Sonett sügis, on inglise sonett . Ta koosneb 4+4+4+2 ridadest. Sügis Väike preili Sügis tuli - kaasas palju värve oli. Akvarekkud, õlivärvid, uueks lõi kõik puntras närvid. Vahtrapuudel nagu tuli nõnda värvikirev lumi oleks justkui löönud lärmi katsu seda teha järgi. Siiski tulid külm ja vihmad, võeti värvid, puud kõik võhmal.
Tuuled on vajunud vette ja jooksmisest väsinud meri vaibudes randa on toonud hapra ning vahuse jää. (Juhan Sütiste.) idüll antiikse bukoolilise luule liik, lühike luuletus, mis kujutab idülliliselt külaelu. Idülli kui zanri looja on Antiik-Kreeka poeet Theokritos (sünd. u. 305 e.Kr). Tema idüllide sisuks on karjaste vestlused, võistlused, tundelised kõnelused, keelepeksmised jm. Näiteks Theokritose idüll "Naised Adonise peol". inglise sonett vt sonett. inversioon ebatavaline sõnade järjekord lauses. Oluline sõna asetatakse lauses tavatule kohale, tuues selle niiviisi esile. Näiteks: Jäi igatsus, vallutav, võimas, jäi mälestus, ilus ja suur. (Juhan Smuul.) Võrdle: Jäi vallutav võimas igatsus, jäi ilus suur mälestus. irdriim vt riim. isikustamine vt personifikatsioon. itaalia sonett vt sonett. jamb värsimõõt skeemiga + / +. Jamb on kahesilbiline värsijalg, mis koosneb
5.Muistend ja selle jagunemine?(aja jne) 6. Mis on naljand jam is pajatus? 7.Rahvaluule väikeliigid mõistend?(näide) Kirjandus Eepika Lüürika Dramaatika (jutustav kirjandus) (luulekirjandus) (näitekirjandus) Eepos ood tragöödia Romaan pastorad komöödia Jutustus sonett draama Novell ballaad Reisikiri poem Päevik haiku Miniatuur lüüriline luuletus Proosaluuletus Luule kujunes tantsu saatelaulust, kui sõnalise osa tähtsus suurenes. Luulel on 3 peamist vormitunnust: Riim- sarnase kõlaga sõnade kordamine värsirea lõpus. Rütm- põhineb sõnarõhul ja häälikute pikkused.
1. I J.Krossi ,,Väike Vipper": kokkuvõte süzeest; Vipperi ja Ledoute`i iseloomustused; teose peamõte. II Sonett. Shakespeare´i soneti peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; Kõnekujundid luuletuses; soneti tunnused SONETT-13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi. Peategelaseks oli Tiit Vipper, keda hüüti Väikeseks Vipperiks. Ta õppis Granbergi gümnaasiumis. Ta polnud küll auditooriumi heleda pea, aga siiski oli seadnud ta endile eesmärke ja püüdles nende poole
kodust kaasa võetud fotosid) ja arutatakse, milline ilm on suvel, milline on loodus, suverõõmud ja millised värvid on?! Lapsed joonistavad suvega seonduvaid asju paberile. Seejärel lõigatakse välja ja asetatakse juba olemas oleva päikese juurde (postikuga). Vaatlemine ja võrdlemine (V. A)- loendame (valminud) pildil erinevaid nähtusi(nt. vikerkaar), mõisted suurem- väiksem, kõrgem- madalam, üks-mitu, värvid jne. Lõpus loeb nukk Mai koos lastega luuletuse "Ilm on hea ja särab päike, õnnelik on suur ja väike". Suve stend jääb seinale. Teisipäev: Hommikuring- Nukk Mai loeb lastele luuletuse ,,Vihma sajab tilks ja tolks, teele tekib veelomp. Kirjuid lehti langeb puult, tuulepoiss see puhub tuult" (imiteerivad liigutusi, vihma sabin sõrmedega, tuule puhumine). Arutelu, millest luuletus jutustas, mis aastaajast oli jutt?! Õige sügis. Õ/m "Mida sügis meile toob?" (lisas) Kunst: Vaatleme sügis pilte (nt. kodust kaasa võetud fotosid)
Ain Kaalep). Asendi järgi stroofis jagunevad riimid laus- (aaaa), paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimideks (abab). Silpide arvu järgi eristatakse ühesilbilisi ehk meesriime (sööb : lööb), kahesilbilisi ehk naisriime (kivi : rivi), kolmesilbilisi ehk libisevaid riime (laotama : kaotama) jne. Täieliku häälikute kokkukõla puhul räägitakse täisriimidest (puul : tuul), osalise kokkukõla korral irdriimidest (lint : kink). Riimi, mille vähemalt üks osis on mitmesõnaline, nimetatakse liitriimiks. 44. Romaan - ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosas (värssromaanid on haruldased). Romaanile on iseloomulik avar elukujutus. mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine. Vahel moodustab see mitmeköitelisi sarju: di.. tri; tetra-, pentaloogiaid jne
