Neid polnud palju. Tõid ca 200 sõna). x+SU+b rannikul; x+SU sisemaal (baltihõimude mõjud hakkavad domineerima just rannikul). Lapi eraldus Soomest 4.etapp (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr. Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme (sisemaa) x+SU+b+g 6.etapp 200-1000. Liikumine läänest itta Laadogani. Idamurre x+SU+b ja lisandus x+SU+b+g+e+sk Sisemaal arenevad Häme murded 7.etapp slaavi hõimud. Ca 600 idaalale, soome idamurded kaugenevad läänemurretest 8.etapp rootsi hõimud (tekib püsiv rootsi asustus). Viikingiaeg, edelamurre x+SU+b+g+e+sk+rts häme murre x+SU+b+g 1200. alates lõuna-pohjanmaa murded, kesk- ja põhjapohjanmaa murded 9
Soome kultuur õpik: Soome ja soomlased (koostajad: Maarja Lõhmus, Eero Medijainen, Heiniko Heinsoo 2005) Lugeda sissejuhatust! Vahele jätame muusika, kunsti, teatri jne. Lõunahõimud Liivi Tundmatu hõim liivi Lõuna-Eesti eesti Põhja-Eesti vadja Põhjahõimud Lääne-Soome soome Muinas-Karjala Ida-Soome karjala
uue loojad nagu sünnieepika heerosed , samuti mitte meretaguste aarete otsijad ja naiste vallutajad seiklus- ja kangelasrunode sangarite kombel, vaid igivanade teadmiste hagejad Toonelas, vastujõududeks surnud või võistlevad samaanid. Kristlikke jooni ja fantaasiaaineid Ristiusu levimine Soome, Karjalasse ja Ingerisse oli pikaajaline ja mitmeastmeline protsess. Surnute põletamise taandumine hauamatuse ees, ristiretked. Paikkondlikud erinevused: uue usu juurutajana osutus ida kirik sallivamaks kui lääne oma. Ristiusu mõju on selgesti näha jutustavas runos "Lemminkäise surm". "Looja laevaretk" - üks vanem runo on töödeldud uuesti-luuletaja nõuete kohaselt. Tugevad piibellikud jooned ja kristlik tendents. Runo võib pidada legendiks. See on uus versioon igivanast Marduki ja Tiamati, Jahve ja Leviaatani või soomepäraselt kotka ja suure haugi, Väinämöise ja suure haugi võistluse müüdist.
Eestist, kuigi suurel osal nendest immigrantidest on soome juured. *5,3 miljonit elanikku, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta. *See teeb Soomest Venemaa, Norra ja Islandi järel ühe kõige hõredamalt asustatud riigi Euroopas. *Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome lõunaosas, eriti pärast linnastumist 20. sajandil. Soome tähtsaimad linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu ja Oulu. Pärast Talvesõda pidi 12% Soome elanikkonnast Karjala kannaselt ümber asuma. Emigreerus umbes 400 000 soomlast, neid asutati ümber Soome. 7.Soomerootslaste ajalugu. Rootsi keel Soomes. Kõige suurem vähemusrühm. Soomes elab soomerootslasi 5,4%. Soomerootslased elavad peamisel läänerannikul, Lõuna-Soomes ja saarestikus (Ahvenamaa). Soomerootslased on rootsikeelsed. Rootsi keel on Soomes ametlik keel. 8.Soome keele asend läbi aegade. Arvatakse, et läänemeresoome keeled arenesid soomeugri algkeelest, millest saami keel eraldus
sõjaseisus. Usutakse, et üheksa roosi tähistavad üheksat ajaloolist Soome provintsi, aga rooside arv on aja jooksul erinenud ega ole provintsidega seostatav. 6 7 5. SOOME KEEL JA RAHVASTIK Soome põhiseaduse järgi on riigikeeled soome ja rootsi keel. Soome keelt kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides . Soome keel on arenenud eesti keelele lähedasest Edela-Soome murdest. Kirjakeelt alustas Mikael Agricola. Hilisemat kirjakeelt mõjutasid mitmed isikud, nende hulgas Paavali Juusten, Erik Sorolainen ja Jaakko Finno. Arvatakse, et läänemeresoome keeled arenesid soomeugri algkeelest. Väidetakse, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre. Esimene soomekeelne kirjutis pärineb 16. sajandist Mikael Agricola poolt. 17. sajandil kirjutati Soomes raamatuid soome, taani, norra, eesti, saksa ja rootsi keeles kuigi tähtsamaid raamatuid kirjutati ikkagi ladina keeles
