Sõnaliikide skeem (0)

Absoluutne  monarhia -riik, kus kuninga võimu ei piiranud ükski dokument ega  seisuslik  
esinduskogu
Parlamentaarne monarhia–  riigivorm , kus kuningas valitseb koos parlamendiga
Absolutism - riigivorm, mil es kõrgeim võim kuulub pi ramatult ühele isikule
Seisuste  esinduskogu- tänapäevaste parlamentide eelkäijad
Palgaarmee - palgatud sõjaväe üksus
Merkantilism- majanduspoliitiline õpetus, mil e järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurest 
kul a- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja  sisseveo  tõkestamist 
kõrgete kaitsetollide abil
Päikesekuningas- tema välise hiilguse järgi hakati Louis XIV kutsuma päikesekuningaks 
hugenotid - Prantsuse  kalvinistid
kalvinistid- Jean Kalvini õpetuse pooldajad. Kalvinistide iseloomustab kirikukorra ja 
jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis
anglikaani  kirik - Inglismaa  riigikirik , õpetuselt  protestantlik , kuid väliselt katoliiklik 
puritaanid - Inglise kalvinistid
restauratsioon- endise poli tilise korra taastamine
kuulus  revolutsioon - Oranje Wil em krooniti 1689. Aastal Inglismaa kuningaks, Wil iam III 
nime all
“Õiguste  deklaratsioon “ dokument, mis määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimu 
pi rid
Eestimaa- Rootsile kuulunud Põhja-Eesti  kandis  kuni 20.saj  alguseni  Eestimaa nime
Liivimaa - Lõuna- Eesti koos Põhja- Lätiga moodustasid Liivimaa
Kuramaa - Läti lääne- ja lõunapoolseim osa, mis oli pikka aega  omaette  hertsogiriik 
reduktsioon - aadlile  annetatud  maade taasriigistamine
Reduktsioon- aadlile annetatud maade taasriigistamine
Rüütelkond- aadlike seisusliku omavalitsuse organ ; selle täieõiguslikeks liikmeteks võisid 
ol a ainult rüütlimõisaomanikud. Eraldi rüütelkonnad olid Liivimaa, Eestimaa ja Saaremaa 
aadlikel.
Academia Gustaviana- 1632-1656 ladinakeelse juhuluule  tekstikorpus
Forseliuse  seminar -  1684 . aastal asutas  Bengt  Gottfried  Forselius   Tartus  seminari  
köstrite ja koolmeistrite ettevalmistamiseks
Segaduste aeg Venemaal- 17.sajand algas Venemaal mitmeaastase näljahädaga, millele 
lisaks valitses erakordne pakane.
Isehakanu - seikleja , kes sai võimaluse esineda õnnekombel pääsenud troonipärijana 
ning saavutada paremat elu lubades nälga kannatamata rahva toetuse ja poolehoiu
Kirikulõhe- 1656. aasta kirikukogul lõhenes vaimulikkond kiriku-uuenduste toetajaiks ja 
vastaseks
Vanausuline - inimesed, kes kartsid kaotada igavest elu ja jäid oma senisele  usule  
kindlaks ning pagesid kaugele põhjaaladele või taigasügavusse
30-aastane sõda- 1618-1648 kestnud sõda  katoliiklaste  ja protestantide vahel , mis 
põhines usulistel vastuoludel , kuid ka soovil oma valdusi laiendada  
Vastfaali rahu- 1648. aasta sügisel valminud  rahuleping  , mil es Saksamaa kaotas suuri 
maa-alasid , kuid mis võeti vastu suurte lootustega
koalitsioon- mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu
Louis XIII ( 1610 - 1643 ) - Tema ajal pääses Prantsusmaal lõplikult võimule absolutistlik 
valitsemiis. 1614 saatis ta  generaalstaadid  laiali ning neid ei kutsutud kokku järgneva 175 
aasta jooksul. Kuningas ise valitsemisasjadest ei huvitunud vaid jättis need 1. ministri 
kardinal  Armand Jean de  Richelieu  hooleks.
