Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Akordioni referaat (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on akordion?
  • Kus saab õppida akordioni mängima?
  • Miks valisin just selle pilli?
Mis on akordion ?
Akordion on käeshoitav lestkeeltega pill, kus heli tekitavad häälestatud teraslehekesed, mis võnguvad kui lõõtsad suruvad õhu nende vahelt läbi. Pahemal pool lõõtsa on klaviatuur või nupuread, vasemal nupuread bassinootide ja-akordide mängimiseks.
Esimesed akordionid
Oma akordioni patenteeris Christian Friedrich Ludwig Buschmann 1821 . aastal. Seda mängiti kangitaoliste klahvide abil. 1852. aastal lisas Busson pillile klaveritüüpi klahvistiku. Eestisse jõudsid akordionid 1920. aastate paiku ning seda läbi meremeeste, kes neid Soomest, Rootsist ja Saksamaalt kaasa tõid. Esimesed akordionistid omandasid pillii käsitsemise iseõppimise teel. Vastavad koolid ja kogenumad pillimehed puudusid . Alles hiljem hakati koole rajama kus sai akordioni õpet.
Tänapäeva akordion
Tänapäeval on akordioneid väga erinevat tüüpi:klahv-ja nuppakordion , kromaatiline-ja diatooniline nuppakordion, Stradella bassidega akordion, meloodia-ehk valikbassidega akordion ja bassiakordion. Nuppakordioni hääleulatus on suurem kui klahvidega akordionil, sest nupud on klahvidega võrreldes palju väiksemad. Enamik uuemast akordionimuusikast ongi kirjutatud nuppudega akordionile ja klahvidega akordionil on paljusid neist teostest raske või isegi võimatu mängida.
Akordionit kasutatakse väga erinevates muusikažanrites: rahvamuusikas, popmuusikas, klassikalises muusikas, ka kaasaegsetes popmuusikastiilides nagu rock, pop-rock, jne.Pilli populaarsus levis peale leiutamist kiiresti, sageli seostati seda pilli tavainimestega ja akordion levis koos eurooplastega, kes üle maailma laiali emigeerusid.
Kus saab õppida akordioni mängima?
Tänapäeval saab akordionit õppida Heino Elleri -koolis, Eesti Akordioniiidus ja Georg Otsa nimelises Tallina muusikakoolis . Sealse õppekava eesmärk on võimaldada muusikaliselt andekatel ja erialaselt perspektiivsetel keskharidusega õppijatel omandada teadmised, oskused ja hoiakud akordionistina üksikesinejana, erinevates muusikakollektiivides, algastme muusikakoolides ja hariduse jätkamiseks muusika erialadel kõrgkoolides.
Eesti Akordioniliit on akordioni õpetajaid,-õpilasi ja professionaale ühendav liit.
Akordioni eriala  õpetatakse Elleri-koolis alates 1945. aastast. Akordioniõpetajatena on Tartu Muusikakoolis töötanud Voldemar Koch, Anatoli Žukov, Elle Käppa, Uno Arro , Endel Jukk. Akordioni eriala valmistab ette orkestrante, orkestrijuhte ja muusikakoolide õpetajaid. Tänaseni on kooli lõpetanud 148 akordionisti.
Akordioni sugulaspillid ja liigitus
Akordionil nagu ka igal teiselgi pillil on oma sugulaspillid ja liik või liigid. Nendeks on: bandoomium, kontsertiina ja harmoonium.Akordion kuulub klahvpillide ja aerofonide liiki.
Akordion on võrreldes näiteks klaveri ja viiuliga küllalt noor instrument . Oma suhteliselt lühikese eluea jooksul on pilli pidevalt täiustatud, mistõttu on nüüdseks uuematel pillidel võimalik mängida vasakus käes kahte erinevat süsteemi. Sellest tulenevalt saab akordioniga mängida mistahes muusikat, alustades kerge- ja rahvamuusikaga, lõpetades jazzi ja tõsiste akadeemiliste teostega. Akordion on väga hea soolopill aga ka tundlik kammermuusika instrument, sobitudes hästi kokku pea kõikide teiste pillidega. Lisaks sellele kõlab akordioni hästi ka sümfooniaorkestri saatel.
Eesti akordionistid
Eesti kuulsaimatest lauljatest olid ka akordionistid Arne Oit ja Raimond Valgre. Kokku on Eestis olnud kuulsaid akordioni mängijaid umbes nelikümmend kaks. Näiteks: Margus Laugesaar, Jaak Lutsoja , Johann Lõhmus, Tiit Kalluste ja teised.
Akordioni saab õppida ka erialana kõrgkoolis.
Miks valisin just selle pilli?
Sest akordion on väga juvitav ja minu isa on seda pilli õppinud ja mängib mulle seda vahel.
Kasutat internetis: Google´t ja Wikipeediat
Akordioni referaat #1 Akordioni referaat #2 Akordioni referaat #3 Akordioni referaat #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor geostahaksabi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

