Soolise ebavõrdsuse 4 mõõdet Osalus – siht- ja elanikerühma(de) sooline koosseis, naiste ja meeste esindatus otsustusõigusega positsioonidel. Ressursid – sooline jaotus ja ligipääs olulistele ressurssidele nagu aeg, ruum, teave, raha, poliitiline ja majanduslik võim, haridus ja koolitus, töö ja tööalane karjäär, uued tehnoloogiad, tervishoiuteenused, elukoht, transpordivahendid, puhkeaeg jmt. Normid ja väärtused, mis mõjutavad soorolle, tööjaotust soo alusel, naiste ja meeste hoiakuid ja käitumist ning ebavõrdsust meeste ja naiste või mehelike ja naiselike omaduste väärtustamises. Õigus olla vaba otsesest ja kaudsest soolisest diskrimineerimisest, inimõigused (sealhulgas vabadus inimväärikust piiravatest käitumisviisidest ja tavadest), ligipääs õigusabile. Tänan Kuulamast!
Seksuaalne orientatsioon Inimeseõpetus detsember 2020 Mida tähendab seksuaalsus? Seksuaalsus on iga inimese loomulik osa Seksuaalsus hõlmab: Seksuaalsust kogetakse: ⎯ seksuaalkäitumist ⎯ mõtetes ja tunnetes ⎯ soorolle ⎯ unistustes ja uskumustes ⎯ seksuaalset orientatsiooni ⎯ hoiakutes ja väärtustes ⎯ naudingut ⎯ käitumises ⎯ järglaste saamist ⎯ erinevates rollides ja suhetes ⎯ inimeste soove ja vajadusi ⎯ enda kehas ⎯ teadmisi seksuaalsus = tunded + mõtted + keha Seksuaalsus hõlmab ka seda, et millisest soost sa tajud end olevat (seksuaalne identiteet) ja
On tõsi, et naistel on seoses lastesaamisega palju enam takistusi üksnes ärimaailmale pühendumiseks - rasedus, sünnitamine ja imetamisperiood tähendab enamike jaoks vähemalt aastast aktiivsest ärielust eemalolekut ühe lapse kohta. Kuid arvestades naiste keskmist eluiga on see siiski väga lühike periood naise elust, kus ta ilmselgelt meestest nõrgemal positsioonil on „karmi ärimaailmaga“ toimetulemisel. Mis tänapäeval üldse eristab soorolle? Rohkem kui kunagi varem saab soorolle valida, vastavalt sellele, kuidas kaks omavahel kokku saanud inimest seda soovivad. Naiste sunnitult eelkõige koduga seotud rolli hoidis pikemat aega üleval valiku puudumine seoses rasestumisega (rasestumisvastaste vahendite puudumine), sellele lisandusid tihti religioossed arusaamad, mis naisele tema koha mehe teenijana kätte näitasid. Aga täna on sõltuvalt iseloomuomadustest ja karjäärieelistustest tööd ja tegemised nii kodus kui väljaspool seda omavahel kokkulepitavad
1. Mis tähendab seksuaalsus a. Mis kitsamas, mis laiemas tähenduses - kitsamas mõttes on see seaksuaalvahekord, aga laiemas on seksuaalsuse sisuks inimloomuse põhivajadused nt. hoolimis- ja ühtekuulumisvajadus b. Mida see endas hõlmab - Seksuaalsus hõlmab seksuaalkäitumist ehk seksuaalsuse väljendamist, sooidentiteeti ja soorolle, seksuaalset orientatsiooni, erootikat ja naudingut, lähedust ja järglaste saamist c. Bioloogiline sugu - määratakse ära sugukromosoomide, -hormoonide ja -tunnuste järgi. d. Sotsiaalne sugu / soo roll - teatud soole omistatavad käitumisviisid e. Sooidentiteet - enda tunnetamine mehe või naisena f. Seksuaalne orientatsioon - seksuaalne ja emotsionaalne külgetõmme ühe või teie soo esindaja vastu 2
kiirus võib langeda. Erik H.Eriksoni järgi võib isiksuse psühhosotiaalses arengus välja tuua 8 astet. Tüdrukutel ja naistel on tavaliselt paremini arenenud keelelised , poistel ja meestel aga ruumilised-visuaalsed võimed. Meeste ja naiste käitumise erinevused tulenevad tavaliselt kasvatusest. Nii kujuneb paljudel meestel välja arusaam endast kui sõltumatust minast, naistel endast kui vastasikku sõltuvast minast. Mida vähem rõhutab kasvatus jäiku soorolle, seda vähemaks jääb ka sugudevahelisi erinevusi.
