Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Soojendusharjutused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põlv, jalale, kere, soorita, soojendusharjutused, siruta, ringid, varbad, jooks, sõrm, lihastele, kael, pööra, ülakeha, keharaskus, veendumused, nike, ülespoole, kõhulihased, tallad, kõverdatult, aspektist, varustab, vereringlus, treeningut, dussi, vereringesüsteem, liigesed, venitamine, mahus, soovitav, kõndida, põhimõtteks, peast4. Passiivsed lõdvestusharjutused 6. Venitusharjutuste kompleks 7. Kõhulihaste harjutused 8. Vaagnavöötme harjutused 9.Seljalihaste jõuharjutused 10.Pöiavõimlemine Mõningad harjutused rühi parandamiseks: 1. Harjutus Lähteasend. Algseis. 1-2. Käed kõrvale. 3-4. Pööra pihud üles, suru käsi kergelt taha. 5-6. Käed kõrvalt üles, samal ajal hinga sügavalt sisse ja siruta lülisammast. 7-8. Kõverda käsi kergelt küünarliigesest, aseta peopesad vastamisi pea kohale. Suru kergelt küünarnukke taha. Hoia asendit vähemalt 5 sek. *Püüa tunda, kuidas sirutuse ajal lülisammas venib. Toime: tõstab ülaseljalihaste toonust, õpetab hoidma selga õiges asendis ja sunnib sirutama lülisammast. 2.Harjutus Lähteasend. Selililamang, kergelt kõverdatud jalad väikses hargis, ked all, pihud ees. 1-2. Suru õlad põrandale. 3-4
Sellel juhul ei venitata mõlemat reit korraga vaid ainult üht. Harjutust sooritada mõlema jalaga. ________________________________________________________________________ 9 Vaagnavöötme ja reie välimised lihased (tuhar) 1. Istuda põrandal, tõsta põlvest kõverdatud jalg üle teise jala. Käe abiga suruda põlve tahapoole. 2. Istes põlvest kõverdatud jalg maas, kallutada kere ette. 3. Selililamangus, põlvedest kõverdatud, tõstke üks jalg teise põlvele, tõmmata maas oleva jala põlve alt enda poole. Venitab keskset tuharalihast. 4. Selililamangus, põlvedest kõverdatud, üks jalg üle teise nii, et põlved kohakuti, tõmmata maas oleva jala põlve alt enda poole. Venitab suurt tuharalihast. ________________________________________________________________________ Reie lähendajad 1
tagajärjel tekivad lihastes ainevahetushäireid ja valupunktid (triggervalud), mis piiravad ka lihaste funktsioone. Ülekoormus põhjustab kudedes hapnikuvaegust., mis soodustab põletikuliste protsesside teket ja kahjustunud kudede sidekoestumist. Ükski tegevus ei koorma kõiki lihasgruppe võrdsel määral. 2. Teksti ja parempoolse pildi põhjal kirjeldada ergonoomilist istumisasendit ja seda toetavat tooli/lauda. Aktiivne rühi saavutamiseks istudes tuleb toetuda mõlemale jalale. Hoida sääre ja reie vaheline nurk 90 kraadi lähedal. Reite ja keha vaheline nurk umbes 110 kraadi, mis koormab nimmepiirkonda vähem kui 90-kraadine nurk. Istudes tuleb säilitada lülisamba füsioloogilised kõverused, hoida õlavöö pingevaba ning pea kere suhtes mitte rohkem kui 15-kraadises kaldes. ( http://www.sintex-mebel.ru/office/articles/ergonomics-rules/)