Soome keel Soome asub Põhja- Euroopas ning teda ümbritesb Soome laht ja Läänemeri. Tema lõuna naaber on Eesti, ida naaber Venemaa ja lääne naaber Rootsi. Soomes elab ligikaudu 5 304 800. Soome keel on soome-ugri keelte rühm kuuluv keel, mida kõneleb umbes 6 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides. Soome keel on arenenud Häme ja Karjala hõimumurdest ning hilisemast eesti keelele lähedasest Edela-Soome murdest. Soome keelt räägitakse peamiselt Soomes. Soome keelt rääkivad vähemused on Rootsis, Norras, Venemaal ning Eestis. Arvatakse, et soome-ugri keelte rühm arenes soomeugri algkeelest, millest saami keel, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid, eraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On väidetud, et soomeugri
kõneldaks epõhjagermaani ehk skan. Keeli lisak nim ) nime päritolu • teadaolevalt kasutas nime skandinaavia esimest korda Plinius Vanem (vana rooma riigiametnik, sõjaülem, ajaloolane ja kirjanik) pilnius hukkus vesuuvi purske ajal • 1.saj. Pkr oma teoses „looduslugu“ pilnius kirjutas et teisel poole jüütimaad asub väin nimega Kattegat(codanus)mis on täis saari suurim neist kandev nime Scatinavia. ... eelajaloonine kunst • mandrijä tagnemise järel asusid skainaaviia poolsaare lõuna poolt kütid-korilased kelle tegevusest säilinud paljude petroglüüfide kivisse uuristatud kontuurid. • Varaseimad kaljujoonised koosnevad sümbolitest ja lihtastest figuuridest. Kaljujooniseid hakati looma arvatavasti juba 7000 a paiku ekr, kuid enamik säilinud kuulub siiski pronksiaega(3000-2000 a ekr) maailma üks suurimaid kivijooniste kogumeid asub Edela rootsis. Viikingiaeg
6.1 ROOTSI VÕIM (11541809) Soome 700 aastane seotus Rootsiga algas aastal 1154, kui Rootsi kuningas Erik alustas ristiusustamist. Arheoloogilised leiud aga näitavad juba varasemast ajast pärinevaid kristlikke mõjutusi Soome edela- ja kaguosas. Ajaloooliselt algas ühendus Birger jaarli ekspeditsiooniga Soome aastal 1249. Rootsi keel sai peamiseks valitsus- ja hariduskeeleks, soome keel aga jäi talurahva ja kohalike kohtute poolt kasutatavaks. 16. sajandil avaldati Mikael Agricola poolt esimesed soomekeelsed kirjateosed. Rootsi kuningriik tahtis laiendada riigipiire ida suunas, mis viis sõdadeni Novgorodiga. 18. sajandiks oli Põhjasõja käigus pea kogu Soome vallutatud Vene jõudude poolt. 6.2 SOOME SUURVÜRSTIRIIK (18091917) 29. märtsil 1809.a. loodi Soome aladel pärast nende vallutamist Vene keisri Aleksander I poolt autonoomne Soome Suurvürstiriik, mis jäi püsima aastani 1917. Vana Soome tagastati suurvürstiriigile aastal 1812