Naise olukord läbi ajaloo nii müütide kui kaasaegsete kirjanike pilgu läbi Koostas: Karola Rianne Mahhova Müüdid on mingi kultuuri uskumused ja moraali normid. Antiiksed või kaasaegseid müüte uurides näeme, et need lood kinnitavad ning seletavad ühiskonna soorolle, põllumajanduslikke suhteid, sotsiaalseid rolle ja juriidilisi protseduure. Lugu välja mõeldes valitses ning õpetas hõim ema liikmeid nii naisi kui ka mehi. Müüdi vestja oli alati nii loo ümberjutustaja kui uuendaja. Kreeka mütoloogias on mees- ja nais- jumalad. Kui inimesed loodi, elasid nad rahus ja külluses nagu jumalad. Jumalad armusid aeg-ajalt surelikesse naistesse ja nii sündisid pooljumalatest tütred ja pojad.
Millegipärast eeldatakse ikka, et naine teeb oma tööd halvemini ja ei vääri suurt palka. Probleem seisneb ka selles, et naised ise alaväärtustavad ennast ja ei oska ega tule selle pealegi, et omale suuremat palka ja paremaid töötingimusi nõuda. Me aktsepteerime ka selle läbi meeste ülemvõimu ja laseme neil otsustada oma väärtuse. Seega võib öelda, et tänapäeva ühiskonnas on naiste olukord kindlasti kõvasti paranenud. Enam ei ole nii traditsioonilisi soorolle ja väärtusi. Naistele on seadusega loodud kõik võimalused, et nad ei peaks enam olema halvemas seisus, kui mehed. Meil on lisaks emapuhkusele lisandunud ka isapuhkus. Naiste elu ei keerle laste kasvatamise ümber – seda võivad ka mehed teha või on kohustused ühtlaselt jaotatud. Samasugused võimalused on omandada haridust, teha karjääri jne. Kuid väga paljud probleemid on endiselt ka aktuaalsed – naised ise ei võitle enam oma soo eest
● Ajastule vastavalt oli palju väärkohtlemist mustanahaliste hulgas, Coalhouse võitles terve elu, et teda nähtaks kui võrdväärse inimesena. 2) Kirjelda perekonda (Ema, Isa ja Väike poiss…) kuidas olid peresuhted intiimvallas ajale jalgu jäänud ja kuidas sellest välja puudi rabelda? Detail maksab! Valge ülemklassist pere koosneb romaani peategelast, irooniliselt aga pole neile päris nimesid antud. Isa on jõukas valge mees, kes pooldab traditsioonilisi soorolle ja sotsiaalseid ootusi ja eraldatust. Isa otsib teiste austust ja muretseb oma väljanägemise pärast, mis ei aita kaasa tema isiklikule kasvule. Ema aga muutub ajas- kui alguses on ta traditsiooniline naine ja täidab ilusti kõiki soolisi ootusi, siis romaani edenedes ja sattudes uutesse olukordadesse jõuab ta arusaamiseni, et traditsioonilised naisrollid teda enam ei rahulda. Mehe eemalolekul, edeneb ta ärirollis, äratab tema seksuaalsuse ja loob sügava sideme mustanahalise naise ja
ning eelarvamustest seatud piiranguteta. Nagu mujal maailmas, on ka Eestis sooline diskrimineerimine suureks probleemiks. Kuigi soolise diskrimineerimise probleem on eksisteerinud sajandeid, on tänapäeval märgata probleemi kiiret paranemist. Eesti ühiskonnas on üldiselt levinud tõekspidamised, mis toetavad meeste domineerimist ja ühiskonna soolist kihistumist. Ka tänapäeval valitsevad Eestis kindlad soorollid ning soorolle toetavad hoiakud. Need väljenduvad kodutööde jaotuses, peresiseses otsustusvaldkondade jaotuses, naiste materjaalsest sõltuvusest mehest jne. Tööturul domineerivad hoiakud, mis soosivad palgaerinevuste püsimist (Iris Pettai 29. mai 2003). Mitmetel töökohtdadel eelistatakse meestöötajaid, kuigi ka naistöötaja saaks tööga väga hästi hakkama. Uuringud on kinnitanud, et mehed on Eesti peredes suuremad tulutoojad kui naised ning meeste hulgas valitseb hoiak, et
