Ribosoom: Ülesanne Valkude sünteesimine Ehitus-kaheosalised rakuorganellid,mis koosnevad ribosoomi-RNA(rRNA) ja valgu molekulidest.Puuduvad membraanid. Mitokonder: Ülesanne- Rakkude varustamine energiaga Ehitus-Ümber kaks membraani:Sile välismembraan ja sissesopistunud sisemembraan. Välismembraan katab ja kaitseb,Sisemembraani sopistus ehk kritsades muundatatakse toitainete lagundamisest saadud energia raku jaoks sobivamaks. Pikliku kujuga isseisvad üksused, oma ribosoomiga. Paljunevad pooldumise teel. Tsütoplasmavõrgustik: Ehitus:membraanidest torkueste süsteem raku sees, kus toimub ainete rakusisene liikumine. Täodab suuremaosa rakust ja on ühenduses päristuumsete rakkude tuumamembraaniga. Jaguneb kaheks: kareda pinnaliseks ja siledapinnaliseks.Karedal on ribosoomid , siledal ei ole. Ülesanne: Karedal-Valkude süntees ribosoomides,sünteesitud valkude kogunemine ja transport. Siledal- Süsivesikute ja lipiidide süntees, sünteesitud süs...
Tsütoloogia-bioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Eukarüoot-organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Ekuarüootide hulka kuuluvad protistid, seened, taimed ja loomad golgi kompleks-membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuan lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine, sekreedi põikestesse ja lüsosoomidesse. Homoloogiline kromosoom-kromosoom, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Karüoplasma-rakutuuma poolvedel sisus lüsosoom-ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi mikrotuubul-päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisesse mitokonder-membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule lagundamine. Varustab rakku atp molekulidega polüsoom-ühe mrna molekuliga seotu...
DNA ehitus (lk38-40) Dna on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA molekulid võivad olla eri pikkusega.Nende molekulide omadused sõltuvad monomeeride järjestusest ja hulgast.DNA koostised on 4 erinevat nukleotiidi.Nukleotiidide omavahelisel liitumisel tekib DNA üksikahel. DNA koosneb kahest ahelast ja need ahelad püsivad koos komplementaarsusprintsiibi alusel.(A-le vastab T ja G-le C ja nende vahele moodustuvad vesiniksidemed). DNA ruumiline kuju on biheeliks. 2)RNA ehitus ( 42-43) Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleotiidid on kolmeosalised: moodusutunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Kolm lämmastikalust on samad DNA-ga, aga üks on Uratsiil. Monomeeride ühinemisel tekib RNA molekul mis koosneb ühest ahelast. 3)mis on pärilikkus(130-131) Looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega.pärilik...
Osula Põhikool Soome Referaad Koostaja: Kristel Rajatamm Juhendaja: Iines Urm Osula 2009 Sisukord: Üldandmed..............................................................................................................................3 Lipp.........................................................................................................................................4 Vapp........................................................................................................................................4 Majandus.................................................................................................................................5 Geograafiline asend................................................................................................................6 Kliima.............................................
Uus kogemus Meie klass käis 18.märts Estonias E.Loewe muusikali "Minu veetlev leedi" vaatamas. Dirigent oli Lauri Sirp ning peaosades olid Janne Sevtsenko, Rene Soom, Priit Volmer, Riina Airenne, Helgi Sallo ja Mart Laur. Lavastus ja tantsulised liikumised olid Ago-Endrik Kerge poolt, lavakujundus Liina Keevallik'u, kostüümid olid Liina Pihlak'i poolt valitud ning tantsuseaded Eduard Korotin'i. Etendus toimus kahes vaatuses. Muusikal oli meeldiv ja minu jaoks uus kogemus, kuna käisin esimest korda muusikali vaatamas. Esinejad tegid oma tööd hästi ja vahepeal oli väga naljakaid kohti. Kahjuks ei saanud ma alati kõigest aru, mida esinejad ütlesid
Muusikaarvustus „Mees La Mancast“ 09.01.13. käisin Rahvusooperis Estonia vaatamas muusikali „Mees La Manchast“. Muusikali esitasid Rene Soom, Tõnu Kark, Hanna-Liina Võsa, Olari Viikholm, Kadri Kipper, Andres Köster, Märt Jakobson, Janne Ševtšenko, Juuli Lill, Urmas Põldma, Marten Kuningas, Rasmus Puur, Aare Kodasma, Sander Valk, Alvar Tiisler ja Jan Oja ning peaosatäitjate nimed olid Rene Soom, Tõnu Kark ja Hanna-Liina Võsa. Lavakujundus oli suhteliselt minimaalne. Alguses rippusid laval trellid,sest muusikali alguses oli kujutatud vangikongi. Hiljem kujutati seal lihtsat kõrtsi,mis nägi minuarust väga lahe välja
Väga armas ja tore laulja . Tal oli väga hea ja tugev hääl, mis oli selgelt kõlav . Ta elas oma rolli sisse ning näitas tegelaskuju emotsioone väga hästi välja . Reigo Tamm ( Õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis , hiljem täiendas ennast Londonis Rose Bruford College'is ). Väga maheda ja huvitava häälekõlaga noormees. Ta elas täielikult oma rolli sisse ning etendas seda väga ilmekalt . Ta näitas väga hästi välja oma emotsioone ja mõtlemist . Rene' Soom (Õppis Georg Otsa nimelises muusikakoolis (Henn Eeriku klassis), Muusikaakadeemias prof. Virgilijus Noreika, Nadia Kuremi ja prof. Jakko Ryhäneni juhendamisel). Väga professionaalne laulja ja näitleja . Hääldas kõik sõnad selgelt ja kõlavalt välja ning oli huvitava häälekõlaga. Ta elas oma rolli sisse ning armastas seda mida tegi. Tundis end väga kindlalt ja mugavalt laval. Õhtu Straussiga lavastaja/pedagoog/repetiitor :Fabrice Edouard Maurice Gibert. Sündidnud