lama palju kõhuli asendis, mis juba iseenesest tõstab kõhulihaste toonust ja soodustab emaka kokkutõmbeid, kõhu alla on hea panna väike padi, siis on koormus alaseljale väiksem. Valusaid emaka kokkutõmbeid aitavad leevendada sügavad ja lõõgastavad hingamisharjutused. pea meeles, et sünnitusejärgselt on tähtsam teha harjutusi sagedamini ja vähe korraga, liiga pikad ja harvad treeningud teevad sulle pigem kahju. harjutusi soorita aeglases tempos ja mõtle nende lihaste peale, mida sa parajasti pingutad. Harjutamisest ei ole kasu, kui sa teed kiirustades ja ei keskendu lihastele, mis parajasti töötavad. harjutada ei ole soovitav enne 1,5-2 tunni möödumist söömisest, samuti ei tohiks kohe pärast treenimist süüa. Püüa planeerida nii, et harjutamise aeg oleks pärast rinnaga toitmist. pööra suurt tähelepanu rühile! Jälgi, et raseduse lõpuperioodile iseloomulik
o Lama selili, jalad täisnurkselt ees. Selg toetub täispikkuses põrandale. o Tõsta puusi nii, et jalad suunduksid otse lae suunas, ja nii kõrgele kui suudad, seejärel lasku tagasi algasendisse. o Raskem variant: puusi tõstes kalluta jalgu samal ajal põranda poole. 4.Reie ja tuharalihased! Jalatõsted selililamangus Harjutus 1 o Selililamangus põrandal, too käed põrandale keha lähedale, kõverda vasak jalg ja siruta parem, paremal jalal tõmba varbad enda poole. o Suru puusad põrandalt üles nii, et sirge jalg ei tõuseks kõverdatud jala põlvest kõrgemale. o Hoia asendit mõni hetk ja liigu tasakesi tagasi lähteasendisse. Harjutus 2 o Selililamangus põrandal, too käed põrandale keha lähedale, kõverda vasak jalg ja tõsta parem puusa kohale, paremal jalal tõmba varbad enda poole. o Suru puusad koos sirge jalaga lae suunas, jälgi, et sirge jalg ei kiiguks
Püstiasendis, jalg painutatud hüppeliigesest, suruda varbaid vastu tuge. Harjutus säärelihastele ja Ahhileuse kõõlustele Väljaastes, toetudes kätega seinale (puule, varbseinale jm), tagaolev jalg täistallal. Kõverdada tagaoleva jalga põlveliigesest. Reie eesmistele lihastele Seistes hoida ühe jala kanda istmiku juures, käte abiga Reie tagalihastele Selili lamangus, üks jalg üles tõstetud, tõmmata jalga käte abiga pea suunas Niude - nimmelihasele Toetuda maaolevale jalale, varbad välja sirutatud. Eesolev jalg põlveliigesest painutatud 90 kraadi. Suruda aeglaselt tagaolevat jalga puusaliigesest allapoole. Vaagnavöötme lihastele Tõsta jalg pingile (lauale, kusetile, tõkkele jne), hoida selg sirge ja painutada ülakeha ette suunas. Hoida käed seljal ja pilk suunata soovitavalt ettesuunas Reie välimistele lihastele Istuda maas, tõsta põlvest kõverdatud jalg üle teise. Käe abiga suruda põlve sirge jala suunas, keha pöörata vastassuunda.
harjutust põrandale pikaliheitmist, nii et vaip või joogamatt tulevad kasuks.Üks viimane, kuid esmatähtis tarkus, enne kui harjutuste juurde asume: Kõikide harjutuste sooritamisel hoia selg sirge, õlad taga ning pea ja kael otse. Õlgade taha toomine. 1. Cross Crawl - Seisa püsti, kõht sees , rind ees ja õlad taga. Nüüd tõsta üles oma parem käsi ja vasak jalg. Käsi tõsta enda ette ja otse üles. Jalg tõsta ka enda ette nii kõrgele kui saad. Jalga tõstes peaks põlv lõppasendis olema 90 kraadise nurga all. Hoia asendit 3 sekundit ning korda. 2. Taha sõudmine-Püsti seistes siruta oma käed külgedele ning liiguta neid ringikujuliselt, justkui üritaksid tagurpidi aerutada. Seda harjutust võid teha mitu korda päevas, kuna seda on nii lihtne teha ning efektiivsus on äärmiselt suur. 3. Käte laiutamine-Seisa püsti, käed kõrval. Kõverda käed küünarnukkidest 90 kraadi ette, pane käed rusikasse ning suuna pöidlad üles
Tallinna Ülikool Võrkpallitreeningu harjutusvara Koostaja: Erik Allas Juhendaja: Raini Stamm Make the play first, then decide if it was impossible.