Kui organisatsiooniliikmetel on erinevad arusaamad tööaktiivsuse ja tööväliste tegevuste tähtsuse kohta, siis need erinevused tekitavad pingeid ja tõrkeid suhtluses. Kuidas on aktiivsuse orientatsioon seotud soorollidega? Märksõna maskuliinsus peegeldab, mil määral meeste ja naiste rollid selgelt eristuvad. „Maskuliinsuse indeks“ on kõrgeim Jaapanis, Austrias ja Venetsueelas, madalaim Taanis, Rootsis, Norras ja Madalmaades. Viis, kuidas me liigitame soorolle ning eraldame tööd perest ning iseendast, on selgelt erinev sellest, kuidas mõned teised kultuurid kujutavad inimloomust. Lääne inimesele on raske ettegi kujutada, kuidas inimloomust ja inimtegevust mõtestatakse teistes kultuurides. 7 Allikas: Schein, E. (2004) Organizational Culture and Leadership. Third edition (lk 171– 188) 8
sümboolse sammuga, näitamaks Eesti tõsiseid pingutusi liitumise protsessis. Kui seda tehakse teistes valdkondades, siis miks on võrdõiguslikkuse küsimus vähem tähtis kui näiteks maa poes torustik kuuma veega. Seaduseelnõust Nagu igas seaduses, nii ka SVS-es, leidub paragrahve, mille praktiline rakendamine tundub utoopiline. Nii näiteks keelab § 8 punkt 1 avalikustada reklaami, mis kujutab või süvendab naiste ja meeste vahelise ebavõrdsust kujutavaid stereotüüpseid soorolle, samuti reklaami, mis on üht sugu halvustav või mõjub ühe soo inimväärikust alandavalt. Kui nüüd mõelda Eesti reklaamidele, siis enamik neist on just sellise sisuga, nagu § 8 punkt 1 seda keelab. Väga raske saab olema reklaamide liigitamine lubatuteks ja lubamatuteks, sest piir sellel teemal on väga habras. Ühtlasi tekib kahtlus § 9 sisulise rakendamise osas, mis ütleb, et riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused on kohustatud edendama naiste ja meeste võrdõiguslikkust
aadlikuperest polnud (ja siis tegelesid sinu laste eest hoolitsemisega teenijad, kellel väga tõenäoliselt omad lapsed kusagil omapäi jooksid). Kõik koosluse liikmed osalesid töötegemises kohe, kui nad selleks võimelised olid ja sel määral, mil nende areng ja vanus seda lubas. Kes "kaela kandma" hakkas, läks karja, toimetas oma nooremate õdedevendadega, aitas jõukohastes kodutöödes. Mis tänapäeval üldse eristab soorolle? Rohkem kui kunagi varem saab (soo)rolle valida, vastavalt sellele, kuidas kaks omavahel kokku saanud inimest seda soovivad. Naiste sunnitult eelkõige koduga seotud rolli hoidis pikemat aega üleval valiku puudumine seoses rasestumisega (rasestumisvastaste vahendite puudumine), sellele lisandusid tihti religioossed arusaamad, mis naisele tema koha mehe teenijana kätte näitasid.