AKORDIONI-AJALUGU JA KASUTUSVALDKONNAD
3
doc

AKORDIONI AJALUGU JA KASUTUSVALDKONNAD

AKORDIONI AJALUGU JA KASUTUSVALDKONNAD Tiina Tinn Koolimuusika II kursus AÜ Kuigi akordioni eelkäijaks peetakse suupilli, kasutati sama helitekitamise põhimõtet juba enne suupillli leiutamist. 2700 - 2500 e.m.a. oli Hiinas muusiikainstrument nimega sheng. Shengi kodumaaks loetakse Lõuna Aasiat. Shengil on torusid 17-24 ning iga toru vastab ühele noodile. Shengi torud olid bambusest. Vanasti mängiti Shengil pühalikku muusikat. Aastal 700 e.m.a. pilli täiendati ning siis sai mängida ka akorde. XVIII sajandi lõpus leiutati uued pillid, käsiharmoonikud. 19

Pillid
Essee- referaat akordionist
6
pdf

Essee / referaat akordionist

ESSEE AKORDIONIST ,,A gentleman is someone who can play the accordion, but doesn't.’’ – Tom Waits Akordion on käeshoitav lestkeeltega pill, kus heli tekitavad häälestatud teraslehekesed, mis võnguvad, kui lõõtsad suruvad õhu nende vahelt läbi. Paremal pool lõõtsa on klaviatuur või nupuread meloodia mängimiseks, vasakul pool nupuread bassinootide ja -akordide mängimiseks. Natuke ajaloost Akordion ja tema eelkäijad on ehitatud põhimõttel, et õhujuga paneb võnkuma lamedad keeled pilli sees. Nende hulgas on ka suupill ja mitmed harmooniumilaadsed instrumendid. Vanim säärane pill oli hiina suuorel ehk sheng, leiutatud oletatavasti umbes 2500 aastat eKr. Akordioni leiutajaks peetakse oreliehitajat Cyril Demiani. Ta pakkis suupillid kokku ja leiutas süsteemi, kuidas neisse lõõtsaga tuult puhuda. Pilli nimetus, "akordion", tuli sellest, et vasaku käega sai akorde mängida

Instrumendid
Torupill-kannel-lõõtspill
7
doc

Torupill, kannel, lõõtspill

Parimat kõlajõudu on võimalik saavutada 1.oktavi piirkonnas. LÕÕTSPILL ­ eesti keeles on tavaks kasutada mõistet lõõtspill eeskätt just vanemat tüüpi diatoonilisel skaalal põhinevate lõõtspillide (ka harmoonik, härmoonik, lõõtsmoonik, kortsmoonik jm.) kohta, eristades neid uuematest kromaatilistest lõõtspillidest ­ nuppakordionist ja klahvakordionist, mis kõnekeeles ongi lihtsalt akordion. Ajalugu Vaba keelega pillid, kuhu õhku puhuti sisse, olid Hiinas ja KaguAasias tuntud arvatavasti juba vähemalt 2000 aastat tagasi. 18. sajandi teisel poolel sattusid mõned sellised muusikariistad misjonäride kaudu Euroopasse, kus 19. sajandi algul sündisid erinevad samal tööpõhimõttel pillid ­ suupill ja lõõtspillid. Aastal 1821 valmistas Christian Friedrich Ludwig Buschamm esimese suupilli, mille 15 metallkeelt olid kinnitatud kambrite ja puhumisavadega puutükile

