sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Schubert on kirjutanud 9 sümfooniat ja 8 sümfoonia on nimega „Lõpetamata“. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast. 1. osa. Allegro 2. osa. Andante 3. osa. Menuett 4. osa. Finaal 2.Instrumentaalkontsert- on tavaliselt kolmeosaline muusikateos sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi näiteks klaverikontsert, trompetikontsert. Instrumentaalkontserdil on tavaliselt kolm osa: 1.osa on sonaadivormis ja kiires tempos 2.osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis 3.osa on kiire, tavaliselt rondovormis 3.Sümfooniline poeem-on sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed. Sümfooniline poeem on enamasti kirjutatud sonaadivormis. Strauss on kirjutanud „Kodusümfoonia“.
Sonaat I kiire- tsükli põhiosa Enamasti klaver, aga W. A. Mozarti II aeglane on loodud ka teistele klaverisonaat C-Duur III tantsuline-menuett/ pillidele skertso IV kiire- finaal Kontsert Põhineb Kõikvõimalikud Teosed heliloojatelt sonaaditsükklil, kuid soolopilli ja nagu Joseph Haydn, on loodud soolopillile orkestripillid W. A. Mozart, ja orkestrile. See on Ludwig van kolmeosaline (kiire- Beethoven jpm aeglane-kiire) Sümfoonia Põhineb Sümfooniaorkestri Ludvwig van
Töötas viiuliõpetajana Veneetsia tütarlaste kloostrikoolis, kus rajas oma õpilastest ühe Euroopa väljapaistvaima orkestri Vivaldi looming Vivaldi loomingut iseloomustab dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomiline kirjaviis. Ta paistis silma erakordse produktiivsuse ning töötempoga Vivaldi sonaadid ei ole kunagi kirjutatud ühele esitajale Kõige rohkem (62) on tal soolosonaate, mille mängimiseks on vaja kolme pilli: soolopilli ning harmoonia- ja bassipilli Harmooniapilliks oli tavaliselt orel või klavessiin ning bassipilliks tšello või fagott Enamuse säilinud soolosonaatidest (41) on Vivaldi kirjutanud viiulile ja säilinud on ka soolosonaate tšellole, flöödile, plokkflöödile ja oboele Üks Vivaldi sonaatidest Kõige kuulsamad concerto grossod Antonio Lucio Vivaldi kõige kuulsamad concerto grossod on
Osa võtsid ainult meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Üldjuhiks Jannsen ja Valga koolmeister Kunileid. 12 vaimulikku ja 14 ilmalikku laulu (2 eestikeelset). Mõte oli äratada oma rahvas, hoogustada rahvuslikku ärkamist, suurendada ühtekuuluvustunnet, hoogustada kooride teket, et heliloojad hakkaksid ise looma. Instrumentaalkontsert Instrumentaalkontsert on tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi (näiteks klaverikontsert, trompetikontsert). Instrumentaalkontserdil on tavaliselt kolm osa: osa on sonaadivormis ja kiires tempos osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis osa on kiire, tavaliselt rondovormis Interpreet - Interpreet ehk interpreteerija on millegi tõlgendaja. Enamasti peetakse interpreedi all silmas heliteose esitajat, eriti solisti või dirigenti. Mis uuendusi tõi ooperisse Wagner? - Kustutati ooperis tuled ja orkester hakkas augus mängima.
virtuoossed. Tihti ühendati soololaule programmilisteks tsükliteks. Sümfooniline poeem- emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile(Liszt). Kammerlikud väiketeosed klaverile- poeem, karakterpala, sõnadeta laul, ekspromt, prelüüd, ballaad, tantsud(valss,polka,masurka,polonees), rapsoodia,nokturn, muusikaline hetk jm. Klaveritraskriptsioonid- tuntud ooperite, sümfooniate jt suurteoste kokkusurutud ,,ümberkirjutised" klaverile, eesmärgiks armastatud soolopilli orkestraalsete võimekuste näitamine. Operett- meelelahutuszanr koomilise ooperi, vodevilli, kabaree ja varietee baasil. Jaguneb satiiriliseks Pariisi operetiks ja meloodiliseks Viini operetiks.
lootusrikkamaid emotsioone. Kord mängis orkester üksi, siis koos klaveriga, kuid oli ka klaverisoolosid, mis enamasti olid kiired, rütmikad ning kohati isegi dramaatilised, mängides väga valjult ja süngelt. Minu arust oli imetlusväärne Mihkel Polli professionaalsus ja oskus teoses emotsiooni sisse elada, tõustes vahepeal isegi kogu kehaga pingilt õhku. Kohati tuli klaverit mängida nii kiiresti, et käte liikumist oli isegi raske jälgida. Teisena esitati Dvorak Sümfooniat nr. 8. Soolopilli enam polnud, kui esimese looga võrreldes jäi kõrvu, et suurem tähtsus oli seekord ka puhkpillidel. Ka selle loo puhul oli meeleolu vahelduv, kuid üldmulje oli siiski kurb. Dramaatilisust oli küll vähem ja ka lootusrikkamaid momente oli rohkem. Üllatusena esitati ka Ukraina Tants nr 6, mis dirigent Anu Tali sõnul pidi oma lõbusa meeleolu tõttu külastajatele enne kojuminekut hea tuju tekitamiseks sobima.