sajandist. Rootsi võim (1154-1809) Soome 700 aastane seotus Rootsiga algas aastal 1154, kui Rootsi kuningas Erik alustas ristiusustamist. Arheoloogilised leiud aga näitavad juba varasemast ajast pärinevaid kristlikke mõjutusi Soome edela- ja kaguosas. Ajaloooliselt algas ühendus Birger jaarli ekspeditsiooniga Soome aastal 1249. Rootsi keel sai peamiseks valitsus- ja hariduskeeleks, soome keel aga jäi talurahva ja kohalike kohtute poolt kasutatavaks. 16. sajandil avaldati Mikael Agricola poolt esimesed soomekeelsed kirjateosed. Rootsi kuningriik tahtis laiendada riigipiire ida suunas, mis viis sõdadeni Novgorodiga. 18. sajandiks oli Põhjasõja käigus pea kogu Soome vallutatud Vene jõudude poolt. Soome suurvürstiriik (1809-1917) 29. märtsil 1809.a. loodi Soome aladel pärast nende vallutamist Vene keisri Aleksander I poolt autonoomne Soome Suurvürstiriik, mis jäi püsima aastani 1917. Vana Soome tagastati suurvürstiriigile aastal 1812
Põhjamaade inimesed hakkavad kandma pükse; Põldudel hakati kasvatama rukist; Kylveri kivi - vanim leitud ruunikirjaga kivi; Svioonid Rooma kirjamees Tacitus nimetab oma raamatus ,,Germania'' svioone - rootslaste esivanemate kirjalik esmamainimine aastal 98. Rahvarännete aeg Germaani hõimude ulatuslik liikumine Euroopas; Ajastu tunnuseks on linnuste rajamine; Suur-Rootsi idee Mõnede allikate väitel olid gootide hõimud pärit Skandinaaviast; Vendeliaeg Eelneb viikingiajale; Saanud nime Põhja-Rootsis Vendelis asunud paatmatuste järgi; Ajastut iseloomustab tugevate valitsejate esilekerkimine Kesk-Rootsis; Tegeleti rauakaubandusega; Tähtsateks kaubaartikliteks olid karusnahad ja orjad; Taanlaste esmamainimine 6.saj kasutas Jordanes esmakordselt nimetust taanlased; Piltkivid, Gotlandi piltkivid on enamuses Vendeliajast pärit; Saamid 6
osalemine Rootsi nelja seisuse riigipäeval, Rootsi seadusandlus, sõjaväekorraldus. Puudub oma keskvalitsus. Erinevused Rootsiga: Talumaa osakaal suurem, mõisade osakaal väike. Soome keel talurahva ja jumalasõna keelena. Puhver ida vastukaaluks 17.-18. sajandil Soome vaene kõrvalala. Rootsi aja hariduspärand Soomes Soome kirjakeele sünd reformatsiooni tulemusena (Mikael Agricola). Uus Testament (1548) ja Piibel (1642). Kirik kontrollis lugemisoskust (17-19 sajand). Luteri kiriku suur mõju: mh kirikuõpetajate ja talurahva ,,liit". Turu Akadeemia asutamine 1640 (alates 1828 Helsingi ülikool) Rootsi keel haritud ühiskonnakihtide keelena: Uusajal kõrgemate seisuste süvenev keeleline rootsistumine (aadel, kodanlus) ja umbes 10%. Soome geograafia: ametliku idapiiri varieerumine 13 Peahõimud: (päris)soomlased, hämelased, karjalased
Karjalased Referaat Tallinn, 2011 Karjalased on soome-ugri rahvas, mis elab Karjalas. Karjalased Elukoht Enesenimetus Märkused Päriskarjalase 19.20. sajandil d ehk hakkasid seda nimetust vienakarjalase kasutama ka teised Karjala d karjalased. Nimetust on põhja- ja karjalaine seostatud keskosa karjalazet karjapidamiseks s soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Aunusekarjala
Nimetused Karjalased ise nimetavad ennast, kui karjalaine, karjalazet, mis oli algselt kasutuses Karjala Vabariigi põhja- ja keskosas elavate päriskarjalaste ehk vienakarjalaste kohta. 19.-20. sajand hakkasid seda nimetust kasutama ka teised karjalased. Seda nimetust on seostatud karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Karjala Vabariigi lõunaosas elavad aunusekarjalased nimetavad end ka livgilaine, livviköit, lüüdikarjalased aga lüüdilaine, lüüdiköit, l´uudikuoit (võimalik, et viimane etnonüüm lähtub venekeelsest sõnast 'inimesed'). Asuala
Pindala 338 430,53[1] km² Riigikeel(ed) Soome ja rootsi Rahvaarv 5 429 400 (2013) Rahvastikutihedus 16,0 in/km² Riigikord Parlamentaarne vabariik President Sauli Niinistö Peaminister Alexander Stubb Iseseisvus 6. detsember 1917 SKT 191,571 miljardit € (2011) SKT elaniku kohta 35 559 € Rahaühik Euro (EUR) Soome Evangeelne Luterlik Kirik, Soome Usund Õigeusu Kirik Ajavöönd Ida-Euroopa aeg Tippdomeen .fi ROK-i kood FIN Telefonikood 358 5 2.Loodus • Kliima: Jaanuarist märtsini on -7 kuni 0 kraadi