lavastas Neeme Kuningas. Neeme Kuningas on muusikalavastajana loonud üle kaheksakümmne ooperi-, opereti-, muusikali- ja tantsulavastuse Eestis, Skandinaavias, Saksamaal, Leedus, Venemaal, Hiinas ja mujal. Ta on pärit Kilingi-Nõmmelt. 2013 suvest tegutseb ta vabakutselisena. Etenduse muusikaline juht ja dirigent on Jüri Alperten ja Mohhail Gerts. Lavakujunduse tegid Ott Evestus ja Neeme Kuningas. Kostüümid kujundas Grete "Stitch" Laus. Peaosa (Don Quijote) mängis Rene Soom. Rene Soom on õppinud klassikalist laulmist aastail 1995 - 1996 Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Ta pälvis 2012. aastal Eesti teatri aastaauhindade jagamisel Georg Otsa nimelise auhinna. Etenduse nimes viidatud tegelase nimi oli Don Quijote. La Mancha on piirkond Hispaania keskosas, kust Don Quijote pärit oli. Tegevus toimus 18. või 19. sajandi Hispaanias. Etenduses räägib oma loo üks kirjanik, kes on sattunud vanglas omakohtu alla
ABSTRAKTSIONISM Gerli Soom 10H Abstraktsionism-Esemetu kunst Arenes välja 20. saj kunstivoolust 1910-Esimene abstraktne töö (Vassili Kandinsky) 1930-Esimene näitus Pariisis Abstraktsionismis arenes välja kaks põhisuunda: Ekspressiivne abstraktsionism (Vassili Kandinsky, Paul Klee). Konstruktiivneehk geomeetriline abstraktsionism (Kazimir Malevitš, Piet Mondrian). VASSILI KANDINSKY JA TEMA TÖÖD LISAD https:// www.youtube.com/watch?v=H62BRsqEruE KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Abstraktsionis m http:// kunstiabi.weebly.com/vassili-kandinsky.html http://et.wikipedia.org/wiki/Vassili_Kandins ky
VIOLA DA GAMBA Gerli Soom LÄHEMALT Tšello eelkäija Poogenkeelpillid Arenes välja 15.sajandil 16.-18. sajand- Barokk ja renessans Vihueelane HÄÄLESTUS Kvardid Bassgamba: D-G-C-E-A-D Tenorgamba: G-C-F-A-D-G Võrdtempereeritud häälestus VIOLA DA GAMBA TÄNAPÄEVAL Huvi amatööride seas Sobilik alles alustajatele Viini ülikool ,,Orpheon’’´i barokkorkester VIOLA DA GAMBA JA TŠELLO LISAD https:// www.youtube.com/watch?v=r3onO9ZG7io KASUTATUD ALLIKAD Õhtumaade muusikalugu http://et.wikipedia.org/wiki/Viola_da_gamb a
Kordamisküsimused: Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused 1. Mis on pärilikkus? Pärilikkus on eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. 2. Millega tegeleb geneetika? Geneetika uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. 3. Kui palju on kromosoome a) inimese keharakkudes b) inimese sugurakkudes? a) Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi. b) Inimese sugurakkudes on 23 kromosoomi. 4. Mitmest kromosoomist koosneb inimese genoom? Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist. 5. Kuidas mõjutab keskkond tunnuste arengut? Näited Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Seejuures ei saa keskkonnatingimused ilma vajalike geenideta tunnust välja arendada. Kui inimesel on pärilik kurtus, ei saa teda kuulma õpetada. Samas rasvtõbi ei pruugi olla päritav. 6. Mille ...
Rootsi võimu kehtestamine *Põhja-Eesti läheb Liivi sõjaga(1583 Pljussa vaher.)Rootsile. 1561 P-Eesti alistub Rootsile. *Rootsi-Poola sõda 1600-1620- >Altm. Vaher. 1629. P-ja L-Eesti Rootsile. *Rootsi-Taani sõda 1643-45, Brömsebro 1645. Saaremaa Rootsile. Haldusjaotus:1)Eestimaa kuber. P-Eesti, Lääne-, Harju-,Viru-, Järvamaa 2)Liivimaa kuber:L-Eesti, P-Läti. Saar, Pärn, TRT. Rootsi riigivõimu esindas kuberner Aadli omavalitsus-püsis kuni 20saj. alguseni. Saaremaa-,Liivimaa-, Eestimaa rüütelkond. Rüütelkonna kõrgeim võimuorgan oli Maapäev. Rüütelkonnapealik tegeles igapäeva küsimustega, maanõunin tegeles rüütelkonna asjadega(kõrgeim ametnik) Rahvastik *Sõdade tulemused-üle poole rahvast oli hävinenud, väga suur migratsioon->vähe viljakalt aladelt viljakatele aladele. Saarlased asuvad mandri Eestisse. Väljast sisseränne->võõrad->Eestisse(ven, lätl, leed, saks, ung, pool, soom). Venelased on koos Peipsi lähedal, rootslased samuti koos. 1693...
Viiuldaja katusel Gerli Reilson Helilooja- Jerry Bock Lavastaja- Jerome Robbins(originaali lavastaja) Lavastaja- Georg Malvius (Rootsi) koreograaf- Adrienne Åbjörn (Rootsi) Osatäitjad Tevje-Mait Malmsten Kaia Oidekivi Golde-Evelin Võigemast või Liina Vahtrik Reigo Tamm Yente-Helgi Sallo Norman Salumäe René Soom Karl-Erik Tamme Mati Vaikmaa Georg Gurjev Kadri Kipper Juuli Lill Anett Schneider Mart Laur Sisukokkuvõte Jutustab loo piimamees Tevjest ja Anatevka värvikast külaelust, inimestevahelistest suhetest, traditsioonidest, rõõmudest ja muredest, armastusest ning pisaraist. Tevje püüab muutuvas ühiskonnas elus hoida rahvuslikke ja usulisi
Kordamisküsimused 11. klassile VI 1. nimeta molekulaargeneetika põhiprotsessid DNA süntees e. Replikatsioon RNA süntees e transkriptsioon valgu süntees e translatsioon 2. mis on replikatsioon? Millal ja milleks see toimub? Replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli.Replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist see leiab aset nii mitoosi kui ka meioosieelselt kõigis päristuumsetes organismides. Replikatsioon tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. 3. mida nimetatakse geeniks? DNA lõiku mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi. 4. millistest osadest koosneb geen? Promootor, RNA sünteesipiirkond, terminaator 5. mis on transkriptsioon? Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne...