Triosonaadist kasvab välja concerto grosso: soli+tutti. Kammeransambel + orkester. 8. Süit rida erineva karakteriga tantse, 4 põhitantsu, allemande, courante, sarabande, gigue, kolmanda ja neljanda põhitantsu vahele pandi ka teisi, menuett, gavott,. Süite kirjutati kas klavessiinile, sooloviiulile või tsellole, näit. bachi süidid, või lully, ka orkestrile. Handeli vee- ja tulevärgimuusika või bachi 4 orkestrisüiti. 9. Kontsert soolopilli(de)le ja orkestrile. Kiire-aeglane-kiire. Näit. vivaldi aastaajad. 10. Chaconne variatsioonivorm 11. Passacaglia korduvale 3-osalises taktimõõdus. Handel orkestrimuusika Olulisel kohal tähtsamad concerto grosso ja süidid: veemuusika ja tulevärgimuusika, instrumentaalkontserdid orelile ja orkestrile. Orkester on väga tähtis ka vokaalteostes. Ühendab erinevad stiilid, itaalia keelpillimuusika, prantsuse puhkpillidest rikka stiili ja ka inglise konsortmuusika
Keelpillikvartett Instrumentaalansambli kooseis. Koosneb neljast keelpilist: Esimene viiul, teine viiul, vioola, tsello. Sümfoonia 4 osaline, ülesehituselt kiire-aeglane-menuett-kiire. Esitab sümfooniaorkester. Avamäng Instrumentaalne, tervikliku vormiga sissejuhatus. Tavaliselt sonaat-allegro vormis, esitatakse ilma kordustetta. Instrumentaalkontsert 3 osaline, esitab soolopill + sümfooniaorkester. Nimetus tuleb soolopilli järgi (nt. klaver + sümf. orkester = klaverikontsert) 3. Sümfooniaorkestri pillirühmad: Keelpillid, puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid. 4. Klassitsismi üldiseloomustus: Valdav on ilmalik- ja instrumentaalmuusika. Kaasnes õukonna võimu nõrgenemine. Klassitsism esmaklassiline, parim. Elavnes avaliku kontserdi elu, tekkisid muusika ühingud. Tellijateks olid kõrkodanlus. Muusik ei pidanud enam olema õukonna teenistuses. 5
üksikutele osadele karakteersed nimetused. Klavessiinisüite lõid FRANCOIS COUPERIN le GRAND (+1733) ja ooperihelilooja RAMEAU (+1764) Concerto Grosso Mõiste concerto tuleb ilmselt sõnast conserere (koos tegutsema, ühendama), hiljem omandab tähenduse concertare (võistlema). Soolopillide ansambel on vastandatud orkestrile. Meistrid: ALESSANDRO STADELLA, CORELLI ja peaaegu kõik barokkheliloojad peale neid, HÄNDEL. Soolokontsert Soolopilli ja orkestri vastandamine. Reeglina 3-osaline: kiire-aeglane-kiire. Kontserdis soleerib peamiselt viiul, aga ka tšello, fagott, oboe jne. Viiulikontserte on loonud VIVALDI (on tugevasti mõjutanud Bach'i, kes töötles Vivaldi kontserte), TELEMANN, BACH, TARTINI. Orelikontserte HÄNDEL, klavesiinikontserte BACH. Kõrgbaroki ajal arenes mazoor-minoor tonaalsus, oktaav jagati 12 võrdseks pooltooniks. Siitpeale sai võimalikuks kõigi helistike kasutamine.
ekspositsioon-teema tutvustus(esineb omaette lõikudes kaks peamis t helistikku)töötlus-teema töödeldud(areneb ekspositsioonis esitletud muus.materjali)repriis-kordab ekspositsiooni muusikalist materjali. Klassikaline sonaaditsükkel 1)kolmeosaline kiire-aeglane- kiire 2) neljaosaline kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire. Klassitsismiajastu muusikazanrid Kammersonaat *3 osa*kiire-aeglane-kiire* koosseis:klahvpill+paar soolopilli. Instrumentaalkontsert *3 osa*kiire-aeglane-kiire*soolopill+orkester Keelpillikvartett*4 osa*kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire* soolopill+orkester Avamäng*3(vahel 4) osa* kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire*orkster Sümfoonia *4 osa *kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire*orkester .Millised muutused toimusid instrumentaalmuusikas 18 saj? -KAMMERMUUSIKAS -basso continuo hakkas kaduma. juhtuvaks osaks sai helilooja poolt väljakirjutatud klahvpilli partii.