mehi praktiseerivad anaalseksi oma abikaasadega, mis veel kord tõestab, et selline käitumine pole omane üksnes homoseksuaalidele. Välisilme Pikka aega püüti otsida homoseksuaalidel kehalisi erinevusi nn tüüpilisest mehest või naisest. Oletati, et kehaehituselt on nad "kuskil vahepeal". Rahva seas püsib siiani müüt, et homoseksuaale on võimalik eristada välimuse järgi. Sellele on kaasa aidanud traditsioonilisi soorolle teadlikult eirav käitumine mõnede geide ja lesbide puhul. Naiseliku gei ja meheliku lesbi imago on tekkinud komöödiafilmide, anekdootide ja inimeste fantaasiate mõjutusel. Samas eiratakse tõsiasja, et nahktagides turskete kantpeade imago on tulnud ameerika geidelt ja Soome päritolu ameerika kunstnik Tom of Finland'ilt, kes otsustasid alatiseks hävitada ettekujutuse naiselikust geist. Homoseksuaalide kehalisi iseärasusi puudutavad arusaamad püsisid kuni 1960. aastateni, mil
Oma orientatsiooni mõistmine ja võib olla sellest ka ümbritsevatele inimestele teada andmine võib noore jaoks olulisi lisapingeid tekitada. Ka heteroseksuaalsetel noortel võib eriti murdeea varases perioodis esineda homoseksuaalseid fantaasiaid või võivad nad tunda külgetõmmet samasoolise vastu. Selles vanuses võib vastastikune külgetõmme selgelt muutuda seksuaalseks. Murdeeas hakatakse selgemalt üle võtma täiskasvanulikke soorolle. See võib tähendada ka paarisuhete tekkimist. Tüüpiline käitumine: · Kohtingud · Füüsiline lähedus (suudlemine, hellitamine) · Eneserahuldamine · Kõrgendatud huvi seksuaalsuse vastu (näiteks seksuaalsus on sage jututeema) · Huvi seksuaalse konteksti vastu meedias (näiteks pornograafiliste väljaannetega tutvumine) Igatsus läheduse järele toob teismelise ellu armastuse algul iidoliarmastuse, seejärel salajase
kohustusi, mis puudutavad lapse igapäevast rutiini. Uuringute järgi teevad vähem kui 2% peredes isad emadega samapalju lapsega seotud tegevusi ja 60% "tavalisi isasid" ei ole iial oma laste järele üksi vaadanud. Milline mõju on sellel laste sotsialiseerumisele? Selles, et isa ja ema erinevad mängustiilid last mõjutavad, on vähe tõendusmaterjali. Hoopis kindlamad on need andmed, mis näitavad, et isa tegevus kujundab lapses soorolle. Isad kohtlevad poisse ja tüdrukuid erinevalt ja sellega kujundavad soolise eristamise välja juba enne kooli. 3 Isa-lapse kõne Uurija Gleason leidis, et kuigi isad kasutavad "lapsele suunatud kõne", satuvad nende kõnesse ka keerulised sõnad, mis on üle lapse võimete. Selle asjatundmatu käitumisega võivad nad tegelikult arendada lapse keelelisi oskusi.
õigused, kohustused ja võimalused ei tohi sõltuda sellest, kas nad on sündinud naise või mehena (Sotsiaalministeerium. Sooline võrdõiguslikkus). Sootundlik pedagoogika järgib neid põhimõtteid haridusasutustes. Sootundlik lähenemine hariduses aitab haridustöötajatel tuvastada ühiskondlikke struktuure, süsteeme ja praktikaid, mis toodavad ja hoiavad alal soolist ebavõrdsust, ning vastavalt sellele kohandada õppetööd; kuid selle juures siiski arvesse võttes soorolle ja soostereotüüpe, mis on õpitud konkreetses kultuurikeskkonnas keele, kogemuse või meedia kaudu (Papp, 2009). Sootundlik pedagoogika baseerub arusaamal, et on oluline aidata kaasa lapse iseseisvusele, toetada teda erinevate arenguprotsesside juures, mis on tähtsad tema tulevikku silmas pidades, seejuures arvestades, et sooline võrdõiguslikkus oleks igas kasvatus- ja õppeprotsessis tagatud kui läbiv põhimõte, väärtus ja eesmärk