Kontserdi kirjeldus . ,,Minu Veetlev Leedi" Selle aasta üks parim ja huvitavaim muusikaline elamus minu jaoks oli F. Loewe' muusikal ,,Minu veetlev leedi". Etendus toimus 20. jaanuaril Tallinnas, Estonia kontserdimajas. Peaosatäitjateks muusikalis olid Hele Kõre (Eliza Doolittle), Rene Soom (professor Henry Higgins), Madis Milling (Alfred P. Doolittle, Eliza Doolittle isa) ja Priit Volmer (kolonel Pickering, Higginsi sõber). Etenduses tegid kaasa ka rahvusooper ,,Estonia" koor ja orkester ning dirigendiks oli Jüri Alperten. Lavastaja: Ago-Endrik Kerge Lavakujundus: Liina Keevallik Kostüümid: Liina Pihlak Tantsuseaded: Eduard Korotin Muusikal oli üles ehitatud Alan Jay Lerneri libreto Bernard Shaw näidendi "Pygmalion"
Cataldo Caputo on võitnud mitmeid rahvusvahelisi konkursse, olulisemad neist on Ferruccio Tagliavini nimeline võistlus Deutschlansbergis (2003, Austria) ja Tito Schipa nimeline lauluvõistlus Lecces (2009). Adina, poeomanik: Kadri Kipper Lähemalt: Kadri Kipper lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri cum laude 2012. aastal. Aastail 20102012 oli ta Rahvusooper Estonia Ooperiakadeemia liige ja aastast 2012 Rahvusooper Estonia solist. Belcore, maffiapealik: René Soom Lähemalt: René Soom on õppinud klassikalist laulmist aastail 19951999 G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis 20002004 Eesti Muusikaakadeemias ja jätkanud 20042008 samas ka magistriõppes. Ta on pälvinud Marje ja Kuldar Singi nimelise noore laulja preemia (2006), Harjumaa teatripreemia (2009) ja Georg Otsa nimelise preemia (2012). Dulcamara, soolapuhujas rändarst: Raiko Raalik Lähemalt: Raiko Raalik on õppinud Heino Elleri nim. Muusikakoolis Taisto Noore
Käisin etendust vaatamas 2012.aasta kevadel Rahvusooper Estonias Tallinnas. Operett põhines armastusel, mille keskmeks on üldiselt Silva, kelle ümber käib palju sehkeldusi, kuid lõpuks saavad siiski õiged paarid kokku. Rõhutatakse, et ilma naisteta on kurb maailm. Teoses esitati vokaalmuusikat ning ka orkestrimuusikat. Muusika autor on Imre Kálmán, kes on ungari helilooja. Selles etenduses esinesid Eesti näitlejad ja muusikud, nt Janne Sevtsenko, Mart Sander, Raivo. E. Tamm, René Soom. Lavastuse meeskonda kuulusid muusikaline juht ja dirigent Jüri Alperten, lavastaja ja kunstnik Mart Sander, koreograaf, lavavõitluskoreograaf Hellar Bergmann ning valguskunstnik Anton Kulagin. Eriliseks tegi selle etenduse see, et see oli vaimukas, näitlejad oskasid oma rolle mängida, oli näha, et neil on lavaline kogemus olemas. Teos polnud keeruline vaid küllaltki hästi arusaadav, solistid suutsid oma osa musikaalselt väga hästi välja mängida ning muusikapalad
lõbus võib olla. Selle kontserdi muusika oli väga lõbus. Kontsert oli sellepoolest mulle eriline, sest mulle meeldis selle operetti muusika ning üldine etendus. Helilooja Franz Lehár Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Dirigendid Endel Nõgene, Lauri Sirp Lavastaja Jussi Tapola (Soome Rahvusooper) Kunstnik Anna Kontek (Soome Rahvusooper) Koreograaf Aita Vuolanto (Soome) Valguskujundaja Tõnu Eimra Osades: Karmen Puis või Heli Veskus (RO Estonia), René Soom (RO Estonia) või Aare Saal (RO Estonia) või Taavi Tampuu, Taisto Noor, Alla Popova või Margit Saulep, Urmas Põldma (RO Estonia) või Reigo Tamm, Margus Jaanovits, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Märt Jakobson, Simo Breede,Rasmus Kull, Valentina Kremen, Merle Jalakas, Katrin Kapinus jt
Esinenud ka Von Krahli Teatris ja revüüteatris ,,Bel- Etage" (ka M. Sanderi revüüetenduses ,,Beau monde"). Ta on esinenud kontserdilauljana ja laulnud solistipartiid J. S. Bachi ,,Jõuluoratooriumis". Teinud ka koostööd ERSO ja Pärnu linnaorkestriga ning paljude erinevate ansamblitega. Ta on mänginud ka näiteks mängufilmides ,,Georg" ja ,,Minu Leninid" ning lugenud ja dubleerinud teksti animafilmides ,,Haikala lugu","Shrek 3" jne. Henry Higgins, foneetikaprofessor-Rene Soom Rene Soom on bariton. Rene Soom on õppinud klassikalist laulmist Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja Eesti Muusikaakadeemias. Rahvusooper Estonias on Rene Soom töötanud alates 1997. aastast, solistina aga alates 2005. aastast. Estonias on ta mänginud rolle nagu näiteks Onegin(Tsaikovski ,,Jevgeni Onegin"), Dandini (Rossini ,,Tuhkatriinu"), Ottokar(Webberi ,,Nõidkütt") ja palju teisi rolle. Rene Soom on tegutsenud aktiivselt ka väljaspool koduteatrit, esinenud külalisena