vapiks. Vappi kasutati ka Soome keisririigi ametliku sümbolina. Soome vapil on kujutatud mõõka tõstnud lõvi. Arvatakse, et lõvi pärineb Folkungi majast, nagu ka Rootsi vapil. Kui NSV Liit sundis pärast Teist maailmasõda Soomele peale rahulepingu, nõuti ka Soome lõvi ümberpaigutamist nii, et see vaataks läände, Rootsi poole, mitte aga itta, Venemaa peale. Soomlastel polnud muud valikut kui nõustuda. Kaks erinevat mõõka on sarnased Karjala vapil olevaile. Kaardus saabel lõvi jalgade all tähistab poliitilist olukorda tol perioodil. Sel ajal olid Rootsi ja Venemaa pidevas sõjaseisus. Arvatakse, et üheksa roosi tähistavad üheksat ajaloolist Soome provintsi, aga rooside arv on aja jooksul erinenud ning ei oma provintsidega ühisust. Vapp on ka Soome riigilipul. Etümoloogia Nime "Suomi" päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna zeme
saada ülesanne, mis pani enam teada saama ja uurima Soome-Ugri rahvaid. Eriti pakkus mulle huvi Karjalaste kultuur ja varasem ajalugu, sest teadsin juba varem, et nad on meile väga lähedane rahvas (rahvad) ja et meil on kindlasti ka palju ühiseid jooni. Samas olen kindel, et meis on ka palju erinevat, millest võiksin rohkem teada. Karjalased on Soome-Venemaa piiri ääres olevatel aladel tegutsenud juba aastasadu. Keskajal tihti vahelduvate võimude tõttu, aga räägitakse erinevates Karjala osades natuke erinevat keelt. Samuti on vastavalt piirkonnale ka tegevusvaldkonnad erinevad -karjakasvatus, põlluharimine jm. Oma vanematelt olen kuulnud ka seda, et meie lähinaabri Soome rahvuseepos "Kalevala" on Karjala juurtega. Praegusel hetkel kuulub enamus Karjala aladest Venemaa koosseisu, väike osa Lääne- Karjalast asub ka Soome aladel, kuid sealne rahvas on juba väga soomestunud. Paraku hääbub
,,Kalevala" on Elias Lönnroti 19. sajandil koostatud Soome rahvuseepos. Praegune "Kalevala" kujunes järk-järgult. Esimest korda ilmus värssteos 1835. Selles eeposes on 31 luuletust. Lönnrot aga tegi veel rahvaluulekogumise reise ja aastal 1849 avaldas ta uue "Kalevala", milles on juba 50 luuletust. Eeposes on kokku 22 000 värssi. Selle aluseks on vanad soome rahvalaulud. Lönnrot ühendas need süzeega värssjutustuseks, mis põhineb kahe maa, Kalevala ja Põhjala vahelisel võimuvõitlusel. Peategelaseks on Ilmatar ja tegevustiku keskmeks on on võitlus Ilmarise sepistatud rikkust ja õnne tootva imeveski Sampo pärast. ,,Kalevala" on mõjutanud ka meie Eesti rahvuseepost ,,Kalevipoeg". 5. Eestlaste eepose ülesehitusest ja valmimisest. Valmimisest: 19. sajandi alguse rahvusliku liikumise tõusulainel leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne
(vanarooma riigiametnik, sõjaväeülem, ajaloolane ja kirjanik. Plinius hukkus Vesuuvi purske ajal.) 1.sajandil pKr oma teoses ,,Looduslugu" (,,Naturalis historia") Plinius kirjutas, et teisel pool Jüütimaad asub väin nimeda Codanus (Kattegat), mis on täis saari. Suurim neist kandvat nime Scatinavia. Arvatavasti mõtles Plinius selle Skanet Skandinaavia poolsaare lõunaosas. Eelajalooline kunst Mandrijää taganemise järel asusid Skandinaavia poolsaarele lõuna poolt kütid-korilased, kelle tegevusest on säilinud paljude petroglüüfide kivisse uuristatud kontuurid. Varaseimad kaljujoonised koosnevad sümbolitest ja lihtsatest figuuridest. Kaljujooniseid hakati looma arvtavasti juba 7000 aasta paiku eKr, kuid enamik säiliniust kuulub siiski pronksiaega (3000 2000 a eKr). Maailma üks suurimaid kivijooniste kogumeid asub
