja sõltuvused". Minu arvates ma pean alustama oma töö selle teema mõistega: Mis on uimastid ja mis on sõltuvus? Mis on narkotikumid? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma
tõenäolisemalt kodutud ja sotsiaalselt tõrjutud Narkootikumide üledoseerimise tähtsust tunnistatakse üha rohkem, kuid sellele kui tervishoiuküsimusele ei ole veel piisavalt tähelepanu pööratud. Siseministeeriumi andmetel registreeriti mullu 123 narkosurma, kõige kõrgem oli narkosurmade arv 2009. aastal, mil suri 140 inimest . Narkomaania põhjused Uimastite tarbimisele tõukavad tegurid võivad olla väga erinevad. Narkomaania levikut soodustavad muuseas sellised sotsiaalsed probleemid nagu töötus, vaesus, alkoholism, vähene tervisealane teadlikkus ja sellest tulenev riskikäitumine. Üheks oluliseks riskifaktoriks on ka vaba aja veetmise võimaluste puudumine, mille tagajärjel võivad igavlevad lapsed ja noored hakata tundma huvi uimastite vastu. Uimastite kasutamine ja nendega eksperimenteerimine oli ja on iseloomulik ennekõike nooremale vanuserühmale. Uurimused näitavad, et isiklikul
· Mis on lähisuhtest · Emotsionaalne vägivald · Kes võib sattuda perevägivalla ohvriks · Kes on perevägivalla ohver · Keegi ei ole ära teeninud vägivaldset kohtlemist · Mida saab teha perevägivalla ohver · Mida saavad teha naabrid ja lähedased · Milline on perevägivalla mõju lastele · Kas naine soovib ,et tema suhtes rakendatakse vägivalda · Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest · Miks on vaja aidata vägivallatsejat · Perevägivald ja alkohool · Milline on seksuaalelu vägivaldses suhtes · Mida saab teha vägistamisohver Sisukord Enamasti algavad kõik paarisuhted armastusega, ka need, kus mees hakkab hiljem naise vastu kasutama vägivalda. Mis on lähisuhtevägivald Vägivalla all mõistetakse sageli ainult füüsilist vägivalda, kuid vähemalt lähisuhtevägivalla puhul
elukeskkonna. Meditsiini- ning politseistatistika andmetest selgub, et viimastel aastatel on Eestis narkootikumide tarvitamine järsult kasvanud ennekõike laste ja noorte seas. Heroiini, amfetamiini ning teiste uimastite tarvitamise tagajärjeks pole ainult nende ainete tarbimise käigus isikule tekitatud tervislikud ja sotsiaalsed kahjud, vaid ka kasvav kriminaalsuse tase ning B-, C-hepatiidi ja HI-viiruse levik ühiskonnas, mis on otseses seoses narkomaania probleemiga. Narkootikumide kontrolli strateegia toimimiseks on oluline vähendada kahjusid, mida tekitab inimesele ning ühiskonnale narkootikumide tarvitamine. Selleks, et uimastisõltuvuse kui haiguse korral oleks võimalus pikaajaliseks remissiooniks ja sotsiaalseks integratsiooniks, on oluline raviteenuse osutamise struktuuride väljaarendamine. Arvestades rahvusvahelist kogemust, on uimastisõltuvuse ennetamine
Olemasoleva informatsiooni hulka võivad kuuluda uurimisraportid, vanglate, tervisekaitse- ja narkoteenistuste aruanded, meedias avaldatud informatsioon jne. Olemasolevat informatsiooni polnud palju. Käesoleva uuringu käigus koguti olemasolevat informatsiooni järgmistest allikatest: 1. "HIV-i/AIDS-i ja narkomaaniaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine süüdimõistetute seas", Liilia Lõhmus, 2004; 2. "HIV-i/AIDS-i ja narkomaania temaatikaga seotud teadmised ning arusaamad vanglateenistujate seas", Liilia Lõhmus, Tallinn 2004; 3. "Uimastite sisseveo takistamine vanglates", (Eesti Justiitsministeerium), 2005; 4. "Narkosüüteod ja nende mõju kuritegevusele Eestis" Eesti Politseiameti arenguosakond, 1999-2004; 5. " HIV levimuse ja riskikäitumise uuring Eesti kahe linna (Tallinna ja Kohtla-Järve) süstivate narkomaanide seas", Anneli Uusküla, Tervise Arengu Instituut 2005
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
puhkevad iga kord, kui avalikustatakse mõni mitteteadaolev fakt selle taime mõjust. Sõltumata avastatu positiivsusest või negatiivsusest, seatakse kahtluse alla uuringu meetodite ja tulemuste usaldusväärsus (Harro 2006, 253). 5 Ühiskonnas levivad kaootilised ja mitmeti tõlgendatud väärtushinnangud ja normid. Piirangud ja lubatavus on ebamäärane. See kõik soodustab müütide teket uimastite ohutusest (Alkoholismi ja narkomaania ennetamise käsiraamat 2005, 42). Suur osa noortest arvab, et kanepi kui loodusliku narkootikumi keelustamine on põhjendamatu. Kanepitarbimise levik ja selle kättesaadavus on jõudnud tasemeni, et kliseedeks muutunud argumendid kanepi ohtlikkuse kohta ei veena enam noori. Nimetada kanepit trepiastmeks sünteetilise uimastini on mõttetu, sest iseenda, sõprade ja tuttavate kogemuste najal näevad noored reaalsuses suhteliselt kontrollitud tarbimist. Põhjustamata seejuures erilisi probleeme