Muusika
EESTI RAHVA PILLID
5
doc

EESTI RAHVA PILLID

Esimesed akordionid jõudsid Eestisse 1920. aastate paiku meremeeste vahendusel Soomest, Rootsist, Saksamaalt. Esimesed akordionistid omandasid pilli käsitsemise iseõppimise teel. Vastavad koolid ja kogenud pillimehed puudusid. Parempoolsel klahvistikul mängitakse tavaliselt meloodiat. Vasakpoolse klahvistiku nuppude all asetsevad põhibassid ja akordid, mis võimaldavad mängida saadet. Viimasel ajal on hakatud kasutama ka meloodiabassidega akordioni, mille vasakpoolsele klahvistikule on lisatud ümberlülitamise võimalus - harjumuspärase akordinupu all kõlab teatud kõrgusega üksiknoot. Nii on võimalik lisaks parempoolsele ka vasakul klahvistikul mängida ühehäälset meloodiat. LÖÖKPILLID Löökpillid on Eestis üsna tagasihoidlikult esindatud pillirühm. Osa neist on sarnaselt puhkpillidega kindlaotstarbelised, mitte meelelahutuslikud, instrumendid. Lokulaud, käristi, tirinui, krapp, heliraud, pingipill, jauram

Muusika
1950-aastate popmuusika
4
docx

1950. aastate popmuusika

03.1928 Viljandis ning suri 05.01.1980 Tallinnas. Ta oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli politseinik Jaan Naissoo poeg. Asutas 1949. aastal, kui jazz oli juba ametlikult keelatud, ansambli Swing Club. 1949. aastal oli ta Tallinnas toimunud esimese eesti jazzifestivali üks algatajaid. Ta lõpetas 1952. aastal Tallinna konservatooriumi heliloojana Heino Elleri käe all. Mängis ansamblites Rütmikud, Stuudio 8 ja Metronoom. Instrumentalistina mängis ta laitmatult klaverit, akordioni, kontrabassi ja althorni ja ventiiltrombooni, olles võimeline neil kõigil huvitavalt improviseerima. 1952­1980 oli Tallinna Muusikakoolis muusikateooria õppejõud, 1977. aastal asutas selles koolis kergemuusika osakonna, mis tegutseb siiani. Naissoo tuntumate laulude seas on "Neil päevil polnud algust", "Märtsis algas mai", "Mu kodu" ja "Iial ei muutu võõraiks me". Ta kirjutas koos poja Tõnu Naissooga 1969. aastal muusika filmile «Viimne reliikvia». 1978. aastal

Muusika
Eesti rahvamuusika ülevaade
2
doc

Eesti rahvamuusika ülevaade

Eriti osav oli Teppo lõõtsale keelte valmistamisel. Teppo tüüpi lõõtspillil on ainult mazoorsed akordid. Teppo tüüpe pille nimetatakse rahvakeeli võru või eesti lõõtsadeks. Libliklõõts ­ levinud venemaa tehastes valmistatud lõõtsad, millel sai mängida ka minoorselt. Eesti pillimestrid hakasid neid jäljendama ning nimetama hakati neid nurkades asetsevate liblika või lüüra kujuliste kaunistuste järgi libliklõõtsadeks. Akordion - Esimesed akordionid jõudsid Eestisse 1920. aastate paiku meremeeste vahendusel Soomest, Rootsist, Saksamaalt. Esimesed pillimehed õppisid iseõppimise teel. Löökpillid Eestis üsna tagasihoidlikult esindatud pillirühm. Põhiliselt kindlaotstarbelised instrumendid. Lokulaud kujutab endast kahe posti vahele kinnitatud põikpuu küljes rippuvat kuusepuust lauda, mida lüüakse kahe tammest või kasest vasaraga

Muusikaajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun