Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sotsiaalne kapital". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kapital, väljaränne, vananemine, sitsiilia, kogukonda, toetavad, inimressurss, sünonüümid, kontseptuaalne, majandusteadlased, kuulumine, võrgustikus, iseloomule, etniliste, naabrid, kaasav, linking, automaatsed, coleman, mingite, putnam, arenemiseks, fukuyama, uurimine, eestvedaja, töögrupp, mikro, inimkapital, indiviidile, tutvused, eelduseksrollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega Identiteedid on muutuvad, kuna indiviidi erinevad rollid muutuvad Kapitalide käsitlus KAPITAL – ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks (Jenkins 2009) INIMKAPITAL - mõtestatav nii indiviidi kui grupi/ühiskonna tasandil (mikro-, meso-, makrotasandil) Gary Becker (1950’; 1964): kapital, mis ei ole selle ‘kandjast eraldatav: Haridusjaoskused tervis(kehalisedomadused) motiveeritusjaväärtused SOTSIAALNE KAPITAL – teatud aja jooksul omandatud väärtustatud oskuste, teadmiste ja suhete kogum (E. M. Meyerson (1994) Sotsiaalse kapitali omamisest saadav kasu oleneb varasematest investeeringutest selle kapitali loomisesse ja säilitamisesse (Johanson & Uusikylä 1998)
o Organisatsioon: ettevõte, selle erinevad vormid; ametiühingud, professionaalide liidud, rahvusriigi ja globaalsel tasemel; formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika: sage lahknemine. o Tööstusharu, turg: interaktsiooni suunavad normid ja ootused; tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad (ärikultuur); staatussümbolid, nende mõtestamine->identiteet tegutsejana. 5. Loeng – kapitalide käsitlused 1) Kapitali ja inimkapitali mõiste o Kapital – ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks 4 o Inimkapital – kapital, mis ei ole selle „kandjast“ eraldatav, nt. haridus ja oskused, tervis, motiveeritus ja väärtused. Teatud aja jooksul omandatud väärtustatud oskuste, teadmiste ja suhete kogum.
tervises, mis on ülekohtune • haigus – Organismi elutegevuse häire, mingi morfoloogilise või funktsionaalse kahjustuse avaldus. • haiguste ennetamine (preventsioon) - Haiguse vältimine olemasoleva(te) riskiteguri(te) vähendamise näol ja haiguse arenemise pidurdamine või peatamine ning tekkinud tagajärgede vähendamine. • keskkonnatervis - valdkond, mis käsitleb keskkonnast tulenevaid positiivseid või negatiivseid tervisemõjureid. • sotsiaalne kapital - Indiviididevahelised sidemed, sotsiaalsed võrgustikud, normid, vastastikune usaldus ja toetus. Väljendab ühiskonnas eksisteeriva sotsiaalse kokkukuuluvuse astet. • sots. sidusus - Ühiskonna suutlikkus kindlustada kõigi tema liikmete heaolu, vähendades ebavõrdsust ja vältides polarisatsiooni • sots. toetus - Kättesaadav abi üksikisikutele ja inimgruppidele, mis võib pakkuda tuge ebasoodsate elujuhtumite ja elamistingimuste puhul ning tõsta inimeste elukvaliteeti. • sots
ellusuhtumine- positiivne emotsionaalne häälestatus- optimism- seesmine heaolu, tervislik seisund, töö, suhted sõprade ja perega, võime leida tähendusi oma kogemustele, väljendada oma rahulolu- õnnetunne Heaolutunde dimensioonid/aspektid kaasatus kogukonda, isiklik turvalisus, emotsionaalne heaolu mõtteid ja emotsioone, luua ja alal hoida suhteid, avastada Emotsionaalne heaolu kajastub inimese eluga rahulolus ja enesehinnangus, tänapäeva elustiili kontekstis on olulise ressursina lisandunud oskusi ja andeid nii endas kui teistes. • Need kogemused