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Maris Huopolainen LAPSE VÄÄRKOHTLEMINE referaat Tartu 2010 SISSEJUHATUS On olnud aegu, kus lapse peksmine, halvustamine ja isegi tapmine on olnud tavalised nähtused ning sellistele tegudele ei järgnenud karistust. Mida aeg seda, seda enam on hakatud uurima sellise käitumise mõju lapse arengule ja käitumisele. On veel palju inimesi, kes last füüsilist või vaimselt karistades arvavad, et abistavad last. Referaadi ,,Lapse väärkohtlemine" koostamisel üritasin lahti seletada väärkohtlemise mõistet, selle riskitegureid ning tuua välja tasandid, mis peaksid osalema väärkoheldud lapse abistamises. Valisin selle teema referaadiks, kuna teema huvitab mind väga ning kuna enda elus oli hiljuti avastushetk, et kui vähe teatakse et mida väärkohtlemine endast kujutab. Referaadi koostamisel on peamistek
Mari Järvelaid ,,Alkohol ja selle mõju" Akadeemia, 2011, köide 4, lk. 692 - 737 Artiklis tegeletakse alkoholi tarvitamise probleemiga, mis on saanud paljudele inimeste tervisele ja elukvaliteedile saatuslikuks. Autor Mari Järvelaid uurib antud artiklis, kuidas alkohol mõjutab inimesi, täpsemalt seda, millised tagajärjed võivad olla alkoholi tarbimisega. Lisaks on autor uurinud erinevate mõistete tähendusi ning ajaloolisi fakte alkoholi tarvitamise kohta. Eesti on alkoholitarbimise poolest kõrgel kohal, nimelt 2005. aasta WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) andmetel on Eesti kuuendal kohal oma 15,57 liitriga (arvestades, et maailma keskmine on 6,1 liitrit aastas). See on väga tõsine probleem meie riigis, sest üha
Mari Järvelaid „Alkohol ja selle mõju“ Akadeemia, 2011, köide 4, lk. 692 - 737 Artiklis tegeletakse alkoholi tarvitamise probleemiga, mis on saanud paljudele inimeste tervisele ja elukvaliteedile saatuslikuks. Autor Mari Järvelaid uurib antud artiklis, kuidas alkohol mõjutab inimesi, täpsemalt seda, millised tagajärjed võivad olla alkoholi tarbimisega. Lisaks on autor uurinud erinevate mõistete tähendusi ning ajaloolisi fakte alkoholi tarvitamise kohta. Eesti on alkoholitarbimise poolest kõrgel kohal, nimelt 2005. aasta WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) andmetel on Eesti kuuendal kohal oma 15,57 liitriga (arvestades, et maailma keskmine on 6,1 liitrit aastas). See on väga tõsine probleem meie riigis, sest üha
7. Füüsilise või psühholoogilise sõltuvuse tekkevõimalus 8. Vahetu prekursor (lähteaine) 4. Mõju järgi kesknärvisüsteemile: · stimulandid (kokaiin, amfetamiin) · depressandid · hallutsinogeenid · kanepitooted (võib anda toimeid, mis on omased stimulantidele, depressantidele ning korduval kasutamisel võib tekitada hallutsinogeene) Uimastite erinevad manustamisviisid · Suu kaudu sissevõtmine- alkohol, uinutid, rahustid stimulandid (30-45 minutit) · Suitsu sissehingamine- tubakas, marihuaana, hasis, opiaadid · Lenduvate aurude sissehingamine- liimid, lahustid, bensiin · Suu- või nina limaskestade kaudu imendumine- kokaiin, heroiin, LSD · Süstimine naha alla, lihasesse või veeni opiaadid, erinevad ravimid, kokaiin (vedelal kujul)- kõige kiirem viis süstida veeni Narkolepsia- tukkumistõbi- korgijooki kasutatakse selle raviks.
Põhja-Ameerika ja Mehhikos indiaanlastel mehhiko kaktuse (peyote kaktuse) ja nö. maagiliste seente (psilotsübiini sisaldavate) mahl- kasutamine religioossetel kombetlitlustel Maailma eri paigus india kanepi lehtede (marihuaana) suitsetamine religioossetel kombetalitlustel ja valuvaigistina Euroopa kultuuris alates Vana Kreeka ja Vana-Rooma ajast alkohol meeleolumuutuse esilekutsumiseks. ...ja Eestis Muinasajast kuni 19. sajandini Rituaalivahendina kärbseseeni ja päevakübar 19. sajand kuni Eesti Vabariigi sünnini ning 20-ndad aastad Eestlaste seas ei tuntud, teatud piirkondades(Põlva, Petseri, Võrumaa) eeter Saksa soost teatud määral oopium, meditsiini töötajad valuvaigisteid Boheemlasrahvas Eesti NSV 1940-1991
õpilastest 30% ja vene õpilastest 16%, et koolikiusamist esineb iga päev; "mõned korrad nädalas" vastas 26% ja 18%; "mõned korrad kuus" 29% ja 31%. Sotsioloog Iris Pettai märkis Kodurahufoorumil uuringut tutvustades, et kõige olulisem usaldusisik on õpilastele klassijuhataja, keda usaldab 65% õpilastest. Uuring hõlmas lapsi vanuses 1217 ja nende vanemaid, ühtekokku küsitleti juhuvalimina 1008 õpilast ja nende vanemat. KOMMENTAAR Koolikiusamine on saamas suuremaks probleemiks kui see täna Saaremaal on, arvan ma. Praegu ütleksin, et väga palju kiusamist ei ole, aga tähtis on see, et sellest räägitaks. Et me saaksime kiusamistest teada, sest siis saame midagi ette võtta. Kui keegi aga ei julge sellest rääkida, siis ei saa ka midagi ette võtta. Nii suur protsent, nagu see uuring välja tõi, oli minu jaoks kohutav. Meil on väike kool ja kiusamisjuhud tulevad kergemini välja. Ma olen kokku puutunud näiteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