Põhjamaade romantikud Enne 19 sajandit oli muusika üldine areng puudutanud vähe.Romantism jõudis põhjamaadesse hilise laineteusena. Sündmused põhjamaades 19.sajandil Taani · 1836. Asutati Taani muusikaühing · 1836. Ilmus esimene muusika ajakiri "Musikalsk Tidende" · 1839. Alustas tegutsemist Üliõplistate laululahing · 1846. Asutati Odense ooperiteater · 1867. Kuninglik konservatoorium Kopenhagenis · 1868. Asutati Kammermuusikaühing Norra · 1810. Asutati Kristianias "Muusikalütseumi" ühingut (eksisteeris kuni 1838. aastani). "Lütseumi" tegevus oli seotud eelkõige norra ja välismuusikute kontsertide organiseerimisküsimustega. · 1814. Kuulutati Norra pealinnaks Kristianiat
näiteks arvukad kordused. Trooja (teise nimega Ilion) oli olemas, asetses Väike-Aasia rannikul. Väljakaevamistel on muistse Trooja asukohal avastatud rida üksteise järel tekkinud asulaid, millest altpoolt lugedes seitsmes kiht vastab enam-vähem Homerose kirjeldusele. 4. Maailma kõige talupoeglikumast eeposest. „Kalevala“ 1849 (täiendatud versioon) – maailma kõige rahvaehtsam ja talupoeglikum eepos. Koostatud 19. saj. I poolel Karjala, Soome ja Ingeri motiividest (rahvarunodest). Sisaldab 22795 värssi, 50 runot (laulu, lugu). Koostatud Elias Lönroti poolt. Talle oli eeskujuks Homerose eepos. „Kalevala“ mõju soome rahvuskultuuri sünnile ja soome kirjakeele ning kirjanduse väljakujunemisele on olnud erakordselt suur. „Kalevala“ nimetatakse ka šamaanieeposeks. Tegelased: Ilmatar, Väinämöinen, Ilmarinen, Joukahainen, Lemminkäinen, Louhi jt
1. avar kaasaelamine ühiskondlikule õigusele 2. poolehoid rõhututele ja hüljatutele 3. jõuline eetiline protest maise ülekohtu vastu 4. müstiliselt varjundatud elukõiksuse ülistus. 1820. a lõpuni valitses lüüriline kallak. ilmusid luulekogud ,,Oodid ja ballaadid" ja Byronist mõjutatud ,,Idamaised luuletused". Luule jätkus1830. esimesel poolel kogudes ,,Sügislehed" ja ,,Videvikulaulud". 1831.aastal ilmus esimene meistriteos ,,Jumalaema kirik Pariisis". Ta elas kaada 1830. ja 1848. a revolutsiooni püüdludtele, sündmused peegelduvad romaanis ,,Hüljatud". Paljude aastate luulet koondav kogu ,,Kaemused. Eepos ,,Sajandite legend" jäi lõpetamata. Sotsiaalseid ja eetilisi probleeme käsitlesid ,,Meretöölised, ,,Mees kes naerab" ja ,,93. aasta". Draama ,,Cromwell". Essee ,,William Shakespeare". Näidendi ,,Kuningas lõbutseb" aineil on Giuseppe Verdi loonud ooperi ,,Rigoletto"
Kirjandus avaramas tähenduses hõlmab rahvaluulet ja kõike kirjapandut, kitsamas tähenduses üksnes ilukirjandust ehk belletristikat. Põhiline vorm oli rahvuskirjandus(ühe rahva kirjandus). Maailmakirjandus koosneb kõikidest rahvuskirjanduste parimast osast, kuid on ka kõigi rahvuskirjanduste kogusumma. Ka eesti kirjandus on osa maailmakirjandusest, kandes eneses nii rahvuslikult eripäraseid kui ka üldinimlikke tunnuseid. Eesti kirjanduslugu arvatakse, et juba 13. Sajandist, kuid siis olid kirjas vaid üksikud eesti isiku- ja kohanimed, juhuslikud sõnad ja lauseosad. niisugune kirjavara = vaid eestiaineline kirjandus. Alles 16. Sajandil trükiti kiriklike jumalateenistuste tarbeks esimesed eestikeelsed raamatud katekismused. Eesti kirjandus eksisteeris kõrvu baltisaksa kirjandusega, mille algust võib lugeda juba Henriku Liivima kroonikast alates. Lisaks kroonikatele viljeldi dramaatikat, luulet ja teisigi zanre. Alates 18. Sajandi teisest