sundisid ja tegid nii võimalikuks õppeaasta alguses seatud eesmärkide saavutamise. 4 1. KIIRJOOKSU ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Kiirjooksu määratlus Kiirjooksuks nimetatakse maksimaalse kiirusega jooksu distantsidel kuni 400 m ja kuni 400 m pikkuseid teatejookse. Samuti võib siia hulka lugeda naiste tõkkejooksu kuni 100 m, meestel kuni 110 m distantsidel. Klassikaline kiirjooksu ala on 100 m jooks, sisehooajal aga 60 m jooks. Maailma parimad naissprinterid läbivad 100 m alla 11 sekundi ja mehed 100 m alla 10 sekundi. Hetkel kehtivad maailmarekordid on vastavalt 10,49 (Florence Griffith-Joyner) ja 9,58 (Usain Bolt). Sprindi eesmärgiks on läbida vahemaa võimalikult lühikese ajaga. Selleks tuleb sooritada võimalikult kiire start, saavutada võimalikult lühikese ajaga maksimaalne jooksukiirus ja säilitada saavutatud maksimaalset jooksukiirust võimalikult kaua.
valesti. Muutuda võib ka rinnakorvi kuju, seda juhul kui nihkesolevad selgroolülid asuvad kohas, kuhu ribid kinnituvad. Muutunud rinnakorv võib lükata ribid nii kaugele ühele poole, et need ulatuvad küüruna ühelt seljapoolelt välja. Kui selg juba kõverduma hakkab, siis juhtub see kiiresti, eriti lapse või noorukieas. Iseloomulik on, et skolioos süveneb, kuigi lihasjõud oluliselt ei nõrgene. Üheks skolioosi arenemise põhjuseks võib pidada harjumust toetada end ühele jalale. Seistes on põhiraskus tugevamal jalal, mille tagajärjel vaagen asetseb viltu ja see aitab skolioosi arenemisele kaasa. Kasvueas lastel ja noortel võib skolioos välja kujuneda mõne kuu jooksul, sest alguses on lapse või noore inimese selg üsna pehme ja teda saab kergesti aidata normaalsesse asendisse tagasi. Skolioosi arenedes aga jääb selg üha enam kinni valesse asendisse ja selga ei saa enam täiesti sirgu ajada.
Sporti edendas rahvusvaheliste spordiföderatsioonide loomine ja olümpiamängude taassünd (1896; kaasaegsed olümpiamängud). Eriti kiiresti on sport arenenud pärast Teist maailmasõda. Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik, endiselt võidukad olid raskejõustiklased. 3
spordimeisterlikkuse saavutamine- tehnika täiustamine. Ülajäsemete reflektoorseks lõdvestuseks peab liikumine algama I segmendist õlavöötmest (ründelöök). Alajäsemete liikumine algab veidi tõstetud puusavööst (kaitsemäng) Stardi ja lähteasend- Põhiasend- põlvedest kõverdatud jalad on õlgadelaiuses harkseisus ja labajalad paralleelselt või üks jalg veidi eespool, kannad maas, keharaskus on viidud päkkadele võrdelt mõlemale jalale, küünarliigesest kõverdatud käed on vöökõrgusel, ülakeha on kallutatud ette ja vaade on pallil Stardiasend- võtab enne liikuma hakkamist, liigitatakse kõrguse järgi näitajaks on põlveliigese nurk. Toetuspinna järgi- püsiv asend- raskus võrdelt mõlemal jalal need on on kõrvusti või üks ees teine taga, kerge kerekalle ette, käes ees-all. Mittepüsiv asend- keharaskus viidud päkkadele, jalad õlgdelaiuses
paaristõuge), jalatõugete arvu (1-, 2-sammuline) ja jalatõuke mooduse (uisu-, klassikaline jalatõuge) järgi tsüklis. Sõiduviisi variant - sama sõiduviisi piires erinevalt ajastatud või sooritatud moodus, nt. kiire või aeglane, vasaku või parema jalaga pooluisusamm vm. Tõusuviis – sõiduviisile sarnanev liikumisviis järsu tõusu ületamiseks. Ei esine vabalibisemist. Suusataja põhiasend – suusataja lõdvestunud seisu asend, kus käe-ja jalaliigesed on kergelt kõverdatud, kere veidi ette kallutatud, selg kumer, lõug alla lasted, vaade 3-5m ette. Käed valmis tasakaaluliigutusteks või kepitõukeks. Piirasend - tehnika faasi algus või lõppasend. Suusad lappi – suusatallad lumel lapiti. Suusad kanditud – kallutatud suusa servale e. kandile. Kantida võib üht või mõlemat suuska, sise- või välisküljele, samale või eri külgedele, mäe või oru poole. Suusad rööpi - ehk paralleelselt. Suusad kohakuti - rööbiti ja ninad teineteise kõrval.