Retsensioon "Armastuse valem" Reedel, 17. oktoobrid kell 19.00 käisime klassiga Rahvutooper Estoonias vaatamas etendust nimega "Armastuse valem". Solistideks olid : Helen Lokuta, René Soom, Riina Airenne, Angelika Mikk, Janne Sevtsenko või Kristina Vähi, Juuli Lill, Andres Köster, Priit Volmer. Veel osalesid ooperis Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester ja ooperikoor. Etendus on koostatud Maimu Bergi libretto ja Esther Vilari romaani ,,Nina Glucksteini matemaatika" ainetel. Argentina-saksa päritolu kirjanik Esther Vilar on kirjutanud 14 näidendit. Ooperi aluseks olevast romaanist on Prantsusmaal, Saksamaal ja Hispaanias saanud
Minu muusikaelamus Käisin 11. veebruaril 2015 Rahvusooper Estonias vaatamas ooperit ,,Prints ja Kerjus". Valisin selle, kuna olin kuulnud palju kiidusõnu selle kohta. Etendusele oli muusika loonud Priit Pajusaar, kes on kuulus Eesti helilooja. Sealhulgas on ta kirjutanud palju laule lastele. Etenduse dirigent oli Kaspar Mänd, kes on pälvinud ka 2012. aastal Eesti Kooriühingu noore dirigendi preemia. Osades olid Urmas Põldma, Andres Köster, René Soom, Rauno Elp jt. Lavastaja Andres Puustusmaa, kunstnik Ingrid Proos, valguskunstnik Anton Kulagin, koreograaf Elo Unt. Esitati vokaalmuusikat, instrumentaalmuusikat, orkestrimuusikat jm. Olen selle külastusega väga rahul. Tänu Ilvese selgetele ja arusaadavatele sõnadele tuli lugu üldjoontes väga hästi tekstitihedast ooperist välja. Kuigi tantse seal palju polnud, siis oli koreograafia siiski väga hea ja liikumine oli sujuv ning loogiline. Muusikalises mõttes
Retsensioon: Viiuldaja katusel 12. detsembril käisin vaatamas muusikali Viiuldaja katusel. Muusikal toimus Vene Kultuurikeskuse suures saalis kell 12.00 . Lavastaja Tiit Tralla, dirigent Eivin Toodo, osades Alar Haak, Maire Haava, Anna Dõtõna, Egon Punnison, Kai Parmas, Edgar Tereping ja Rene Soom. Liikumisjuht Olga Privis, kunstnik Riina Vanhanen, kontsertmeister Piia Paermurru, Koormeister Aivar Lestsinski. ''Viiuldaja katusel'' põhineb juudi kirjaniku Sholem Alejechmi jutustusel ''Piimamees Tevje''. See on siiamaani maailmas üks enimmängitud muusikale. Antud muusikalist on maailmakuulsaks saanud meloodiad nagu näiteks '' Tradition'', ''Matchmaker'', ,,If i were a Rich Man'', ,,Sunrise,Sunset'' ja ,,Do you love me''. Peaosas olev Alar Haak oli peaosas ja mängis piimamees Tevjet, kes oli 20. Sajandi alguses Kiievi lähistel väikeses juude külakeses elav mees, kellel olid sügavad filosoofiakalded. Ta üritab traditsi...
a Mees La Manchast Retsensioon Tallinn 2012 Etendus toimus Rahvusooper Estonias 4. aprillil algusega kell 19.00. Helilooja: Mitch Leigh. Lavastaja: Neeme Kuningas. Neeme Kuningas on Rahvusooper Estonia lavastaja.Ta on lõpetanud Muusikaakadeemia lauljana. Dirigent: Mihhail Gerts. Mihhail Gerts on lõpetanud Teatri- ja Muusikaakadeemia klaveri erialal ning hiljem orkestri dirigeerimise alal. Aastast 2007 on ta Rahvusooper Estoonia dirigent. Cervantes/Don Quijote:Rene Soom ja Priit Volmer Sancho Panza/Don Quijote teener: Ago Anderson ja Tõnu Kark Näitekirjanik,luuletaja ja maksu koguja Miguel de Cervantes on heidetud vangikongi, kus ta ootab inkvisitsioonikohut. Seal veetakse ta kaasvangide libakohtu ette (vangid tahvad tema asju) ning ta esitab oma kaitsekõne paroodiana. Ta kehastub grimmi abil Don Quijoteks, kes arvab, et ta on rüütel ja muudab maailma paremaks võideldes kurjusega. Teisi osasid kehastavad kaasvangid.
"Maskiball" Giuseppe Verdi Käisin kolmapäeval, 20. mail 2009 Rahvusooper Estonias vaatamas Giuseppe Verdi ooperit "Maskiball". Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis 9. või 10. oktoobril (täpne sünnikuupäev pole teada) 1913. aastal Le Roncole külas (praegu Roncole Verdi, Busseto vald) Parma lähedal. Ta oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Verdi suri 27. jaanuaril 1901 Milanos. Verdi "Maskiballi" tegevuse aluseks sai Rootsi kuninga Gustav 3. mõrvamise lugu 1792. aastal teatris toimunud maskiballil. Ooper jutustas sellest, et Amelia, peaministri naine, kes käis nõia juures abi palumas, armus kuningasse,...