suunatud tervist mõjutavate sekkumiste kaudu. rahvastiku tervis – üle maailmne, statistiline, population. Terviseseisundi statistiliste ja demograafiliste näitajatega mõõdetav riigi või piirkonna rahvastiku või selle osa tervisetase. salutogenees, salutoloogia – ehk tervise areng on üksikisikute ja rahvastikurühmade terviseseisundi jätkuva paranemise protsess. Teadus, mis uurib tervise arengu ehk salutogeneesi protsesse. sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus – indiviididevahelised sidemed, sotsiaalsed võrgustikud, normid, vastastikune usaldus ja toetus. Sotsiaalne kapital väljendab ühiskonnas eksisteeriva sotsiaalse kokkukuuluvuse astet, ei ole vaid institutsioonide summa, millest ühiskond koosneb, vaid pigem liim, mis hoiab ühiskonda koos. tervisedendus – protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ning tugevdada seeläbi oma tervist. terviskasvatus – terviseedenduse osa
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).' 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui teadlase jaoks seda, et tuleks mid
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui teadlase jaoks seda, et tuleks m
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui teadlase jaoks seda, et tuleks m
jaotunud. Mõni inimene või grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. Seepärast kasutatakse võimusuhete kirjeldamiseks ka mõistet domineerimine ehk valitsemine, ülekaalus olemine. Võim on inimese võime sundida oma tahet peale teistele inimestele (Max Weber). 4. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. (lk.44-48) Võimu ressursid e. tunnused võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Esimeste hulka kuuluvad näiteks omand ja kapital, teiste alla aga teadmised ja kogemused. Ühiskonna arenedes on ressursside tähtsus muutunud. Kapitalismieelsetel aegadel olid maavaldus ja päritolu peamised tegurid, millest võim sõltus. Just nendele tugines feodaalide ja mõisnike võim. Nüüdisajal on lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) tähtsaks kujunenud ka inimkapital (teadmised ja oskused) ja sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Võimu teostamise meetodid
riikides hõlmab see erinevaid koostöövorme, mille hulka arvatakse vabatahtlikud organisatsioonid ja sotsiaalhoolekanne, heategevusorganisatsioonid, spordiklubid, sihtasutused, huvigrupid ning tervishoiu, keskkonna, kultuuri ja filantroopiaga seotud ühingud. Igaüks neist juhindub oma sotsiaalsest, religioossest või eetilisest missioonist ja on suunatud kodanike osaluse ja ühiskondliku algatusvõime edendamisele. Kolmanda sektori läbi kasvab ühiskonna sotsiaalne kapital - inimestevahelised võrgustikud ja usaldus, mille kaudu toimub inimeste lülitumine ühiskonna ellu. (Robert Putnam sotsiaalse kapitali uurija) o Huvid Avalik huvi AVALIKU HUVI SEISUKOHAST ON OLULISED ÜHISHÜVED E SELLISED HÜVED, MIDA EI KASUTATA ERATARBIMISEKS, VAID MIS ON KÕIGILE KÄTTESAADAVAD, A LA LOODUS, TURVALISUS, KULTUUR. Oluline on siinjuures teha vahet avaliku huvi ja kitsama rühma (nt. ühe maja elanikud; ühe
Institutsioonid on avalikud; vastutavad koos otsuste tegemise ja elluviimise eest Võim – isiku või sotsiaalseg rupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet, mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine. Võim on inimgruppides ja ühiskonnas alati ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene või grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. Võimu ressursid: ainelised – omand ehk maa, kinnisvara, kapital ehk raha vaimsed – kogemused, inimkapital – teadmised, oskused, sotsiaalne kapital – suhted, usaldus, koostöö teiste ühiskonnaliikmetega Võimu teostamise meetodid: 1. Sund – inimesed alluvad hirmust vägivalla, karistuse ees 2. Autoriteet – inimesed kuuletuvad veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad (traditsioonid). Riigivõimu ainuomased tunnused: õigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist
