Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sotsiaalmaks vs seamaks". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sotsiaalmaks, seamaks, pensionifondi, kohustis, täitmisele, punakaspruun, konsistentsiga, elund, ülaosas, diafragma, kupli, tulumaks, käibemaks, töötaja, kahjulikke, tapetakse, kastet, bioloog, pensionäärina, huvitab.................................................................................................. 2 1.Sotsiaalmaksu mõiste......................................................................................................2 1.Riiklik maks......................................................................................................................... 2 1.2 Sotsiaalmaksu ajaloost Eestis.......................................................................................4 1.3 Sotsiaalmaks Eestis......................................................................................................5 2. SOTSIAALMAKSU MÄÄRA LANGETAMISE MÕJUD........................................................5 2.1 Sotsiaalmaksu langetamise mõju hõivatusele ja riigieelarvele......................................6 2.2 Sotsiaalmaksu langetamise mõju ettevõttete sektorile..................................................6 3. SOTSIAALMAKSU KAOTAMISE TULUDE JA KULUDE ANALUUS...............
Esimeses osas seletan lahti töötasu olemuse ja selle kajastamise, teises töö osas on sama tehtud erisoodustusega. Töö viimases osas võrdlen ma palka ja erisoodustust kumba maksta. Esimeses peatükis alustatan palga mõistest, töötasu arvestamisest ja kuidas peaks seda raamatupidamises kajastama. Ära tuuakse seadusandlusest tulenevad kinnipidamised palgast. Lühidalt on seletatud ka kolme põhilise maksu olemust, mis makstakse töötasult tulu-, töötuskindlustus- ja sotsiaalmaks. Töö teises osas käsitletakse erisoodustuste maksmist. Kuna on tegemist erisoodustusega ja mis on kõige tavalisemad erisoodustused Eesti firmades. On toodud ka näide kirjendamisest erisoodustuse jutumil. Töö viimases osas toon välja erinevused töötasu ja erisoodustuse vahel. Näited on võrdlevad ja viivad selleni, et kas erisoodustuse andmine on kasulikum tööandjale või töötajale. Töös on kasutatud põhiliselt Palgaseadust, Tulumaksuseadust ja Töölepinguseadust. Sealt
Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele riiklikud investeeringud pensionid, toetused, abirahad jne. riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia
Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. Eesti maksusüsteemi alused on kehtestatud maksukorralduse seadusega. Maksukorralduse seaduses §2- s on defineeritud maks: Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Iga konkreetset maksu reguleerib vastav maksuseadus. Maksu peamiseks eesmärgiks on sätestatud riigi ja kohalike omavalitsuste ülesannete täitmiseks tulu saamine. Maksudel võib olla ka kõrvalfunktsioone näiteks on tollimaks siseturu ja hinnaregulatsiooni kaitseks, aktsiisid tarbimise piiramiseks või keskkonnakaitselistel eesmärkidel.
