Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Soovitus loovtööks". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
loovtöö, tõrva, pealkirjad, vormistus, sissejuhatuses, soovisid, mööbli, paned, tood, saadan, vormistada, põhjendamine, selgitamine, peatükist, tehta, toonud, palgid, palki, kruvid, alapealkirjad, lõikamine, edasiminek, viimistlus, leheküljed, millelt, leidsid, uurisid, viitamine, viidatud, padar, autorit, kanaliha, kirjakeel, lauses, tegusõnaRiiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9
Köitmise tarvis tuleb vasakust servast jätta tühjaks 3 cm. Leheküljenumbrid lehe alla, kogu töö ulatuses ühesuguselt. Tiitellehele leheküljenumbrit ei panda. Töö osi (uus peatükk või muu iseseisev osa sisukord, sissejuhatus jm) alustatakse uuelt leheküljelt. Alapeatükk võib alata samalt lehelt, kui lehekülje lõppu mahub vähemalt 2 rida peatüki teksti. Teksti vormistamisel kasutatakse kirjastiili Times New Roman ja tähesuurust 12pt. Pealkirjad kirjuta suuremalt või tee need paksuks. Lõigukujunduses kasutatakse põhiteksti sisestamisel 1,5-kordset reavahet (välja arvatud loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse 1,0-kordset ja rööpjoondust. Põhiosa peatükid tuleb nummerdada. Peatüki number peab olema pealkirja ees nii sisukorras, kui põhiosas. Alapeatükid eralda lisanumbritega, näiteks 1.1 Ühtki töö osa ei ole soovitav alustada ega lõpetada tabeliga, joonisega või
Väljakirjutused lihtsustavad hiljem ka kirjanduse loetelu koostamist ja viitamist. Uurimistöö raames teoreetilist kirjandust lugedes on mahust hoopis olulisem loetust arusaamine, olulise eristamine ebaolulisest ning materjali paigutamine enda töö konteksti. 1.4. Töö kava koostamine Töö eesmärkide, uurimisülesannete ja kirjandusega tutvumise alusel koostatakse töö esialgne kava. Selles näidatakse kavandatavate peatükkide ja alapeatükkide pealkirjad, nende plaanitav järjestus. Soovitav on kirja panna ka uurimistöö koostamise ajakava ehk kalenderplaan. 8 2. UURIMISTÖÖ STRUKTUUR Uurimistöö koosneb kindlatest osadest, seejuures nende järgnevus on teadustöö puhul oluline. Samas võib mingil määral uurimistöö ülesehituses esineda ka ainespetsiifilisi iseärasusi. Siinkohal tasuks õpilasel pidada nõu oma juhendajaga.
mnaasium Uurimistöö koostamisest UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Õppematerjalid ja Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst................................................................................................................................................... 2. Uurimistöö teaduslikkus................................................................................................................................. 3. Uurimistöö koostamise protsess..................................................................................................
................................................................................ 18 6.8.Lisad............................................................................................................................ 19 7.UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE........................................................................................ 19 7.1.Üldnõuded uurimistöö vormistamisel........................................................................... 19 7.2.Uurimistöö keeleline vormistus.................................................................................... 20 2 7.3.Viitamine...................................................................................................................... 21 7.4.Tabelite ja jooniste vormistamine................................................................................. 23 7.5.Kasutatud kirjanduse loetelu vormistamine...........................
III Sissejuhatus sisaldab: teema valiku põhjendus töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest ülevaade peamistest allikatest ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. IV Põhiosa peatükkidena sisaldab: probleemi seletava kirjelduse; probleemi analüüsi; tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Probleemile vastuse otsimise käigus tuleb püstitada uurimiskõlbulikud hüpoteesid, mille mõisted on üheselt tõlgendatavad ja mõistetavad. Teema loogilise arenduse seisukohalt oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile.
Uurimistöö koostamisest UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Õppematerjalid ja Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormista- mise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst ............................................................................................................................................... 1 2. Uurimistöö teaduslikkus. ............................................................................................................................ 2 3. Uurimistöö koostamise protsess ...................................................................................................