Tavaliselt puudub arenev süzee. Iseloomulik on ühe tunde või meeleolu domineerimine kogu teose kestel. Temaatika on erinev ja neid on nii vaimulikke kui ka ilmalikke. Soolokontsert- Teos, kus orkestrile vastandatakse üht või mitut solisti. Concerto grosso- Teos solistide grupile ja orkestrile. Suurem grupp toetab väiksemat lõiguti. Süit- Instrumentaalmuusika vorm, mis kujutab endast erinevate karakteritega tantsude järgnevust. Kontsert- Mitmeosaline teos soolopilli(de)le ja orkestrile. Passioon- ulatuslik areneva süzeega teos, mis jutustab alati ainult Kristuse kannatustest ja ristisurmast. Põhineb ühel piibli neljast evangeeliumist, vastavalt sellele kannab pealkirja Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Sonaat- on instrumentaalmuusika zanr. Sonaat on soolopillile kirjutatud sonaaditsükkel. Fuuga- barokiajastu tähtsaim polüfoonilise muusika vorm. Aluseks on selge karakteriga
1. Allemande – rahulik saksa sammtants 2. Courante – kiire prantsuse hüppetants 3. Sarabande – pidulik hispaania tants 4. Gigue – šoti hüppetants Hiljem lisandusid 3. ja 4. osa vahele tantsulise iseloomuga osad (menuett, gavott vms) Lisandus ka sissejuhatus e prelüüd - OVERTURE Itaalia süit – partita - Populaarseks muutus klahvpillisonaadia (juhtfiguur - Bach) - Lisaks pillisüitidele lisanduvad ka orkestrisüidid (tsükliline, soolopilli asemel orkester) - Süiti saab läbi muude muusikažanrite kasutada, annab heliloojale palju vabadust (lubab kõike). - Süidilaadsed teosed – DIVERTISMENT → W.A. Mozart - Ülikuulsaks sai RAPSOODIA – vabavormiline teos, mis tavaliselt põhineb rahvaviisidel, 1-osaline → Franz Liszt (Ungari rapsoodia) Klaviirmuusika Klaviirmuusikale pani aluse itaallane Girolamo Frescobaldi. - Erinevatele klahvpillidele kirjutatud muusikal (erandiks kontsertorelile kirjut. muusika)
kostüüme ja liikumist nagu ooper kasutab, ning oratoorium on vaimiliku sisuga kuid pole seotud jumalateenistusega, aga samas ooperi sisu on põhinev ajalool ja mütoloogial. Kantaat oli põhiliselt üksikutele häältele pühendunud ning seal oli ka juures continuo. 7. Võrdle omavahel instrumentaalmuusika žanre sonaat, soolokontsert ja concerto grosso. (koosseis, mida teevad erinevad hääled) Soolokontserdil on mitu soolopilli mis toetuvad orkestri bassile, aga grossole on liidetud suurem koosseis (basspilliga) mis toetab väikest lõiguti ja sonaat on üldse soolopillile kirjutatud tsükkel millel on 3 osa. 8. Nimeta Itaalia barokiajastu heliloojaid (min 3). Nimeta muusikažanre, mida nad kirjutasid. Arcangelo Corelli. – sonaat, Concerto grosso Antonio Vivaldi – Instrumentaalkontsert Claudio Monteverdi – kirikukontsert, ooper 9. Mis iseloomustab saksa barokk-muusikat võrreldes teiste maadega?
Tänapäeval on rock-muusikal suur hulk edasiarendusi ja alamstiile. b) Funk. Funk on afroameerika tantsumuusika, milles on esiplaanil rütm. Harmoonia ja meloodia on vähem tähtsad. Rütmilistele kitarri-, vaskpilli- ja basskäikudele ning trummiaktsentidele lisandub gospellik laulmisstiil. Funk on mitme stiili – džässi, rocki, bluusi sulam, mille kujunemisel 1960. aastatel andis tõuke ka soul. Basskitarri osatähtsus on tavatult suur, lähenedes juba soolopilli omale. Vaskpillide käigud on kiiremad kui soulis ning tihti väga lühikesed ja särtsakad. Lugude aluseks on sageli lihtne ja lühike motiiv, mida lõpmatuseni korratakse.Funk stiili erinevateks vooludeks on jazz funk, eksperimentaalne funk, valgete funk jt. Funk muusika rajajaks peetakse James Browni, kes alustas küll souli esitajana. c) Fusion. Jazz fusion (ka jazz rock) on muusikastiil, mis ühendab džässi teiste
2010. Looming Loomingut iseloomustab dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomiline kirjaviis. Paistis silma produktiivsuse ning töötempoga 40 aastaga jõudis kirjutada 770 teost Barokiajastu soolokontserdi peamine kujundaja ja kuulsaim looja Vivaldi instrumentaalmuusika jaguneb kolme zanri vahel: sonaat, kontsert ja sinfonia (itaalia stiilis avamäng). Praeguseks on säilinud 92 sonaati, 474 kontserti ja 14 sinfoniat. Kõige rohkem on tal soolosonaate, mille mängimiseks on vaja kolme pilli: soolopilli ning harmoonia- ja bassipilli. Vivaldi loomingu kontserdizanris saab esituskoosseisu järgi jagada kuueks: soolokontserdid (üks solist), kaksikkontserdid (kaks solisti), ansamblikontserdid (36 solisti), kontserdid kahele orkestrile solisti(de)ga, kammerkontserdid, kontserdid keelpilliorkestrile basso continuoga. Vivaldi ooperid, nagu barokkajastul kombeks, põhinesid enamjaolt vanakreeka ajalool ja mütoloogial, kuid võrreldes algallikatega olid ooperite süzeed pisut vähem avameelsed.