1. Mõisted: Maks- on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik- õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksumaksja-need, kes maksavad makse. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik; riigi- või KOV asutus. Maksukohustuslane- maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksuhaldur- Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on
23. Kuidas maksustatakse kohustusliku kogumispensioni ja täiendava kogumispensioni väljamaksed? Tulumaksuga maksustatakse kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule, osakuomaniku pärijale, samuti kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatud isikule ja soodustatud isikule tehtavad väljamaksed. Tulumaksuga maksustatakse ka täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtliku pensionifondi poolt osakuomanikule või tema pärijale tehtavad väljamaksed, arvestades teatud erisusi. 24. Kuidas maksustatakse madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu? Tulumaksuga maksustatakse madala maksumääraga territooriumil asuva ning Eesti residentide kontrolli all oleva juriidilise isiku tulu. Sõltumata sellest, kas see juriidiline isik on oma kasumit maksumaksjale jaotanud või mitte. 25
23. Kuidas maksustatakse kohustusliku kogumispensioni ja täiendava kogumispensioni väljamaksed? §201 ja § 21 Tulumaksuga maksustatakse kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule, osakuomaniku pärijale, samuti kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatud isikule ja soodustatud isikule tehtavad väljamaksed. Tulumaksuga maksustatakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtliku pensionifondi poolt osakuomanikule või tema pärijale tehtavad väljamaksed, arvestades lõigetes 2–7 toodud erisusi. Samuti maksustatakse tulumaksuga § 28 lõikes 11 sätestatu kohane täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud eraldise negatiivne muutus. 24.Kuidas maksustatakse madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu? §22 Tulumaksuga maksustatakse madala maksumääraga territooriumil (§ 10) asuva
on see, mis õigustab maksude tõstmise vajalikkust ning määrab ka selle kodanike ringi, kes maksukoormat peaksid kandma. Defineerides Eesti maksukorralduse seadust on maks maksuseadusega kehtestatud (või antud seaduse alusel antud kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega) riigi ja omavalitsuste avalik- õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulu saamiseks, maksumaksjale pandud, ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel, ilma otsese vastutasuta vaieldamatult täitmisele kuuluv rahaline kohustis. Eesti riigis jagunevad maksud riigimaksudeks (aktsiisid (tubakatoodetele, alkoholile, pakendile, kütusele ja mootorsõidukitele), tulumaks (nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele), hasartmängumaks, käibemaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks) ja kohalikeks maksudeks (isikumaks, müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks). Riigieelarvetuludest moodustab ca 92%
tasub. - Maksumenetlus maksu määramiseks vajalike asjaolude tuvastamine, maksu määramine kas deklaratsiooni esitamise teel või maksuhalduri poolt haldusakti väljaandmisel, maksu tasumine, samuti maksunõude sundkorras sissenõudmine. - Maksumäär aritmeetiline näitaja, mille abil saab välja arvutada konkreetse maksusumma. - Maksunõue seaduse alusel tekkiv maksu tasumise nõue, mille võib kuni selle aegumiseni täitmisele pöörata. - Maksuobjekt tegevuse või toimingu resultaat, asi või väärtus, mida maksustatakse. - Maksuparadiis ehk madala maksumääraga territoorium on välisriik või välisriigis asuv iseseisva majandusjurisdiktsiooniga territoorium, kus ei kehtestatud juriidilise isiku teenitud või jaotatud kasumilt võetavat maksu või kus sellise maksu suurus on väiksem kui 2/3 tulumaksust, mida Eesti residendist füüsiline isik peaks maksma
Nt: tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis, kütuseaktsiis, mitteriiklike loteriide tulumaks. III maksubaas – õnneliku juhuse prinsiip. Nt: mitteriiklike loteriide tulumaks, kinke ja pärandimaks, mis on olnud eestis kehtiv maks, kuni 2003 aastani (praegu teda meie maksusüsteemis ei ole). IV maksubaas – tubliduse prinsiip, mis on seotud riskijulguse, tubliduse, majandusliku aktiivsuse, edukuse jne. Nt: mida rohkem tööd teed seda rohkem maksu maksad, kaudselt käibemaks, sotsiaalmaks. Ühetoaolisuse printaiip ehk maksu ühetaolisus Maksud peaksid toimima samades tingimustes olevate maksumaksjate suhtes võimalikult ühetaoliselt. Kedagi soositakse või koheldakse maksuseaduse seisukohalt. Sotsiaalmaks. Ekspordi käibemaksumäär 0%. Km 40. Siseturule läheb 200. Siseturust edasi 400 ja km on 80. Siseturult edasi välisturule km 40 ja 200 raha. Välisturult edasi 400 raha ja km 0. 40-80=-40 km raha võlgu riigile. 40-0=+40 raha. Km 40 Km 40
investeeringute tarbeks ning maksta tulumaksu alles siis, kui ta kasutab erikontol olevaid vahendeid isiklikeks kulutusteks.17 Füüsilisest isikust ettevõtja erikonto mõiste viidi isikute võrdse kohtlemise eesmärgil tulumaksuseadusse sisse 2001. aastal, kuna 2000. aastal said juriidilised isikud tulumaksuvabastuse aasta tuludelt, FIE-del aga maksustati kogu tulude ja kulude vahe. Sotsiaalmaksuseaduse18 (SMS) §1 kohaselt on sotsiaalmaks riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele sotsiaalmaksuseaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. SMS §7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33%. Sotsiaalmaksu makstakse selleks, et saada riigilt ravikindlustust, sh hüvitist töövõimetuse korral, ja riikliku pensioni.19 Sotsiaalmaksust sõltub otseselt ka vanemahüvitise suurus.