tohi ühelegi kõndimise momendil ainult jalaluudele toetuda, suur osa koormusest peab lihaste kanda jääma, seda tuleb otsekui rullida edasi üle tugijala kanna, talla, päka ja varvaste ( tagurpidi kõndimisel vastupidises järjekorras ). Nii saavutatakse keha raskuse katkematu liikumine ühelt jalalt teisele. Hoogsama sammu saamiseks tuleb tugijala päkalt edasi vedrutada, millele järgneb sammu pehmendamisems väike laskumine sammu sooritanud jala põlvest raskuse ülekandmisel sellele jalale. Kõnd ettepoole Seista nii, nagu on öeldud tantsuvõtte kirjelduses. Parema tasakaalu saavutamiseks võib käed tantsuvõtet matkides üles tõsta. Seejärel kanda keha raskus vasakule jalale ja vibutada parem jalg sujuvalt ette nii, et kõigepealt riivab põrandat päkk, siis kand. Sel hetkel, kui parem jalg alustab liikumist, tuleb vasakut jalga veidi lõdvestada ja kanda keha raskus ette vasaku jala päkale. Kui parem jalg möödub vasakust, peab vasaku jala kand
Kiirus 12 km/t 762 792 858 924 990 1056 1122 1188 1254 1320 Jooksmise positiivsed toimed organismile 1. Jooksmine on tervislik, sest tugevdab teie südame - vereringesüsteemi ja aitab põletada rasvu 2. Jooksmisega kaasneb suur energiakulu 3. Jooksmine on lihtne 4. Joosta on võimalik kõikjal ja igal ajal 5. Jooksmine on suurepärane vahend stressi vastu 6. Jooks on parim vahend kehakaalu reguleerimiseks 7. Jooksmine on justkui ravimeetod, parandades enesetunnet ja kehalist töövõimet 8. Jooksmine aitab ära hoida külmetushaigusi 9. Jooksmine on parem kui unerohi, kerge väsimus tagab mõnusa une 10. Jooksmine loob hea meeleolu 11. Jooksmine on kasulik ka vaimse töö tegijale ja kontoritöötajale 12. Jooksmine on võimalik igas vanuses 13
tohi ühelegi kõndimise momendil ainult jalaluudele toetuda, suur osa koormusest peab lihaste kanda jääma, seda tuleb otsekui rullida edasi üle tugijala kanna, talla, päka ja varvaste ( tagurpidi kõndimisel vastupidises järjekorras ). Nii saavutatakse keha raskuse katkematu liikumine ühelt jalalt teisele. Hoogsama sammu saamiseks tuleb tugijala päkalt edasi vedrutada, millele järgneb sammu pehmendamisems väike laskumine sammu sooritanud jala põlvest raskuse ülekandmisel sellele jalale. Kõnd ettepoole Seista nii, nagu on öeldud tantsuvõtte kirjelduses. Parema tasakaalu saavutamiseks võib käed tantsuvõtet matkides üles tõsta. Seejärel kanda keha raskus vasakule jalale ja vibutada parem jalg sujuvalt ette nii, et kõigepealt riivab põrandat päkk, siis kand. Sel hetkel, kui parem jalg alustab liikumist, tuleb vasakut jalga veidi lõdvestada ja kanda keha raskus ette vasaku jala päkale. Kui parem jalg möödub vasakust, peab