Aga nii nagu võivad erineda sotsiaalsed väärtused ja ootused iga isiku käitumise suhtes, võivad erineda ka soostereotüübid. Sestap ei pruugi USAs loodud soorollid olla samasugused kui need, mis domineerivad Eestis. Sellele räägib omakorda vastu tõsiasi, et eelnevad kultuuridevahelised uuringud on (küll väikeste eranditega) andnud põhiliselt toetavat tõendusmaterjali ülalnimetatud stereotüüpsetele arusaamadele. Aeg muudab ka soorolle Lisaks on viimastel aastakümnetel maailmas toimunud muudatused puudutanud ka traditsioonilisi soorolle. Kui 30 aastat tagasi võis mehelikkuse ideaaliks olla Rambo-taoline olend, siis 21. sajandil tegelevad mehed üha rohkem laste kasvatamise ja veedavad perega koos aega. Samuti oodatakse mehelt lähisuhtes avatust ja empaatiat, on avanenud uued karjäärivõimalused eri valdkondades näiteks mees lasteaiakasvatajaks! 11
(Pereterski lk 197) 5. NAISED RELIGIOONIS Religiooniliste toimingutega tegelemine on olnud meeste arvamuse kohaselt naistele parim ja kõige turvalisem aktiivsuse maandaja. Religiooniline aktiivsus on naistel aidanud arendada oma rituaale ning andnud võimaluse rahuldada ambitsioonikate naiste võimujanu. Juba varases lapseeas eraldati poisid ja tüdrukud ning religioossed toimingud, mis nad pidi läbi viima, olid erinevad. Seda selleks, et aidata neil oma soorolle kinnistada. Tüdrukute riitused pidid neid ettevalmistama emarolliks ja abieluks, ühtlasi ka kodusteks toiminguteks. Naise religioosne tegevus nägi ette perekonnasiseselt surmaga ning sünniga seonduvaid riitusi. Naised olid väga aktiivsed osalejad müsteeriumikultustel. Lisaks olid veel naiste oma riitused ametliku usu raamides. Roomas olid nendeks Matronaalia, naiste pidustused Juno auks. Ühtlasi veel ka Bonale ja Deale pühendatud pidustused ja sinna mehi ei lubatudki. Naiste ja
Marx, Karl - saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marksismi rajaja. Marx väitis, et inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Kõige baasiks pidasmajandussüsteemi, kõik muu on vaid pealisehitus. Pidas väga oliliseks klassivõitlust omanike ja mitteomanike vahel. Mead, Margaret - ameerika kultuuriantropoloog, Uuris soorolle ja täiskasvanuks saamist. Standardiseeritud sugudevahelised isiksuse-erinevused on kultuuriliselt loodud. Peirce, Charles S. - USA filosoof ja mitmekülgne teadlane, üks semiootika rajajaid, pani aluse filosoofilisele suunale nimega pragmatism. Avaldas mitmeid teoseid matemaatika ja loogika vallas. Radcliffe-Brown, Alfred - Inglise sotsiaalantropoloog, kes lõi funktsionaalse strukturalismi teooria, mille eesmärgiks ühiskonna kui terviku huvide ja stabiilsuse tagamine
Lyotard, Jean-Francois prantsuse filosoof. Termini postmodernism uues tähenduses kasutusele võtja. Malinowski, Bronislaw poola päritolu antropoloog. Etnoloogia funktsionaalse suuna rajajaid. Marcuse, Herbert ameerika filosoof; Frankfurdi koolkonna väljapaistvaim esindaja. Marx, Karl saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marksismi rajaja. Marxi ideedest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud. Mead, Margaret ameerika kultuuriantropoloog. Uuris soorolle ja täiskasvanuks saamist. Peirce, Charles S. USA teadlane ja filosoof, üks semiootika rajajaid. Pani aluse filosoofia suunale pragmatism. Radcliffe-Brown, Alfred Inglise sotsiaalantropoloog, kes lõi funktsionaalse strukturalismi teooria. Sapir, Edward ameerika antropoloog ja keeleteadlane; oli USA juhtivaid strukturaallingviste; hüpoteesi Sapir-Whorf üks autor. Saussure, Ferdinand de sveitsi keeleteadlane, semioloog ja strukturalismi rajajaid.