Richelieu - Kuna Louis XIII valitsemisasjadest ei huvitunud jättis ta need oma esimese 
ministri kardinal Armand Jean de Richelieu 
Louis XIV (1610-1643) – Prantsusmaa kuningas, täisealiseks  saamiseni  valitses 
Prantsusmaad esimene minister.  Uskus et tema võim on otse jumalalt ja ta võib välja 
anda seadusi ilma kohtu otsuseta. Ajalukku läinud ütlus „Riik – See olen mina“ .
Jean-Baptiste  Colbert  – Louis XIV silmapaistvaim rahandusminister aastal 1665.
Louis XV ( 1715 - 1774 ) – Prantsusmaa kuningas , jättis riigiasjad ametnike hooleks. 
Ajalukku läinud ütlus „pärast mind tulgu või  veeuputus “ .
Charles I – Inglismaa kuningas, kes tuli võimule aastal 1625. Saatis parlamendi laiali, 
kiusas taga puritaane. Lasi parlamendi vahistada ja puhkes kodusõda.
Oliver  Cromwell  (1599- 1658 )– Puritaan, Maa- aadlik  , kes kuulus parlamendi vägede 
etteotsa.  Kuulsaks  on saanud tema ütlus „Looda Jumala peale, aga hoia püssirohi kuiv“.
Richard Cromwell – Oliver  Cromwelli  poeg, temast sai isatahtel lordprotektor, aga tänu 
väga väikesele poolehoiule loobus valitsemisest.
Charles II ( 1660- 1685 ) – Inglise kuningas , püüdis taastada absolutistlikku korda ning 
katoliku usku. 
James II (1685-1688) – Inglise kuningas,  püüdis taastada absolutistlikku korda ning 
katoliku usku. Soov anda  usuvabadus  nii katoliiklastele kui ka puritaanidele. Jagas kõik 
tähtsamad ametid riigis, kirikus ja  armees  katoliiklastele.
Oranje  Willem  –  Hollandi valitseja , kes kirjutas alla dokumendile „Õiguste Deklaratsioon“ 
ja sai sellega inglismaa valitsejaks.
Oranje  Mary  – James II tütar, Wil emi abikaasa ja ta kaasvalitseja Inglise troonil.
Karl XI – Rootsi kuningas, kellel esimesena õnnestus 1680-ndatel aastatel  siinne   aadel  
Rootsi võimu al a painutada.
Bengt Gottfried Forselius – Õpetaja Eestis Roosi ajal . Oli pärit Harju-Madiselt 
kirikuõpetaja  perest . Asutas 1684. aastal Tartus seminari köstrite ja koolmeistrite 
ettevalmistamiseks. 
Ignatsi Jaak – Forseliuse õpilane. Karl XI jäi tema oskustega rahule ja ta sai kuldraha. 
Töötas hiljem köstri ja koolmeistrina. 
Pakri Hansu Jüri – Forseliuse õpilane kel e ta võttis tõestamiseks Rootsi kaasa ja Karl XI 
jäi tema oskustega rahule , poiss sai kuldraha.
Vale-Dimitri - inimene, kes esindas end Dimitrina, kes oli salapäraselt surma saanud. ta 
osutus ül atavalt võimekaks valitsejaks, kes tõi  Moskva  võimukorraldusse euroopalikke 
jooni
Boriss   Godunov  - pärast Ivan  Julma  surma riigis võimu haaranud  tsaar , keda kahtlustati 
Dimitri tapmises
Poržarski - maakaitseväe kogumise etteotsa  astunud  väikevürst, rahvaväkke  kogunes  20 
000 meest, kes suundusid Moskva alla poolakaid pealinnast lahkuma sundima.