märtsiks esitama lõppenud tegevusaasta kohta tuludeklaratsiooni vormi E. Deklaratsioon tuleb esitada ka juhtudel, kui FIE-l puudus ettevõtlustegevus, ta ei saanud ettevõtlustulu või see oli maksuvabast tulust väiksem. FIE ettevõtluse lõpetamisel tehakse maksustamisperioodi ettevõtlustulust ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning saadud summa jagatakse enne maksumääraga korrutamist 1,33-ga. Juurdemaksmisele kuuluv tulu- ja sotsiaalmaks tuleb tasuda maksustamiseperioodile järgneva aasta 1. oktoobriks. Ravikindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel kustutamiskande tegemisest äriregistris (ravikindlustuse seadus § 10 lg 3). Kui FIE on faktiliselt sunnitud ettevõtluse lõpetama, kuid ei esita selle kohta äriregistrile avaldust kande kustutamiseks, siis on ta kohustatud jätkuvalt maksma tulu- ja sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Ettevõtluse tulu võib laekuda ka pärast ettevõtluse lõpetamist. 6
Palk, palgavormid ja riigimaksud Palgakorraldus ettevõtetes. Palga eesmärgiks on seostada iga töötaja palk ettevõtte eesmärkidega, st. töökoha väärtusega ja töötaja väärtusega. Kõik ettevõtted on kohustatud tuginema EV Palgaseadusele, Töölepinguseadusele, Puhkuseseadusele, mitmesugustele maksude seadustele (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustus, kogumispension) ja teistele seadustele, mis reguleerivad palgatingimusi. Palgaseaduse alusel määratakse kindlaks töölepinguga töötavate isikute töötasustamine ja neile hüvitiste maksmine ning töötasuga seotud võimalikult makstavad hüvitised. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja aga kohustub maksma töötajale
Maksusüsteem peab kaasa aitama sotsiaalse tasakaalustatuse saavutamisele. (õiglaste sissetulekute kujunemise ja varade ümberjaotamisele) 6. maksusüsteemi ühetaolisus kõiki maksukohuslasi, kes on ühesugustes tingimustes maksustamise seisukohalt, tuleks maksuseadustes kohelda võrdselt. Maksu tunnused: 1. maks on kehtestatud Riigikogu poolt maksuseaduse või kohaliku volikogu määrusega vastavalt seadusele. 2. maks on rahaline kohustis. 3. maksu eesmärk on vajaliku rahalise ressursi kogumine eelarvetesse, riigi ja kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. 4. maksu puhul puudub otsene mõõdetav vastuteenevõi tasu maksumaksjale. 5. maksukohustus tekib seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtajal. 6. maksu kohustust tuleb täita vastuvaidlematus korras. *Jälgi töös :Maksukohustuslane on õigem öelda kui maksukohuslane!!
kogumispensioni väljamaksed? Tulumaksuga maksustatakse kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule, osakuomaniku pärijale, samuti kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatud isikule ja soodustatud isikule tehtavad väljamaksed. (TuMS § 201) Tulumaksuga maksustatakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtliku pensionifondi poolt osakuomanikule või tema pärijale tehtavad väljamaksed, arvestades lg-tes 2–7 toodud erisusi. Samuti maksustatakse tulumaksuga 10 TuMS § 28 lg-s 11 sätestatu kohane täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud eraldise negatiivne muutus. (TuMS § 21 lg 1) 24. Kuidas maksustatakse madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu?