Tsütoloogia - teadus mis uurib rakkude ehitust ja talitlust.Tsütoloogia sünniks võib lugeda XVII sajandi keskpaika. Rakuteooria põhiseisukohad on : · Kõik organismid on rakulise ehitusega. · Iga uus rakk saab alguse üksnes olemas olevast rakust, selle jagunemise teel · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakke uuritakse: binokulaarse mikroskoobiga-saab vaadelda kahe silmaga stereomikroskoop-võimaldab 5-60 kordset suurendust valgusmikroskoop-ei saa vaadata väga väikeseid rakustruktuure radioaktiivsed isotoobid-uuritakse rakus toimuvaid biokeemilisi protsesse Mikrotoomiga valmistatakse uuritavast objektist üliõhuke lõik. 4 põhilist koetüüpi: epiteel-, lihas-, side- ja närvikude. üherakulised(amööb,kingloom,silmviburlane) ja hulkraksed organismid. Päristuumne rakk eeltuumsed ehk prokarüoodid-bakterid. puudub memraaniga piiritletud tuum ja rakusisemuses on vähem organelle ja mebraanseid struktuure. päristuumsed ...
asemel sellesse rolli paigutada. Mart Sander tegi sedapuhku Sevtsenko näol suurepärase valiku. Sevtsenko rollide hulka kuuluvad nii Madeleine de Faublas (Ábrahámi ,,Savoy ball"), Eliza Doolittle (Loewe' ,,Minu veetlev leedi"), Silva (Kálmáni ,,Silva"), Mozarti Despina (,,Così fan tutte") ja Teine daam (,,Võluflööt"), Clorinda (Rossini ,,Tuhkatriinu"), Valencienne (Lehári ,,Lõbus lesk") jpt. Markii de Faublas `d kehastas sedapuhku bariton Renè Soom, kelle etteastega võib üldjoontes rahule jääda, kui jätta seejuures mainimata kohati arusaamatu diktsioon nii dialoogide kui laulunumbrite juures. Tõepoolest, näitlejameisterlikkuse eest saab Soom suured plusspunktid, kuna tema kehastatud Aristide mõjus publikule ääretult loomutruuna ning muheda karakterina. Tema rollide hulgas on Estonias olnud Jevgeni Onegin (Tsaikovski ,,Jevgeni Onegin"), Don Quijote (Leigh' ,,Mees La Manchast"), ,,Achillas
Tallinna Saksa Gümnaasium Anri Mulin 10c ''Minu Veetlev Leedi'' retsensioon Tallinn 2008 Novembri kuu lõpus täpsemini 28. kuupäeval käisin ma Rahvusooper Estonias vaatamas muusikali ''Minu Veetlev Leedi''. Etenduse kestvus oli 3 tundi ja 20 minutid koos ühe vaheajaga. Etenduse alguses tundus olema üks vaheaeg liiga vähe arvestades eelmise etenduse kogemust, kuid aeg lendas mööda nii kähku, et isegi ei märkanud seda. Pea osades olid Janne Sevtsenko, kes mängis Eliza Doolittlit, lilleneiu, Rene Soom, kes mängis Henry Higginsid, foneetikaproffesor, Priit Volmer, kes mängis kolonel Pickeringi, erusõjaväelane ja lingvist jne. Janne Sevtsenko osaleb ka operettis ''Viini Veri''. Esimeses vaatluses kujutati Eliza vaesemat ja kurvemat elu. Eliza oli täiesti tavaline alamklassi linnakodanik, kelle unistuseks oli müüa lilli korralikus lillepoes mite tänaval mööda kõndivatele inimestele. Kuulates...
traditsiooniline, külm, hooaeg septembrist maini, millele järgneb läbi suve kestev soe hooaeg. Kammerooper ,,Luigelend" on esimene omataoline Eesti muusikaloos. See on helilooja Veljo Tormise ainuke ooper ning seda loetakse 60ndate aastate ooperiliteratuuri üheks olulisemaks teoseks. Mitte keegi ei oska öelda, miks see aastakümneid varjusurmas on olnud. Ooperi esitas Pärnu linnaorkester Jüri Alperteni dirigeerimisel, solistid olid Helen Lokuta (sopran), Oliver Kuusik (tenor), Rene Soom (bariton) ja Maris Liloson, kaasa tegid segakoor Endla Naiskoor, lavastaja oli Hardi Volmer. Ooperi eel oli õhkkond Kontserdimajas pidulik.Üllatuslikult oli valdav osa publikust vanainimesed ja väga paljud istekohad jäid saalis täitmata. Seoses ooperiga puudusid mul igasugused ootused, sest tegu oli minu esimese ooperiga ja ma lihtsalt ei osanud sellest midagi oodata. Sisu oli romantiliselt naiivne. Ooperi süzees kohtuvad edevavõitu kunstnik, kes elab
Üldine Ajastu Üldistus Zanrid Heliloojad maailm Kestis 5. saj.-14.saj. *Psalmoodia Esimesed *Linnade kujunemine Kõige tähtsamaks *Hümn nimepidi *Feodaalne killustatus Keskaeg peetakse *Antifoon tuntud *Rahamajanduse jumalat,asendatakse *Reponseerimine heliloojad on arenemine koolisüsteem . Kunst on Leoninus ja *Kapitalistliku anonüümne(eeskuju Nt.Leoninus Perotinus. majanduse tekkimine antiik-Kreeka "Viderunt omnes" *Maadeavastused skulpt.)Tähtsamad on ...
Pühapäeval, 7. mail, käisin rahvusooper Estonia vaatamas G. Verdi ooperit ,,Rigoletto". Tegemist oli minu esimese ooperikülastusega ja see jättis mulle väga positiivse mulje. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigendid: Arvo Volmer, Jüri Alperten Lavastaja: Neeme Kuningas Kunstnik: KustavAgu Püüman Valguskunstnik: Neeme Jõe Osades: Urmas Põldma, Rauno Elp, Angelika Mikk, Mart Laur, Juuli Lill, Ülle Tundla, Märt Jakobson, René Soom, Oliver Kuusik, Pavlo Balakin, Valentina Taluma, Vladislav Horuzenko, Kristina Vähi Kestus oli 2 tundi ja 20 minutit. Etendus oli itaalia keeles eesti ja inglisekeelsete tiitritega. Itaalia helilooja Giuseppe Verdi (18131901) kirjutas 26 ooperit, millest esimesena sai tuntuks ajaloolisheroiline "Nabucco", populaarsemad on veel "Attila", "Macbeth", "Rigoletto", "Luisa Miller", "Trubaduur", "Maskiball", "Aida", "Othello".