Mihhail  Romanov  - pani aluse Romanovite dünastiale, püsis Venemaa troonil kuni 1917. 
aastani
Aleksei Romanov - tema ajal oli tsaarivõim juba nii tugev, et valitsus julges hakata 
muutma  kirikukombeid, mida ka tehti (nt ristimärk tuleb teha kolme, mitte kahe sõrmega, 
kummardused pole enam  maani , vaid vöökohani jne)
Gustav II Adolf - tõsiusklik luterlane, kellele polnud ükskõik kuidas lõpeb protestantide ja 
katoliiklaste heitlus Saksamaal, sekkus uue jõuna 1630. aastal Kolmekümneaastasesse 
sõtta
Karl XII - Rootsi noor kuningas. kui Põhjasõjas  langesid  rootslaste kätte kõik vaenlase 
suurtükid, uskus kuningas Karl XII, et sellega on venelaste sõjaline jõud pikaks ajaks 
murtud
 5 keskaja põhitunnust –  Ametnikkond  – kujunes suures osas väikeaadlike või koguni 
linnakodanike hulgast. Sõjavägi – Kutsuti kokku sõja korral.  Seisused  – Peaaegu mingit 
sõnaõigust. Majandus –  merkantilistlik .  Maadeavastused – Aitasid kaasa kapitalistliku 
majanduse arengule ja andsid võimaluse paljudele eurooplastele rikastumiseks.
 Euroopa riigid uusaja algul – Inglismaa, Prantsusmaa,  Hispaania , Portugal, Taani, 
Rootsi, Poola, Austria, Šveits, Madalmaad,  Veneetsia , Kirikuriik, Türgi, Venemaa – 
ülekaalus absolutism.
Milline oli Euroopa riikide  riigikord  17.saj. ja kuidas kujunes absolutism ?
    uusaja algul olid kõikides suuremates riikides monarhiad. enamikus riikides pääses 
esile absoluutne monarhia,
kus kuninga võimu ei pi ranud ükski dokument ega seisuslik esinduskogu. niisugune 
riigikord valitses nt prantsusmaal,
hispaanias,  austrias  ja rootsis. inglismaal jäi kodusõja järel kehtima parlamentaarne 
monarhia, seesuguse riigikorra
juures valitseb kuningas koos parlamendiga. 17. ja 18. saj. loobusid  valitsejad  seisuste 
esinduskogusid kokku
kutsumast,  andes  nüüd seadusi välja ainuisikuliselt. kuningas pidi olema oma otsustes 
täiesti vaba. ni  hakkaski
euroopas kujunema absolutism.
Iseloomusta ametnikke ja sõjaväge absolutismi ajal.
    Kuningavõimu tugevnemine kärpis suurfeodaalide võimu. kuningakotta koondus üha 
rohkem asjaajamisi ning see
nõudis järjest suurema hulga ametnike tööd. absolutismiajastu ametnikkond kujunes 
suures osas väikeaadlike või
koguni linnakodanike hulgast. kuningavõim eelistas teenistusse võtta madalama 
päritoluga inimesi, kelle truuduses
võis kindel olla.
   17.saj. loodi alalised sõjaväed. alalise  armee  olemasolu tugevdas kuningavõimu, aga 
nõudis ka  senisest   suuremaid
kulutusi. riik varustas sõjaväe relvastusega ning riietas ühesugustesse, kirevatesse 
mundritesse.  alaline  sõjavägi koosnes
esialgu palgasõduritest, hiljem hakati järk-järgult üle minema sõjaväekohustustele. 
kehtestati kindel kord, mille aluses
hakati iga aasta sõjaväkke  saatma  kindel arv mehi. ni  hoidis riik kokku sõjalisi  kulusid . 
paranes sõdurite väljaõpe.
väeteenistus kestis tavaliselt kogu elu või invaliidistumiseni.
Iseloomusta merkantilistlikku majanduspoliitikat.
    kuningas louis XIV kõige silmapaistvam nõuandja oli Colbert, kes korraldas 
prantsusmaa majanduselu merkantilistlikus
vaimus . ta kutsus prantsusmaale välismaa meistreid, õhutas kondlasi manufaktuure 
asutama  ning jagas neile riigikassast
soodsaid  laene . prantsusmaa tõusis maailma juhtivaks luksus- ja moekaupu tootvaks 
riigiks. colbert kehtestas kõrged
sisseveotollid ning  prantslased  olid sunnitud tarbima rohkem kodumaist toodangut. 
kaubanduse edendamiseks ehitati
palju maanteid ja  kanaleid ,  mis ühendasid vahemere-äärseid sadamaalinnu prantsusmaa 
läänerannikuga. louis XIV
peetud sõjad nõudsid palju raha, riigikassa
täitmiseks müüdi aadlitiitleid ja ametikohti.