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-16.sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teiste hõimumurretest eristumise tulemusel. Kuuluvus keelesuguluse aluse: uurali soome-ugri läänemeresoome keeled (eesti, soome, liivi, karjala, vadja, isuri, vepsa). Ühiseid muutusi Eesti alal kõneldud murretes 13.-16.sajandil: · Konsonantide palatalisatsioon nt pall, kott · Lõpukadu ja sisekadu · Järgsilbi pikkade vokaalide lühenemine · n kadus sõna lõpust · Pöörduva eitusverbi muutumine eituspartikliks · Kvotatiivi ja komitatiivi kujunemine Aglutinatiivsuse vähenemine, sõnad ei jagunenud enam nii selgelt osadeks, sulasid kokku. Fusiooni lisandumine.
naissugu väljendav liide na. Ferdinand Johann Wiedemann- sündis 1805. Haapsalus. Isa oli magistraadi sekretär. Õppis Haapsalus, siis Tallinna gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust ja keeli. Uuris komi, mari ja udmurdikeelt, koostas grammatikad. Koostas eesti-saksa sõnaraamatu. (50 000sõna). Kirjutas ka eestikeele grammatika. Karl August Hermann- kirjutas esimese eestikeelse nomineeriva grammatika. Oli peale keeleuurija ka helilooja ja muusik. Käänetenimetused (nimetav, omastav jne) + sõnad ainsus, mitmus. (palju keelealaseid termineid)
- Rae võim kasvas ja mitmekesistus: 1. Pani ametisse kirikuõpetajad ja juhtis kirikuhaldust 2. Senised katoliku kiriku poolt ülalpeetud koolid ja halastusasutused läksid ilmalikule linnavõimule - Sakslased ja eestlased said omaette kogudused ja kirikuõpetajad, kes pidid jumalasõna kuulutama emakeeles - Kujunes usuline lõhe linnade ja maapiirkondade vahele (luterlikud linnad/katolikud maapiirkonnad) Tallinna Pühavaimu kirik - Tallinna väiksemaist keskaegsest kirikust sai linna eesti koguduse kirik (esimene eestikeelne jutlustus 1531) - Kirikuõpetajad Johann Koell (esimene eestikeelne katekismus 1535) ja Balthasar Russow (Liivimaa kroonika 1578 ja 1584) Reformatsiooni väljakutse Vana-Liivimaa ,,orduriigile" - Õõnestas Vana-Liivimaa konföderatsiooni seestpoolt: 1. Luterlikud linnad 2. Ordu probleemid - Saksa ordu Preisimaa haru kõrgmeister Albrecht von Hohenzollern sekulariseeris oma
Vadjalased. Üldandmed: Lipp ja vapp Sinised alad lipul sümboliseerivad veekogusid, v-tähe kujuline valge tähistab veekogude vahele kiiluvat randa ning märgib ühtlasi vadjalaste etnonüümi algustähte, punane rist lipul sümboliseerib aga vadjalaste jumalakartlikkust ning aastasadade pikkuseid kannatusi ning üleelamisi. Sama sümboolikaga on ka vapp. Nimetused Vadjalaste enesenimetusteks on olnud vad'd'alaizõd, vai rahvaz, maavätsi, samuti seostatakse vadjalastega alates 9. sajandi lõpust vene kroonikates ja dokumentides esinevaid tsud ja vod' etnonüüme. Asuala Vadjalased on isurite kõrval Ingerimaa, praeguse Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa rajooni põlisasukad, kelle eellased eristusid muudest läänemeresoome hõimudest arvatavalt I aastatuhandel e. Kr. Arvukus ja keel Aasta Allikas Arv 1848 Peter von Köppen 5148 XIX saj lõpp Eemil Nestor Setälä