SISUKORD Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide jm pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda. Poolitused pealkirjades ei ole soovitavad. Kõiki peatükke, samuti töö teisi iseseisvaid komponente (sisukord, eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, resümee) soovitatakse alustada uuelt lehelt. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt
SISUKORD Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide jm pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda. Poolitused pealkirjades ei ole soovitavad. Kõiki peatükke, samuti töö teisi iseseisvaid komponente (sisukord, eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, resümee) soovitatakse alustada uuelt lehelt. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt
uurimistöö metoodika kirjeldus, uurimistulemuste peatükid, arutelu, järeldused, kasutatud kirjanduse loetelu, lisad). Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt ja lisaks pealkirjale peab leheküljele mahtuma ka järgnevat teksti vähemalt kolm rida. Peatükki ei tohi vormistada ainult ühe alapeatükina (näiteks: pt 3. apt 3.1.). Peatüki liigendamisel peab koostama vähemalt kaks alapeatükki (näiteks: pt 3. apt 3.1. apt 3.2.). 9. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse trükitähtedega ja alapealkirjad kirjatähtedega rasvases kirjas (Bold) ja tähe suurus 12 punkti. Pealkirjades sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata. Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva ja pealkirja lõppu ei panda punkti. Vormindada pealkirjad pealkirja stiilis Heading-stiili (peatükk Heading1; alapeatükk Heading2 jne. 10. Töös ja sisukorras nummerdatakse araabia numbritega järgnevad osad (alustades
Tiitelleht; kirja suurus - 14; töö pealkiri ja õpilase nimi - 16v 1. õppeausutuse täielik nimetus 2. ees- ja perekonnanimi 3. klass 4. töö pealkiri: ut v referaat 5. allnurgas juhendaja: ees- ja perekonnanimi 6. töö valmimise koht ja aasta Sisukord näitab töö osasid näitab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri on töö alguses, tiitellehe järel Kuidas sisukorda teha? töö pealkirjad vormista põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1 v. Heading 2). vali INSERT menüüst Index and Tables iga peatükk algab uuelt leheküljelt lisad on sisukorras ühekaupa. Sissejuhatuses on: teema valiku põhjendamine; töö eesmärgi selgitamine, probleemi tutvustamine; töö ülesehituse selgitamine; kasutatavate andmete ja metoodika lühitutvustus; rühmatöö korral näidatakse ära iga rühmaliikme osa töös. Põhiosa
Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on inime"). Autori ülesanne on esitatud väidet põhjendada ja leida näiteid. 2. Pealkirjad, milles on kesksel kohal mõni motiiv või detail ("Ilus õun, uss sees"). Viimase lahtimõtestamine avab teksti peamõtte. 3. Pealkirjad, milles on teema või probleem esitatud üldsõnaliselt ("Armastus ja surm E.M.Remarque`i loomingus")
............................................. 14 3.3. Praktilise töö raporti struktuur.................................................................................................... 15 4. VORMISTAMINE ............................................................................................................................ 18 4.1. Üldnõuded .................................................................................................................................. 18 4.2. Pealkirjad.................................................................................................................................... 18 4.3. Tiitelleht ..................................................................................................................................... 19 4.4. Illustratsioonid............................................................................................................................ 19 4.5. Lisad ...........................................
Kaks rusikareeglit-Tee muster ilmsteks,Vali sobiv muster. Laialdaselt kasutatavad kõne ülesehituse mustrid. Pakkimine ja nummerdamine. Probleem tagajärg. Teooria praktika. Püüdev fraas 8. Miks on vajalikud nii loogiline kui ka emotsionaalne käsitlus kõnes? Tuleb peast panna 9. Mida tuleb silmas pidada statistika kasutamisel? Ära vurista numbreid, Ümarda arvud, Kasuta usutavat allikat, Korda võtmearve, Loo pilt. 10. Miks on kõne sissejuhatus oluline ja mis peab olema kõne sissejuhatuses? Sellega seab ootused. Ärata tähelepanu, Loo sümpaatiat, Esita põhjuseid kuulamiseks, Kirjelda, millest sa räägid. 11. Millist kõne sissejuhatust tuleb vältida? Ära nendi, et oleksid meelsamini kusagil mujal, Ära nendi, et sa pole ette valmistanud, Ära kasuta solvavaid nalju, Ära küsi aja kohta. 12. Miks on kõne kokkuvõte oluline ja mis peab olema kõne kokkuvõttes? Pane see kõlama lõppsõnana, Vihja lõpetamisele varakult, Tee õige pikkusega lõppsõna, Viimased sõnad olgu