Ain Kaalep). Asendi järgi stroofis jagunevad riimid laus- (aaaa), paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimideks (abab). Silpide arvu järgi eristatakse ühesilbilisi ehk meesriime (sööb : lööb), kahesilbilisi ehk naisriime (kivi : rivi), kolmesilbilisi ehk libisevaid riime (laotama : kaotama) jne. Täieliku häälikute kokkukõla puhul räägitakse täisriimidest (puul : tuul), osalise kokkukõla korral irdriimidest (lint : kink). Riimi, mille vähemalt üks osis on mitmesõnaline, nimetatakse liitriimiks. 44. Romaan - ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosas (värssromaanid on haruldased). Romaanile on iseloomulik avar elukujutus. mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine. Vahel moodustab see mitmeköitelisi sarju: di.. tri; tetra-, pentaloogiaid jne
Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Teose tõlgendamist iseväärtusena, tema enda ehitusest e struktuurist lähtuvalt nimetataks lähilugemiseks
saab selle au tema hing endale omandada. «Suur testament» hõlmab ka rida muudes vormides luuletusi, millest kuulsaimad on Villoni ballaadid. Kokkuvõtlikult võib öelda, et Villoni loomingut, mis on loodud kahe ajastu piiril, iseloomustavad elu ja surm, kaduvus ja igavik, ilu ja inetus, keskaegne patutunne ja jumalaema ihalemine kõrvuti renessansiinimese eneseväärikustunde ja ihaga maise elu täiuse ja vabaduse järele. Pilet nr 9 1. Renessansikirjandus 2. Petrarca elu ja looming, sonett Pärineb Firenzest, on soneti looja. Tema ja Dante isa olid mõttekaaslased ja sõbrad. 1302.a. saadeti Petrarca perekond Firenzest välja. Elas Avignonis. Paavstide residents viidi siis Avignoni. Petrarca õppis isa soovil õigusteadust, aga pärast vanemate surma loobus vastumeelsetest õpingutest ja astus vaimlikku seisusesse. See avas tee paavsti õukonda. Sel ajal ei olnud asi nii nagu pidi olema paavsti õukonnas ja see tekitas temas nördimust. 1327.a. 6
Esimese stroofi lõpetab Arnaut Daniel, teise Guido Cavalcanti, kolmanda Dante, neljanda Cino da Pictora(?). ja viimases võtab Petrarca oma teosest tsitaadi. Vahepeal on kirjutanud mitu sonetti järjest ühe teemaga. 102-104.sonett. järjest sarnased. 121.madrigal 128.kansoon. algus on kuulus "Italia mia". 165.sonett. väga konkreetne ja meeleline.(näitab kile pealt). Rõõgib konkreetselt Laurast. 149.kansoon. hüüab appi surma, et oma armupiinadest vabaneda. 196-198. sonett. Kõik algavad sõnaga "Laura" - "l'aura". 211.sonett. nimetab esmakordselt kohtumist lauraga kuupäeva 6.aprill 1327.aastal. Esimene osa lõpeb sekstiiniga. See on kogu teosest 2/3. Teises osas on alguses peamislt kansoonid. 272.sonett. ei ole erilist lootust, küllaltki kurb sonett. Kurb Laura surma pärast (ta suri katku). 334.sonett. Jüri jaoks kõige ilusam. Ta kirjeldab kuidas nad siiski kohtuvad lauraga, kuidas naine tuleb tema juurde. Pinged püsivad kuni lõpuni. 336.sonett
pamflett · vodevill Jutustus Satiir Draama Olukirjeldus Epigramm Valm Epitaaf Rahvajutt: Mõttesalm · muinasjutt, naljand, Läkitus anekdoot, muistend, legend, pajatus, Pastoraal vanasõna, mõistatus, aforism Sonett Kroonika Reisikirjeldus Haiku Memuaarid Tanka Marginaal Referaat Traktaat EEPOS lugulaul, eepika suurvorm, enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võitlustest, müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest, looduskatastroofidest. Eepostele iseloomulikke jooni: 1. Eepos on absoluutsete tõdede maailm, milles on hinheline ja hingetu pool. 2