Läänemeresoome-saami tüvevarakihti kuuluvatel tüvedel on vasteid saami keeltes: põhja-, lõuna-, Ume, Pite, Lule, Inari, kolta-, Akkala, Kildini või turjasaami keeles. Niisugused tüved on nt hõbe, ilves, jätka-(ma), küll, ligi, nina, nälg, org, põde-(ma), vihm. Läänemeresoome tüvevarakihti kuuluvana on käesolevas sõnaraamatus käsitletud tüvesid, mil on vasteid läänemeresoome keelte põhjarühma keeltes: soome, isuri, karjala või vepsa keeles. Niisugused tüved on nt eile, kiri, kurt-(ma), kõne, lange-(ma), peenar, puus, sõna, talu-(ma), udu, ürga-(ma). Varasemates käsitlustes on mõnikord läänemeresoome tüvedeks peetud vaid tüvesid, millel on vaste karjala või vepsa keeles, ning on eraldi välja toodud veel liivi-soome tüvevarakiht, kuhu kuuluvaks peetakse neid tüvesid, millel on vaste liivi ja/või soome keeles. Läänemeresoome tüvede hulgas on palju niisuguseid tüvesid, mis
Kauplemiskohtadeks linnad, ning ka maalaadad. Eesti alal mitmel pool, suurimaks Tartu laat - tavaliselt aasta alguses. Käsitöö ja tööndus: Oli tsunftikord, kuhu kuulusid käsitöö meistrid, kes pidid tootma tsunfti eeskirjade järgi, et poleks konkurentsi. 18. saj hakati rajama uusi manufaktuure, linnadest väljaspool, kus polnud piiranguid linnaõiguse pärast. 1734-1736- Räpina mõisa pabervabrik. Tegemist vanima tänaseni tegutseva tööstusettevõttega eestis. 10) Kirik ja religioon: Luteri vaimulikkond: Üks ühiskonna põhiseisustest, mis põhiliselt koosnes balti-sakslastest. Igas maa kihelkonnas oli üks luterlik pastor ametis. Eestis oli üle 100 kihelkonna. Ühel pühapäeval pastor teenis ühe kihelkonna kirikus siis teise kihelkonna kirikus. Kiriku juurde kuulus ka kirikumõis, mida kutsutakse pastoraadiks. Pastor teenis raha oma mõisast. Kui pastor teostas kiriklike toimetusi näiteks laste
Salme Põhikool Kadri Pruul 9.klass Liivi keel Uurimistöö Juhendaja: Tiit Pruul Torgu 2012 SISUKORD 1.LIIVIMAA 1.1 Liivimaa ajalugu lk2 1.2 Liivimaa kultuur lk3 2. LIIVI KEEL 2.1 Liivi keele lk4-5 KASUTATUD KIRJANDUS lk6 1 LIIVIMAA 1.1 Liivimaa ajalugu Territoorium, mis kandis Liivimaa nimetust, on aja jooksul tunduvalt muutunud. Kuni 13. sajandini tähistas Liivimaa liivlaste asuala Liivi lahe rannikul ja Väina jõe ümbruses. 1206. aastaks kehtestus liivlaste aladel Riia piiskopi ja ristisõdijate võim. Hiljem kandus Liivimaa nimetus ka teistele ristisõdijate vallutatud aladele, mistõttu 13. sajandi lõpuks hõlmas keskaegne ehk Vana- Liivimaa juba kogu tänase Eesti ja Läti territooriumi, kus eksisteerisid ristisõdijate riigid (Riia peapiiskopkond ja Liivi orduriik ning Tartu, Saare-
Põhjamaade ajalugu Minevikust tänapäeva Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Põhjamaad- Taani, Norra, Rootsi, Soome, Island, ka Fääri saared. P- Euroopa. Iidsem nimetus Skandinaavia. Juba roomlased tundsid nimetust Scandia. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaaviamaad: Poliitiliselt: Taani, Norra, Soome, Island, Rootsi. Kultuuriliselt/keeleliselt: Taani, Norra, Rootsi, Island Geograafiliselt: Norra, Rootsi, Soomest loodeosa Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 1000. a. tagasi oli 4. dialektiga ürgne Skandinaavia algkeel. Idamurre- taani ja rootsi keel Läänemurre- norra ja islandi keel Nendest on tänapäeva islandi keel kõige lähedasem ürgsele skandinaavia algkeelele; nn viikingikeelele. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaavia keeli emakeelena kõnelevad inimesed suudavad üksteist hea tahtmise korral mõista ka ilma tõlgi abita. Keeled on nii sarnased, et neid võib pidada ka ühe ja sama keele erinevateks murreteks.