kasutas rahvuslikke viise palju kontraste pidas end ise sümfooniatega kõige lähedasemaks 9. Heliloojate sünnimaad. Schubert- Austria (viin) Chopin- Poola (Varssavi) Liszt- ungari Verdi- Itaalia Wagner- Saksamaa (leipzig) Tsaikovski- venemaa Sibelius- Soome Grieg- Norra 10. Mõisted: Sümfoonia- erineva vormi ja koosseisuga instumentaalmuusika teos. Tsaikovski, Sibelius Instrumentaalkontsert- mitmeosaline teos soolopilli(de)le ja sümfooniaorkestrile. Chopin, Liszt MUUTUSED ROMANTISMIAJASTU SÜMFOONIAS: Sümfoonilise tsükli ülesehitus(osade arv, nende tähendus) Orkestratsioon Programmiliste pealkirjade panemine Programmilisus Programmiks nimetatakse helilooja poolt oma teosele antud sõnalist sisuseletust. rapsoodia - vabas vormis fantaasiarikas heliteos novellett - vabas vormis lühike lüüriline klaveripala
Nt. Bachi "Johannese passioon" , "Matteuse passioon". 17)Viiulit kasutati soolo- ja ansamblipillina instrumentaalmuusika kontsertidel. Viiulimeistrid olid nt. Vivaldi, Stradivari, Amatid, Guarnierid. 18)Levinumad instrumentaalkoosseisud olid: barokktrio, soolohääl, itaalia orkester. 19) Concerto grosso esitab koosseis, kus barokktriole on liidetud suurem koosseis, mis toetab väiksemat lõiguti. Soolokontsertil vastandatakse orkestrile üht või mitut soolopilli mis toetuvad orkestri bassile. Helilooja: A.Corelli. (Vivaldi-eeskujuks varaklassikalisele orkestrimuusikale) 20) A. Vivaldi rajas soolokontserdi, arendas välja programmilise orkestrimuusika. Tema helikeel oli isikupärane, muusika on energiline ja rõõmus, aeglastes osades laulva meloodiaga. 21) Allemande on rahulik saksa tants, Courante on kiire prantsuse tants, Sarabande on aeglane pidulik hispaania tants, Gigue on kiire soti hüppetants. Arenes välja 17. Saj. Pr.maal.