Võimudistants (mil määral peetakse oluliseks võimu erinevusi, hierarhilisi suhteid ja distantsi). Kõrge võimudisdants – Filipiinid, India, Singapur, Brasiilia Individualism-kollektivism (mil määral väärtustatakse üksikisiku sõltumatust või grupi huve). Kõrge individualism – USA, Austraalia, Suurbritannia, madalmaad, Kanada, Rootsi Maskiliinsus-feminiinsus (mil määral rõhutatakse mehelikke või naiselikke omadusi ja soorolle). Kõrge maskuliinsus - Jaapan Ebamäärasuse vältimine (mil määral tullakse toime ebamääraste situatsioonidega). Kõrge ebamäärasuse vältimine – Jaapan, Korea, Brasiilia, Pakistan Eesti on madala võimudistantsiga, individualistlik, maskuliinne ja ebamäärasusi taluv kultuur. Rahvuskultuuride teljed Universalism vs partikularism – reeglid või suhted? Kumb prevaleerib?
sellest, et ühiskonnas arvatakse, et need on paratamatud. Kuid leida üks rahvas, kellel murdeeas probleeme ei ole, on kindel, et need probleemid pole mitte bioloogilised, vaid ühiskondlikult määratud (deterministlik arengukontseptsioon). Tegi uurimuse Samoa saartel ja leidis, et hüpotees peab paika murdeea raskused tulenevad kultuurilistest arusaamadest/eelarvamustest ,,antropoloogiline veto". Avaldatud uurimus tekitas vastuolusid, sest see väitis, et looduse poolt pole soorolle määratud (ja ka rassilised erinevused on vaid välised). Freeman: Meadi järgija, läks Samoa saartele Meadi tulemusi kontrollima. Leidis, et Meadi järeldused polnud õiged. Ei leidnud saarelt Meadi kirjeldatud seksuaalselt vaba ühiskonda (Mead: sinna jõudnud katoliku usk on vahepeal reegleid muutnud), vaid väga rangete seksuaalreeglitega ühiskonna. Meadi valejäreldused tulenesid sellest, et ta oli selle kontseptsiooni juba varem välja mõelnud küllap
oma elus on nt paljudes aasia riikides tähendab naiseks sündimine automaatselt võimust ilmajäämist, ohtu olla näljas või saada varakult tapetud kui ebasoovitav pereliige · Hiina ja ühe-lapse-poliitika 14. seksuaalsuse funktsionalistlik, konfliktiteoreetiline ja sümbolistlik perspektiiv? Funktsionalistlik lähenemine: seksuaalsus on võimas kirg, mida tuleb teadlikult kanaliseerida sotsiaalselt produktiivses suunas. Lastele õpetatakse juba varakult sobivaid soorolle ja seda, milline on aktsepteeritav seksuaalkäitumine Konfliktiteoreetiline perspektiiv: lähtub samuti sotsialiseerimise mudelist, kuid keskendub sellele, kes määrab normid. Sotsiaalse kontrolli agentideks võivad olla riik, kohalikud omavalitsused, religioossed juhid jne, kes rõhutavad arusaamu õigest ja kohasest käitumisest ning mõjutavad seadusandlust. Need, kes on võimul, omavad kontrolli ka seaduste ja tavade üle ning läbi selle omavad kontrolli ka
kuni kodu mängimiseni; I staadiumis ei oma reaalsus suurt tähtsust, II staadiumis sobitakse mängudes toimuvat rohkem reaalsusega ◦ siirdeobjekt - ese, mida laps armastab üle kõige ja võtab igale poole kaasa, nt tekk, mõmmi ◦ lapsed võtavad rolle soost lähtudes, suur mõju ümbritseval keskkonnal; juba 1,5 aastased saavad aru nimisõnade soolisust, nt emme-issi, 4-aastased suudavad eristada kokkuleppelisi soorolle, nt siduda triikraua naise pildiga ◦ laps kiindub rohkem samasoolissse vanemasse joonistused ◦ 18.-30.elukuu - kritseldused, geomeetrilised kujundid > graafilised sümbolid, nt päike; vaieldav, kas laps üritab joonistustega midagi öelda ◦ 3.eluaasta - laps annab joonistustega edasi kindlaid asju, geomeetrilise kujundite kombineerimine, nt kriipsujukud, ka pimedad lapsed joonistavad samamoodi, nim
Psühholoogiline antropoloogia Margaret Mead (1901-1978). Ka Boase õpilane. Tema psühholoogiline teooria on rohkem arendatud kui Benedictil. Ta on üks kuulsamaid antropolooge. Suuna andis ette Boas. Põhijooned: sünnib inimene valge lehena ja kõik käitumisviisid on tekkinud kultuuriliselt. Praktiliselt kõik on tekkinud ühiskonna poolt. Varem öeldi,et soorollid on meile lihtsalt ette kirjutatud. Mead leidis,et tegelikult loodus ei mõjuta soorolle, vaid see kõik on ühiskonnas konstrueeritud ja kui kasvatada inimesi teistmoodi, siis võiks teistpidi olla soorollid. Põlisrahvaste seas ei ole soorollid jaotunud nii nagu lääne ühiskonnas. See kõik on kultuuriline konstruktsioon. Isiksuse omadused, mida peeti mehelikeks ja naiselikeks, tglt on need sama kergelt vahetatavad kui riietus. Inimloomus on väga mõjutatav ja kohandatav erinevatele kultuurilistele tingimustele. Kultuuriline determinism.
