Akordioni referaat (0)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

AKORDIONI AJALUGU JA KASUTUSVALDKONNAD

AKORDIONI AJALUGU JA KASUTUSVALDKONNAD Tiina Tinn Koolimuusika II kursus AÜ Kuigi akordioni eelkäijaks peetakse suupilli, kasutati sama helitekitamise põhimõtet juba enne suupillli leiutamist. 2700 - 2500 e.m.a. oli Hiinas muusiikainstrument nimega sheng. Shengi kodumaaks loetakse Lõuna Aasiat. Shengil on torusid 17-24 ning iga toru vastab ühele noodile. Shengi torud olid bambusest. Vanasti mängiti Shengil pühalikku muusikat. Aastal 700 e.m.a. pilli täiendati ning siis sai mängida ka akorde. XVIII sajandi lõpus leiutati uued pillid, käsiharmoonikud. 19

Pillid

6

pdf

Essee / referaat akordionist

ESSEE AKORDIONIST ,,A gentleman is someone who can play the accordion, but doesn't.’’ – Tom Waits Akordion on käeshoitav lestkeeltega pill, kus heli tekitavad häälestatud teraslehekesed, mis võnguvad, kui lõõtsad suruvad õhu nende vahelt läbi. Paremal pool lõõtsa on klaviatuur või nupuread meloodia mängimiseks, vasakul pool nupuread bassinootide ja -akordide mängimiseks. Natuke ajaloost Akordion ja tema eelkäijad on ehitatud põhimõttel, et õhujuga paneb võnkuma lamedad keeled pilli sees. Nende hulgas on ka suupill ja mitmed harmooniumilaadsed instrumendid. Vanim säärane pill oli hiina suuorel ehk sheng, leiutatud oletatavasti umbes 2500 aastat eKr. Akordioni leiutajaks peetakse oreliehitajat Cyril Demiani. Ta pakkis suupillid kokku ja leiutas süsteemi, kuidas neisse lõõtsaga tuult puhuda. Pilli nimetus, "akordion", tuli sellest, et vasaku käega sai akorde mängida

Instrumendid

7

doc

Torupill, kannel, lõõtspill

Parimat kõlajõudu on võimalik saavutada 1.oktavi piirkonnas. LÕÕTSPILL ­ eesti keeles on tavaks kasutada mõistet lõõtspill eeskätt just vanemat tüüpi diatoonilisel skaalal põhinevate lõõtspillide (ka harmoonik, härmoonik, lõõtsmoonik, kortsmoonik jm.) kohta, eristades neid uuematest kromaatilistest lõõtspillidest ­ nuppakordionist ja klahvakordionist, mis kõnekeeles ongi lihtsalt akordion. Ajalugu Vaba keelega pillid, kuhu õhku puhuti sisse, olid Hiinas ja KaguAasias tuntud arvatavasti juba vähemalt 2000 aastat tagasi. 18. sajandi teisel poolel sattusid mõned sellised muusikariistad misjonäride kaudu Euroopasse, kus 19. sajandi algul sündisid erinevad samal tööpõhimõttel pillid ­ suupill ja lõõtspillid. Aastal 1821 valmistas Christian Friedrich Ludwig Buschamm esimese suupilli, mille 15 metallkeelt olid kinnitatud kambrite ja puhumisavadega puutükile

Muusika

5

doc

EESTI RAHVA PILLID

Esimesed akordionid jõudsid Eestisse 1920. aastate paiku meremeeste vahendusel Soomest, Rootsist, Saksamaalt. Esimesed akordionistid omandasid pilli käsitsemise iseõppimise teel. Vastavad koolid ja kogenud pillimehed puudusid. Parempoolsel klahvistikul mängitakse tavaliselt meloodiat. Vasakpoolse klahvistiku nuppude all asetsevad põhibassid ja akordid, mis võimaldavad mängida saadet. Viimasel ajal on hakatud kasutama ka meloodiabassidega akordioni, mille vasakpoolsele klahvistikule on lisatud ümberlülitamise võimalus - harjumuspärase akordinupu all kõlab teatud kõrgusega üksiknoot. Nii on võimalik lisaks parempoolsele ka vasakul klahvistikul mängida ühehäälset meloodiat. LÖÖKPILLID Löökpillid on Eestis üsna tagasihoidlikult esindatud pillirühm. Osa neist on sarnaselt puhkpillidega kindlaotstarbelised, mitte meelelahutuslikud, instrumendid. Lokulaud, käristi, tirinui, krapp, heliraud, pingipill, jauram

Muusika

4

docx

1950. aastate popmuusika

03.1928 Viljandis ning suri 05.01.1980 Tallinnas. Ta oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli politseinik Jaan Naissoo poeg. Asutas 1949. aastal, kui jazz oli juba ametlikult keelatud, ansambli Swing Club. 1949. aastal oli ta Tallinnas toimunud esimese eesti jazzifestivali üks algatajaid. Ta lõpetas 1952. aastal Tallinna konservatooriumi heliloojana Heino Elleri käe all. Mängis ansamblites Rütmikud, Stuudio 8 ja Metronoom. Instrumentalistina mängis ta laitmatult klaverit, akordioni, kontrabassi ja althorni ja ventiiltrombooni, olles võimeline neil kõigil huvitavalt improviseerima. 1952­1980 oli Tallinna Muusikakoolis muusikateooria õppejõud, 1977. aastal asutas selles koolis kergemuusika osakonna, mis tegutseb siiani. Naissoo tuntumate laulude seas on "Neil päevil polnud algust", "Märtsis algas mai", "Mu kodu" ja "Iial ei muutu võõraiks me". Ta kirjutas koos poja Tõnu Naissooga 1969. aastal muusika filmile «Viimne reliikvia». 1978. aastal

Muusika

2

doc

Eesti rahvamuusika ülevaade

Eriti osav oli Teppo lõõtsale keelte valmistamisel. Teppo tüüpi lõõtspillil on ainult mazoorsed akordid. Teppo tüüpe pille nimetatakse rahvakeeli võru või eesti lõõtsadeks. Libliklõõts ­ levinud venemaa tehastes valmistatud lõõtsad, millel sai mängida ka minoorselt. Eesti pillimestrid hakasid neid jäljendama ning nimetama hakati neid nurkades asetsevate liblika või lüüra kujuliste kaunistuste järgi libliklõõtsadeks. Akordion - Esimesed akordionid jõudsid Eestisse 1920. aastate paiku meremeeste vahendusel Soomest, Rootsist, Saksamaalt. Esimesed pillimehed õppisid iseõppimise teel. Löökpillid Eestis üsna tagasihoidlikult esindatud pillirühm. Põhiliselt kindlaotstarbelised instrumendid. Lokulaud kujutab endast kahe posti vahele kinnitatud põikpuu küljes rippuvat kuusepuust lauda, mida lüüakse kahe tammest või kasest vasaraga

Muusikaajalugu

Kommentaarid (0)