· Institutsioonid on avalikud; vastutavad koos otsuste tegemise ja elluviimise eest Võim isiku või sotsiaalseg rupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet, mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine. Võim on inimgruppides ja ühiskonnas alati ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene või grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. Võimu ressursid: · ainelised omand ehk maa, kinnisvara, kapital ehk raha · vaimsed kogemused, inimkapital teadmised, oskused, sotsiaalne kapital suhted, usaldus, koostöö teiste ühiskonnaliikmetega Võimu teostamise meetodid: 1. Sund inimesed alluvad hirmust vägivalla, karistuse ees 2. Autoriteet inimesed kuuletuvad veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad (traditsioonid). Riigivõimu ainuomased tunnused: · õigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist
Peamine investeering või väljaminek üksikutele perekondadele ning nende heaolu ja rahulolu taseme kujundaja. Elamusuhted puudutavad eranditult kõiki ühiskonnaliikmeid Elamumajandus on selline ühiskonnaelu valdkond, kus kõige tihedamalt põimuvad individuaalsed ja ühiskondlikud otsustused Eelnevat arvesse võttes sõltuvalt riigi poliitikast individuaalsed ja kollektiivsed tegutsemisstrateegiad eluaseme valdkonnas kas põrkuvad või vastupidi toetavad teineteist. Kooskõla otsitakse eluasemepoliitika abiga (Housing and Local Government, 1988) Kriisi võimalused elamusekrotis Ulatusliku ühiskondlike suhete murrangu perioodil (industriaalühiskonna tekkel) Ühiskonna ruumilise elukorralduse muutumisel (suburbaniseerumise käigus – USA-s II MS eel, Euroopas peale II MS, Eestis algus 1980. aastatel ja jätkub praegu) Valede valikute korral elamuprobleemi lahendamiseks (massiline elamuehitus ENSV- s)
mõjutada toimivaid majanduslikke protsesse ühiskonnas. Majanduspoliitika defineerimisel, kujundamisel ja elluviimisel lähtutakse enamasti järgnevast. Ühiskonnas on vaja otsustada kolm küsimusteringi. 1) Milliseid kaupu ja teenuseid tuleb toota ning millistes kogustes? (tootmisotsus; “püsside ja või vahekord”); 2) Kuidas neid kaupu ja teenuseid toota? (tootmisfaktorite – tööjõud, maa, kapital jne – vahekord; “tehnika valik”); 3) Kes saab sellest toodangust kasu? (jaotusotsus). Ühiskonnas on põhimõtteliselt olemas järgmised majanduslikud institutsioonid: 1) maja- pidamised; 2) valitsus; 3) ettevõtted; 4) töö(tajate) organisatsioonid (Labour organisations); 5) mitteriiklikud organisatsioonid; 6) turud. Ühiskonnas kehtivad üldjuhul järgmised reeglid: 1) seadused; 2)
koostöövorme, mille hulka arvatakse vabatahtlikud organisatsioonid ja sotsiaalhoolekanne, heategevusorganisatsioonid, spordiklubid, sihtasutused, huvigrupid ning tervishoiu, keskkonna, kultuuri ja filantroopiaga seotud ühingud. Igaüks neist juhindub oma sotsiaalsest, religioossest või eetilisest missioonist ja on suunatud kodanike osaluse ja ühiskondliku algatusvõime edendamisele. Kolmanda sektori läbi kasvab ühiskonna sotsiaalne kapital - inimestevahelised võrgustikud ja usaldus, mille kaudu toimub inimeste lülitumine ühiskonna ellu.(Robert Putnam sotsiaalse kapitali uurija) 9. Ühiskonna sotsiaalne struktuur (lk.38-41) Sotsiaalne kihistumine jagab ühiskonda vertikaalselt, hierarhiliselt Sotsiaalne kiht (klass) on sarnaste ressursside (näit. sissetulek, omand) ja sotsiaalsete parameetritega (näit. haridus, päritolu) inimeste kategooria. Tavaline jaotus: kõrgklass, keskklass, alamklass.