Maailmaloomise legendid, kirstuse-eelne. Kindlasti lugeda! Oluline teos. Seal ilma riimita värss. Oma kunst ja võtted olid küll olemas. Säilinud müüdistikku ja laule, mis mujal on hävinud. Anglosaksi eepos ,,Beowulf" on varasemaid käsikirju, mis on meieni jõudnud. Kuid tunduvalt mõjutatud ritiusust. Ei ole enam seda ürgset toorust, nagu edda lauludes. Kõige arhailisem just eddas. Varasema keskaja tähtteos. Riimi fenomen tuleb alates ristiusut. Üldine levik alates 9. sajst kuni 11. saj.ni ja hakkab laialt juurduma just romaani rahvaste loomingus. Germaanlased kasutasid varem alliteratsiooni. Romaanlaste mõjul 12. saj hakkab riim levima ja germaanlaste loomingus. Uuem, hiliskeskaja kirjandus algab kangelaslauludest. Savad alguse 11. sajst, aga edasi ka 12. ja 13. saj-l. Vanim prantslaste rolandi laul 11. saj keskelt, hispaanlaste oma 12. saj-st. Sakslaste nibelungid 13. saj algusest
See on Kangro loomingu üks ilusamaid pärleid, aga ka eesti sonetikultuuri suursaavutus, milles zanri viljelemise kogu senise kogemus on jõudnud tippu. Pärjast justkui ei saagi enam kõnelda kõige eelnevaga samal tasandil, niivõrd mõjub see oma jõus ja ilus. Poeetikalt ja zanrisuhtelt on ,,Eikuskimaa, metsa-maailm" väga huvitav. Esiteks muidugi tänu soneti ja selle pärjavormi julgele käsitamisele. Kui varem oli luuletaja mees- ja naisriimide kõrval katsetanud sonetis ka irdriime, siis nüüd on riimidest hoopis loobutud. See on esimene silmatorkav detail, millega autor vähendab lüürilise alge mõjujõudu. Elavneb eepiline intonatsioon ja tähelepanu pöördub vormilt sisule soneti puhul ootamatu pööre. Temaatika on ajalooline ja küllaltki ränk, süzee oma sisult raske riimide mänglevus võiks neid mõlemaid oletatavasti kergesti kahjustada. Isamaa-armastuse totaalne energia on tugevasti
Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb
Näiteks Juhan Smuuli (19221971) "Autobiograafia". autobiograafiline teos teos, mille ainestikuna on autor kasutanud oma elu sündmusi. Näiteks Oskar Lutsu (18871953) "Kevade". autograaf autori enda käega kirjutatud teose käsikiri, ka autori pühendus raamatus. Eesti kirjanike autograafe säilitatakse peamiselt Tartus Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelises Kirjandusmuuseumis. autogramm omakäeline oma nime kirjutus. autor mingi teose (näiteks luuletuse, romaani, näidendi, maali, teadustöö jne) looja. autoriõigus teose looja õigus oma teost avaldada või kellelegi kasutada anda ja selle eest kokkulepitud tasu saada. Autori õigusi kaitseb autoriõiguse seadus. B ballaad keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik). Ballaadi sündmustikus ja kangelastes kujutatakse vaid kõige olulisemaid momente ja iseloomujooni
2. Marie Underile meeldis kirjutada luuletusi loodusest ja tunnetest. Väga palju oli luuletusi sellistest asjadest, millele me tavaliselt nii väga tähelepanu ei pööra. Näiteks: „Ta laual avatlev ja vastuvõtlik, just nagu ootaks sigitavat sulge“ („Valge leht“ 1927) ja „ Ta karvane kui loom. Suur nina punaneb kesk habet, mis lai põdrasambla vanik“ („Sant“ 1928). Enamus kordi kasutas Marie Under ABAB riimi „Vihur on ähkind, kõik ruudud täis rähma, õhtu on mähkind, silmadki rähma.“ („Laul ei millestki“ 1927), kuid kasutas ka näiteks ABBA riimi „Ei anna unne käest end heitev rauk, tal pimeduses püsti sasis pard: on ümbert varisenud päevasard, ees pärani on tundmatuse auk.“ („Võitlus“ 1930). Kujunditest on kasutanud Marie Under rohkelt epiteete „...imal magus, pisut mõru.“ („Pihlad“ 1929), lisaks veel võrdlusi „..