Iseloomusta Louis XIII valitsemisaega. (1610-1643)
     1614. aastal saatis Louis XIII generaalstaadid laiali ning neid ei kutsutud kokku 
järgneva 175 aasta jooksul . Louis XIII
 ise oma valitsemisasjadest ei huvitunud ja jättis oma riigiasjad ministri Richelieu hooleks. 
Richelieu asendas senised
kõrgaadli hulgast pärit ametnikud uute, enamasti väikeaadlike ja linnakodanike hulgast 
väljavalitutega. nemad täitsid
 palju meelsamini kuninga ja kardinali korraldusi.
Iseloomusta Louis XIV valitsemisaega. (1643-1715)
    1661. aastal otsustas Louis XIV hakata erinevalt isast ise  valitsema  ja riigiasju  ajama . 
Louis XIV valitsusaega loetakse
absolutismi kõrgajaks kogu euroopas. Louis XIV võimu tõstis esile  hiilgav  õukonnaelu. 
Kuninga käsul asus õukond Pariisi
lähedal, kuhu kogunes aadlike kogu Prantsusmaalt. Senisest enam hakkasid valitsejad 
huvituma kunstist ja kirjandusest.
ladina keele asemele tuli diplomaatilises suhtlemises prantsuse keel.
    16. saj. olid usulised  pinged  Prantsusmaa katoliiklaste ning hugenottige vahel. See oli 
Louis XIV 'le vastumeelt ning ta
tühistas hugenottide allesjäänud õigused. Osa hugenotte astus katoliku usku ning osa 
lahkus Prantsusmaalt.
Iseloomusta Louis XV valitsemisaega. (1715-1774)
    Louis XV jättis oma riigiasjad taas ametnike hooleks. On läinud ajalukku temale 
omistatud lausega: "Pärast meid tulgu
või veeuputus!" Prantsusmaa oli ka tema ajal tugevaim Euroopa riik, kuid hakkas oma 
positsiooni aegamööda kaotama.
Prantsusmaa ühiskond oli jõudnud ajaloo suurima revolutsiooni lävele.
Iseloomusta Charles I valitsemisaega Inglismaal. (1625– 1649 )
    Charles I oli Inglismaa ja Šotimaa kuningas. Ta oli James I poeg ja Charles II ning 
James II isa. Charles jätkas oma isa
alustatud absolutismitaotluslikku poliitikat ning püüdis parlamendi mõju igati vähendada. 
Seetõttu  pidasid  puritaanidest
parlamendiliikmed teda türanniks, kes tuleb  kukutada . 1629 saatis Charles parlamendi 11 
aastaks laiali. Seda perioodi on
Inglismaa ajaloos nimetatud 11 türanniaastaks. Lõpuks aga pidi Charles parlamendi taas 
kokku kutsuma, et šoti
mässuliste taltsutamiseks armeed komplekteerida.  Parlament  aga hakkas kuningale vastu 
ning moodustas oma sõjaväe.
Algas Inglise kodusõda (1642–1648), mil e võitis parlament. Sõja jooksul tõusid võimule 
radikaalsed puritaanid, keda juhtis
Oliver Cromwell. Nende  survel  mõisteti kuningas riigireeturina süüdi ning hukati aastal 
1649.
Pikk parlament, kodusõda, kuninga  hukkamine  Inglismaal.
    Šotimaal puhkenud mäss, mil e mahasurumiseks  kuningal  raha ei jätkunud, sundis teda 
1640. a. parlamenti uuesti
kokku kutsuma. see parlament jäi kokku 12 aastaks. kuningas sai kül  raha, kuid pidi 
tühistama kõik ilma parlamendi
loata kehtestatud  maksud . kuningalt võeti õigus parlamenti laiali saata. Charles I otsustas 
parlamendi juhid vahistada ja
kohtu al a anda. kuid see rikkus tema suhted parlamendiga täielikult ning ta otsustas 
pealinnast lahkuda. 1642. a. algas
Inglismaal kodusõda.