· Friedrich Engels kaastöötaja · Dialektiline · Karl Marxi põhiline idee on materialism. Elatusvahendite hankimise viis määra ära inimese mõtted, soovid jms. Olemine määrab ära teacuse. Majandus (baas) määra ära teised ühiskonna osad (pealisehituse). Majandus on kõige olulisem osa ühiskonnast (materialistlik teooria kõige lihtsam seletus). · Ühiskonna osad: 1. Baas 1) Tootmisvahendid inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2) tootmissuhted toojate vahelised suhted; Tööjaotus; kasumi jaotus. Tootmissuhtet panevad paika tööjaotuse. Tootmissuhted panevad paika kes mida saab (kasumi jaotuse).Baas paneb ühiskonna liikuma 2. Pealisehitus sedused, kunst, religioon, poolitika · Marxi klassi teooria kohaselt on ühiskond jaotatud klassideks. Igas ühiskonnas on tootmisvahendeid omav klass ja tootmisvahendeid mitteomav klass. Marxi ennast huvitas
Michel Foucault Võim on üldisem nähtus kui oma tahtmise pealesurumine või võõrale tahtele allumine. Nii käsule allumine kui ka sellele vastu hakkamine tähendab seda, et käsutäitja on käsu andja võimu all. Samas on ka käsu andja teatud mõttes selle inimese võimu all, kellele ta käsu annab. Tõde ja võim need kaks nähtust on tihedalt seotud. Tõde, teadus, moraal jms. on tihti võimu teenistuses. Pierre Bourdieu Sümboolne kapital. Sümboolset kapitali omab see inimene, kellel on teiste arvates õigus ja teadmised öelda kuidas asjad on, mis on õige, mis vastab tõele. Poliitika Poliitika riikliku võimu saamisele ja suurendamisele suunatud tegevus Poliitiline süsteem inimeste vahelised võimsuhted Poliitiline reziim keerulises poliitilises süsteemis valitsevad võimsuhted
Seega elatusvahendite hankimise viis määrab ära inimese mõtted, soovid jne. Olemine määrab ära teadvuse. Kõige olulisem on ühiskonnas majandus (ehk baas), mis määrab ära teised ühiskonna osad (ehk pealisehituse). Majandus paneb paika ülejäänud ühiskonna. Teiste osade tähtsus on väiksem. 6 Ühiskonna osad Marxi järgi: Baas 1. Tootmisvahendid inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2. Tootmissuhted tootjate vahelised suhted o Tööjaotus o Kasumijaotus Tootmisvahendid + suhted =tootmisviis Pealisehitus seadused, kunst, religioon, poliitika. Klassid inimeste kooslus, kes omavad ühiskonnas mingis mõttes sarnast positsiooni kuuluvad samasse klassi. See mõiste pärineb Marxilt (tema kaudu). Jagunevad kahte klassi: Igas ühiskonnas on: o Tootmisvahendeid omav klass
Oil production: suurimad tootjad: Venemaa, USA, Saudi Araabia. Suurimad tarbijad: Euroopa, USA, Hiina. Teenuste osakaal: USA, Euroopa, Hiina Põllumajanduse toodang: India, Hiina, USA Kalandus: suurimad eksportijad Jaapan Tööstustoodangute tootmine on suurenenud ennekõike aasias. Suurimad majanduskeskused: London, New York, Hong kong Kui regioon ei suuda toota neile kasulikke inimesi ei toimu majaduses arengut. Uued trendid: tehnoloogia muutus, kliimamuutus, Aaasia tõus, Euroopa vananemine. Kontratjevi lained suuremad tehnoloogia muutused, mis muutsid tootlikkust. Mingil hetkel innovatsioon ammendab ennast, ühiskond on sunnitud investeerima uude valdkonda. 1) 1785- 1845 vee-energia, tekstiilitööstus, raua sulatus 2)1845-1900 aurumasin, raudtee 3) 1900- 1950 elekter, keemia, sisepõlemismootor 4) 1950-1980 Nafta, lennundus, elektroonika 5) 1980-... mikroelektroonika, biotehnoloogia, kosmose ja tuumatehnoloogia. UUED ARENGUTEGURID MAAILMAS JA EUROOPAS
ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid: ainelised (omand, kapital), vaimsed (teadmised, kogemused).Ühiskonna arenedes on võimuressursside tähtsus muutunud. Kapitalismi-eelsetel aegadel olid maavaldus ja päritolu peamised tegurid, millest võim sõltus. Just nendele tugines feodaalide ning mõisnike võim. Nüüdisajal on lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) tähtsaks kujunenud ka inimkapital (teadmised-oskused) ja sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Majandusliku võimu puhul on mõni firma ja kompanii teistest küll mõjukam, ent nende juhtpositsioon oleneb majanduslikust edukusest. Äriedu võib aga muutuda palju kiiremini kui seadustega paika pandud riigivõimu korraldus. Majandusvõimu keskused omavad pigem sümboolset kui kohustavat tähendust. Näiteks börsimaailma keskuseks peetav Wall Street New Yorgis omab vaieldamatult majanduslikku
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvusk
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITEET............................................