Luulegraafika - luuletused, milles stroofi kuju ning teksti paigutuse kaudu lehekülgedel taotletakse sisule vastavaid nägemuskujundeid. Lõppriim- lõpuhäälikute kordus värsis. Lüürika- üks kolmest kirjanduse põhiliigist, mida iseloomustavad elamuslikkus ja tunded, lüürika on enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted. Kujundi ja kõlaseoste loomisel on väga oluline sõnavalik. Lüürikazanrid on: ood, hümn, eleegia, sonett, kantsoon, sekstiin, ballaad. Memuaarid- Teosed, kus autor jutustab enda või lähedaste elust. Metafoor - tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Metafooridega taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Näiteks: Looja minemas, looja minemas Kullase valgusega Oled sa, sinitaeva silm! (Kristjan Jaak Peterson) Miljöö - teose aeg-ruum
põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned? Milline on žanri roll tänapäeva kirjandusuurimises? Milline on žanri roll nn populaarkirjanduse sfääris (nt kriminullid, põnevikud, armastusromaanid, fantaasiakirjandus). Näitab, milline tekst on, teksti liiki. Ajalooliselt on olnud oluline žanripuhtus, tänapäeval ž anrid ünaamika.Areng lihtsamatelt vormidelt keerukamatele. Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned: Lüürika (luule) žanrid: sonett , ballaad , ood, hümn , pastoraal , eleegia , haiku , tanka . Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks žanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes. Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli ‘ minavorm ’ ; sisemaailma elamused v tunded; subjektiivne, isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine ); lüürilise mina vaatepunkt , ei võrdu autori vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane
pentameetriga, mille tulemusena kujuneb kahest värsist salm: eleegiline distihhon (eleegiline kaksikvärss), eleegia on tänapäeval lüürikazanr, mis tähendab nukrat ja leinameeleolulist luuletust Epigramm - algselt värsivormis pealkirja hauakivil või mälestussambal, hiljem hakati epigrammiks pidama iga eleegilise distihhoni vormis koostatud lühikest lüürilist luuletust Paljud vormitunnuste alustel kujunenud zanrid: sonett, haiku jne Eepos - algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes, nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast, mis tähistas heksameetris kirjutatud luuleteost Värssromaan - värsivormiline jutustav teos, mis sarnaneb ülesehituselt romaaniga, ka siin kujutatakse elu avaralt, sündmus- ja probleemirohkelt (Puskin - ,,Jevgeni Onegin")
kirjandusteooriad); kirjanduskeele iseloomustavatest joontest (kujundiline keel). Keeleteoskus ja võime tajuda intertekstuaalseid seoseid ja kirjandustekstide semantilisi ja süntaktilisi eripärasid. 4. Mis on žanr? Näitab, milline tekst on, teksti liiki. Ajalooliselt on olnud oluline žanripuhtus, tänapäeval žanridünaamika.Areng lihtsamatelt vormidelt keerukamatele. Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned: Lüürika (luule) žanrid: sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka. Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks žanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes. Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli ‘minavorm’ ; sisemaailma elamused v tunded; subjektiivne, isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine); lüürilise mina vaatepunkt, ei võrdu autori vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane. Dramaatika žanrid: tragöödia, komöödia, draama,