2. Vead, mida vältida jooksualadel - tähelepanu kontsentreerimist vaid mõnele üksikule harjutusele või võttele; väsimust maksimaalse kiiruse arendamisel; täistallal jooksmist sprindis. 3. Stardipakkude asetus rajal - Tõukejalapakk 1,5-2 pöida stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid võrreldes tõukejala pakuga. Esimene pakk on laugem (u 45°) 4. Asend “kohtadele!” - Mõlemad pöiad on kontaktis pakkude ja rajaga. Tagumise jala põlv toetub rajale. Sirged käed toetuvad rajale õlgadelaiuselt, sõrmed on harali. Kukal on selja kõrgusel, silmavaade suunatud alla. Keharaskus jaotub võrdselt kõikide toetuspunktide vahel. 5. Asend “valmis!” - Pöid (kand) on tugevalt pakkudele surutud. Eesoleva jala põlveliiges on kõverdatud täisnurga all. Tagumise jala põlveliiges on kõverdatud 120–140kraadise nurga all. Puusad on veidi kõrgemal õlgadest, ülakeha on ette kallutatud. Õlad on kätest veidi eespool. 6
Kiirus 11 km/t 639 697 755 814 872 930 988 1046 1104 1162 Kiirus 12 km/t 762 792 858 924 990 1056 1122 1188 1254 1320 1.2. Jooksmise positiivsed toimed organismile 1. Jooksmine on tervislik, sest tugevdab teie südame - vereringesüsteemi ja aitab põletada rasvu 2. Jooksmisega kaasneb suur energiakulu 3. Jooksmine on lihtne 4. Joosta on võimalik kõikjal ja igal ajal 5. Jooksmine on suurepärane vahend stressi vastu 6. Jooks on parim vahend kehakaalu reguleerimiseks 7. Jooksmine on justkui ravimeetod, parandades enesetunnet ja kehalist töövõimet 8. Jooksmine aitab ära hoida külmetushaigusi 9. Jooksmine on parem kui unerohi, kerge väsimus tagab mõnusa une 10. Jooksmine loob hea meeleolu 11. Jooksmine on kasulik ka vaimse töö tegijale ja kontoritöötajale 12. Jooksmine on võimalik igas vanuses 13. Jooksmine on parim vahend igaveseks nooreks jääda. 14
• vereringe lihastes aktiveerub – tõuseb pulss ja vererõhk, mis toob lihastesse enam toitaineid ja hapnikku, ning paraneb jääkainete eemaldamine organismist; • hapnikukulutus lihastes suureneb; • kiireneb energiavahetus ja närviimpulsside edasikanne. Soojendusosale sobivad liikumised: Marss, kõnd, põlve- ja sääretõsted, samm kõrvale juurde, ristsamm, keharaskuse ülekandmine jalalt jalale jne. Jalgade tööle lisatakse õlatõsted ja -ringid, käte sirutused, ringid ja hood, sõudmis- ja ujumisliigutused, ülakeha liikumised (rindkere sirutamine ja kumerdamine) jne. Soovitav oleks vältida pidevat käte liikumist ülalpool õlavööd, mis koormab liigselt õla ja kaela piirkonda. Soojendusosas võib teha üksikuid lihtsamaid liikumisi, mida hiljem kasutatakse aeroobse osa kombinatsioonis, seda aga kindlasti väiksema intensiivsusega. Soojendusosa lõpus sooritatakse kergeid venitusharjutusi peamiselt alakeha lihastele eesmärgiga valmistada lihased
SPORTLASE LIHASHOOLDUS - ÕPPEMATERJAL 1. LIHASHOOLDUSE ERIVORMID Lihashooldus Venitusharjutused, Massaaz, Saun, Veeprotseduurid, Valgusravi, Soojaprotseduurid, Teipimine, Farmakoloogia, Värvusteraapia, Krüoteraapia ehk külmaravi, Tervisekapsel ja Energiakookon, Muusikateraapia, Aroomiteraapia, Tugisidemed, Elektroteraapia, Manuaalteraapia, Jooga, Mudaravi, jne. Skeletilihased moodustavad 85% meie kehamassist ja 85% meie valukaebustest. Kehas on 696 lihast 347 paarilist ja 2 üksikut lihast). Massaaz Massaaz on üks vanemaid meetodeid pingete kõrvaldamiseks ja lõdvestumiseks. Ravi ja ennetava meetodina kasutati seda Hiinas, Indias, Egiptuses ja teistes idamaades. Aastasadu on rõhutatud pehmetele kudedele mõjuvate mehaaniliste ärrituste tähtsust haiguste ja vigastuste ravis. Massaaz - teaduslikult põhjendatud ja praktiliselt proovitud võtete kompleks inimese organismi mehhaaniliseks mõjutamiseks, eesmärgiga arendada, tugevdada ja taastada tema funktsioone. Massaaz