Kuningas annab aga sõbrale kirja, kus seisab, et peaminister ja tema naine saadetakse Inglismaale nende nime kaitseks. Peaminister saab aru, millise vea ta on teinud ning kuningas andestab talle. Ooperi muusikaliseks juhiks on Arvo Volmer, 20. mail oli dirigendiks Jüri Alperten. Etenduse lavastas Arne Mikk. Kuinga osa täitis Mart Madiste, tema parim sõber peaminister oli Rauno Elp, kelle naist mängis Aile Asszonyi. Väiksemates osades mängisid Riina Airenne, Kristel Jõesaar, René Soom, Priit Volmer, Leonid savitski, Andres Köster, Georg Gurjev ning loomulikult Rahvusooper Estonia koor. Kostüümid kahjuks ei vastanud minu ootustele. Eriti valmistasid pettumust maskid esimese vaatuse alguses, need olid paberist ja kandilised, peal punane nägu. Kuid teise vaatuse lõpus, õige balli ajal olid ka maskid korralikud. Tegu oli tõesti hea ooperielamusega. Kui juba ooperisse minek, siis soovitan vaadata just ,,Maskiballi''.
Kontserdiarvustus operetist „Silva“ 2. oktoobril käisin ma Rahvusooper Estonias vaatamas Mart Sanderi lavastatud Imre Kálmáni operetti „Silva“. Silva räägib varieteetähe Silva elust ja sellest, kuidas inimesed üritavad vaatamata sotsiaalsele klassile ikka oma armastatuga koos olla. Etenduses mängisid peaosi Janne Ševtšenko (Silva Varescu), Tõnu Kilgas (Vürst), Pirjo Levandi (Anhilte), Rene Soom (Edwin Ronald), Maris Liloson (Stasi), Urmas Põldma (Boni) ja Jassi Zahharov (Feri). Lisaks lõid etenduses kaasa Rahvusooper Estonia koor, orkester ja Eesti Rahvusballett. Etenduse Dirigent oli Jüri Alperten. Operetis „Silva“ esitati Imre Kálmáni teoseid, mille hulgas olid näiteks sellised meloodiad nagu „Teeme pesa endale“ ja „Jah, ilma naisteta on kurb maailm“. Etenduse üldmeeleolu oli väga suursugune ja kaunis. Kogu õlesehitus sobis suurepäraselt ja oli väga
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Pärilikkus Pärilikkuseks nimetatakse looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Mittesuguliselt paljunevad organismid saavad alguse ühest vanemast ja võivad seetõttu olla temaga päriliku materjali poolest identsed. Ristviljastumisega sugulisel paljunemisel ühendab organism endas mõlema vanema tunnuseid. Genoomiks nimetatakse liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduvat geneetilist materjali. Hulkrakse organismi keharakkudes on enamasti ühesugune arv kromosoome. Igas kromosoomis asuvad geenid määravad ära hulga tunnuseid. Genotüübiks nimetatakse ühele isendile omaste geenide ja nende er...
määratud ühe tunnusepaari pärandumist Morgani seadus-ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos Polüalleelsus-geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui 2 alleeli. AB0 vererühma määramisel inimesel Retsessiivne alleel-alleel, mille polt määratud tunnus avaldub üksnes vastava alleeli homosügootses olekus Sugukromosoom-isendi soom määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel erinev. Suguliiteline geen-inimese X-kromosoomis paiknev geen Suguliiteline puue-inimese puue, mida määrav geen paikneb X-kromosoomis. PÄRILIK MUUTLIKKUS ehk geneetiline (mittepärilik-modifikatsiooniline) Geneetiline muutlikkus-> Kombinatiivne muutlikkus- seisneb vanmete geenialleelide ümberkombineerumises järglaste genotüüpides.Info ei muutu, kombineerib ümber (meioosi I jag
Così fan tutte, ossia La Scuola degli amanti Nii teevad kõik ehk Armastajate kool W. A. Mozart Ooperi looja Mozart on kõigi aegade geniaalseim helilooja. Mozart sündis Salzburgis, kus tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog. Isalt sai ta oma muusikalise hariduse ja tema korraldas esinemisi Euroopa tähtsaimates keskustes ning toimetas trükki esimesed Mozarti teosed. 4-aastaselt hakkas Mozart klaverit mängima, 5. eluaastast andis ta esimese kontserti. Lapsepõlv möödus reisides mööda Euroopat ja kõrgeimates seltskondades esinedes.Viini klassikutest oli Mozart kõige itaaliapärasem. Mozarti loomingus oli vaimuliku muusikat üsna vähe. Tema tähtsaim vaimulik teos ,,Reekviem" jäi surma tõttu pooleli ja lõpetas õpilane Franz Süssmayr. Mozart kirjutas 19 ooperit, väljapaistvamad lõi 10 viimasel eluaastal. Neis on tunda Itaal...
Soomaa Rahvuspark Esitlus Loodusõpetuses Johann Ortin Õun 6. b klass Tallinn 2011 Eluta Loodus Soomaa looduspargis on palju vett ja rabasid, kõige tuntum ongi see just üleujutuste poolest. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub ca 175 km² suurune veeväli, mille laius ulatub kohati 78 kilomeetrini! Pinnas on märg ning soine. Valgust on küllaldaselt, kuna on palju soid ning seal on üsna valge. Taimed Taimedest on Soomaa Rahvuspargis palju samblaid, eriti veel turbasammalt, suured niidud, palju rohtu ja segametsi. Samuti on seal palju puutumata põlisloodust. Seal kasvab palju puhmalisi, nt hanevits. Turbasamblad on nii tavalised ja lihtsalt äratuntavad, et neid teab ilmselt juba iga koolilaps. Siberi Võhumõõk Kuulub sugukonda võhu mõõgalised. Kuulub looduskaitse alla. Kasvab suurte puhmikutena, mille läbimõõt võib olla isegi üle meetri. BerndH, 2003 Kahelehine käokeel...