A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T L E E V I K E R A S V A T I H A N E S I N I T I H A N E K Ü N N I V A R E S H A L L V A R E S H A R A K A S L I N A V Ä S T R I K S U U R - K I R J U R Ä H N P Õ L D L Õ O K E K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E K U L D N O K K K Ä G U VALGE-TOONEKURG A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO O D U S E FOND TARTU 2006 Õppe
modifitseerivad (teisenema, muutma), neile vastu hakkavad jne. Valitseb ka zanrite paljusus. Üldiselt areneb zanr lihtsamatelt vormidelt keerukamatele, nt romaani eelkäijad kiri, päevik reisikirjeldus, memuaar. 7.2. Millised on kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned? Kirjanduse põhizanrid pärinevad juba antiikkultuurist: lüürika, eepika ja dramaatika. Lüürika: Lüürika liigid ehk vormid on luuletused, nt. sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka. Kuni 19.sajandini peeti vähem oluliseks zanriks, tähtsus suurenes romantismiperioodil. On tugevalt seotud luuletaja kogemuse vahendamisega, sisemaailma elamustega, tunnetega ning sageli ,,minavormis". Üldiselt on väga subjektiivne ning isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine) Eepika: nii proosa kui värsivorm. Zanrid on nt eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, laast
värsiehitus, heksameetri korrapärane vaheldumine pentameetriga, mille tulemusena kujuneb kahest värsist salm: eleegiline distihhon (eleegiline kaksikvärss). Eleegia on tänapäeval lüürikazanr, mis tähendab nukrat ja leinameeleolulist luuletust. (4) epigramm - algselt värsivormis pealkirja hauakivil või mälestussambal, hiljem hakati epigrammiks pidama iga eleegilise distihhoni vormis koostatud lühikest lüürilist luuletust. (5) paljud vormitunnuste alustel kujunenud zanrid: sonett, haiku jne (6) eepos - algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast, mis tähistas heksameetris kirjutatud luuleteost. (7) värssromaan - värsivormiline jutustav teos, mis sarnaneb ülesehituselt romaaniga. Ka siin kujutatakse elu avaralt, sündmus- ja probleemirohkelt. (Puskin - ,,Jevgeni Onegin") (8) poeem ( poem) - pikk lüüriline või eepiline jutustav luuletus
kriminullid, põnevikud, armastusromaanid, fantaasiakirjandus). Zanr - on kirjanduse (või mõne teise kunstiliigi) kategooria, mis põhineb teatud stiililiste tunnuste esinemisviisil ja/või ainese käsitlemise viisil. Kuidas on zanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? - on arenenud lihtsamatelt vormidelt keerukamatele. Ajalooliselt zanripuhtus, tänapäeval zanridünaamika Millised on kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned? Lüürika (luule): sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, haiku. Tähtsus suurenes romantismiperioodil, vahendab luuletaja kogemust, sisemaailma elamused, subjektiivne, isiklik. Dramaatika: tragöödia, draama, intermeedium(ühe-vaatuseline koomiline lavateos), libreto (ooperi, opereti kirjanduslik alus), stsenaarium, antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare'i ajastu tragöödia. Tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne, dialoog; tüüpstruktuur (peatekst,
Fred Jüssi- Õnnelik, kes on vahel õnnetu ,, Loodus on , inimene mõtestab . On raske kirjutada , kui pilgul ei ole ruumi . Asjad , millega koos elad , muutuvad omaks ja teevad sullegi ruumi . Minu ideaaliks on viljakas mittemidagitegemine . ,, Töö koostas 2009 Sisukord 1 . Elulugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-4 2 . Intervjuu Fred Jüssiga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5-8 3 . Fred Jüssi mõttekilde . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9 4 . Fred Jüssi mõtteid taimedest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 5 . Fred Jüssi raamatud , plaadid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11-12 6 . ,, Väike vahtrapuu ,, Fred Jüssi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13