Cromwelli  valitsemisaeg  Inglismaal.
      Inglismaa parlamendi vägede etteotsa tõusid maa-aadlik Oliver Cromwell, kes kuulus 
äärmuslike puritaanide hulka.
Cromwel  tõusis võimule pärast kuninga hukkamist. Võimust kõrvale jäänud parlament 
saadeti hoopis laiali. Cromwell valitses
riiki märksa võimukamalt kui senised Stuartitest kuningad. Rahva hulgas ei olnud 
Cromwel il aga toetust. Teda pigem kareti ja
vihastati, kui austati. Karmid seadused muutsid igapäevaelu ebameeldivamaks. Kui 1658. 
a. Cromwell suri, tantsis rahvas
Londoni tänavatel.
Iseloomusta Charles II ja James II valitsemist Inglismaal.
Ni  Charles II kui ka tema järglane Inglise troonil James II püüdsid taastada absolutislikku 
korda ning katoliku usk. James II soov anda usuvabadus ni  katoliiklastele kui ka 
puritaanidele tekitas kogu maal ärevust. Isegi puritaanid polnud kuninga otsusega rahul. 
Nad olid valmis pigem jääma usuvabaduseta, kui olema ühes leeris Inglismaal põlatud 
katoliiklastega. Tüli kuninga ja parlamendi vahel süvenes veelgi, kui kuningas James II 
jagas kõik tähtsamad ametid riigis, kirikus ja armees katoliiklastele.
Kuulus revolutsioon ja õiguste deklaratsioon Inglismaal.
Kuulus revolutsioon – tunnetanud rahva toetust , sõlmis kõrgaadel kuninga vastu 
vandenõu ,  pakkudes  trooni kuninga väimehele, Hol andi protestatlikule valitsejale Oranje 
printsile Wil  emile . 1688. aasta novembris saabus Hollandi valitseja Oranje Wil em suure 
laevastiku ja sõjaväega  Inglismaale . James II põgenes Prantsusmaale. Järgmise aasta 
algul kirjutas Wil em al a ,,Õiguste deklaratsioonile`` ning ta krooniti Williami III nime all 
uueks Inglismaa kuningaks. Ajalukku on see sündmus läinud Kuulsa revolutsiooni nime 
al .
Õiguste deklaratsioon – Õiguste deklaratsioon määras kindlaks parlamendi ja kuninga 
võimupiirid. Parlament andis välja seadusi ning kejtestas makse.
Kuningas oli küll  riigipea  , kuid al us nagu iga teinegi kodanik õigustele ja seadustele.
Inglismaal kehtestati trükivabadus. Seevastu usuvabadus puudus veel aastakümneid. 
Ri giteenistusse võeti vaid anglikaani kiriku liikmeid. Katoli klased ja puritaanid 
riigiametnikeks ei saanud. Nõnda kehtestati Inglismaal esimese riigina Euroopas 
parlamentaarne monarhia, mis püsib tänini.
Iseloomusta Baltimaade olukorda peale Liivisõda.
Li vi sõja (1558-1583)  ajal jagunes Eesti ja Läti ala mitme riigi vahel. Rootsile kuulunud 
Põhja-Eesti kandis kuni 20.sajandi alguseni Eestimaa nime. Lõuna-Eesti koos Põhja-
Lätiga jäi Poola võimu alla. Seda ala nimetati Liivimaaks. Läti lääne ja lõunapoolsem osa 
Kuramaa oli pikka aega omaette hertsogiriik.  Taanile  kuulus Saarmaa. Li vi sõja järel 
kujunenud võimupiirid ei püsinud kuigi kindlana.
Baltimaade vallutamise kavatsusest ei  loobunud  ka Venemaa. 1656. aastal tungisid Vene 
väed Baltikumi, val utasid Tartu ning pi rasid Riiat. 1661. sõlmitud Kärde rahuga loobus 
Venemaa nõudmistest Baltikumile ning viis oma väed vallutatud aladelt välja.
Muutused Eesti rahvastiku, elu mõisas ja talus 17. sajandil.