vaade teemale ja ei mõju kuulajale. *Vabalt rääkimine - Formaalse esitusena ei sobi, kuulajatega kõige parem kontakt. 8. Miks on vajalikud nii loogiline kui ka emotsionaalne käsitlus kõnes? Et võita sümpaatiat ja usaldust 9. Mida tuleb silmas pidada statistika kasutamisel? - Ära vurista numbreid, Ümarda arvud, Kasuta usutavat allikat, Korda võtmearve, Pane statistika tuttavatesse terminitesse, Loo pilt. 10. Miks on kõne sissejuhatus oluline ja mis peab olema kõne sissejuhatuses? - Oluline: Ootuste seadmine, Traditsioonilised funktsioonid. Peab olema: Vasta publiku küsimustele -kes sa oled?milleks sa siin oled?, Anna vajalikku taustinformatsiooni, Tee parajalt pikk sissejuhatus. 11. Millist kõne sissejuhatust tuleb vältida? - Vabandus, Taktitus, Kosmosejuhtum, Reisikiri, Rekvisiidimeister, Ignoreerija. 12. Miks on kõne kokkuvõte oluline ja mis peab olema kõne kokkuvõttes? - Oluline:
· teema valiku argumenteeritud põhjendus; · teema aktuaalsuse, tähtsuse, uudsuse selgitus; · töö eesmärk ja ülesanded (mida tööga tõestatakse või kummutatakse, kuivõrd ja kelle poolt on antud teemat uuritud); · valdkond ja uurimisobjekt (uurimisülesannete piiritlemine); · töö ülesehituse selgitamine ja meetodite tutvustus; · peamiste lähtematerjalide ja allikate tutvustus. Sissejuhatuses võiks autor juhtida tähelepanu olulisematele nüanssidele, mille teadmine aitab lugejal töö sisu paremini mõista. Sissejuhatus ei täida peatüki ülesandeid, sisukorras ja põhitekstis seda ei nummerdata, see ei tohiks sisaldada liigseid andmeid ega ületada kümnendikku töö põhiosa mahust. Töö põhiosa Töö põhiosas tehakse ära kõik oluline alates probleemi püstitamisest kuni lahenduste, tulemuste ja järelduste esitamiseni
Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1.Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on inime"). Autori ülesanne on esitatud väidet põhjendada ja leida näiteid. 2.Pealkirjad, milles on kesksel kohal mõni motiiv või detail ("Ilus õun, uss sees"). Viimase lahtimõtestamine avab teksti peamõtte. 3.Pealkirjad, milles on teema või probleem esitatud üldsõnaliselt ("Armastus ja surm E.M.Remarque`i loomingus"). Autor peab leidma probleemi ja selle lahenduse.
Sisukord pane sel juhul, kui sinu referaadil on mitu peatükki. Sealt saab vaadata, millisel leheküljel üks või teine neist paikneb. Kui sinu referaadil peatükke ei ole, siis ei ole vaja ka sisukorda teha. Sisukorras märgitakse ära ainult peatüki alguslehekülg. Sissejuhatus on lühema referaadi korral lõik töö alguses ja pikema puhul eraldi lehel. Sissejuhatusest saab lugeja teada, millest sinu referaat on kirjutatud ning miks seda on tehtud. Sissejuhatuses tuuakse välja eesmärgid mida töö kirjutaja soovib referaadi kirjutamisega saavutada. Referaadi põhiosa jaotatakse teemakohasteks peatükkideks. Mahukama teemakäsitluse puhul võivad peatükid omakorda olla jagatud alapeatükkideks. Kokkuvõte on sama suur kui sissejuhatus. Sinna kirjutatakse, mida referaadi autor tööd tehes ise uut teada sai ja milline on tema arvamus sellest. Kokkuvõttes ei refereerita enam töös viidatud autoreid ega tooda sisse ka uusi mõtteid
.............................................. 15 3.3. Lõputöö kujundamine .................................................................................................... 16 3.3.1. Tiitelleht ................................................................................................................. 16 3.3.2. Sisukord .................................................................................................................. 17 3.3.3. Töö liigendamine ja pealkirjad ............................................................................... 17 3.3.4. Tabelid .................................................................................................................... 18 3.3.5. Joonised .................................................................................................................. 19 3.3.6. Valemid .................................................................................................................