Ekspressiivsed instrumentaalsed omadused Hoolitsemine < - > domineerimine Kooperatsioon < - > võistluslikkus Soostereotüüpide omandamine Soostereotüüpide erinevad valdkonnad Isiksuse omadused / Õppeainete eelistused / Tegevused Isiksuse omadused tulevad välja kainikueas - kultuuriuniversaalsed Õppeainete eelistused kultuuriuniversaalsed Tegevused ka kultuuriuniversaalsed Androgüüne inimene mängib vastavalt situatsioonile maskuliinseid kui ka feminiilseid soorolle II Neli erinevat teoreetilist vaatenurka soorolli omandamisel 1. Sigmund Freud Freudi järgi on 3-6 aastane laps . Põhimärksõnaks sooidentiteedi määramine. "Oidipuse kompleks" ( Oidipus tapab oma isa ja abiellub oma emaga). 3-6 aastane poiss tunneb seksuaalset iha vastassugupoolest lapsevanema vastu. Tahab oma samast soost vanemat tappa, et teda eemaldada. Kastratsiooni kompleks poiss kardab, et
60- 70ndatel oli tohutult populaarne. Põhijooned: Tema järgi sünnib inimene valge lehena, kõik käitumisviisid on kultuuriliselt tekkinud, inimese iseloomu, käitumise kujundemisel on looduse roll minimaalne, kõik on kujundatud ühsikonna poolt. Soorollid varem oli et need on looduse poolt ette kirjutatud, see et mehele ja naisele tulevad mingid rollid tuleneb sellest, et kultuur järgib looduse ettekirjutust; Mead viis uurimist läbi leidis, et tegelikult loodus ei mõjuta soorolle, see kõik on ühiskonnas konstrueeritud, kui kasvatada inimesi hoopis teistmoodi siis võiksid rollid hoopis teistpidi või muud pooli. Näitas, et põlisrahvaste seas pole soorollid jaotunud nii nagu lääne ühiskonnas. Sellise kriitikaga läks ka Ameerika avalikuse ette. Moraal, käitumisviisid jne on lihtsalt kultuuriline konstruktsioon. Siiani oli valdav lähenemine, et igalühel on ühiskonnas oma koht ja kogu lugu.
Hofstede peab Jaapani kultuuri üldse kõige maskuliinsemaks (maskuliinsusindeks 92). Kuigi mõni võib pidada Aasia päritolu inimesi feminiinsemaks laialt levinud hoolitsemise, soojade suhete ja konsensuse eelistamise tõttu, on küllalt ka neid Aasia kultuure, mis rõhutavad maskuliinseid eesmärke, nagu palk, edukus, materiaalse staatuse sümbolid. Lisaks eristavad mitmed Aasia kultuurid meeste- ja naistetööd (s.o. soorolle), teistes võib see eristus puududa. Seega ei ole võimalik kõiki Aasia kultuure maskuliinsuse-feminiinsuse skaalal samamoodi käsitleda. Saavutustele orienteeritud maskuliinses ühiskonnas õpivad nii poisid kui tüdrukud olema auahned ning võitlushimulised, püütakse olla klassi parim õpilane. Konkurents juba varases eas on loomulik, rõhutatakse rohkem individuaalseid saavutusi, kooperatiivseid töövõtteid kasutatakse vähe.