verel naasta veenivereringlusse ning vähendada turset eriti kui harjutused on teostatud jäseme elevatsioon asendis. Keharaskuse kandmine Täielikku või osalist keharaskust ei tohi kanda jäsemele enne kui röntgeniga on näha teatud luukalluse formatsioon. Juhtudel, kus keharaskuse mittekandmine jäsemele on võimatu, võib lubada nn jala puudutust (ingl.k touch weight bearing) kontaktalusega. Et paranemise oleks tagatud, on oluline, et keharaskust lubatakse jalale niipea kui võimalik- sellega vähendatakse võimalust osteoporoosi tekkeks, mida on avastatud juba 2 nädalat pärast murdu. Liikumine ükskõik millise liikumisabivahendiga peab olema ohutu, tagades patsiendile hea tasakaalu ja koordinatsiooni. Juba haiglas olles peab tagama patsiendile kindlustunde liikumiseks abivahendiga. Keharaskuse mittekandmine vigastatud jalale võib eriti vanemaealiste patsientide puhul olla raske- selle õppimine võtab aega. Tavaliselt annab
Kui stardisignaal on kõlanud enne diskvalifitseerimist, tuleb lasta distants lõpetada ning eksinud ujuja diskvalifitseeritakse pärast vahetuse lõppemist. Kui diskvalifitseerimine toimub enne stardisignaali andmist, siis signaali ei anta ning järelejäänud ujujad kutsutakse tagasi lähtepositsioonile, kus nad peale starteri hoiatust stardivad uuesti (3). Vettehüppe juures on tähtsad neli erinevat faasi: Lähteasend- võta kindel stardiasend stardipuki servale, varbad üle ees-ääre. Haara kätega stardipuki servast. Kõverda veidi põlvedest ja hoia pea all. Tõuge- vajuta kiiresti puki esiservale või heida hooge käed ette, tõsta pea ja tõuka. Õhulend- tõmba jalad ja sääred pingesse, pööra pea alla ja peata käed kõrvuti ees. Sukeldumine- mine vette ühest august, käed teineteise peal. Hoia pea käte vahel ja pöiad sirutatult. 5 2
Tavaliselt on võimalik sobivaid paiku aga kasutada ainult puhkusel või puhkepäevadel, muidu tuleb leppida jooksmisega elu - või töökoha läheduses, kus tavaliselt pinnas küllaltki kõva. Sellisel pinnasel jooksmisega kaasnevate põrutuste leevendamiseks on soovitav kasutada spetsiaalseid jooksujalatseid. Mugavad jooksujalatsid võivad lisada meeldivat rahuldust treeningutele, kuid samas võivad nad muuta selle põrguks, kui nad ei ole sobilikud Sinu jalale. Jalatsi pehmus, kergus ja madal hind ei tohiks olla ainsateks valikukriteeriumiteks. Soovitav on osta jooksujalats spetsiaalsest spordipoest, sealt on võimalik küsida nõu, testida jalgu ja saada enda jalatüübile, kehakaalule, jooksutempole (tegevsportlane või harrastussportlane) vastavad jooksujalanõud. 2.3. Jooksutehnika Õige jooksutehnika eesmärgiks on säästa jõudu ja hoida ära tugiliikumisaparaadi kahjustusi, mis võivad tekkida vale jooksutehnika kasutamisel.