Sajandi esimesel veerandil jätkunud sõjad laastasid siinset maad armutult. Kui 
sõjategevus lõppes, oli Eesti alal pea kolmveerand taludest tühjaks jäänud. Tühjaks 
jäänud taludesse asus palju võõrast rahvast: peamiselt  venelasi , soomlasi ja rootslasi. 
Paljud  saarlased  , keda sõda oli samuti vähem puudutanud, asusid nüüd ümber mandrile. 
Uued elaniku omandasid kiiresti kohaliku keel eja kombeid. Sajandi kekspaigaks oli 
maarahvas  juba täiesti eestikeelne.
Rootsi aja lõpul elas Eestis kuni 400 000 inimest, suurem osa neist olid talupojad.
Mõisates hakati üha rohkem vilja kasvatama ja välismaale vedama ning see andis head 
sissetulekut. Talupoegade tööjõudu vajati üha rohkem ja rohkem. Vältimaks tööjõu 
kaotsiminekut, muudeti talupojad sunnismaiseks. Mõisnikud leppisid omavahel kokku, et 
kõik pagenud talupojad tuleb tagasi anda. Osa talupoegi põgenes välismaale. Petseri 
kloostri ümbrusesse tekkisid Eestist pagenud talupoegadest  terved  külad.
Talurahva elujärg oli üsna kasin. Elati korsnata suitsutares, kuhu pererahva kõrval pidid 
talvel mahtuma ka loomad. Peamiseks toiduks oli  rukkileib  ning jahukört, leivakõrvaseks 
kala. Kõige raskem oli ikaldusaastatel, kui  viljasaak  hävis ning see põhjustas raskeid 
näljahädasi, tuhandeid inimesi suri nälga.
Rootsiaeg  Eestis.
Rootsi kuningad püüdsid aadli õigusi piirata ning anda Eesti talurahvale peaaegu 
samasuguseid õigusi, mis olid Rootsi talurahval , kes oli vaba.
Erali rüütelkonnad olid Li vimaa, Eestimaa ja Saaremaa aadlikel. 17. sajandi keskpaigas 
omandasid äsja val utatud Li vimaal suuri maavaldusi Rootsi mõjukad kõrgaadlikud, kes 
olid aga siinsete eesõiguste säilimisest samavõrd huvitatud kui  baltisakslased .Rootsi 
kuningavõimu esindasid Tallinnas ja Riias kubenerid, kes pidid oma tegevuses arvestama 
rüütelkondadega.rootsi kuningate katsed  Baltikum  kiiresti rootsistada olid edutud. Alles 
1680. aastatel õnnestus absolutistlikult valitseval kuningal Karl XI –l siinne aadel tegelikult 
Rootsi võimu al a painutada.
Vaimuelu  ja hariduselu Rootsi ajal.
Eestlaste vaimuelu kujundajaks 17. sajandil oli kirik. Kuna luteri usk oli rootsi riigiusk, 
Rootsi ise oli aga sel ajal luterluse peamisi kaitsjaid kogu Euroopas, pidasid Rootsi võimud 
luteri kiriku tugevdamist esmatähtsaks ülesandeks. Luterluse levimiseks peeti vajalikuks 
õpetada siinne talurahvas lugema ning teha talle selgeks usu põhitõed. Sel e eesmärgi 
teostamiseks loodi 17. sajandi lõpul  rahvakoolide  võrk, mis Liivimaa osas haaras peaaegu 
kogu talurahva. 17. sajandil alustasid tegevust esimesed gümnaasiumid Tallinnas ja 
Tartus. Rahva kasvav lugemisoskus lubas eestikeelsete lauluraamatute ja teiste enamasti 
vaimuliku sisuga trükiste avaldamist. Oluliseks ülesandeks peeti piibli tõlkimist eesti 
keelde.
Segadusteaeg ja isehakanud Venemaal.
17. sajand algas Venemaal mitmeaastase näljahädaga, mis haaras kogu tol ase Ida ja 
Põhja Euroopa. Lisaks näljale valitses erakordne pakane. Rahva hulgas hakkasid levima 
kuulujutud , nagu oleksid Venemaad tabanud õnnetused Jumala saadetus kättemaks, mil e 
olevat põhjutanud pärast tsaar Ivan Julma surma riigis võimu haaranud Boriss Godunov. 