- autorikaitse nõuetest kinnipidamist. Praktilise töö hindamisel lähtutakse 5 palli süsteemis ning juhindutakse koolis kinnitatud hindamisjuhendist! ,,5" väga hea - on omandanud väga heal tasemel ainealased pädevused säilitades seejuures isikupärase väljenduslaadi, suurepärased praktilise töö tehnilise teostuse oskused, tasakaalustatud praktilise töö sisu ja vormistuse hea kooskõla, esteetiliselt korrektne vormistus, juhendist lähtuvate nõuete täpne kinnipidamine. ,,4" hea - on omandanud heal tasemel ainealased pädevused, hea praktilise töö tehniline teostus (juhendaja näeb õpilases paremaid võimeid, kuid neid ei suutnud õpilane kasutada valitud praktilise töö teostamiseks), võimetekohased ideed, kuid puudub isikupärane lahendus, korrektne vormistus, järgitud on eelkontrolli ja koolipoolseid praktilise töö eeskirja nõudeid.
STEND LEIA ERINEVUSED! VÄRVI LAULULIND PILDIKAARDID LISAMATERJAL TULEVASTEKS NÄDALATEKS MÄNGUKAARDID 4 SISSEJUHATUS Tervislik eluviis on kõige alus. Kui toitud hästi, liigud piisavalt, hoiad puhtust ning ei istu ainult kontorilaua taga, siis oled ise tervem ning sind ümbritsevad inimesed on samuti tervemad. Olles ise tervisliku eluviisiga paned sa teisigi tervislikult käituma. Tervislikkust saab tagada igatipidi, kuid eelkooli ealistega oleks kõige edukam tervislikkust edendada just laulu ja muusika teel. Lasteaed Vesiroos muusikaõpetajad, Janne Kivi ja Iivi Meeksa, on öelnud, et muusikaline tegevus on täiuslikem tegevus lasteaias, ta on kogu arendustegevuse raam. Muusika kaudu õpime eneselegi märkamata arvutama, lugema, teistega arvestama. Saame tugevamaks, osavamaks, hoolivamaks, abivalmimaks, kannatlikumaks, julgemaks
pikkused. ? 1 6 Samas print_r() puhul kuvatakse põhimõtteliselt ainult oluline sisu. ? 1 9 Kindlasti paned tähele, et massiivis olevad väärtused indekseeritakse alates nullist! See tähendab, et loendamine algab alati nullist. Näiteks, kui ma soovin saada massiivist esimest väärtust. Selleks tuleb kasutada massiivi nime ning seejärel kandiliste sulgude vahele lisada soovitud indeks. ? 1 4 Antud koodi väljastab meile teksti Mari. Ja näiteks Uku saamiseks tuleb meil
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....
,,Visualizing Research" ,,A Guide to the Research Process in Art and Design" Uurimuse visualiseerimine Kunsti ja disaini uurimisprotsessi teejuht Carole Gray ja Julian Malins Lugemispäevik Üldine arusaam on, et kunsti ja disaini alal on õppimine kogemuslik kõige efektiivsemalt õpime me midagi tehes, läbi aktiivse kogemuse ning antud kogemust peegeldades. Kogemuslik õppimine on otseselt seotud konstruktiivse õppimise teooriaga. Konstruktivism põhineb kolmel põhiprintsiibil: 1) õppimine on loodud vastuseks iga isiku kogemustele ja eelnevatele teadmistele 2) õppimine toimub läbi aktiivse uurimise 3) õppimine ilmneb läbi sotsiaalse konteksti, õppijate vahelise suhtlemise. Enamikele distsipliinidele on omane üldine uurimisprotsess: * uuringu planeerimine ja ettevalmistamine * uuringukonteksti mõõdistamine * uuringuküsimuste
“Mulle tundub, et sa oled rahul…” “Oleksin vihane, kui mulle midagi sellist juhtuks…” “Ma võin ette kujutada, kui raske on olnud…” Ära sunni vestluspartnerit rääkima sulle midagi liiga isiklikku. Sageli väljendavad inimesed oma tundeid ka “ridade vahelt”. Teise inimese tunnete tagasipeegeldamine muudab suhtlemi- se sageli vabamaks ja tõhustab seda. Ära unusta kehakeele jälgimist, kui tood kommunikatsiooniprotsessi emotsionaalse dimen- siooni. Sinu vestluspartner väljendab oma tundeid kehakeele kaudu ja see võib olla väga kasulik infoallikas. c) Palve sõnum põhjalikumalt läbi töötada Üks aktiivse kuulamise element on selliste küsimuste esitamine, mis sunnivad vestluspartnerit põhjalikumalt läbi töötama juba tema poolt öeldut. Seda tuleb teha siis, kui sa soovid saada käsitletava teema kohta täiendavat informatsiooni
MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9 Veergude, ridade ja kogu töölehe märk
............................................................................................................29 Autori märkused...........................................................................................29 2. Keel ja stiil............................................................................................................29 3. Lehekülje kujundus.............................................................................................. 30 4. Pealkirjad ja sisukord........................................................................................... 30 5. Tekstisisene informatsioon...................................................................................31 5.1. Lühendid........................................................................................................31 5.2. Loetelud.........................................................................................................31 5.3. Arvud..........