Kristian Kajak 10A Retsensioon Johann Strauss II ,,Nahkhiirele" 3. Detsembril, reedesel päeval käisin vaatamas Estonia balletisaalis Johann Straussi operetti ,,Nahkhiirt". Opereti osades mängisid Urmas Põldma, Mati Kõrts, Heli Veskus, Aile Asszonyi, Väino Puura, Mart Laur, Rauno Elp, Andres Köster, Oliver Kuusik, Mart Madiste, Kristina Vähi, Angelika Mikk, Aleksander Arder, Rene Soom, Taimo Toomast, Tõnu Kark, Raivo E.Tamm jt. Etenduse muusikaline juht oli Jüri Alperten, kostüümikunstnik Claudia Damm Saksamaalt, valguskunstnik oli Ban Berensen Hollandist, koreograaf oli Marina Kesler ning lavastaja ning kunstnik oli Michiel Dijkema samuti Hollandist. Johann Strauss II (poeg) on Austriast päris helilooja, kes elas aastatel 1825 1899. Enamasti kirjutab Strauss tantsumuusikat ja operette. Kokku on ta kirjutanud üle 500 erineva
Raku osa Ülesanne Koostis LR TR SR Muu info Tuum Sisaldab ja säilitab 2 kordne X X X pärilikku membraan informatsiooni Juhib raku elutegevust Reguleerib rakus toimuvaid protsesse Lüsosoom Lagundatakse Sisaldavad X X X Membraan ei võõrobjekte nt ensüüme, lase rakul baktereid ümbritsetud ensüümidel membraaniga sattuda rakku, kuid kui satub, siis rakk lagundab enda. Ribosoom Viiva...
Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused Pärilikkus 1. Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega 2. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse saduspärasusi 3. Kromosoome inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 4. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist 5. Keskkonna mõju tunnuste kujunemisele: soodustab või pidurdab tunnuste arengut. Näiteks kehakaal ja –ehitus, naha pigment, haiguste põdemine 6. Genotüüp – organismi kõik geenid ühesrakus, st. eeskiri, kuidas seda organismi üles ehitada. Fenotüüp – organismi kõik tunnused ehksee, milline organism tegelikult kujunes. 7. Replikatsioon – DNA süntees, kõigis organismides toimuv universaalne molekilaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse 8. ...
Enne sõda oli ametis veel Tallinnast tulnud Eesti parimaid pikamaajooksjaid Aleksander Anier. Pärast sõda on noorte kergejõustiku harrastamine toimunud õpetatud treenerite juhendamisel. Tulemuslikult on töötanud 1950-ndatest aastatest Rein Tammla, Erni Reinloo Paides, Ülo Vainomäe Türil, Uno Aan Koerus, Arnold Kuningas Jänedal, Hans Lööper Säreveres, 1960-ndatel aastatel Ilmar Värk ja Raimond Palk Paides, 1970-ndatest aastatest töötavad Türil Leonhard Soom, Paides Jüri Järvik ja Liina Molotovskaja. Hiljem tulnutest tuleb lisada Lea ja Veiko Valang Säreveres. Alates 1990-ndatest aastatest tegutsevad Paides Toivo Evardi, Ahto Salum ja Andres Siilak ning Toomas Aan Koerus kõik töötavad või töötasid kohakaaslastena. Eelpoolnimetatuist töötavad hetkel maakonnas kergejõustikutreeneritena Leonhard Soom Türil, Lea ja Veiko Valang Säreveres, Toivo Evardi Paides ja Toomas Aan Koerus ning
Muusikaline dramaturgia: Adolf Müller junior Libreto: Victor Leon ja Leo Stein Tõlkinud: Neeme Kuningas Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler(Viin) Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Erki Pehk, Lauri Sirp Kunstnik: Eldor Renter Koormeister: Elmo Tiisvald Kontsertmeistrid: Ülla Millistfer, Jaanus Juul Valguskunstnik: Tiit Urvik Lavastaja assistendid: Helgi Sallo, Tiit Tralla Tantsude repetiitorid: Tatjana Järvi, Tatjana Laid Etenduse juht: Rein Taidla Osades: Vürst Ypsheim-Gindelbach, VÄINO PUURA Reuss-Schleiz-Greizi peaminister Krahv Balduin Zedlau, URMAS PÕLDMA Reuss-Schleiz-Greizi saadik Viinis Krahvinna Gabriele Zedlau, TIIU LAUR, HELI VESKUS tema naine Krahv Bitowski ROSTISLAV GURJEV, RENE SOOM Mademoiselle Franziska Cagliari, HELI VESKUS, MARGIT SAULE...
jaanuaril 2010. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigent: Mihhail Gerts Lavastaja: Dmitri Bertman (Helikon-Opera, Moskva) Lavakujundus: Igor Neznõi (Helikon-Opera) Kostüümikunstnik: Tatjana Tulubjeva (Helikon-Opera) Valguskunstnik: Neeme Jõe Koreograaf: Edvald Smirnov (Venemaa) Osades: Mart Laur, Priit Volmer, Andres Köster, Mart Madiste, Mati Kõrts, Helen Lokuta, Teele Jõks, Jassi Zahharov, Atlan Karp (Teater Vanemuine), Urmas Põldma, Rauno Elp, René Soom, Märt Jakobson, Väino Puura, Heli Veskus, Pille Lill, Kristina Vähi, Angelika Mikk, Pavlo Balakin, Aare Saal, Riina Airenne, Juuli Lill, Oliver Kuusik, Aleksander Arder, Zhenya Hovsepyan, Maire Haava, Valentina Taluma, Maris Liloson jt. Rahvusooper Estonia koor ja orkester Esitatakse eesti keeles. Ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu" on Itaalia commedia dell arte ehk improvisatsioonilise maskikomöödia järeltulija 20. sajandi vene helilooja nägemuses.
Plastiid- nendes toimub orgaaniliste ainete esmane süntees. Seal lahustuvad liitsuhkrud, millest kujuneb assimilatsiooni tärklis. Plastiidid paljunevad pooldudes. Plastiidid jagunevad kolmeks: kloroplastid, kromoplastid ja leukoplastid. Fagotsütoos- ümbritsevast keskkonnast tahkete ainete aktiivne omastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. LOOMARAKK Mitokonder-tekitab energiat; 2 membraanne Tsütoplasma-seob raku tervikuks Golgi kompleks- jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik- sünteesib vaja minevaid süsivesikuid ja lipiide Lüsosoom- 1 membraanne, lõhutsab rakule mittevajalikud ained. Ribosoom- toimub valgu süntees. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik- toodab valke. Polüsoom-sünteesib aminohappelise järjestusega valke. Rakumembraan- toitainete edasikandmine. Karüoplasma-rakutuuma poolvedel plasma. Tuumake-pannak...