Rahvas kahtlustas Godunovi Ivan Julma noorima poja ja võimaliku trooninõudleja Dimitri 
tapmises.
Rahutusi kasutas ära munk  Grigori  Otrepjev, kes väitis end olevat  Vale Dimitrina ja keda 
toetas Poola kuningakoda. 1605, aastal krooniti Grogori Otrepjev uueks tsaariks, ta sai 
valitseda  al a aasta, sest ta  tapsid  vandenõulased. Järgmiseks valitsejaks sai Suiski. 
Rahav pidas uut valitsejat isehakanuks, ja kui Poolas ilmus välja uus isehakanu, 
nimetades end Dimitriks, oli tal palju toetajaid. Ta jõudis 1608 aastal suure väega Moskva 
linna al a, kui vallutada ta seda ei suutnud.
Poola ja Rootsi sekkumine ning Romanovite dünastia algus.
Venemaal valitsevat  segadust  kasutas ära ni  Poola kui ka Rootsi, sekkudes oma 
vägedega sündmustesse. Roostlaste kätte langes Vovgorod, poolakad vallutasid 
Smolenski. 1610. aastal lubasid  Moskava   bojaarid  Poola väed Kremlisse. Pakkudes trooni 
Poola kuninga pojale , lootsid bojaarid sõja lõpetada ning riigis korra taastada. Poola 
kuningas  Sigismund  III soovis aga juba käeulatuses olevat trooni endale ja lükkas 
bojaaride  pakkumise tagasi.
1613. aasta algul kutsuti Moskvasse kokku maakogu, et valida uus tsaar. Valik langes 
vaimuliku  patriarh  Filareti 15-  aastasele  pojale Mihhail Romanovile. Äsjavalitud tsaar oleks 
teel Moskvasse äärepealt poolakate väesalga kätte sattunud, kuid ustav talupoed Ivan 
Sussanin  meelitas poolakad sohu , kus ta ka ise hukkus.
Tsaar Mihhail pani lause Romanovite dünastiale, kes püsis Venemaa troonile 1917. 
aastani.
Kirikulõhe Venemaal.
Tsaar Aleksei valitsemise ajal hakati muutma kirikukombeid, näiteks ristimärki tuli teha 
kolme sõrmega. Endise korra  pooldajaid  nimetati vanausulisteks. See viis 1656. aastal 
lõhenenud vaimulikkonnani, vanade  kommete  pooldajaid pandi kirikuvande alla, nad 
põgenesid tagakiusamise eest kaugele põhjaaladele. Osa vanausulisi asus elama 
Eestisse  Peipsi  lääne kaldale, kuhu tekkisid vanausuliste külad.
30- aastase sõja etapid.
30 aastane sõda sai alguse 1618 aastal , kuni 1648. aastani.
Sõdisid protestantlik  unioon  ja katol iklik liiga.
a) Tðehhi sõda 1618-1625
b) Taani sõda 1625-1629
c) Rootsi sõda 1630-1634
d) Prantsuse sõda 1635-1648.
Põhjasõda.
1700. aasta talvel ründasid saksi väed ootamatult Ri at. Kuigi linna valluatad ei 
õnnestunud, jätlati piiramist. 30. novembril 1700 puhkes Narva al  suur lahing. Rootslaste 
kätte langesid kõik vastase suurtükid.
1701. aasta suvel vabastati Ri a saksi vägede piiramisrõngast ning sõda jätkus nüüd juba 
Poola valdustes. Kaotus Narva lahingus ei olnud Venemaad nõrgendanud. 1701. aastal 
tungisid venelased taas Liivimaale . 1704. aastal langesid Vene vägede kätte Tartu ja 
Narva. Pärast Rootsi armee hävingut vallutasid vene väed 1710. aastal Riia ja Tal inna. 
Vene väed vallutasid ka Soome.
Põhjasõda lõppes 1721. aastal Venemaa ja Rootsi vahel al akirjutatud Uusikaupunki 
rahuga.