kirikute juurde ning linnades muusikaühingute juurde. Eriti oluliseks oli viiul. Seda võimaldasid Stradivari, Amati ja Guarneri suguvõsad. Need pillid mängivad veel praegugi ja on hästi kallid. Uued zanrid conserto grosso- mitmeosaline instrumentaal teos, kus suuremale pillide rühmale on vastandatud soolopillide rühm. Tavaliselt 3 osaline, need on järjestatud kiire- aeglane-kiire. Soolokontsert mitmeosaline instrumentaalteos, kus orkestrile on vastandatud üks või mitu soolopilli. Süit- erikarakteriga palade tsükkel. Allemande- -aeglane saksa tants. Courante- prantsuse kiire hüppe tants. Sarabanda- hispaania pidulik tants, aeglane. Gigue- soti meremeeste väga kiire hüppetants. JOHANN SEBASTIAN BACH 1685-1750 Saksa helilooja, kes 9 aastaselt kaotas mõlemad oma vanemad ja keda hakkas kasvatama tema vanem vend. Vanemast vennast sai ta esiene muusikaõpetaja. Bach oli iseõppija, kooliharidust sai ta vähe
Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast, romantismiajastu heliloojad „rikuvad” julgelt klassikalisi reegleid – näiteks Schuberti 2osaline sümfoonia. 4. Seleta mõistet „instrumentaalkontsert“. Instrumentaalkontsert on tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi (näiteks klaverikontsert, trompetikontsert). 5. Missugused pillirühmad kuuluvad klassikalisse sümfooniaorkestrisse? Missugused muutused toimusid sümfooniaorkestris 19.sajandil? Sümfooniaorkester on orkester, kuhu kuuluvad puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid, keelpillid. 19. sajandi lõpul oli kolmene koosseis kohustuslik mistahes sümfooniaorkestri komplekteerimisel. Kolmeses koosseisus on suurendatud samatämbriliste puu- ja
Sümfoonia Sümfoonia on 4-osaline kindla ülesehitusega teos sümfooniaorkestrile. (Sümfoonia I osa on kirjutatud sonaadivormis ja seal on kaks meeldejäävat korduvat teemat: peateema ja kõrvalteema. I osa on tavaliselt kiires tempos /Allegro/, II osa on reeglina aeglases tempos /Andante/ ja III osa tantsulises tempos /Menuett, Scherzo/. Viimane osa ehk finaal on tavaliselt hoogne ja kiire.) Klassikaline instrumentaalkontsert Kontsert on 3-osaline teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Soolopilli järgi tuleb kontserdi nimetus, näiteks klaverikontsert, viiulikontsert, trompetikontsert jne. Teose II osa on tradit- siooniliselt aeglases tempos. Kontserte kirjutati palju juba eelneval, barokiajastul. 18. sajandil sai teose aluseks sonaadi- vorm ja kujunes välja uus, klassikalise ülesehitusega kontsert. Keelpillikvartett Žanri nimetus näitab nii teose pealkirja kui esitajate koosseisu - neli keelpilli. Need on I ja II viiul, vioola ja tšello. Teos on tavaliselt sarnaselt
· Tuntumad heliloojad: HAYDN, MOZART, BEETHOVEN (Viini klassikud) 12. SONAAT-ALLEGRO ehk sonaadivorm koosneb sissejuhatusest, ekspositsioonist(1.peateema; 2.kõrvalteema), töötlus, repriis(PT+KT), Coda(lad.k. sabaots) 13. SONAAT 4-osaline instrumentaalteos soolopillile kui ka ansamblile. Nii vaimulik kui ilmalik 14. INSTRUMENTAALKONTSERT - tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi (näiteks klaverikontsert, trompetikontsert). Instrumentaalkontserdil on tavaliselt kolm osa: 1)osa on sonaadivormis ja kiires tempos; 2)osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis; 3)osa on kiire, tavaliselt rondovormis 15. SÜMFOONIA - muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast 16. HAYDNI LOOMINGU OMAPÄRA:
k. sabaots), Kasutatakse mitme osalise teose ühe osa vormina. Nt sonaat, instrumentaalkontsert. 12. SONAAT 4-osaline instrumentaalteos soolopillile kui ka ansamblile. Nii vaimulik kui ilmalik. 1. osa Allegro(kiire) 2. osa Andante(aeglane tempo) 3. osa Menuett (tants) 4. osa Finaal( kiire tempo) 13. INSTRUMENTAALKONTSERT - tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi (näiteks klaverikontsert, trompetikontsert). Instrumentaalkontserdil on tavaliselt kolm osa: 1)osa on sonaadivormis ja kiires tempos; 2)osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis; 3)osa on kiire, tavaliselt rondovormis 14. SÜMFOONIA - muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast: 1. Kiire 2. Aeglane 3. Tants 4