01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Maksukorralduse seadus: § 2. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. § 3. Maksusüsteem (1) Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. (2) Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks;
Raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe kajastavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ). Nendes sätestatakse konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas. Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. OMAKAPITAL - jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist VARA = KOHUSTISED + OMAKAPITAL
leevendamisega st abi on suunatud juba töötuks jäänud inimestele (nt töötuabiraha). Võitlus tööpuudusega kuulub tänapäeval enamike valitsuste prioriteetide hulka. (Euroopa Liidu tööpuudus on keskmiselt 7-8%, USA ja Jaapan keskmiselt 6%, Eesti keskmiselt 10%.). Tööpuuduse tõttu kasvavad ka riigi kulutused. Töötutele tuleb maksta töötu abiraha ning riik kaotab maksutulu, mida ta saaks kui need inimesed töötaksid. Riigil jääb saamata ka nende tulu-ja sotsiaalmaks, kuna töötu ei teeni palka ja ei maksa makse. Ja kuan töötute sissetulek on piiratud, väheneb tarbimine, mille tulemusena jääb saamata käibemaks ja aktsiis. Tööpuuduse vähendamine on igati riigi huvides. TÖÖTUTOETUS Töötu abiraha on riigi rahaline toetus, mis peaks töötule osaliselt kompenseerima sissetuleku kaotuse. Abiraha on tavaliselt kõigi jaoks ühesugune. Töötutoetuse 31kordne päevamäär 2012. aastal on 65,41 eurot (töötutoetuse päevamäär 2012
Ettevõte määrab raamatupidamise sise-eeskirjades piirmaksumuse, millest alates hakkab vara arvestama põhivarana. Alampiiri määramisel on ettevõttel vabad käed. Materiaalse põhivarana arvele võetud vara hakatakse amortiseerima ehk vara soetusmaksumust osade kaupa kuludesse kandma. Kohustused on ettevõtte võlgnevused kellegi ees, mis nõuavad tulevikus ressursist (varast) loobumist. Kohustused jagunevad lühiajalisteks ja pikaajalisteks. Lühiajalised kohustused kuuluvad täitmisele äritsükli jooksul, ehk tavapäraselt ühe aasta jooksul. Pikaajaliste kohustuste tasumise tähtaeg on üle ühe aasta. Kohustuste hulka kuuluvad: võlgnevused tarnijatele kaupade eest; ostjatelt saadud ettemaksed kaupade või teenuste eest; maksuvõlad Maksu- ja Tolliameti ees käibemaksu, sotsiaalmaksu või mõne muu maksu osas; võlgnevused töötajatele tehtud töö eest; võetud laenud juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt.
MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE MAKS: Panus valitsuse toetamiseks, mida kogutakse isikutelt, varalt või ettevõtetelt. Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud.