* liitriim: vajame- aja me, too mind - roolind Silbiarvu järgi * meesriim: üks silp, meel-keel * naisriim: kaks silpi, armas-varmas * daktülriim: kolm silpi, väraval-säraval * hüperdaktülriim: neli silpi, täristades-väristades Asendi järgi Paarisriim: aabb, aa, bb cc Ristriim: abab, abcabc Süliriim: abba, abbba Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa Segariim: aaca, ababcc, aaabbb jne Levinuimad riimitüübid: aa bb, abab, abba. Tõstavad esile luuletuse tasakaalustatust, terviklikkust. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Kõnekujundeid (troope) ja lausekujundeid (figuure)kasutatakse teksti kunstilise mõju suurendamiseks erilise tähendusliku seostamise, lausestuse või kõlavuse poolest. Kõnekujundeid:
uuesti kasvanud. Renessanss "Hamlet" lektüür, tegelaste nimed tahvlile kuidas keegi oma saatuse lôpetas? Renessanss öpiku järgi esindajad, maa, zhanr, tähtsam teos tunnusjooned: 1. eeskuju vôeti antiigist 2. maise elu meelelised rôömud 3.humanism s.t. inimesekesksus kirjanduses 4.tähtsustati individuaalsust ja isiksust 5. 1440 leiutati trükikunst, raamat hakkas levima 6.platooniline armastus 7.vaimuliku maailma tôrjumine 8.uued vormid sonett ja novell 9. rahvuskeelne kirjandus, abiks Lutheri kirikureform protestantism "Hamlet" tegelased: Hamlet, Gertrud, Claudius, Polonius, Laertes, Ophelia, Rozencrants, Guildenstern, Horatio Ôukonna pahed 1. kahepalgelisus, silmakirjalikkus, reetlikkus, jälitamine, salatsemine, ebaôiglus, prassimine ja pidutsemine (Too näiteid) Hamleti ja ema suhe - kuidas suhtuda emasse, kes on sind reetnud? Pidetus. Ema vastu ei saa. Taani kuningate säng on kiimas ja neetud veripatu asemeks.
Ja sellel suvel tuli Marie Underi ellu Ants Laikmaa. 1904. aastal on dateeritud Laikmaa tuntud pastellportree noorest naerusuisest Muttiks nimetatud Marie Hackerist. Sellega seotud sündmused on nüüd juba ise saandu ajalooliseks poeesiaks. Ülemeelik modell tänas meistrit portree valmistamise ajal sündinud ikka veel saksakeelse eksprompt-luuletusega, mis reetis luuletaja enda tundelist hingeseisundit, nagu see nähtub luuletuse algtekstist. Laikmaa andis tungivalt õhutust emakeelseks värsitegemiseks. See tõi täispöörde Marie Underi luuleharrastustesse. Laikmaale usaldatud eestikeelsed luuletused rändasid kunstniku initsiatiivil autori teadmata toimetusse. 1904. aasta ,,Postimehe" 2. augusti numbris ilmus armastusluuletus ,,Kuidas juhtus..." . See oli Marie Underi esimene trükitud luuletus ja algas avameelse pöördumisega: Kuidas juhtus, et sind nägin,
Hirmutatuna üldsuse rahulolematuse rohkearvulistest ilmingutest, sai tsaar aru, et tuleb teha efektne zest, mis lepitaks üldsuse temaga. Armuandmine Puskinile oleks andnud selleks võimaluse, ja Nikolai I otsustas seda kasutada. Ta lubas luuletaja vabastada tavalisest tsensuurist, mille asendab tsaari isiklik tsensuur. Puskinil lubati pagendusest tagasi pöörduda ja endale ise elukoht valida. Muidugi oli võimatu iga üksiku luuletuse pärast tsaari poole pöörduda, ja inimeseks, kellest edaspidi sõltus Puskini loomingu ja ta enda saatus, sai Tema Keiserliku Kõrguse isikliku kantselei III osakonna täievõimuline ülem Alexander Benckendorff. Ta oli Eestimaa tsiviilkuberneri poeg ja sai oma hea koha tänu sellele, et tema ema oli keisrinna Maria Fjodorovna lähedane sõbranna. Benckendorff oli omal kombel aus inimene. Ta ei mõelnud välja valesüüdistusi, ega kiusanud taga isiklikke vaenlasi