A.Dvoák Meloodia Minu kuuldud pala esitavad kaks noort poissi. Ilia Izmaylov mängib põhimeloodiat tsellot ning teda saadab tema vend Artemy Izmaylov, kes mängib saadet harfil. Pala, mida mängitakse on aeglane ning lihtsa meloodiaga kuid samas väga ilus. Keeruline selle loo mängimisel võib osutuda minu kuuldes see, et harfi mängitud saatemeloodia erineb rütmi poolest veidi soolopilli omast. Pala alustab harf, mängides ühte teemat, mis osutub terve pala põhiteemaks. Harf mängib kõrges registris, rahulikus tempos taktimõõdus 2/4. Harfi alguse sissejuhatuse lõpus läheb pala veidi helistiku toonikahelidest kõrvale. Natuke enne tsello põhimeloodia algamist mängib harf kaks takti ett lihtslt loo rütmiga kaasnevaid kolmkõla noote. Siis alustab mängimist tsello tenoriregistris väga maheda ning ilusa kõlaga
Katedraalis, Pillava elustiili tõttu suri ta vaesena, kuigi elus tal rahalisi probleeme polnud. Vivaldi haua kohal asub praegu Viini Tehnikaülikooli hoone. looming Vivaldi instrumentaalmuusika jaguneb kolme zanri vahel: sonaat, kontsert ja sinfonia (itaalia stiilis avamäng). Praeguseks on säilinud 92 sonaati, 474 kontserti ja 14 sinfoniat. Ta sonaadid ei olnud kunagi kirjutatud ühele esitajale. Enim on tal soolisonaate, mille mängimiseks on vaja kolme pilli: soolopilli ning harmoonia- ja bassipilli basso continuos. Vivaldi esimesed välja antud teosed on 12 triosonaati (1705). Triosonaat on teos, mis on kirjutatud kahele pillile ja basso continuole, loo mängimiseks oli vaja vähemalt nelja instrumenti. Loomingu kontsertzanri jagatakse esituskoosseisu järgi kuueks: soolokontserdid (üks solist), kaksikkontserdid (kaks solisti), ansamblikontserdid (36 solisti), kontserdid kahele orkestrile
haakti kahepaupa rühmitama (2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve). Hiljem lisandusid trompetid, tromboon ja timpanid. 18. sajandil kujunesid välja kaks sümfoonilise muusika enam levinud zanri: sümfoonia ja instrumentaalkontsert. Sümfoonia on tavaliselt 4- osaline suurteos sümfooniaorkestrile, kus esimene osa on üles ehitatud kahe kontrastse teema vastandamisel ja arendamisel. Instrumentaalkontsert on 3- osaline teos soolopilli(de)le ja sümfooniaorkestrile, esimese osa vorm on sama, mis sümfooniaski. Sümfooniaorkester 19. sajandil, romantisimiajastul, suurenes orkestri kõigi pillirühmade koosseis. Eriti kasvas vaskpillide tähtsus: täiustusid puhkpillide mängutehnilised võimalused (klapi- ja ventiilisüsteem), mis avardas nende tämbriskaalat. Võeti kasutusele uued pillid, nt inglissarv, kontrafagott, bassklarnet, harf
Virtuoosi tegevuse keskpunktiks 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algupoolel ei olnud teos, vaid interpreet ise pillimängija või laulja. Oma oskuste näitamisel oli olulisel kohal improvisatsioon sageli improviseeriti publiku antud teemadel. 19. sajandil oli virtuooside hulgas ääretult populaarne transkriptsioonide ehk virtuoossete seadete kirjutamine oma pillile mõnest populaarsest või interpreeti muidu huvitavast orkestri-, ansambli- või soolopilli teosest. Vokaalnumbritest tehtud seadeid nimetatakse parafraasideks. Eelnevast tulenevalt eelistasid 19. sajandi virtuoosid vormidena fantaasiat, variatsioone ja rondot, sest need olid ka kirjapanduna lähedased improvisatsioonile. Neis kõigis oli oluline virtuoossuse näitamine. Niccoló Paganini (1782 Genova 1840 Nizza) Itaalia viiuldaja, kitarrist ja mandoliinimängija, helilooja. Mõjutas oma virtuoossusega nii teisi mängijaid kui heliloojaid
virtuoossed. Tihti ühendati soololaule programmilisteks tsükliteks. Sümfooniline poeem emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile (Liszt). Kammerlikud väiketeosed klaverile karakterpala, sõnadeta laul, eksprompt, prelüüd, tantsud (valss, polka, masurka, polonees), rapsoodia, nokturn, muusikaline hetk jm. Klaveritranskriptsioonid tuntud ooperite, sümfooniate jt suurteoste kokkusurutud ,,Ümberkirjutused" klaverile, eesmärgiks armastatud soolopilli orkestraalsete võimaluste näitamine. Eriti palju on klaveritranskriptsioone teinud Liszt. Operett meelelahutuszanr koomilise ooperi, vodevilli, kabaree ja varietee baasil. Jaguneb satiiriliseks Pariisi operetiks (Offenbach) ja meloodiliseks Viini operetiks (Strauss,Suppe, Zeller, Kalman).