kärestike ümber. Tänapäeval on majades koha leidnud spaad, kauplused, restoranid ja kohvikud, kunstnike ja arhitektide stuudiod, kinod, muuseumid ja näitusesaalid. Tampere saab uhkustada ka sellega, et neil on ainuke väljaspool Venemaad asuv Lenini muuseum. Kuopio Kuopio on Ida-Soome suurim linn. Siin saab tundma õppida kohalikku kultuuripärandit ning näha suurepärast vaimulikku kunsti Soome Õigeusumuuseumis ja Iisalmi karjala õigeusukultuuri keskuses. Kuopio on hästi tuntud oma suure ja vilka turuplatsi järgi, kus müüakse 'kalakukko' pirukat (kala ja peekon rukkileiva sees) ja praetud rääbiseid. Puijo mäel asuvast vaatetornist ja restoranist näeb ümbritsevat loodust eriti hästi. (16) Suusakeskused Soome suusakeskuste Liitu kuulub 101 suusakeskust. Mäesuusanõlvad on olemas peaaegu igas Soome linnas
teostesse. Ta oskas tõesti orkestri imelisel viisil kõlama panna . Lisaks sellele on väga märkimisväärne, kuidas ta kannab oma erilise, väljendusrikka kõla edasi ka väiksematesse zanritesse; ta mõtleb ka neid luues orkestraalselt. Ulatusliku ja tuntud orkestrimuusika kõrval esindavad Sibeliuse soololaulud meile vähetuntud, kuid samuti tähtsat loomingulist külge, mida tuntakse palju vähem Sibelius on kirjutanud 109 laulu, hulgaliselt klaveriteoseid, muusika 13le näidendile, milles on ka vokaalnumbreid, ühe ooperi ja 21 iseseisvat koorilaulu. Ka eesti lauljad on esitanud tema vokaalteoseid, kuid mitte väga tihti. Üks nendest haruldatest esinemistest toimus 27. jaanuaril 2007. aastal Raekojas. Esitamisele tuli kolm Sibeliuse laulu : ,,Flickan kom ifrån sin älskling möte " ("Tuli kohtamiselt neiu "), ,,Kyssens hopp " "Suudluse ootus" ja ,, Svarta Rosar " (,,Must roos ") ning ,, Demanten på marssnön " (,, Teemant märtsilumel")
org/wiki/Eesti_presidentide_loend (28.10.2013) Lennart Meri // Wikipedia [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Lennart_Meri (28.10.2013) Lennart Meri elu lugu // Õhtuleht (2006) 15. märts [WWW] http://www.ohtuleht.ee/193687 (28.10.2013) Meri, Lennart. Poliitiline testament. Koostajad Toomas Hiio ja Mart Meri. Tartu, Ilmamaa, 2007. Oplatka, Andreas. Lennart Meri Eestile elatud elu: kahekõne presidendiga. Tartu, Ilmamaa, 2001. Põlluaas, Henn. Lennart Meri, vabaduse valus valgus. Tallinn, Kunst, 2011. Vahter, Tarmo. Lennart Meri, kolmat põlve poliitik: lugusid, dokumente ja pilte Lennart Merist ja tema esivanematest. Tallinn, Eesti Ekspressi Kirjastus, 2009. Vabariigi Presidendi kodulehekülg: Lennart Meri elulugu [WWW] http://www.president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4127-lennart-meri/layout- headofstate.html (04.11.2013) 15 LISA 1: LENNART MERI ELULOOLISI ANDMEID Karjäär
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