Tallinna Liivalaia Gümnaasium Kontserdi Ülevaade Karel Tõnson 11C Klass Tallinn 2009 Minu veetlev leedi Osades: Eliza Doolittle Janne Sevtsenko Henry Higgins Rene Soom Kolonel Pickering Väino Puura Mrs Higgins Tiiu Laur Mrs Pearce Helgi Sallo Alfred Doolittle Madis Milling Harry Aare Kodasmaa Jamie Rostislav Gurjev Mrs Hopkins Kai Parmas Mrs Eynsford-Hill Anu Arendi Freddy Eynsford-Hill A. Ermel Zoltan Karpathy Tõnu Tamm
Neljapäeval, 5.novembril 2009 toimus Rahvusooper Estonias ooper „La Traviata” ehk langenud naine. La Traviata on Giuseppe Verdi kirjutatud kolme vaatuseline ooper. Ooperi esietendus toimus 6. Märtsil 1853. aastal. Violetta Valéryt mängis külalisesineja Bernarda Bobro, Flora Bervoixi Helen Lokuta, Anninat (Violetta teenijannat) Juuli Lill, Alfredo Germonti Mart Madiste, Georges Germonti ( Alfredo isa) Rauno Elp, Gastoni Oliver Kuusik, Parun Douphali René Soom, Markii d’Obignyt Mart Laur, Doktor Grenvili Märt Jakobson, Josephi (Violetta teenrit) Alleksander Arder, komissionääri Pavlo Balakin, balletisolistid olid Urve-Ly Voogand ja Aleksandr Prigorovskining, Violetta ja Flora külalisi mängis Rahvusooper Estonia Koor ning dirigent oli Jüri Alperten. Bernarda Bobro sündis Sloveenias ja õppis laulmist Mariboris ning Grazi Muusika ja Draamakunsti Ülikoolis. Bernanda Bobro oli Viini Rahvaooperi kunstilise kollektiivi liige aastatel 2000-2005
Hanna-Maria Vask 10.b Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark Elu Soomaal sõltub ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis. Eelkõige on Soomaa teinud tuntuks siinsed suured üleujutused. Kui suurvesi Sakala kõrgustikult alla tuleb, ei suuda Soomaa jõed seda korraga ära mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Mõnel aastal on kevadine suurvesi tõusnud ligi meeter päevas ja niimoodi 34 päeva järjest. Suurvee tulemusena kujuneb Riisa üleujutusala, mille pindala on küündinud kuni 175 ruutkilomeetrini. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub veteväli, mille suurim laius ulatub 78 kilomeetrini. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Suurvett koos üleujutusega on Soomaal nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal. Üleujutus Soomaa piirkond vabanes mandrijääst umbes 13 000 aastat tagasi...
http://www.abiks.pri.ee Aktivaator regulaatorvalk, mis on vajalik transkriptsiooni läbiviiva ensüümi seostumiseks geeni promootorpiirkonnaga Antikoodon tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga Fenotüüp ühe organismi tunnuste kogum Geen kromosoomi lõik, mis määrab 1 valgu molekuli sünteesi (mRNA sünteesi) Geneetika teadus, pärilikkusest ja muutlikkusest Genotüüp ühe organismi geenide kogum Initsiaatorkoodon mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon Molekulaargeneetika teadus pärilikkuse uurimisest molekuli tasandil Muutlikkus organismide võime omandada uusi tunnuseid Polüsoom ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Promootor DNA nukleotiidne järjestus, millega transk...
d Euroopa Eesti, Aastane keskmine Pe Väga tihe Arenenud Euroopa Väga heal Euroopa oli Saksa sademete hulk on a asustus kõigis põllumajandus majanduse tugev tasemel. maailmamajan maa, umbes 250-1000mm. mi maades. Eriti Suuteline oma külg on töötlev Teedevõrk duse rajaja ja Soom Madal ja valdavalt ne Hollandis, elanikkonda enda tööstus, eriti on tihe, praegugi on ta e, tasane. Paraskliima, us Pariisis, saadustega ülal pidama. mitmesuguste palju üks kolmest Läti, Lõuna-Euroopas un Liverpoolis, Palju liha ja piimakarju, masinate, sadamaid, maailmamajan
BIOLOOGIA MÕISTED: Pärilikkuse molekulaarsed alused ja viirused Geneetika bioloogiaharu, mis uurib organismide pärilikkust ja muutlikkust. Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Genoom ühes liigiomases haploidses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Ühele liigile iseloomulik geenide kogum. Genotüüp päriliku materjali kogum. Fenotüüp pärilikkus + muutlikkus / genotüüp + keskkond. Replikatsioon 1 DNA molekul >> 2 sama nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Transkriptsioon DNA 1st ahelast komplementaarsusprintsiibil RNA ahel. Translatsioon valkude süntees mRNA info järgi. Promootor DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiv ensüüm (RNA_polümeraas) peab sünteesi alustamiseks ühinema. Terminaator DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni. Repressor takistab ensüümi (RNA-polümeraasi) ühinemise promootorpiirkonnaga. geneetiline kood keemiliste juhist...
TARTU ÜLIKOOL USUTEADUSKOND Maria Urbel MUUSIKA KIRIKUS Referaat Juhendaja : Kaido Soom Tartu 2009 Mis on kirikumuusika ? Kirikumuusika ehk kultusmuusika on suhtlemisvahend inimese ja Jumala vahel; ta on patukahetsuse, palve ja ülistuse üks võimalik vorm. Kirikumuusika on nii verbaalse kõnemeloodia võimendaja kui ka mõtte ja sõna jõustaja, süvendaja. Piltlikult öeldes lisab heli sõnale füüsilist ja vaimset resonantsi, ta teeb kuuldavaks inimhinge sisima kõne