n Menetlust korratakse niikaua, kuni kõik I ja II voorust vabaks jäänud mandaadid on jaotatud n Mandaadi saab kandidaat, kes on üleriigilises nimekirjas eespool (suletud nimekiri = kandidaate ümber ei reastata) Neli valijatüüpi ® Parteiaktiivsed (40) kindel poolehoid teatud erakonnale ja selle ideoloogiale ® Rutiinsed (15) harjumus, traditsioon ® Jooksikud (20) võrdlevad programme ja toetavad ideoloogiast sõltumata iga kord seda, mis tundub sobivaim ® Passiivsed (20) osavõtt juhuslik Valimiskäitumise alus ® Isiklik tasand (isiklikud eelistused) ® Valija sotsiaalne ja perekondlik taust: sotsiaalne ja klassikuuluvus, vanus, sugu, usund, perekond, naabrid, töökaaslased, sõbrad ® Valija parteiline enesemääratlus ® Pikaajalised struktuursed muutused Mõistusliku valiku teooria ® Ratsionaalsed valijad ja poliitikud (ettevõtjad)
1) Sissejuhatus Sotsioloogiline vaatekoht - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 1 1.1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia uurib teaduslikult ja süstemaatiliselt inimühiskonna ja inimeste sotsiaalset käitumist tema suhetes grupi ja sotsiaalse struktuuriga. 1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst. Sotsioloogia rõhutab kollektiivs
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (�
Millised on ressursside kasutamise põhimõtted ja kuidas need rakenduvad loodusvaradele. Millised eetilised küsimused sellega kaasnevad-seonduvad? Kui efektiivsed on turud? Millised võivad olla ressursside kasutamise põhimõtted? Need on küsimused, millele otsitakse vastust loodusvarade majandamise ökonoomikas. Loodusvarade majandamist võib käsitleda kitsamalt (materjal, toit) ning laiemalt, lisades eelmistele ka elutegevust toetavad aspektid, keskkonda puhastava funktsiooni jms. 7 Kolm olulist ainekursust läbivat märksõna on EFEKTIIVSUS, JÄTKUSUUTLIKKUS, OPTIMAALSUS. Ökonomistide jaoks on huvipakkuv ressursside kasutamisest tulenev efektiivsus/ebaefektiivsus. Laias plaanis tähendab efektiivsus sisendi ja väljundi suhet, s.t. näitab, kui mitu ühikut
20.Eeskujuliku tervisekäitumise põhimõtted (programm 2011-2015, RTA jm).......................21 21.Eesti hariduspoliitika eesmärgid (programm 2011-2015)....................................................23 1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused Sotsiaalsed probleemid on probleemid, mis puudutavad ühiskonna tervikut, näiteks vaesus, tööpuudus, inimkaubandus, madal iive, alkoholism ja narkomaania, kuritegevus, rassi- ning etnilised konfliktid, rahvastiku vananemine jpm. Selle üle, mis sotsiaalseid probleeme tekitab või kas mõned neist on fundamentaalsemad kui teised, võibki jääda vaidlema. probleeme põhjustab vaesus,abitus,hälbivus(kas majanduslik, vaimne või füüsiline) Kaks põhjuste ringi, mis tekitavad inimeste vahel ebavõrdsust: inimeste võimed ja oskused inimeste valikud (kui hästi ta oskab oma võimeid tööturul realiseerida) 2.EV Põhiseaduse eesmärgid
Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ja oskus töötada me
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
annaabi.ee 