Tuntumad heliloojad: HAYDN, MOZART, BEETHOVEN (Viini klassikud) 12. SONAAT-ALLEGRO – ehk sonaadivorm koosneb sissejuhatusest, ekspositsioonist(1.peateema; 2.kõrvalteema), töötlus, repriis(PT+KT), Coda(lad.k. sabaots) 13. SONAAT – 4-osaline instrumentaalteos soolopillile kui ka ansamblile. Nii vaimulik kui ilmalik 14. INSTRUMENTAALKONTSERT - tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi (näiteks klaverikontsert, trompetikontsert). Instrumentaalkontserdil on tavaliselt kolm osa: 1)osa on sonaadivormis ja kiires tempos; 2)osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis; 3)osa on kiire, tavaliselt rondovormis 15. SÜMFOONIA - muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast 16. HAYDNI LOOMINGU OMAPÄRA:
e) muusika tarbijaiks kirik ja aadelkond. e) tarbijateks aadel ja kodanlus. f)vormid ja žanrid: fuuga, süit, f) vormid ja žanrid: sonaat, missa, soolokontsert, concerto grosso, ooper, sümfoonia, instrumentaalkontsert, oratoorium, passioon, kontsert. keelpillikvartett, ooper, rekvija g) orkestri koosseis: basso continuo, 2 g) orkestri koosseis: 4-häälne keelpillirühm, soolopilli 4-häälne puupillirühm 9. ŽANRI NIMETUS OSADE TSÜKLI ÜLESEHITUS KOOSSEIS ARV Kammersonaat 3 Kiire/aeglane/kiire Soolopill-saatev instrument Instrumentaalkontsert 3 Kiire/aeglane/kiire Soolopill-
duse, muusikalise kujundlikkuse ning hea vormidramaturgiaga. Nagu Tobiase loomingu pare- mikule omane, on teose temaatiline materjal väga karakteerne ja väljendusrikas, mis pääseb hästi mõjule tänu orkestri ja koori suurepärasele kõlalisele tasakaalule, millele lisanduvad soolopartiid. Kantaat on kolmeosaline ja koosneb 15 numbrist. Kantaadis on kasutatud hari- likku kahest orkestrikoosseisu, millele lisanduvad kaks soolopilli harf ja orel. Kantaadi sisuliseks kokkuvõtteks on lõpukoor, kus on rakendatud kogu esituskoosseis kõigi solistide ja kooridega. Kooride esitustega jäin ma väga rahule. Tegemist on üpris raske teosega ja see tuli neil imeliselt välja. Orkester andis kogu sellele kontserdile väga palju juurde. Oma suurusega andsid nag palju jõudu ja kogu esitus tundus väga suuremeelne. Pjotr Tsaikovski Viiulikontsert D-duur, op. 35, mida loetakse koos Beethoveni,
Sümfoonia on 4-osaline kindla ülesehitusega teos sümfooniaorkestrile. (Sümfoonia I osa on kirjutatud sonaadivormis ja seal on kaks meeldejäävat korduvat teemat:peateema ja kõrvalteema. I osa on tavaliselt kiires tempos /Allegro/, II osa on reeglinaaeglases tempos /Andante/ ja III osa tantsulises tempos /Menuett, Scherzo/. Viimane osaehk finaal on tavaliselt hoogne ja kiire.) Klassikaline instrumentaalkontsert Kontsert on 3-osaline teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Soolopilli järgi tuleb kontserdinimetus, näiteks klaverikontsert, viiulikontsert, trompetikontsert jne. Teose II osa on tradit-siooniliselt aeglases tempos. Kontserte kirjutati palju juba eelneval, barokiajastul. 18. sajandil sai teose aluseks sonaadi-vorm ja kujunes välja uus, klassikalise ülesehitusega kontsert. Keelpillikvartett Zanri nimetus näitab nii teose pealkirja kui esitajate koosseisu - neli keelpilli. Need on I ja IIviiul, vioola ja tsello
fantaasiarikas ja täis üllatusi. Kõikjalt kõlab vastu optimism, elujaotus, elujanu. Vivaldi valdas täiesti orkestrikunsti. Tundis täpselt kõikide pillide omadusi ja tämbreid. Et ta ise oli viiuli virtuoos, on loomulikult just väga palju teoseid viiulile (tema poolt kirjutatud). Loomingu nimekirjas seisab: 344 soolokontserti, erinevatele soolopillidele, 61 sümfooniat, 23 kammerkontserti, 93 sonaati ja trio-sonaati. Sonaat oli algselt mistahes soolopala mõnele pillile. Trio-sonaat - 3 soolopilli, teos. Vivaldi vokaalimuusika jääb siiski tagaplaaniline, aga see on arvukas. 38 vaimulikku kantaati, 3 oratooriumi, 12 motetti. Tal on isegi 46 ilmalikku ooperit. Vivaldi oli esimene helilooja, kes tõi muusikasse programmilisuse. See tähendab, andis teostele iseloomustava pealkirja. Maailma kuulus, 4 osast koosnev tsükkel "Aastaajad". Populaarsed on veel flöödikontsert "Torm merel", orkestripalad "Öö", "Pastroaalne tants" jne
