Itaalia ja Prantsusmaa muusikakultuur (0)

Itaalia
Itaalia muusikakultuur on mõjutanud Euroopa muusikakultuuri väga ja kehtib nii instrumentaal -vokaal-,lava-, kui ka rahvamuusika ning pop muusika kohta. Itaalased määratlevad oma rahvuslikku identiteeti muusika kaudu. Itaalia muusikas on oluline koht rahvamuusikal, kuid see erineb piirkonnati. Põhja-Itaalia rahvamuusikat on mõjutanud naaberriikide( prantusmaa,Austria, Sloveenia ) traditsioonid. Lõuna-Itaalia muusikas kohtab Araabia, Kreeka ja Aafrika traditsioonide jooni. Itaalia rahvalaulude hulgas on hälli-,laste-,tavandi-,tantsu-, ja töölaule. Kaks olulisemat laululiiki on eepilised ballaadid (Põhja Itaalia) ja lüürilised laulud(Lõuna Itaalia). Üldtuntud laulu-(jutustav) liigiks Itaalia rahvamuusikas on Napoli provintsist pärit Napoli laul (0 sole mio) See on soololaul ja traditsiooniliselt esitavad seda mehed kohalikus dialektis. Laulud on iseloomult tundelised, melanhoolsed ja poeetilised. Lauldakse tavaliselt armastusest, murtud südamest või kirest. Muusika ja tants on alati olnud väga tihedalt seotud. Vanimad tantsud olid maagilisestrituualsed (nt Viinamarjade valmimine ja korjamine ) Üks tuntumaid Itaalia rahvatantse on pärit Lõuna Itaaliast , tarantella. See on 6/8 taktimõõdus, kiire tempoline tants. Arvati et see ravib tarantlitelt saadud hammustusi. Itaalia rahvamuusikas enim kasutatud pillid on : Akordion , torupill , mitmesugused flöödod, tamburiin , triangel ja kastanjetid . Itaalia on ka väga palju mõjutanud Euroopa kunstimuusika arengut. Rahvamuusikal pole autorit teada. Kunstimuusika on pandud kirja, sellel on autor. Väljendab kunstilist sõnumit. Muusika terminid v.a ballett on pärit Itaaliast. Samuti on Itaaliast pärit muusikateoreetik Guido Arezzest , kes võttis tänapäevani kehtiva noodijoone süsteemi ja nootide silpnimetused. Samuti sündis just nimelt itaalias 17 saj. Firenzes kõige suurejoonelisem žanr: Ooper . Ja veel tänu Itaalia viiulimeistritele algas 17 saj. väga kiire viiuli esitõus. Viiulist saab soolopill. Ka klaveri sünd on seotud Itaaliaga: 18 sajandi alguses Bartolomeo Cristoferi haameriklaveri. Üks kuulsaim viiuldaja oli: Niccolo Pagonini.
Kuulsamaid heliloojaid Itaaliast: Claudio Monterverdi
Giuseppe Verdi Antonio Vivaldi Gaetano Donizetti Gioachino Rossini
Vincenzo Bellini
Itaalia renessanss (14-17 saj)
14 saj trecento - kirjutaks madrigale - 2, 3 häälne laul, mille teemadeks: armastus: Francisco Landino
16-saj madrigal - 5,6 häälne laul, väga peen, teemadeks samuti armastus aga filosoofilise, religioose ning erootilise alltekstiga. Kasvab välja barokkaaria ja kammerkantaat
2 Kuulsat autorit
Orlandus Lassus Giovanni pierluigi da palestrina 1532-1594 1525-1594
Looming: üle 70 missa , 3 reekunemi, 4 100 magiutiaati Looming: mimatsiiklid(104) hümnid,
4 passioni, motette u 400, magniflaate 35
Teos: Matona Mia Cara Teosed: Missa Papae Meralli
Kuulus madalmoode koolkonna viiendasse põlvkond kuulus Rooma koolkonda
Prantsusmaa
Prantsusmaa on Lääne-Euroopa suurim riik. Mille muusikaltraditsioonid on säilinud kõige ehedamalt. Prantsusmaa rahvalood on ühehäälsed. Nende hulgas on ballaadem tantsu-,kalendri – ja töölaule.Tantsu laulud relligioolsed ja rituaalsed laulud. Erandikd on Korsika saar, sest seal on levinud mitme häälsed polüfoonilised (fuuga vorm/kõik ühehäälselt) enamasti esitab mees trio. Prantsuse muusikaga seondub kõige enam šansoon. Šansoon on Prantsuse keelsete ilmalike laulude üld nimetus. Eristatakse ilmalik ja vaimulik. Kasutusele võeti renessansi ajastul 15-16 sajand. Šansoonid on enamasti armastuslaulud, mis võivad olla 1 meloodilised , lõbusad ja kiired. Prantsuse tantsudest on tuntumad farandool, gavott, courante , borree. Farandool on Lõuna Prantsusmaa seltskonnatants mida tantsitakse kollonnis, tavaliselt 6/8 taktimõõdus. Fagott on kas 2/4 või 4/4 taktimõõdus, elava loomuga tants. Alguses tantsis lihtrahavs. Alates 17 sajand on gavot, courante, bourree õukonna tantsud.
Pillimäng
Pillimäng on Prantsusmaal tantsude või laulude saateks. Enim kasutatud rahvapill: fiidel , akordion, torupill, rataslüüra(oranistrum/hurdgurdy), šalmei(oboe), tamburiin, trumm. Akordion 19 saj. väga kuulus ja levis edasi euroopasse. Saab kaasas kanda. Prantsuse kuntsmuusika juured ulatuvad kristlike liturgiliste lauludeni. Liturgia - jumalateenistuse läbiviidud kord. Mitmehäälne vaimulik laul saavutas õitsengu 12-13 sajandil Notre-Dame’i koolkonnas Pariisis. Ühehäälse Omaliku laulu viljeleja oli Prantsusmaal tegutsenud rüütlilaulikud