..........................................................................................41 4 EESTI SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEM NING SOTSIAALMAKSU OBJEKT ........................42 4. 1 Sotsiaalmaksu maksja NING MAKSUSTAMISPERIOOD.............................................................45 4.2 Sotsiaalmaksu maksmise kord ............................................................................................................45 4.3 Füüsilisest isikust ettevõtja ja SOTSIAALMAKS ............................................................................45 4.4 SotsiaalMaksu laekumine ...................................................................................................................46 4.5 Rahvusvahelised sotsiaalkindlustuslepingud ......................................................................................47 5 TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUSEST...............................................................................................48
majandustegevusest ning riigilõivud. Riigieelarve tulude kujunemist iseloomustab joonis 9.5. Maksud 27690,5 Füüsilise isiku tulumaks 3157,0 Ettevõtte Ettevõtte tulumaks 748,3 tulumaks Muud Tulud varadelt 6% Sotsiaalmaks 11529,9 2% Füüsilise 4% isiku Käibemaks 8671,9 tulumaks Sotsiaalmaks Aktsiisid 3434,1 10% 39% Hasartmängumaks 109,3 Tollimaks 40,0
2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks Tulumaks on üksikisiku tulumaksumäär 24 % maksumaksja tulust, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. 14 Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, on 33 protsenti maksustatavalt summalt ning maksustamise periood on kalendrikuu. Käibemaks on oma sisult lisandunud väärtuse maks, mis tähendab, et maksustamisele kuulub ettevõtte poolt toodetud väärtuse ja ettevõttesse sisenenud väärtuse vahe. Käibemaksumäär on 18 protsenti maksustatavast väärtusest. Aktsiiside puhul on maksuobjektiks aktsiisikaup, mille nomenklatuur kehtestatakse rahandusministri määrusega.
Loeng 7: Ehitusfirma käibevara. Käibevara katteallikad. Käibevara olemus Käibevara on vara: - mida ettevōte hoiab tavalise majandustegevuse käigus toimuva müügi tarbeks; - mis on sellise müügi nimel toimuva tootmise protsessis; - mis on kauba tootmiseks vōi teenuse osutamiseks vajalike materjalide vōi pooltoodete vormis Käibevara bilansis jaguneb seitsmesse pōhirühma: 1) raha ja pangakontod, 2) aktsiad ja muud väärtpaberid, 3) nōuded ostjate vastu, 4) mitmesugused nōuded, 5) viitlaekumised, 6) ettemakstud tulevaste perioodide kulud, 7) varud. Raha ja pangakontodel hoiavad ettevõtted raha selleks, et tagada normaalne äritegevus. Ettevõtted võivad raha hoida: - ettevõtte kassas, - ühes või mitmes pangas avatud pangakontol. Aktsiad ja muud väärtpaberid on edasimüügiks ostetud aktsiad ja muud väärtpaberid. Nõuded ostjate vastu esitatakse bilansis kolmel kirjel: - ostjatelt laekumata arved - ostjate vekslid - ebatõenäoliselt laekuva