põhiinstrumentideks olid kitarr, bass, trummid jm. Tuntuimad nimed on Eddie Floyd, Otis Redding jt. Muusikanäited: http://www.youtube.com/watch?v=Cb1PkprdMVA http://www.youtube.com/watch?v=Jn5E7IojVRM The Jackson Five Funk Funk on afroameerika tantsumuusika, milles on esiplaanil rütm. Kujunemisele aitas kaasa soul muusika. Rütm on punkteeritud, palju kasutatakse sünkoope. Basskitarri osatähtsus on tavatult suur, lähenedes juba soolopilli omale. Funk stiili erinevateks vooludeks on jazz funk, eksperimentaalne funk, psühhedeeliline funk, valgete funk jt. Funk muusika rajajaks peetakse James Browni, kes alustas küll souli esitajana. Esimene funkansambel oli Kool & the Gang. Veel tuntuid funk artiste: Tower of Power, George Clinton, Earth Wind and Fire Muusikanäide: http://www.youtube.com/watch?v=dtqDB2spyG0 Earth, Wind and Fire Heavy rock
õukonna ega kiriku teenistuses. Kammermuusikas tekib klaveri trio, keelpillikvartett ja klaveri kvintett; orkestrimuusikas klassikaline sümfooniaorkester. Zanrid: Sonaadivormi skeem ekspositsioon (teema tutvustus) -> töötlus (teema arendus) +kulminatsioon -> repriis (teema esitlus algkujul) -> kooda (lõpuosa) Sonaat - instrumentaalmuusika zanr. Sonaat on soolopillile (saatega või ilma) kirjutatud sonaaditsükkel, mis saab nime soolopilli järgi (nt. Klaverisonaat, viiulisonaat jne.). Sonaadil on tavaliselt kolm osa: 1. osa on sonaadivormis ja kiires tempos 2. osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis 3. osa on kiire, tavaliselt rondovormis Sümfoonia - muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast. 1. osa. Allegro (kiire), sonaat-allegro vormis. 2. osa. Andante (või Adagio vms aeglases tempos), tihti variatsioonivormis. 3. osa
16. sajandi lautole oli kinnitatud juba kuus ning sajandi lõpuks koguni 10 keelt, kasutusel oli seitse erinevat lautoliiki. Renessansi ajal sai lauto instrumentide hulgas kõrgeima staatuse ta oli populaarseim soolopill ja ideaalseim partner laulu saateks, ta kõlas kammeransamblites nii kodanlaste kui aristokraatide kodudes. Kui kuni 16. sajandini kasutati lautot tavaliselt ansamblipillina, siis 16. sajand tõstis lauto soolopilli staatusesse. Citola Citola valmistati ühest puutükist, sel oli lame pirnikujuline korpus ja lühike kael ning harilikult kolm üksikut messing- või teraskeelt. Euroopa eri paigus valmistati Citola eri kujuga. Itaalia oli labida- viiulikujuline, mille õlad kerkisid ülespoole ja lõppesid teravikuga. Prantsusmaal arenesid õlgadest tiivad ja ovaalsed küljed muutusid kas sirgeiks või kergelt sissepoole kumerduvaiks. Inglismaal ja
Kuulsaim looja Antonio Vivaldi (1678-1741) Süit- instrumentaalmuusika vorm.-eri karaktereis tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. Samast viisist on tuletatud hulk eri karakteritega tantse. Fuuga tähtsaim polüfoonilise muusika vorm, selle aluseks on selge karakteriga meeldejääv meloodialõik ehk teema, mis kõlab algul ühehäälselt. Kõik ülejäänud hääled alustavad samuti teemaga ning astuvad sisse järjestikku. Soolokontsert- soolopilli ja orkestri vastandamine. Motetist, mille esitlusel osalesid pillid lauluhäälte toetajana, sündis monoodilise stiili mõjul vaimulik kontsert. 1570 aastal tegutses Pariisis haritlastering, mis pani aluse õukonnaballetile kuhu kuulusid luule, muusika, tants, maali- ja kostüümikunst. 1650. aastal lisandus ballettkomöödia, selle aluseks oli komöödialavastus, millega seoti balletistseenid ja laulud. ,,Kodanlasest aadlimees" Jean-Baptiste Lully (1632-1687).
ansambel The Swingle Singers, kes Bachi teoseid esitades jälgib täpselt autori teksti, lisades ettekandele vaid svingtrummi rütmitausta ja džässiliku fraseerimise, saavutades uskumatult džässiliku tulemuse. Eelnevaga seondub lahutamatult džässi rütmika koos svingiga. Iga džässansambel koosneb meloodia- ja rütmisektsioonist. Esimesse kuuluvad trompet, saksofon, klarnet ja teised nn viisipillid, teise trummid, (kontra)bass, kitarr ja klaver (tingimusel, et nad pole parajasti soolopilli rollis). Džässrütmikas valitseb meloodiasektsiooni ja rütmisektsiooni vahel loo- minguline pinge, mis ei esine mitte ainult rühmade vahel, vaid ka rühmades enestes, ja pole midagi haruldast, kui nende algsed funktsioonid lähevad omavahel segamini, s.t meloodia- instrumendid täidavad rütmifunktsioone ning rütmipillid mängivad meloodiat. Nii sünnib mitmekihiline rütmika, mille ankruks on biit – regulaarsete aktsentidega põhirütm, millest 41
annaabi.ee 