b. Käskluse peale “Relv lae ja kaitseriivista” või käsuga määratud kaugusele Kontrollige, et sihikud oleks seatud õigesti. Vasaku käega viige tuleümberseadur asendisse R ja vinnastage relv. Veenduge, et vinnastuskäepide oleks täielikult tagumisse asendisse viidud ning laske sellel vabalt ette joosta. Parema käe pöidlaga lükake tuleümberseadur asendisse S. Tõstke relva pära õlga, raskus viige eesolevale jalale, hoidke vintraud suunatuna ette maha ja vaadake üle sihiku ette. Hoidke pea püsti ning vaadelge ees asuvat maa-ala või teile määratud laskeala. c. Käskluse peale “Tühjaks lae” Viige relv horisontaalasendisse. Jälgige, et parem nimetissõrm oleks päästikukaitsel. Vasaku käega pange tuleümberseadur asendisse S ning avage salvetasku. Kallutage relva paremale. Vasaku käega eemaldage salv, vajutades vasaku
1 Lahemaa Tervisekool 2007 REFERAAT ,,Alaselja vaevused" Kadri ja Valdo Herzmann ,,Täna peame endale ausalt tunnistama, et me ei tea, miks inimestel selg valutab. Küll teame seda, et 90%-l juhtudest on seljavalu iseparanev ning kõiksugu meditsiinilised ja mittemeditsiinilised ,,nipid" selle paranemise kiirendamiseks on teaduslikult tõestamata".1 Katrin Gross-Paju Neuroloog, meditsiinidoktor Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvihaiguste Keskuse juhataja Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann Referaat ,,Alaselja vaevused" Kadri Herzmann 2 SISUKORD SISUKORD .............
Akadeemilise sõudmise tehnika on oma ajaloos läbi teinud väga pika arengutee. Suuresti sõltub tehnika areng paadi arengust. Algul sõuti nagu paadimees, kus pearõhk oli käte ja kerelihaste tööl. Tehti lühikesi ja tuuliku tiibadele sarnanevaid tõmbeid. Paadi suurem kiirus saavutati kõrgema tempo ja tõmbe tugevuse arvelt. Paadi kiiremaks muutudes ei saanud enam tempot piiramatult suurendada. Tekkis vajadus tõmbe pikenemisele. Tõmme pikenes ette ja suurenes ka kere tahakalle. Pärast spoonkatte leiutamist tuli sõudjatel suhteliselt kiire tempoga sõuda. Tekkis vajadus libiseva pingi järele, et pikendada tõmbe pikkust, vähendada tempot ja rakendada jalgade jõud tõmbesse. Libiseva pingi kasutuselevõtt tekitas sõudmise tehnika suhtes palju probleeme. Lihtne oli asi lühikeste rööbaste puhul, siis sai veel vana sõudmise tehnikaga sõuda. Kui rööpad muutusid pikemaks, läks ka sõudmistehnika keerulisemaks
SISUKORD 1. Laskespordi ajalugu üldine sissejuhatus..........................................................................3 1.1 Faktid Eesti laskespordi ajaloost..................................................................................4 1.2 Ülemaailma 7 laskespordi organisatsiooni...................................................................5 2. Spordiala arengusuunad eestis ja esimesed sportlased....................................................7 2.1 2012 London - ülemaailmne laskesport........................................................................12 3. Põhilised võistlusreeglid näited,mõisted.......................................................................14 3.1 Tänapäeva Narva laskespordiklubi klassinormid..........................................................16 3.2 Püssialad ja laskeasendid................................................................................................18 3.3 Lask.............................
kõrgem. Regulaarne kehaline koormus (3-5 treeningkorda nädalas) tagab kehaliste võimete arengu. 27 KEHALISTE VÕIMETE ARENDAMINE Näitajaid, mis iseloomustaksid kehalisi võimeid oleksid: vastupidavus, jõud, kiirus ja osavus. Et arendada kiirust ja osavust tuleks sõdurina ennekõike tagada head vastupidavus- ja jõu näitajad. Vastupidavus omadusi saab arendada selliste spordialadega nagu jooks, jalgrattasõit, orienteerumine, ujumine, aga ka selliste tehniliste vahendite nagu sõude- ja velo-ergomeetriga. Jõutreening, kus on kombineeritud erinevad jõuharjutused, tagab võimaluse suurendada oma lihasjõudu. Olenemata sellest, milliseid kehalisi võimeid me arendame, on otstarbekas treening üles ehitada alljärgneva skeemi alusel. TREENINGU ÜLESEHITUS Soojendus- Treeningu Venitus- ja lõdvestus- harjutused põhiosa harjutused
Jüri Gümnaasium KEHAKEEL Referaat Dan Glosin 10. R klass õp Kaisa Valentin Jüri 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 4 1 KEHAKEELE TÄHTSUS................................................................................................5 1.1 Kehakeele lugemine................................................................................................... 5 1.2 Kehakeele kasutamine............................................................................................... 6 1.3 Mis on kehakeel ?.......................................................................................................7 2 KEHAKEELE ALU
48) Pöia-varbalülide liigesed? Moodustavad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel Keraliigesed (3), liikuvus suht piiratud, ümber frntaaltelje painutus ja sirutus ulatuslikum. 49) Varbalülivaheliigeste tüüp, liikumine? Plokkliiges (1), liikumine toimub ümber frontaaltelje ja nendes on võimalik ainult painutus ja sirutus. 50) Nimetage jala toetuspinnad? Seismisel toetub jalg taga kandluuköbru mediaalsele jätkele ja eesmine osa 1. 4. 5. pöialuude peadele, seismisel varbad toesena ei funktsioneeri, küll aga käimisel. 51) Jala pikivõlvid, nende tähtsus? Jala ristivõlv, selle tähtsus? Jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste bail ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud ülesse ja nõgusus alla. Eristatakse sagitaalsuunalist pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi. Pikivõlv koosneb viiest kaarest (vastavalt pöialuudele), mis koonduvad kanna köbrul.