2 lähenemist riigi rahanduses: 1. Edgeworth – „uus riigi rahandus“. Heatahtliku despoodi mudel: otsuseid teeks justkui heatahtlik despoot, kes tahab maksimeerida ühiskonna heaolu. Efektiivne otsus = otsus, mis maksimeerib ühiskonna heaolu. Arvab, et riigi rahanduse alaseid valikuid tuleks käsitleda kui ühe indiviidi maksimeerivaid valikuid. 2. Wicksell – „vana riigi rahandus“. Efektiivsus tuleneb konsensusest. Efektiivne otsus = otsus, millega kõik nõus on. Inimene ei oleks nõus otsusega, mis vähendab tema heaolu. Arvab, et riik = institutsionaalne raamistik. Riigi rahandusele kui teadusele peaks huvi pakkuma, kuidas riigi rahanduse alased otsused ikkagi sünnivad. Kuidas inimesed osalevad poliitilistes protsessides, selleks et riigi rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi rahanduse alaseid valikuid? Riigi sekkumine on õigustatud ka peale seda, kui ri
· Brutopalk - sellelt summalt peab tööandja kinni kohustuslikud riigimaksud ja -maksed: tulumaks, töötuskindlustusmakse neil, kes on liitunud kohustusliku pensionikindlustuse süsteemi ehk II sambaga, kohustusliku kogumispensioni makse · Summa, mis pärast nimetatud maksude kinnipidamist töötaja pangakontole üle kantakse - netopalk · tööandja palgakulu brutopalk +sotsiaalmaks +töötuskindlustusmaks · Brutopalk 800.00 · Sotsiaalmaks 264.00 · Töötuskindlustusmakse (maksab tööandja) 11.20 · Töötuskindlustusmakse (maksad sina) 22.40 · Kohustusliku kogumispensioni makse* 16.00 · Tulumaks 129.70 · Netopalk 631.90 · Tööandja kogukulu ehk palgafond 1075.20 Töötaja maksud, tööandja maksud · kahte tüüpi maksud · isikumaksud - üksikisiku tulumaks, töötuskindlustusmaks 2,0% ja kogumispensioni makse. · Tööandja on nende maksude kinnipidaja- vahendaja
15 2.2.3 Snäkid Snäkid: Kabanossisnäkk, Ribisnäkk, Snäkk Chilli Pork Jerky, Snäkk Seafileesnäkid, Snäkk Sealihasnäkid, Snäkk Traditional Beef Jerky, Rakvere õllesigar 2.2.4 Tarrendtooted Tarrendtooted Sealiha sinepises tarrendis, Sealihasült. 2.2.5 Külmutatud tooted: Frikadellid: Frikadellid. Pelmeenid: Rakvere pelmeenid, Täisterajahust pelmeenid suitsulihaga. Külmutatud subproduktid: Seamaksastrooganov, Seamaks, Seaneerud, Seakeeled, Seasüda, Seaesikoot, Seatagakoot, 2.2.6 Küpsetatud lihatooted Küpsetatud ahjupraed: Jõulusink, Kodune jõulupraad, Küpsetatud talumehe rulaad küüslauguga, Meepraad, Tagakoot. 2.2.7 Hakkliha ja tükkilihatoote Küpsetamata lihatooted: Šašlõkid: Keefirimarinaadis šašlõkk, Perešašlõkk Grill-lihad: Eesti Rahwa grill-liha, Kaukaasia grill-liha, Keefirimarinaadis grill-liha,
Saku Õlletehas OÜ. 3. Kodanikuühiskond - Tegeleb selle nimel, et ühiskonda paremaks muuta. Ülesanne on vahendada rahva huvisid avalikule- ja erasektorile. "Teeme ära" kampaania - Eestimaa puhastamine prügist. LK 37, 35, 32 *Näiteid Eestist ühiskonnafaaside osas * Vali heaolumudel, mis iseloomustab Eestit kõige paremini. Tõesta kolme näitega. Sotsiaaldemokraatia - Tasuta teenuste suur osakaal- arstiabi, töötuabiraha; riik kogub makse ja jagab laiali - sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks; Riik sekkub majandusse - Eesti Energia. 4. ÜHISKONNA VALITSEMINE (lk 44) Riigikord - näitab, kuidas on formaalselt korraldatud riigi valitsemine. Maailma riigikorrad jagunevad vabariik ja monarhia. Riigivalitsemise vorm - kuidas võimukandjate omavahelised suhted on korraldatud. 4.1 Võimu teostamise mudelid Hierharhiline võim - Huvigrupid pole võimuteostamisse kaasatud. Toimib tõhusalt, sest ülesanded ja vastutus on eri tasandite vahel selgelt jagatud.