Esimene valik võiks olla sRGB, sest Adobe RGB on suurema värviruumiga ja värvid on kohati erksamad. Kui on vaja printida oma loomingut, siis kindlasti suhtle vastava trükikojaga ning kasuta nende värviprofiili, et saaksid kontrollida värvide vastavust sinu ootustele. Programmi käivitamine ja töölaud 17 Jõuame lõpuks programmi käivitamiseni. Adobe Photoshop CS6 käivitamisel paned kohe kindlasti tähele selle tumedat tausta. Seda sellepärast, et tume taust väsitab vähem silmi. Paneelid on paigutatud selliselt, et kasutajale jääks võimalikult palju tööruumi. Jagan programmi töölaua viieks: 1. menüüriba 2. tööriista seadete paneel 3. tööriistad 4. paneelid 5. lõuend Vaikimisi välimus Kui sinu töölaud ei näe samasugune välja, siis leia tööriista seadete ribalt üles viimane nupp Workspace. Vali sealt
rühmatööd), et toetada nende kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks; arvestatakse õpilaste individuaalseid iseärasusi ning kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad sobiva pingutusega õppida; kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid; kasutatakse mitmekesist õppemetoodikat, sealhulgas aktiivõpet (rollimäng, loovtöö, arutelu, väitlus, õpimapi ja uurimistöö koostamine, omaloomingu esitamine jne); laiendatakse traditsioonilist õpikeskkonda (arvuti/multimeediaklass, muuseum, näitus, raamatukogu, ettevõtted, loodus jne); rakendatakse õppetegevust toetavaid ja mitmekesistavaid õppevorme (ekskursioonid kirjanikega seotud paikadesse ning keele ja kirjandusega seotud asutustesse, kohtumised kirjanike ja tõlkijatega, loomekonkursid, konkurssideks valmistumine, projektõpe
1 SELECT * FROM albumid; Kirjutades päringu phpMyAdmin SQL konsooli on esilagu seda infot natuke liiga palju (hiljem harjub ära:) ). phpMyAdmin lisab päringule automaatselt piirangu LIMIT 0,30. Hetkel ära tee sellest välja. Kõikide veergude selekteerimine pole alati hea mõte, eriti kui on väga suur tabel ja reaalselt ei ole sul kõiki andmeid vaja kuvada. Sel juhul tuleb teil täpsustada, milliseid veergusid vaja on, nimed eralda komaga. Valime näiteks ainult artistid ja albumite pealkirjad. ? 1 SELECT artist,album FROM albumid; Mõningad reeglid päringute kirjutamisel: suurtel ja väikestel tähtedel vahet ei tehta kokkuleppeliselt kirjutatakse päringulaused suurte tähtedega lause lõpetab semikoolon(;), see tähendab, et lihtsamaks arusaamiseks võib koodi kirjutada mitmele reale, mida näeme allpool tabeli ja veerunimede puhul ei tohiks tühikuid kasutada, aga kui seda on
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus käib läbi interneti, mis toobki meid lasteni kuna nad kergesti mõjutatavad ja altimad internetis varitsetavate
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites ja tööjaamades, nt kahe protsessori tugi, failide ja kaustade krüpteerimine, erinevate õigustega kasutajad jms. Käesolevas dokumendis toodu käib mõlema versiooni kohta, kui pole teisiti öeldud. Võrreldes Windows 2000-ga, on laiendatud riistvara ja m
annaabi.ee 