pilkelaul - haiku – Jaapani klassikaline miniatuurne luulevorm koosneb kolmest reast ja 17 silbist ( 5-7-5) teemaks looduse ja inimtunnete seos vihjega aastaajale Sonett Meeldetuletuseks: - värss – üks luulerida - riimiskeem – näitab kuidas riimuvad sõnad paiknevad o AABB – paarisriim o ABAB – ristriim o ABBA – süliriim o On olemas ka segariim ja vabavärss Itaalia ehk Petrarca sonett - klassikaline - koosneb 14 värsist, mis jagunevad salmideks: - 2 nelikvärssi ( riimiskeem abba abba või abab abab ) - 2 kolmikvärssi (riimiskeem cdc dcd või cde cde ) - iga värsi pikkus on 11 silpi - kuulsamad sonetimeistrid: Dante, Petrarca, Marie Under. Itaalia soneti sisu - ühtne ja tervikliku mõttega - sisulise ülesehituse skeem: 8 esimest rida teema andmine ja arendamine
) Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)? Kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon (imaginative writing, belles lettres), al. 18. saj lõpust Kirjandus kui keel(e funktsioon), poeetiline keel, intergreeritud keel Kirjandusteos kui esteetilist väärtus kandev objekt Kirjandus kui intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon Kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned. Lüürika: luule, zanrid: nt. sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks zanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli `minavorm' Sisemaailma elamused v. tunded Subjektiivne, isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine) Lüürilise mina vaatepunkt, ei = autori vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane Dramaatika zanrid: nt
Oli Itaalia humanismi suurkujusid, silmapaistev poeet, mõtleja ja teadlane. Kõige mahukam värss teos on Ladina keelne ,,Africa". Käsitleb Rooma ja Kartaago võitlust. Luuletused, mis on kogutud ,,Laulude raamat". Üle kolmesaja Itaalia soneti. Peateemaks on armastus Laura vastu. Esimene pool on ilusam, teises pooles Laura sureb. Petrarca armastusluulet iseloomustab täielik avatus. Võttis ära täieliku müstika, tõi sisse metafoore ja soneti kõnekujundeid. Itaalia klassikaline Petrarca sonett. Kulmineerub viimases kolmes värsireas kokkuvõttena. Commedia dell´arte On Itaalia teater On omaette teatri stiil Uut tüüpi nüüdisaegne teater, Inimese vabadus, ühiskonna suhted Sõltus näitlejatest. Improvisatsioon. kindlad tegelased. dialoogid igas olukorras. Elunähtuse pilkamine. Näitlejad olid väga võimekad. Tegelased: Pantalone, Arlekiin, Colombina. Esimest korda astus lavale naine. Thomas More (1478-1535) Inglise renessanssi ajastu üks tähtsamaid tegelasi
VI ringis on nõuandjad; VIII ringis on kupeldajad, prostituudid, petised, reeturid, palju paavste). Põrgus on palju ajaloolisi tegelasi ja Dante kaasaegseid inimesi. Siis jõutakse puhastusmäe astangule, kus tehakse D näole 7p'd (viha, laiskus, ahnus, ihnus ja pillamine, liigsöömine, liiderlus, uhkus). Igal puhastusmäe ringil üks P kustub. Vergilius ei saa teda enam edasi saata, nüüd saadab Beatrice. 10. taevas on Jumal ja särav valgus. 11. Petrarca, sonett 1304-1374. Itaalia renessansi suurimaid poeete. Ka pärit Firenzest ja ka pagendati sealt (nagu Dantegi). Rändasid perega Avignoni, kus möödus ta noorus. 1327 6.aprillil näeb P kirikus üht daami, kellesse ta armub- Laura. L oli abielus ühe aadlikuga ja neil oli palju lapsi ja ta suri 1349. P õppis õigusteadust, hobiks vanaaegsed käsikirjad, rändas Euroopas ja avastas neid palju. Temast kujunes humanist. Esimesi teoseid poeem ,,Africa"- ladina keeles. Roomas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