Kallas) -> Kohus Ministrite nõukogu=Euroopa Liidu Nõukogu- iga liikmesriik= üks minister Nõukogu koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse. Oluline Roll EL valitsemises on täita Ministrite Nõukogu eesistuja institutsioonil. Hääl vastavalt oma riigi rahvaarvule. Juhul kui kaalul on mõne riigi elulised huvid (pole määratletud), peavad poolt hääletama kõik nõukogu liikmed. Ministrite nõukogu otsused- määrus (kuulub kõigile täitmisele!); direktiiv (iga liikmesriik saab otsustada, kuidas ta tagab direktiivis sätestatud nõude); otsus ja arvamusavaldus (täitmine kohustuslik, adresseeritud ühele inimesele) Euroopa Komisjon EK (täidesaatev)- võib pidada EL valitsuseks asub Brüsselis igast riigist üks volinik ehk komisjon koosneb 27 liikmest. Kandidaadi esitab riik ja hääletab/kinnitab Europarlament. Igal volinikul kindel valdkond. Eelkõige peab lähtuma EL huvidest mitte oma riigi. Komisjoni juht alates 2004
Sotsiaalkindlustuse pakutavad hüvitised saavad olla kahesugused: 1. Rahalised maksed ning 2. Naturaalse iseloomuga hüved ja teenused, nt pensionid, toetused, ravikindlustushüvitised (nii rahalised kui ka mitterahalised). Tavaliselt on kindlustatavale tehtavad maksed perioodilise iseloomuga, kuid need võivad olla ka ühekordse iseloomuga, nt sünnitoetus. Sihtotstarbeline tähendab, et makse võetakse kindlaks otstarbeks. Eestis on kolm sihtotstarbelist makset: sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse. Otsene makse on selline, mida peetakse kinni konkreetse töötaja palgast (nt kohustusliku kogumispensioni makse), kaudne aga selline, mida võetakse kõikidele töötajatele makstava palga üldsuuruse pealt. Sotsiaalkindlustust iseloomustab asjaolu, et siin luuakse kohustuslikus korras kindlustatud isiku liikmetasude ja/või riigi täiendavate rahaliste toetuste baasil
arvestatud) Riigi elatustaseme tõusu võib oodata siis, kui SKP taseme tõus on kiirem kui rahvaarvu tõus. Dumping on kauba eksport alla omahinna või koduhinnast madalama hinna, et vabaneda konkurentidest ja laiendada turgu. Maksuline tulu: Otsene maks- mida maksumaksja(üksikfirma, firma) maksab riigile oma tulult. Maksumaksja ja maksukoormuse kandja on sama isik. · Füüsilise isiku tulumaks, · ettevõtte tulumaks, · maamaks, · töötuskindlustus maks · sotsiaalmaks Kaudne maks maksukoormuse kannab lõpptarbija · käibemaks · aktsiisimaks · tolimaks · hasartmängumaks Tulumaks 21% Sotsiaalmaks 33% · pensionikindlustus 20% · tervisekindlustus 13% Käibemaks 20%
regulatiivne eesmärk (käitumise mõjutamine). Makse peavad tasuma nii füüsilised kui juriidilised isikud ehk maksukohustuslased (maksu subjekt). Maksustatakse omandit (vara), tulu või hüve (maksu objekt). Eesti maksusüsteemi põhialused on kehtestatud maksukorralduseseadusega. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, va osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna. Kohalikud maksud laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Riiklikud maksud on: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja pakendiaktsiisid) ja raskeveokimaks. Lisaks jagunevad maksud otsesteks ja kaudseteks. Kaudse maksu puhul tasub maksu lõpptarbija, st maks liidetakse maksustatava kauba või teenuse hinnale (käibemaks, aktsiis ja tollimaks). Otsese maksu puhul kannab maksumaksja vahetult maksukoormuse (tulumaks, maamaks ja raskeveokimaks).
tulnud töötud jne; - Erinevad pensionifondid, www.pensionikeskus.ee Sotsiaalhoolekanne: riik ja kohalik omavalitsus, haldusleping ja eraõiguslik isik (ntAS Hoolekandeteenused) teoreetiliselt peaks olema riigi ülesanne, faktiliselt sellega tegeleb KOV, iga vald ise peab oma vaeseid ülal pidama, riik annab raha ja KOV ise otsustab ja jagab Sotsiaaltoetuste finantseerimine kolm sihtotstarbelist summat - sotsiaalmaks tööandja maks, 33%, isikustamata, selle kaudu finantseeritakse ravikindl. ja riikliku pensioni kindl., - töötuskindlustusmakse sihtotstarbeline summa, kantakse töötukassasse, nii tööandja (0,8%) kui ka töötaja (1,6%) panustavad, töötaja osaga finants. töötuskindl., tööandja osa: töötuskindl. koondamishüvitis, pankroti kulud
annaabi.ee 