48) Pöia-varbalülide liigesed? Moodustavad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel Keraliigesed (3), liikuvus suht piiratud, ümber frontaaltelje painutus ja sirutus ulatuslikum. 49) Varbalülivaheliigeste tüüp, liikumine? Plokkliiges (1), liikumine toimub ümber frontaaltelje ja nendes on võimalik ainult painutus ja sirutus. 50) Nimetage jala toetuspinnad? Seismisel toetub jalg taga kandluuköbru mediaalsele jätkele ja eesmine osa 1. 4. 5. pöialuude peadele, seismisel varbad toesena ei funktsioneeri, küll aga käimisel. 51) Jala pikivõlvid, nende tähtsus? Jala ristivõlv, selle tähtsus? Jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste abil ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud ülesse ja nõgusus alla. Eristatakse sagitaalsuunalist pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi. Pikivõlv koosneb viiest kaarest (vastavalt pöialuudele), mis koonduvad kanna köbrul.
48) Pöia-varbalülide liigesed? Moodustavad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel Keraliigesed (3), liikuvus suht piiratud, ümber frntaaltelje painutus ja sirutus ulatuslikum. 49) Varbalülivaheliigeste tüüp, liikumine? Plokkliiges (1), liikumine toimub ümber frontaaltelje ja nendes on võimalik ainult painutus ja sirutus. 50) Nimetage jala toetuspinnad? Seismisel toetub jalg taga kandluuköbru mediaalsele jätkele ja eesmine osa 1. 4. 5. pöialuude peadele, seismisel varbad toesena ei funktsioneeri, küll aga käimisel. 51) Jala pikivõlvid, nende tähtsus? Jala ristivõlv, selle tähtsus? Jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste bail ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud ülesse ja nõgusus alla. Eristatakse sagitaalsuunalist pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi. Pikivõlv koosneb viiest kaarest (vastavalt pöialuudele), mis koonduvad kanna köbrul.
· Kiigutades ütle: "Kalli-kalli, oled kallis." vms, · Sõna "kallis" juures anna lapsele musi - pealaele, ninale, varvastele. · Laps võib soovida seda mängu ka siis kui ta on pisut suuremaks saanud UURINGUTE ANDMETEL on laps suuremaks saades seda enesekindlam ja iseseisvam, mida rohkem teda imikuna süles hoiti ja kallistati. See mäng tugevdab sinu ja lapse vahelist sidet HOIDEKEEL · Ütle: "Küll sa oled armas laps!" või "Kelle väikesed varbad need on?" vms · Hoidekeelt kasutades hoia last oma näo lähedal ja vaata talle silma. UURINGUTE ANDMETEL reageerivad imikud hoidekeelele - kõrgele hääletoonile, mida täiskasvanud imikuga suheldes kasutavad. Hoidekeeles rääkimine võimaldab imikuga suhelda ning julgustada teda häälekalt vastama. See omakorda soodustab tema keelelist arengut. RAHUSTAV MUUSIKA · Pane imiku lähedale kassettmakk või CD-mängija · Vali mahe instrumentaalmuusika või hällilaulud
annaabi.ee 