Ema ja isa koolitus Teenused (rasedate arstlik järelevalve, sünnitusabi, ema-väikelapse tervise kaitse) Rasedus- sünnituspuhkus koos toetuste maksmisega Töötavale emale tööturule tagasipääsu kindlustamine (töökoha juriidiline garanteerimine, tavaliselt 3 a., ema täienduskoolitus või ümberõpe enne tööleminekut) Rahvastikupoliitika kui suhtumine Nn. perekonna reaktsionäärid – toetavad traditsioonilist perekond, ka traditsioonilisi soorolle, eitav samasooliste abielu jms Nn. perekonna pragmaatikud – tunnistavad poliitika kohandamise vajalikkust sõltuvalt perekonnavormide mitmekesistumisele jms Nn perekonna liberaalid – rõhutavad inimeste vabadust elada enda valitud kooselu vormides, kooslustes jms Rahvastikupoliitika kui majandus Maksukorraldus. Indiviid, paar, perekond kui maksusubjekt. Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi. Näiteks –lastehoid kui pensionistaaži andev tegevus,
kultuurid. Hofstede peab Jaapani kultuuri üldse kõige maskuliinsemaks (maskuliinsusindeks 92). Kuigi mõni võib pidada Aasia päritolu inimesi feminiinsemaks laialt levinud hoolitsemise, soojade suhete ja konsensuse eelistamise tõttu, on küllalt ka neid Aasia kultuure, mis rõhutavad maskuliinseid eesmärke, nagu palk, edukus, materiaalse staatuse sümbolid. Lisaks eristavad mitmed Aasia kultuurid meeste- ja naistetööd (s.o. soorolle), teistes võib see eristus puududa. Seega ei ole võimalik kõiki Aasia kultuure maskuliinsuse-feminiinsuse skaalal samamoodi käsitleda. Saavutustele orienteeritud maskuliinses ühiskonnas õpivad nii poisid kui tüdrukud olema auahned ning võitlushimulised, püütakse olla klassi parim õpilane. Konkurents juba varases eas on loomulik, rõhutatakse rohkem individuaalseid saavutusi, kooperatiivseid töövõtteid kasutatakse vähe
füüsilisest jõust, siis on ideaalne keha samuti musklis, treenitud jms. · St et sooline identideet ei tulene ainult bioloogiast, vaid võib olla ka vastupidi levinud ideaalid ja väärtused, sotsiaalsed ootused mõjutavad bioloogilist keha Seksuaalsuse sotsioloogilised mudelid · Funktsionalistlik lähenemine: seksuaalsus on võimas kirg, mida tuleb teadlikult kanaliseerida sotsiaalselt produktiivses suunas. Lastele õpetatakse juba varakult sobivaid soorolle ja seda, milline on aktsepteeritav seksuaalkäitumine · Konfliktiteoreetiline perspektiiv: lähtub samuti sotsialiseerimise mudelist, kuid keskendub sellele, kes määrab normid. Sotsiaalse kontrolli agentideks võivad olla riik, kohalikud omavalitsused, religioossed juhid jne, kes rõhutavad arusaamu õigest ja kohasest käitumisest ning mõjutavad seadusandlust. Need, kes on võimul, omavad kontrolli ka seaduste ja tavade üle ning läbi selle omavad
kõne arengut. Mängus kasutab laps kõiki aistinguid ja tähelepanekud täpsustuvad. Fantaasiaga koos areneb lapse mõtlemine ja loovus. Laps lahendab probleeme, planeerib, otsustab, liigendab kogemusi, leiutab ja kogeb. Mängus kasutab laps mälu ja keelelisi võimeid. Laps õpib keskendumist, ühele asjale pühendumist ja eesmärgistatust. Laps võtab omaks keskkonna käitumisviise, näiteks soorolle, mängu abil. Teiste lastega koos mängides õpib laps sotsiaalseid oskusi: 159 suhtlemist, oma järjekorda ootama, jagamist, oma poolest kinnipidamist jne. Rollimängudes võtab laps teise inimese või looma rolli. See toetab empaatia arengut. Väga eriline tähendus on mängul lapse tundeelule. Laps käsitleb
annaabi.ee 
